Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elan, vastaja, keskkonnasäästlik, 2018, haridus, kliimamuutus, hinnangud, jäätme, puhtus, metsadlase, öko, valdkond, 2016, puuduta, hinnangut, puudutava, keskkonnakaitse, keskkonnaseisund, veebileht, kõrgharidus, vastajat, valim, keskkonnaharidus, keskkonnasõbralik, puhtuse, väidet, keskkonnamõju, hindavad, joogivee, väitega, osanudastasteTallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005
aspektidele, eriti psühholoogilisele turvalisusele. Elukvaliteedi teoreetilised alused Kõige laiemas tähenduses iseloomustab elukvaliteet inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades (Land 2001). Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi jaotus Ühiskonna elukvaliteet (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) Individuaalne elukvaliteet, mis omakorda jaguneb materiaalseks (materiaalsed vajadused) ja mittemateriaalseks (sotsiaalsed ja isiksuse arengule suunatud vajadused).
Tööleht: ,,Eesti elanike keskkonnateadlikkus" Loe läbi 2014. a. tehtud uuring Eesti elanike keskkonnateadlikkuse kohta ja vasta küsimustele. Vastused saata elektrooniliselt. Uuringu leiad aadressilt http://www.envir.ee/sites/default/files/uuring_eesti_elanike_keskkonnateadlikkus.pdf 1. Milliseid inimesi küsitleti ja kui palju neid kokku oli? Kuidas mõjutas vastaja sugu, vanus ja haridus tema keskkonnateadlikkust? Küsitleti Eesti elanikkona vanuses 15+ ning kokku oli neid 1 107 791 inimest. Naised, inimesed vanuses 60+ ning samuti keskharidusega inimesed olid rohkem keskkoonateadlikult. 2. Kust leitakse peamiselt keskkonnainfot ja mis eesmärkidel seda kasutatakse? Peamiselt võib keskkonna infot raadiost, televisioonist, ajalehtedest ning seda kasutatakse, et laiendada silmaringi või lihtsalt isiklikust huvist. 3
" Tänapäeval on väga aktuaalne teema liiga kiire elukallinemine ja igakuine sissetulek. Teadaolevalt ei taha teine esimesele aga mitte kuidagi järele jõuda. Seega peame iga päev tegema valikuid, mida endale lubada ja mida mitte. Kuid kas tegelikult meie valikud on piisavalt vajalikud? Kas me lubame endale rohkem, kui tegelikult vaja? Ainetöö eesmärgiks ei olnud teada saada kellegi igakuine sissetulek või milleks ja kuhu see kulub, vaid panna küsimusele vastaja mõtlema, mis oleks see rahasumma, millega ta oleks võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega. Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada, ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalselt hakkama (nt peod, auto, maiustused jne) JUTT KÄIB AINULT ÜHEST KUUST!
Seega on üksi elavate või üksi lapsi kasvatavate inimeste vaesuse määr võrreldes teistega kõrgem üksiku vanemaealisega üheliikmelistest leibkondadest elas suhtelises vaesuses kaks kolmandikku, samas ei olnud nende vaesus nii sügav, et ulatuks absoluutse vaesuseni. Sügavam on aga vaesus üksikvanemaga leibkondade liikmete puhul, kellest elas suhtelises vaesuses 36% ja absoluutses vaesuses 16%. Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et kindel töökoht ja hea haridus annavad parema garantii vaesusesse sattumise vältimiseks, kuna kindlustavad suurema sissetuleku. Kuid suuremas vaesusriskis on ka näiteks üksikvanemaga ja paljulapselised pered, mitte- eestlased ja Kirde-Eesti elanikud. Vaesust ja ebavõrdsust esineb ühiskonnas alati. Ebavõrdsuse suurus ja vaesuse sügavus aga peegeldavad inimeste heaolu ja ühiskonna väärtusi. Perekonnaseis ja enimlevinud leibkonnatüübid Euroopas Posted on jaanuar 21, 2015
Eelnõu kohaselt peavad poed alates 1. juulist 2017 pidama arvestust suurte ja väikeste kilekottide üle. Poed peavad pakendiregistrile esitama andmed selle kohta, kui palju kilekotte on tarbijatele müüdud või tasuta üle antud. See kohustus kehtib vaid poodide osas, mille pindala on suurem kui 100 m2. Andmed tuleb esitada ühe juriidilise isiku kohta, mitte iga müügikoha kohta eraldi. Alates 1. jaanuarist 2018 ei tohi väikesed kilekotid olla poes tarbijale kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui see on vajalik toidu hügieeni eesmärgil. See tähendab, et nt lahtist hakkliha on lubatud väiksesse kilekotti pakkida, kuid banaane, sibulaid või kartulit mitte. Eelnõuga soovitakse alates 2019. aasta algusest kehtestada suurtele kilekottidele miinimumhind, mille suurus on 0,3 eurot. Poodidel tuleb eelnõu jõustumisel pakkuda tarbijatele kauba pakendamiseks ka muid
maaamet.ee/kinnisvara (12.09.2015) Eesti Statistika andmebaasid http://www.stat.ee/andmebaas (12.09.2015) Jõhvi üldplaneeringu seletuskiri file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Johvi_YP_SELETUSKIRI.pdf (12.09.15) Jõhvi Vallavalitsuse ehituse, planeerimise ja maakorralduse teated http://www.johvi.ee/? q=ehit_plan_teated (12.09.2015) Kinnistusraamat http://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat (13.09.15) Narva linna arengukava 2008 – 2018 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/0201/4037/Narva%20linna%20arengukava %202008-2018%20est.pdf# (13.09.15) Narva arvudes http://www.narva.ee/ee/vasakpoolsed/narva_arvudes/page:3295 (14.09.2015) Domus Kinnisvaraturu ülevaade 2013 aasta kohta. file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Domus%20Kinnisvara%20kinnisvaraturu %20%C3%BClevaade%202014.pdf (14.09.15) Swedbank Eesti ja maailmamajanduse prognoosid https://www.swedbank
2.1 Andmed ja metoodika Töö praktiline osa tugineb läbi viidud küsitlusel. Küsitlus viidi läbi ajavahemikul november 2015 kuni detsember 2015. Andmetekogumise meetodina kasutati internetipõhist küsitlust. Kokku oli vaja vastata üheksale töö teemat puudutavale küsimusele, mis jagunesid oma tüübilt kuueks suletuks (kinniseks), üheks poolavatud ning kaheks avatud küsimuseks. Uuringu valimiks olid Hiiumaa elanikud sõltumata nende soost või vanusest. Töös on kasutatud 289 vastaja vastustest koostatud andmebaasi. Küsitluse tulemuste edasiandmisel kasutatakse kvantitatiivset uuringumeetodit, mis keskendub peamiselt statistiliste tulemuste edasiandmisele (Kvantitatiivse uurimistöö põhimõtted). 2.2 Tulemused Suhtumine põgenike vastuvõtmisse. Esmalt vaadeldi, kuidas suhtuvad Hiiumaa elanikud Eesti Vabariigi Valitsuse otsusesse võtta vastu põgenikke. Tulemustest selgub,
loving (kuulumine) - perekond, lähedased, suhted kogukonnaga, turvatunne being (olemine) - eneseteostus, identiteet, väärtused Vajadused seostuvad heaoluga, soovid õnnelikkusega. Juba Aristoteles on väitnud, et soov tuleneb arvamusest, mitte arvamus soovist - ehk siis tihti ihaldame (desire theory) midagi arvates, et see on meile hea, mitte vastupidi. Siia kuulub ka perfektsionism, püüdlus täiuslikHeaolu mõjutavad: individuaalsed tegurid nagu sugu, vanus ja haridus. Perestruktuurist tulenevad tegurid nagu pereliikmete arv, nende tervis ja töövõime, ülalpeetavate arv jne. Keskkonnast tulenevad tegurid nagu võimaluste olemasolu või selle 9 11 puudumine, realiseerimisvõimalused. Kaasatus kogukonna ellu ja eneseteostus (A.Reinomägi 2006). Heaolu olemasolu ja selle määratlemine, samuti heaolu mõõtmine on huvi pakkunud
...................... 56 9. Püügikorraldus ja järelevalve ................................................................................... 58 9.1. Ülevaade püügikorralduse ja järelevalve hetkeolukorrast ................................ 58 9.2. Püügikorralduse ja järelevalve SWOT.............................................................. 62 9.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 64 10. Teadus, haridus ja teadmussiire ............................................................................. 65 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes ........................................................................................................... 65 10.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 68 10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 2013 ..............
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Jelizaveta Sarafanova EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TOOTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL Tallinn 2018 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel on kasutatud kõikidele teiste autorite töid, kust olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Jelizaveta Sarafanova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 164317 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev)
EESTI MAAÜLIKOOL EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade.........
Tallinna Majanduskool Ametniku osakond Maya Tingens SR 109 LOODUSLIKU KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat Juhendaja: Alissa Molotovnja Tallinn 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaeetika sünni üheks oluliseks tõukejõuks oli teatud keskkonnaprobleemide esile kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koor räägib kiindumusest kõige hi
põhjavesi, kui produtseeritud jääke ei maeta korralikult. Võttes arvesse neid loodust koormavaid aspekte, on hädavajalik minna üle alternatiivenergiale. Ainus jätkusuutlik lahendus on kasutada energiat tõhusamalt ja säästlikumalt ning võimalusel asendada fossiilkütus ja muu taastumatu energiaressurss taastuvenergiaga. Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiivi täienduse kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud peale 31. detsembrit 2018, tootma sama palju energiat kui nad tarbivad. Seega varsti tuleb iga uue hoone rajamisel lähtuda ligi null- või nullenergia nõudest. Kõigile uutele hoonetele tuleb suuremal või vähemal määral paigaldada päikeseenergialahendusi. Päikeseenergia on tulevikus domineerimas, sest see on tehnoloogia, mitte kütus. Majanduslikust aspektist on juba praegu otstarbekas väikeettevõtetel ja üksikisikutel kasutusele võtta päikeseenergia. Areng tehnoloogias annab eelise
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 11b klass Oliver Jõesaar 11b klass Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................5 1.1 Alkoholi olemus........................................................................................................... 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikk
7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille
Joonis 1. Q-Q-graafik immigrantide mõju kohta Joonis 2. Q-Q-graafik homoseksuaalide elukeskkonnale. õiguse kohta elada nii, nagu nad soovivad. Keskmiste võrdlus Alustasin keskmiste võrdlemisest erinevate tausttunnuste alusel. Joonisel 3 on toodud soo ja vanuse mõju immigrantide hinnangule. Keskmine hinnang immigrantide elukeskkonna mõjule väheneb vanusega. 95% usaldusnivool erinevad 15-24-aastased meeste hinnangud üle 45-aastastest meestest. Naiste puhul erinevad 95% usaldusnivool 15-34-aastaste hinnangud üle 35-aastaste hinnangutest. Samuti erinevad 35-54-aastaste hinnangud üle 74-aastaste hinnangutest. Naiste hinnangud on reeglina kõrgemad kui meeste omad, kuid üheski vanusgrupis ei saa erinevust kinnitada 95% usaldusnivool. Ka Studenti t-test ei näita erinevust meeste ja naiste puhul (t=-1,837). Joonis 3. Soo ja vanuse mõju arvamusele immigrantidest.
Olukord 2011 aastal on näitajate põhjal muutunud paremaks. Eesti laste vaesuse näitajad on veidi madalamad kui Euroopa liidu vastavad keskmised, kuid võrreldes Soome ja Rootsi lastega on Eesti laste vaesuse näitajad tunduvalt kõrgemad. Uuringud näitavad ka, et sagedasemad on vaesuse probleemid suurtemate perede seas ning üksikvanematega perede seas ehk peredes, kus on palju lapsi. Suurem osa vaesetest inimestes on madala haridustasemega, seega mida kõrgem haridus on inimesel, seda väiksem on võimalus, et ta elab vaesuses. Põhihariduse või sellest madalama haridusega inimestest elab vaesuses iga neljas, samas kõrgharidusega inimestest iga kuueteistkümnes. Esimese astme haridusega või madalama haridusega on Eestis ligi 35% vaeseid. Teise astme hariudsega ligi 20% ning kolmanda astme hairudusega alla 10%. Mehi on suhtelises vaesuses vähem,kuid nede vaesus on "sügavam". 2012. aasta andmete järgi oli meeste suhtelise vaesuse määr 17.2% ja naiste
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..................................................
Aastatel 20172019 suureneb ELi toetuste osakaal investeeringute rahastamisel seoses ELi toetuste suurema kasutuselevõtuga veelgi (vt joonis 3). Valitsussektori investeerimisplaanidest nähtub, et riigi omatulud kuluvad valdavas osas fikseeritud kulude katmiseks ning riigi pikaajalisse arengusse panustavad investeeringud jäävad jätkuvalt suures osas välisrahastuse kanda. Valitsussektori võlakoormus moodustas 2015. aasta lõpu seisuga ligikaudu 2 miljardit eurot ehk 9,8% SKPst. Aastaks 2018 on Rahandusministeerium prognoosinud võlakoormuseks 11,2% SKPst, mis summaliselt tähendab võla kasvu rohkem kui 600 miljoni euro võrra (vt tabel 7). Seejärel peaks võlakoormus hakkama kahanema. Eesti riigivõlg on jätkuvalt Euroopa Liidu väikseim. ELi 28 liikmesriigi keskmine valitsussektori võlakoormus on 85%. Valitsussektori likviidsed finantsvarad olid 2015. aasta lõpu seisuga peaaegu niisama suured kui võlad: võlad ületasid likviidseid finantsvarasid 93 miljoni euroga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Allar Plaksi EALB-41 062005 TALLINNA JA TARTU ELANIKKONNA ARVULINE VÕRDLUS JA STATISTILINE ANALÜÜS Kodune töö õppeaines Statistika TES0020 Juhendaja: Dotsent Ako Sauga Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas töös viib autor läbi statistilise analüüsi Eesti kahe suurima linna Tallinna ja Tartu elanikkonna põhjal. Uuritakse nende jaotumist erinevatesse vanusegruppidese aastal 2010, viiakse mõlema põhjal läbi aegrea analüüs, kasutatakse mitmeid kirjeldava statistika meetodeid ning võrreldakse neid omavahel. Antud uuringu eesmärgiks on anda ülevaade Tartu ja Tallinna elanikkonna hetkeseisust, muutustest viimase 20 aast
Kogu perioodi vältel on mehed olnud abiellumisel naisest 2–3 aastat vanemad. Keskmine abiellumisvanus on olnud kogu vaadeldava perioodi vältel stabiilne. 1920. aastate lõpu poole oli meeste keskmine vanus abielludes 30,8 ja naiste vanus 12 27 aastat (Ainsaar 1997). Kõige nooremalt abielluti Eestis pärast taasiseseisvumist 1992. aastal: meeste vanus abielludes oli siis keskmiselt 25 ja naistel 22 aastat. Üha olulisemaks on muutunud haridus ja karjäär, mis lükkab abiellumist ja ka laste saamist edasi. Enne pereloomist tahetakse saavutada majanduslik stabiilsus. Lahutamine on tänapäeval üsna tavaliseks muutunud. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis lahutumuse määr olnud alati pigem kõrge. Eesti elanikud on ka üsna usuleiged, mistõttu ei ole neil moraalseid takistusi lahutamiseks. Aastatel 1900–1934 hakkas lahutuste osatähtsus suurenema võrreldes abiellumisega
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturu
vedamiseks ette nähtud vähemalt 12- tonniseid veoautosid ja veoautost ning vähemalt ühest haagisest koosnevaid vähemalt 12 – tonniseid autoronge • Sõidukite registreerimise riigilõiv Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Loodusvara kasutusõiguse tasu: määrad Vabariigi valitsus kehtestab: -Maavara kaevandusõiguse tasumäärad -Vee erikasutusõiguse tasumäärad -Kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad Keskkonnaminister kehtestab
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Diana Roots RIIKIDE OODATAVA ELUEA JA EAKATE INIMESTE VAESUSE SEOSED Uurimistöö Juhendaja: Marit Rebane, PhD Tallinn 2018 SISUKORD ABSTRACT ....................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................4 1 TEOREETILINE RAAMISTIK ..............................................................................................5 1.1 Oodatav eluiga ...................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 2.VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED...................................................................5 3.TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI...........................................................................8 4.SEADUSLIKUD NÕUDED..................................................................................... 10 5.VÕÕRTÖÖJÕU TAGAJÄRG EESTILE......................................................................12 5.1.Alternatiivne lahendus............................................................................
noorukite väärtushinnanguid. Küsitleti õpilasi vanuses 14-16. Uuringute tulemusel on näha, et Eesti venelastel ja Venemaa venelastel on erinevad väärtushinnangud. Sellegpoolest ei ole Eesti venelastel ühtsed väärtshinnangud eestlastega. Pigem on siiski Eesti venelaste väärtused sarnasemad Venemaa venelastega. Venelaste väärtuste järjestuses on esimesel kohal perekond, Eesti venelastel aga elu ilma sõdadeta. Eestlastele tähtsamad väärtused, mis on esimese kümne seas- puhtus ja hügieen, huumoritaju, tarkus ning ausus on nii Eesti venelastel kui ka venelastel alles nimekirja lõpus (tabel 2)16. 14 Sutrop 2008 15 Puusaag 2004: ,,Kommentaar: Eesti noorte väärtushinnagutest" 16 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega 9 Tabel 2. Rahvuslikud erinevused väärtushinnangutes 17 17
Mehed toimivad pigem spontaanselt, nimelt koguni 40% vastanud meestest panevad hommikul selga esimese ettejuhtuva riideeseme. 20. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Pärn, M. (2013) Teenused on surnud, elagu tooted [WWW] http://www.mehisparn.eu/2013/07/teenused-on-surnnud-elagu-tooted.html (15.11.2013) 2. Google docs. Tarkvara [WWW] https://docs.google.com/ (15.11.2013) LISA 1 Meeste ja naiste tarbimisharjumused rõivastuses Eestis Lugupeetud vastaja! Olen Tallinna Tehnikakõrgkooli rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia tudeng ning käesolev küsitlus on koostatud eesmärgiga saada lühike ülevaade naiste ja meeste rõivastega seotud harjumustest. Andmeid kasutatakse uurismustöö koostamisel. Küsitlusele vastamine võtab umbes 5 minutit. 1. Sugu 2. Vanus 3. Elukoht 4. Haridus 5. Kui tihti külastate rõivakaupluseid? 6. Kui palju kulutate kuus rõivastele? 7. Kus poodlete peamiselt? 8. Kui oluliseks peate rõivaste mugavust
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole �
Ülejäänud elasid maal või väikeasulates. Linnaelanikest 41 teadis ka, et nende koduasulas on olemas jäätmejaam (vt Joonis 2.17) Joonis 2.16 Elukohtade jaotus Joonis 2.17 Teadlikkus jäätmejaama olemasolust Küsitlusest selgus, et ainult 56% vastanuist on teadlikud, et apteegid on kohustatud neilt vanu ravimeid tasuta vastu võtma (vt Joonis 2.18) ning kõigest 27% kõigist vastanutest on seda võimalust kasutanud. 12% on kasutanud võimalust viia ravimid jäätmejaama ning üks vastaja on viinud nii jäätmejaama kui ka apteeki (vt Joonis 2.19). Ravimite tagastamisel on palju agaramad naised. 29-le naisele oli vastukaaluks vaid 4 meest. Nendest numbritest võib järeldada, et teavitustööd vastavate võimaluste kohta on vaja tõhustada. Kõige tõhusam meede selleks oleks reklaam üleriigilises televisioonis. 23 Joonis 2.18 Teadlikkus ravimite tagastamise võimalustest
. Kuna hõive langeb mitmes sekundaarsektori harus, kus on palju oskustöölisi ja lihttöölisi, siis ka oskustööliste ja lihttööliste arv väheneb tänasega võrreldes. Üha rohkem hakkab rolli mängima töötajate võime ning tahe muutustega kaasas käia ning valmidus ennast pidevalt täiendada. Kuna suur hulk tulevasi spetsialiste kasvab välja oskustöölistest, on väga oluline, et oskustööliste ettevalmistamisel antav haridus soodustaks neil hiljem keerulisemate oskuste ja teadmiste omandamist. KÜSIMUSED ISESEISVAKS LAHENDAMISEKS 1. Analüüsige joonisel 3 ja joonisel 4 toodud infot. Millised on need kaks peamist trendi, mis iseloomustavad Eesti demograafilisi (rahvastiku alaseid) arenguid? 2. Kuidas mõjutab tööhõive kasv palgakasvu? 3. Mis on Eestis suurema tööjõu väljaliikumisega harud? 4. Millistes ametigruppides on täna ja ka tulevikus suurem tööjõu nappus? 5
Mina mõtlen, et meie rahvaarv on nii väike, paljudes Euroopa linnades on 3 või 5 miljonit elanikku, kõiki juhitakse ja saadakse hakkama, mis meil siis viga on? Poole aasta pärast tuli pangast kiri, et palun selgitage, kas Teie majandusraskused on ajutised või kestavad igavesti ja kui ajutised, siis palun koostage finantsprogramm. Mul ei ole mingi luksusauto, täiesti tavaline, ja ma ei saa seda maha müüa, sest elan maal ja ma ei saaks ilma autota isegi tööl käia. Õnneks andis nende nõudmist leevendada, ma olin nii õnnelik, kui anti lõpuks teada, et võin kuuliisingut maksta 3000 krooni asemel 1700 krooni. Aastaga pole veel midagi leidnud, kasvatan kurke, tomateid ja porgandeid. Olen aastaid pidanud käsitööpoodi, selle järele on kihk praegugi veres, aga pole raha, mida sinna investeerida. Interneti- käsitööpoodi, selle järele on kihk praegugi veres,
annaabi.ee 
