Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all üksnes riigid, kes Eesti Vabariigi välismajandussuhetes on kõrgelt hinnatud ning peamised koostööpartnerid. Väl...
KOOL EESTI Referaat Koostaja: NIMI Rühm: AT-13 Juhendaja: NIMI Pärnu 2015 · SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Eesti Loodus Kliima Taimestik Eksport Import Maavarad Majandusharud.............................................................................................................................. KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ · Eesti Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti p...
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Eksport kui Eesti Vabariigi majandusliku edukuse mõõdupuu Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................1 Eesti ekspordi ajalugu............................................................................................................2 Eesti ekspordi sihtkohad........................................................................................................3 Kokkuvõte...............................................................................................................
Eesti,Soome,Läti majandus ja riikide võrdlemine. SOOME: Pindala 338 145 km² Rahvaarv 5 302 800 Tihedus 17,4 in/km² 169,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 499 340 EEK Metsad on praegugi Soome tähtsaim loodusvara, kuigi metallitööstus ja masinaehitus ning tehnoloogiasektor eesotsas Nokiaga, on praegusel ajal maa tähtsaimateks tööstusharudeks. Soome ekspordi struktuur on viimaste aastakümnete jooksul muutunud tohutult. Veel vähem kui kolmkümmend aastat tagasi moodustasid üle poole maa ekspordist puu- ja paberitööstuse tooted. Praegugi on paberitööstus üheks kolmest suurest, kaks ülejäänut on aga elektroonika ja masinad. Elektroonikatööstuse kasv on olnud Soome ekspordi suurimaid edusamme, mis on põhinenud peamiselt mobiiltelefonide ja teiste arvutitehnika toodete ekspordi kasvule. Soomes on praegu umbes 73 mobiiltelefoni 100 elaniku kohta. Soome suu...
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse...
Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodi alguses 1918. aastal juhtisid siinset kaubandust Põllutöö- ja toitlustusministeerium (1918) ning Kaubandus- ja tööstusministeerium, eraldi eksisteeris Toitlusministeerium (1919), mõnda aega ka Kaubandus-, tööstus- ja teedeministeerium (1918-1919), Raha- ja kaubandus- tööstusministeerium (1922-1923), 1923. aastast Kaubandus- tööstusministeerium ja 1929. aastast kuni 1940. aastani Majandusministeerium. (http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandm...
Miks on Singapuri globaliseerumisindeks kõrge? · Inglise keel on riigikeeleks · Tähelepanu pööratakse tehnoloogia arengule · Palju rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid · Suurt tähelepanu pööratakse teadusuuringutele ja kõrghariduse omandamisele Miks Eesti globaliseerumisindeks on madal? · Tähelepanu teadusele ja kõrgharidusele(tõsta kvaliteeti) · Riik peaks looma veelgi soodsama ettevõtluskeskkonna(seaduste ja maksude kaudu) · Infrastruktuuri arendamine DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPID Etapp Sündimu Suremu Loomulik Vanuselin Eluiga Näited s s iive e kosseis riikidest Traditsiooniline Suur(40%) Suur(40%) 0(või väike) lühike Lühike(42) Tsaad, Kon...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond Väliskaubandus: impordi ja ekspordi mahtude muutus aastatel 2004-2011 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduste alused" MS.0142 Koostas : Anton Makarjev Juhendas: lektor Birgit Maasing lektor Helis Luik Tartu 2012 SISSEJUHATUS Eesti väliskaubanduse iseloomu määravad majanduse arengupotentsiaal ja geograafiline asend. Meie osa väliskaubanduses tugineb Eesti asukohale suurte tarbijaturgude (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Poola jt.) naabruses, millest tulen...
Regionaalne integratsioon. Eksport import. Vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühisturg, majandusühendus jne. Neiu Kristina Seletame asjad lahti, mis on ... · Regionaalne integratsioon piirkondlik integreerumine ehk igasugune riikide vaheline kaubavahetus · Eksport kaupade väljavedu riigist · Import kaupade sissevedu riiki Seletame asjad lahti, mis on ... · Vabakaubanduspiirkond koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked EHK kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel · Tolliliit koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest importivate kaupade osas EHK kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel + ühine väliskaubanduspoliitika Seletame asjad lahti, mis on ... · Ühisturg - kaupada ja teenuste vaba liikumine liikmesrii...
- - - - Muutused Eesti ekspordis aastatel 2008-2010 Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" - 2012 SISSEJUHATUS Muutused Eesti ekspordis on antud aastate jooksul olnud muutlik, kuid siiski on alates majanduskriisist tekkinud olukord, mis ei kindlusta ekspordi täieliku töökindluse. Paljude ajakirjanduses levinud arvamuste kohta, paistab Eesti ekspordi muutusted ikkagi positiivsed. Käesoleva töö autor seadis eesmärgiks lähemalt uurida ja teada saada, muutusi Eesti ekspordis aastatel 2008-2010, kuna sellel ajal oli ka majanduses väga raske olukord. Uurides nii ekspordi kui ka impordi sihtkohti. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti andmeid, mis on kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebilehelt, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi leheküljelt ning...
Eesti majanduse potentsiaal on alati olnud seotud ekspordiga. Juba iseseisvumisest alates on Eesti otsinud aktiivset välisturgu. 1920. aastail sõlmitud kaubandusleping Suurbritannia, Soome, Läti, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Taani, Ameerika Ühendriikide, NSV Liidu, Türgi, Bulgaaria jt riikidega avasid Eestile nende maade turgudele ukse ning panid aluse püsivatele väliskaubandussuhetele. (Eesti Vabariigi... 2017) Algselt oli Läti, Leedu, Taani ja Rootsi turul tegutsemine piiratud, kuna kõigi nende riikide majandusstruktuurid sarnanesid Eesti omale, kõigis nimetatud riikides, k.a. Eestis, oli ülekaalus põllumajandussektor ja väljaveos põllumajandustoodang. Seetõttu olid Eesti tootjad väga huvitatud Euroopa suurimatest turgudest, mis sel ajal olid Suurbritannia ja Saksamaa. Sel ajal olid just need kaks turgu kõige suuremad ja atraktiivsemad. Nendest riikidest said ka peamised Eesti väliskaubanduspartnerid. Aastaks 1930 olid Eesti kaubad...
Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tolli...
Kesk-Euroopa ja Eesti majandus AUSTRIA Kaubavahetus · Eesti ja Austria vahelised majandussuhted on stabiilsed, kuid arenguruumi on piisavalt. · 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Austriaga 80,4 mln EURi, millest eksport moodustas kolmandiku ehk 25,7 mln ja import 54,7 mln EURi. · Eksport kahanes eelmise aastaga võrreldes 32% ja import 36%. · Suuremad puudujäägid andis kauplemine masinate ja seadmete ning valmistoidukaupade, jookide ja tubakatoodetega. · Suuremad ülejäägid olid kaubavahetuses puidu ja puittoodete ning muude tööstuskaupadega. AUSTRIA Olulisemad eksportkaubad · 24% masinad ja seadmed · 22% puit ja puittooted · 15% loomsed tooted · 14% muud tööstuskaubad · 12% keemiatooted Olulisemad importkaubad · 30% masinad ja seadmed · 18% keemiatooted (ravimid, puhastus- ja pesemisvahendid) · 15% valmistoidukaubad, joogid ja tubakatooted · POOL...
Välismajandus: eksport, import Su Ema Eksport - Eestis toodetud kaupade väljavedu; välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport); kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis; kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis; välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Import - kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks; taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Eesti kaubavahetus, 20082011 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Juulis 2012 on eksport ja import suurenenud Võrreldes eelmise aasta juuliga, suurenes eksport Eestist 12% I...
Sisemajanduse koguprodukt tarbimise meetodil Töö eesmärgiks on analüüsida SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusi aastate vahemikus 2007-2011 Eesti riigis ning tuua välja selle olulisimad valdkonnad. Võrrelda Eesti SKP väärtusi samas ajavahemikus Gruusia riigi SKP-ga. Anda omapoolne hinnang toimunud muutustele. Andmete otsimiseks kasutasin Eesti Statistika Andmebaasi ja välismaist lehte nimega The World Bank. Eesti SKP väärtus jooksevhindades (miljonit eurot) 2007 2008 2009 2010 2011 SKP 16 069,4 16 235,1 13 969,7 14 371,1 16 216,4 Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 2 643,01 3 128,21 3 037,62 2 985,73 3 117,83 Kaupade ja teenuste eksport 10 778,07 11 534,71 8 920,76 11 387,69 14 677,77 Kaupade ja teenuste import 12 261,26 12 190,53 8 151,15 10 385,55 14 079,99 ...
MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE Majanduse avatuse–suletuse skaalal on Eesti üks avatumaid riike maailmas Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajandus- likud suhted Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välis- maiste majandussubjektidega Trendid rahvusvahelises kaubanduses 14 Kaubandus ...
SISUKORD 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE................................................................................3 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009..................................................................................4 2005 aasta.........................................................................4 2006 aasta.........................................................................4 2007 aasta.........................................................................5 2008 aasta.........................................................................6 2009 aasta.........................................................................7 3. ETTEPANEKUD ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ARENDUSEKS LÄHITULEVIKUS..................................................10 4. ELEKTROONIKA...
Välismajandussidemed Antsla Gümnaasium 9.a klass Sandra Siska Virge Part Välismajandussidemed Ükski riik maailmas ei suuda ise valmistada kõike vajaminevat. Paljudel juhtudel ei tasu ise mingit toodet valmistada lihtsalt sellepärast, et teistes riikides tehakse seda palju odavamalt. Nii ostetaksegi paljusid hüvesid teistelt riikidelt. Et aga mujalt osta, peab osturaha teenimiseks midagi ka teistele müüma.Selliselt kujunebki riikide vahel hüvede vahetus ehk välismajandussidemed. Välismajandussidemed jagunevad kolmeks peamiseks liigiks: väliskaubandus e. aineliste hüvede vahetus teenuste vahetus kapitaliinvesteeringud. Eesti välismajandussidemed Eesti majandust mõjutavad tugevasti Eestis leiduvad loodusvarad ja tingimused. Naftat Eestis ei leidu, seega tuleb vedelkütuseid importida välisriikidest. Ei suuda kõiki vajalikke kaupu toota: ei jätku piisavalt kapitali ega tööjõudu Enam ekspo...
„Ettevõtja edu võti – tegevus välisturgudel?“ Sageli otsivad inimesed, seal hulgas ka ettevõtjad, kiireid lahendusi. Kui lapsed õpivad vanematelt, siis ettevõtjad nii mõneski mõttes võtavad eeskujuks riigi. Riik seab käsud ja keelud, suunab ja abistab. Ettevõtjad järgivad neid nagu lapsed vanemaid. Riik on sageli arutlenud teemadel, kus otsitakse Eestile oma Nokiat. Samas ei anta endale aru, et teinekord kulub suurteks tegudeks ka aega. On ju ka eelmainitud telekommunikatsiooniga tegeleva ettevõtte juured ulatunud mitme põlvkonna taha. Muutused ei sünni üleöö. Tuleb õppida ja kasvada ja kogemusi koguda, alles siis saab öelda, et oleme valmis! Mis on pealkirjas tõstatatu teemas valesti? Tegelikult leian neid vigu lausa kaks. Üks neist oleks see imepärane „edu võti“. Pole olemas ainulaadset ja lihtsat lahendust ehk võtit. Edu on mitme sisendi koostoimimise tulemus. Kindlasti üheks komponendiks on tänapäeva Eestis ettevõtjana läbilöömise...
Teraviljad Kadrioru Saksa Gümnaasium 9A klass Herkkin Parm Viktoria Ugur Teraviljad Kuuluvad kõrreliste sugukonda + mittekõrrelised Kasvatatakse, sest on tärklise- ja valgurikkad Eestis kasvatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu Arengumaades ka riisi, hirssi ja maisi Kasutamine Toidu valmistamine Tärklisetööstus Piiritusetööstus Õlletööstus (oder, mais) Loomasööt (hein, mais) Tooted Nisujahu – Veski Mati Kaerahelbepuder – Veski Mati Õlu - Saku Odrajahu – Kivisaare Veski Kama – Tartu Mill Verivorstid – Nõo Lihavürst Leib – Leibur Viin – Viru Valge Müsli – Eesti Müsli Sai – Perenaise sai Suuremad firmad Eestis Tartu Mill Veski Mati Eesti Mahe Leibur Eesti Pagar Kalew Vilma Eksport Nisu eksport (2011): USA 32,8 miljonit tonni, Prantsusmaa 20,3 miljonit tonni, Austraalia 17,7 miljonit tonni ja Kanada 16,3 miljoni...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond XXX XXXX EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: prof Xxxx Tallinn 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eest...
Tartu Kutsehariduskeskus Müügiesindaja Siim Tubli ja Mirko Tooming EESTI KAUBANDUSSUHTED HIINA RAHVAVABARIIGIGA Uurimistöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Antud uurimistöös toon välja statistilisi andmeid väliskaubanduse kohta. Kajastan muutusi viimastel aastatel ja analüüsin Hiina turunduslikku keskkonda ja võrdlen seda Eestiga. Välja on ka toodud näiteid Eesti ettevõtetest, kes on Hiina turul ning millise toodanguga on turule sisenetud. Toon välja ka transiidikoostööd Hiina ja Eesti vahel ning miks Hiinale pakub huvi Eesti transpordiinfrastruktuur. Uurin ka millised majanduslepingud on Eesti ja Hiina vahel. Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed, kuna riikide vahemaa on kauge, mastaapide ja kultuurilised erinevused on suured, on just need p...
TÕRVA GÜMNAASIUM Referaat EL SALVADOR Majandus Autor: Kristin Laas Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 Majandus............................................................................................... ....4 Majanduse arengu näitajad.......................................................................5 SKT näitajad ........................................................................................ ......6 Import, eksport ja kaubanduspartnerid....................................................7 Energeetika................................................................................... ............7 Inimarengu indeks..................................................................
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Arlis Lepamets Referaat Eesti riik Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................lk Sissejuhatus........................................................................................................3 1.Riigiüldiseloomustus.......................................................................................4 2.Loodus.............................................................................................................5 2.1Kliima............................................................................................................6 2.2Aluspõhja reljeef...................................................................
Välismajandussidemed Välismajandus Ükski riik maailmas ei suuda ise valmistada kõike vajaminevat. Mõnede toodete tegemiseks napib loodusvarasid, teiste puhul oskusi. Paljudel juhtudel ei tasu ise mingit toodet valmistada lihtsalt sellepärast, et teistes riikides tehakse seda palju odavamalt. Nii ostetaksegi paljusid hüvesid teistelt riikidelt. Et aga mujalt osta, peab osturaha teenimiseks midagi ka teistele müüma. Selliselt kujunebki riikide vahel välismajandussidemed. Välismajandussidemed jagunevad kolmeks peamiseks liigiks: väliskaubandus, teenuste vahetus ja kapitaliinvesteeringud. Välismajandussidemed peavad olema tasakaalus, välismaalt ei saa osta palju rohkem, kui oma hüvede müügiga teenitakse. Lühikest aega võib hüvesid osta ka võlgu, kuid lõpuks tuleb võlad ikkagi tasuda. Väliskaubandus Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikid...
Saksamaa Eesti Zimbabwe Afganistaan SKT elaniku kohta (USD) SKT elaniku 35500 21 400 200 800 kohta Rahvastiku Tööstuses 47500 Tööstuses 28% Tööstuses hõivatus 41% 15% põllumajandu Põllumajanduses 3,4% Põllumajandu ses 6% ses 70% teeninduses Teeninduses 68,6% Teeninduses 53% 15% Keskmine Mehed: 76,26 Mehed: 78 Mehed: 37 Mehed:...
Jõevähk Astacus astacus Taksonoomia Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus...
Belgia kuningriik Lipp ja vapp Üldised andmed Paiknemine · Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjamere ääres. · Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga. Loodus Loodusmaastik Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe.Seda püütakse säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Maastik · Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. Kliima · Kliima on mereline · sademeid 900...1400 mm · vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis) · Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C. · Kliima on Belgias man...
Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tu...
1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. ...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..................................................................................4 2.1 Tootmine ja tarbimine......................................................................................................................4 2.2 Kaubandus ja turgude areng............................................................................................................7 3 Tootmine, kaubandus ja...
Maria Dolgyi PS Rohelise värviga on märgitud need vastused, mida ma kontrollisin RAHVUSVAHELINE ÄRITEGEVUS .Rahvusvahelistumise etappideks on OK a. ühisettevõtted b. otseinvesteeringud c. otsene ja kaudne eksport d. litsenseerimine ja frantsiis e. ettevõtete omandamine ja ost 2. Pane vastavusse a. kohandatakse oma tegevus, tooded/teenused asukohamaa tingimustelevastavaks Kohanemise strateegia b. eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste ülekandminevälisturgudele koos mõnigase kohandumisega Eriomaste oskuste strateegia c. kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu, standardiseerimine ja ühtsed tegevusmudelid Globaalne strateegia VASTUS(valida): Globaalne strateegia, Eriomaste oskuste strateegia, Kohanemise strateegia 3. Pane vastavusse a. välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine ja muud tootmiseelsed ...
Kesk-Euroopa Geograafia Rando Almar Kesk-Euroopasse kuuluvad Austria Poola Saksamaa Slovakkia Sloveenia Sveits Tsehhi Ungari Austria majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja varuosad mootorsõidukid ja nende jupid paber ja papp metallikaubad kemikaalid raud ja teras tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse. Metsamajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses. Suurte metsadetõttu on metsamaja...
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti maksebilansist 2011 aasta I kvartalis. Et üldse a...
Sinu Kool ELEKTRIENERGIA TOOTMINE EESTIS JA SELLE JAOTUSVÕRK Referaat Sinu nimi 11. klass Pärnu 2015 1 Sisukord ELEKTRITOOTMINE EESTIS…….... ……………………………………………………………………....................3 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK……………………………………………………………………..................6 EKSPORT JA IMPORT………………………………………………………….....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist n...
RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Äri levikut üle riigi piiride on soodustanud 3 asjaolu: · Välisinvesteeringuid reguleerivate tõkete vähenemine · kommunikatsiooni- ja veokulude alanemine · sise- ja rahvusvahelise väärtpaberituru arenemine 3-minutilise telefonikõne hind: New-York London (Constant 1990, U.S. $) Suurt kasu on saanud arenenud riigid: · uued avanevad turud nende toodetele, globaalne tootmine · liberaalne investeerimiskeskkond uued võimalused nende haare ja turujõud kasvab. · Kasvavad finantsurud tulusamad invest.võimalused. · + tehnoloogiline edumaa + omandiõiguste levik (läbi WTO). · Kasu on lõiganud ka väike grupp arengumaid: ekspor- di kasv ja FDI sissevool NIE grupp Ida-Aasiast. · + veel mõned Aasia riigid, EL-liikmekandidaadid · Mehhiko ja Tsiili L-Am'st. Kaasaja majanduses ei eksisteeri suletud lokaalseid turge, vaid on terviklik maailmaturg, kus...
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutempera...
Karastusjookide tööstus Eestis A.Le.Coq Saku Õlletehas A.Le.Coq Eksport: Soome, Rootsi, Taani, Inglismaa, Läti, Leedu Tunnuslause: „Elus on maitset“ Kuulub Soome õlletootjale Olvi OYJ Toodavad: o õlud o siidrid o kerged alkohoolsed joogid o mahlad o nektarid o siirupid o active mahlajoogid o karastusjoogid (limonaad, rc cola) o spordijoogid (artic) o energiajoogid (dynamiit) o veed (aura) eesti jalgpalli liit, aura, spordikas Saku Õlletehas eksport: 16 riiki (Soome, poola, läti, leedu, taani, Sierra Leone, Gambia, Seišellid ja Vietnam) toodavad: o siidrid o õlled o kali o super manki o vichy 2013 a – u 330 in Müük 104 mln l jooke Tü/rock, eesti suusaliit, saku suurhall, erinevad muusika/kultuuri üritused
Metsandus Metsade jaotus Kasutuse eesmärgilt võib metsad jaotada kolmeks, sõltuvalt sellest, mis on neis metsades lubatud teha. · Tulundusmetsad on metsaalad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid. Neid on ligi 80 % meie metsadest. · Hoiumetsad on määratud loodusobjektide kaitsmiseks. Seal on majandustegevus keelatud. Hoiumetsad moodustavad 12% metsadest. · Kaitsemetsad on keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud metsad, mis paiknevad kaitsealade sihtkaitsevööndis, veekogude randadel ja kallastel, allikate ääres, joogiveehaaretel, erosioonija tuuleohtlikel aladel, looaladel, muinsuskaitse objektidel. Selliseid metsi on ligi 8 %. Metsade kasutamine Metsast saadakse puitu, mida kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks ja mitmesuguste puitesemete valmistamiseks, kütteks, samuti tselluloosi ja paberi tootmiseks. Metsas korjatakse seeni ja marju ning kütitakse ulukeid. Metsad on olulised tervisliku keskkonnaseisundi h...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI LEIVATÖÖSTUSE KONKURENTSIVÕIME ANALÜÜS PORTERI KONKURENTSITEEMANDI MEETODIT KASUTADES Koostaja: Raili Pihlas Tartu 2015 Leiva valmistamise ajalugu Eestis Algselt valmistati leiba odra- ja nisujahust. Eestlaste hulgas hakati rukkijahust leiba tegema tõenäoliselt teise aastatuhande alguses, kuigi rukis kasvas Eesti põldudel. Nisu veeti sisse Venemaalt, Kashastanist ja Ukrainast. Võõra võimu all sõid eestlased ka aganaleiba, kuid alles 19. sajandil sai korralik rukkileib üldlevinuks. (http://www.leivaliit.ee/leivast/leiva- ajalugu/#sthash.1TJot22a.dpuf ) Sajandeid oli leiva küpsetamine käsitöö. Põldu hariti Eestis kuni 19. sajandini harkadraga, seejärel mindi üle hõlmadrale. Sirbi kasutamisest loobuti ja vikat võeti appi möödunud sajandi keskel. ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TURVAS................................................................................................................................4 1.1. Turba tüübid ja omadused...................................................................................................4 2. TURBA KASUTAMINE.......................................................................................................5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE)...........
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED M...
Maanõukogu otsus::15nov 1)eesti tulevase riigikorra määrab eesti austav kogu 2)kuni austava kogu kokkusaamiseni on ainuke kõrgema võimu kandaja Eesti maanõukogu 3)eestis kehtivad maanõukogu kinnitatud seadused. Saksa pealetung algas 18veb1918 Vene armee riismed eelistasid Vastupanule kiiret oõgenemist,enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk Päästekomitee 19veb maanõukogu otsusega. Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes Oludes,iseseisvuse väljakuulutamiseks.Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile Eestimaa rahvustele.Juhan kukk ja Ferdinad Peterson. I korda avanes võimalus selleks pärnus 23veb kell 8 õhtul kus hugo Kuusner iseseisvusmanifesti ette luges endla teatri juures. 24.veb õhtul moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus,koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajadest.peaministriks Püts,asetäitja Vilms. Eesti iseseisvuse I ohver Joh...
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Jätkusuutlikust arengust hakati rääkima juba 1970. aastail. Tollal peeti jätkusuutlikuks arenguks eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Tänapäeval on jätkusuutlik areng säästev areng, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna vajadused, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb liikuda kooskõlaliselt kõigis neljas suunas, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Kuid, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Erinevate riikide heaolu võrreldakse mitmete näitajatega, nagu näiteks SKP, tootlikkus, teaduse ja arenduse kulutuste osakaal, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport,...
Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti 1. Miks ei hakanud demokraatlikku Eestit juhtima president ning milline riigikord valitses? 2. Iseloomusta demokraatliku Eesti poliitilist elu (rohkem kui ühe lausega!) 3. Kuidas erinevad üksteisest lk 67 toodud kaks uudist kommunistide mässukatse kohta Tallinnas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla? 4. Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine? Millisele liidule seejärel keskenduti? 5. Nimeta Eesti Vabariigi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930. 6. Miks viidi 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sellesse eesti talupojad ja baltisakslased? 7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pät...
Saudi Araabia eksport ja import 1. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 1: Saudi Araabia eksport ja import 2008 aastal Allikas: CIA Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis ja kui riik ekspordib rohkem kui impordib on tema kaubandusbilanss ülejäägiga. Loogiliselt võttes peab kogu maailmas import võr...
Maksebilanss Selle kaudu saab hinnata riigi sisse- ja väljaveo positsioonid. Riigi majanduslik tegevus impordi ja ekspordi valdkonnas. Import on võlg, eksport on eestipoolne laenuandmine teistele riikidele. Väliskaubandusbilanss ei tähenda ainult kaupu, vaid kajastab ka raha. Oma olemuselt on raha ka ju kaup. Investeeringud, mis välismaalt sisse tulevad, on ka sisuliselt import. Raha ainuke erinevus muudest kaupadest on tema likviidsus. Eesti majanduslik seis on selline, et oleme huvitatud olnud peale taasiseseisvumisest välisinvestorite siia meelitamisest. Peale taasiseseisvumist ei olnud meil erilisi rikkusi . Seepärast taheti ka väliskapitali massiliselt siia. See on aga nii positiivse kui negatiivse küljega.. mida rohkem me seda siia sisse hangime, seda suuremaks kasvab meie võlg. Eesti väliskaubanduse bilanss ei ole kahjuks tasakaalus, me ei suuda nii palju välja viia, kui sisse tuuakse. Me oleme kogua...
Tekstiili- ja rõivatööstus Keidi, Kristiina , Inga 11c Kergetööstus Tekstiili- ja Naha- ja rõivatööstus jalatsitööstus Tööjõumahukas kergetööstusharu Algul tootmine manufaktuurides, hiljem vabrikutes 19. sajandil Suurbritannias, USA-s, Saksamaal ja Prantsusmaal Hõlmas 2006. aastal 220 000 ettevõtet, töötas 2,5 miljonit inimest ja käive 190 miljardit eurot Tekstiili- ja rõivatööstus moodustab 9% kogu Euroopa töötlevast tööstusest Tekstiilifirmade 3 põhistrateegiat: 1. Toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikult alla 2. Hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu 3. Toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele turunissidele. Toodang kõrge hinnaga müüki Moe muutus on see,mis mõjutab TRT toodangu ostmist ja tootmist Suurimad tekstiilitoodete eksportijad:Hiina, Lõuna-Korea, Taiwan, USA Suurim hõive r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
