· Tsunftid muutusid suletumaks; · Lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusetumaks; 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid · Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised; · Nt: Tallinnas Härjapea ojal Eesti esimene paberimanufaktuur; Hiiumaal klaasimanufaktuur; 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel · Kirikuhooned purustatud, rüüstatud; · Paljud kirikuõpetajad hukkunud; · Levima olid hakanud muinasusu kombed; 2) Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi Peaülesanne: aidata kaasa kiirele rootsistamisele: · Suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale luterlikust õpetusest;
Peterburi patriootide silmapaistvaim esindaja oli Johann Köler, kes aitas 1864.a Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Alkesander 1. palge ette. Palvekirja taga seisid peamiselt Viljandimaa ärksamad esindajad. Nendelt pärines ka mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander 1. 1870.aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks.Loodi mitmeid seltse ja organisatsioone. Sel ajal kerkisid esile ka rahvusliku liikumise juhid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jakob Hurt(Põlvamaa)- temast sai Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane, hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt rahvaluule vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Tema seisukoht oli, et eestlased peavad saama vaimult suureks. (rõhutas usu vajalikkust) Carl Robert Jakobson-sündis Tartus. Ta tegi kaastööd Eesti Postimehele, astus välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudis haridusolude parandamist. 1878
3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed Säilis tsunftikord: lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid ka nurgakäsitöölised e. tsunftijänesed. 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid ülemineku etapp käsitöölt vabrikule. Tööjõud + tooraine toodi Räpinasse paberivabrikusse Venemaalt, 1760 hakati klaasi valmistama: peeglid ja portselan. Tsunftipiirangud kaotati, käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud-rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud, levima olid hakanud muinasusu kombed. 2) Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi Aitas kaasa kiirele ,,rootsistamisele", selleks : - Suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale luterlikust õpetusest - Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine oli rangelt kohustuslik, tõrkujaid karistati ihunuhtluse ja
riigitaalrit Venemaalt, Tallinn kapituleerus, Balti erikord 2. Eesti rahvastik varauusajal. Rahvaarvu muutumine Rootsi ajal, Vene ajal. Rahvastiku koosseis(rahvused). Migratsioon: sisse- ja väljaränded (k.a. 19.saj väljarändamisliikumine). 13. sajandi alguses elas u. 150 000-180 000. Enne Liivi sõda elas 250 000-300 000, 1620 oli aga rahvaarv vähenenud 120 000-140 000 inimeseni. See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud. Poola ja Rootsi üritasid küll koloniseerimisega maid täita, kuid erilisi tulemusi see ei andnud. Lisaks tõi kahju 1601-1603 näljahäda ja katk. 1695 aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni. o pikk rahuaeg > soodustas sündimist o eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke o ulatuslik sisemigratsioon o tihedamini asustatud aldelt hõredama asustusega paikadesse(tühjad talud)
selle kindralkubernerile. Nii murti Liivimaal aadlivõim. Reduktsioon muutis oluliselt ka talurahva olukorda. Sajandi keskel said talupoegadest pärisorjad ja sunnismaised. Reduktsiooniga 1680 läks suurem osa eramõisatest taas riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Sisse seati ka vakuraamatud, kus määrati ära koormised. Talupoegadele anti ka õigus mõisnike peale kaevata, kui nad seadustest kinni ei pidanud. 4. Rootsi aeg. Vaimuelu Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas levisid taas muinasusu kombed. Soovida jäid ka pastorite kõlblus ja haridus. Liivimaal oli takistanud luteri levikut Poola võim, kes pooldas katoliiklust. Nagu ka Eestimaal loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust
(Rootsi ja Soome, kus nälg oli veel suurem) Suur nälg lõppes Eestis 1698. aastal. Kokku suri u 70 000 inimest (20% rahvastikust). 3. teema: Hariduselu Rootsi ajal 1) Luteri kirik Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seal levitama luterlust. Kirikutes hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi, et kõik aru saaksid. Köstrid hakkasid õpetama talupoegadele kirikulaulu ja katekismust, kuid see läks vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt. Et luterlus paremini leviks, hakati tähelepanu pöörama haridusele (koolide asutamine). 1645 kehtestati Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsanõue. Igas kihelkonnas tuli palgata köster (selle eest vastutas mõisnik). Mõisnike meelest pidi talupoeg töötama, mitte õppima. Alustati ka piibli tõlkimist. 2) Tartu Ülikooli asutamine Asutati 1632.aastal johann Skytte poolt. (Avati ladina keelsena)
a revolutsiooni põhjused ● Poliitilised ○ Rahulolematus absoluutse monarhiaga ○ Bürokraatia - võim vene ametnikel ○ Puudusid demokraatlikud vabadused (tsensuur, erakonnaloome õigus puudus) ● Sotsiaalmajanduslikud ○ Baltisakslaste ülemvõim maal ○ Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid ○ Tööliste kehv olukord ● Rahvuslikud ○ Venelaste asjaajamine ○ Venekeelne haridus ○ Kultuurilised piirangud ● 9. jaanuar 1905. aasta - V erine pühapäev - vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis: ○ Töölised streikisid ○ TÜ-s katkestati õppetöö ○ Mõisamoonakad ei teinud tööd Revolutsiooni sündmused. ● 1905. a oktoobris suur üldstreik ● Nõudmiste toetamiseks korraldati Tallinna Uuel turul rahvakoosolek - võimud tulistasid ● 17. oktoobril Tsaari manifest
Hariduselu 19. saj. · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · Teostati koolireform · Gümnaasiumide, kreisi, elementaar, kihelkonna ja vallakoolide loomine · Koolisunduse kehtestamine (18701880) · ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" (1806) · Masingu ,,Maarahwa NädalaLeht" (18211823, 1825) · Kreutzwaldi ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (18481849) · Jannseni ,,Perno Postimees" (1857) · 1843.a. Ahrensi uus eesti keele grammatika Usuelu 19. saj. · Vaimuelu oluliseks kijundajaks jäi luteri usu kirik · 1832.a. ülemaailmne luteriusu seadus, millega luterlik kirik kaotas siin oma senise priviligeeritud seisundi · Ametlikuks riigiusuks jäi kreekakatoliku õigeusk · Endiselt levis vennastekoguduste liikumine (uueks liikumiseks veel Maltsvetiliikumine) Isikud: · Karl XII rootsi kuningas. Tõusis troonile 15aastaselt. Juhtis Põhjasõja aastatel rootsi vägesid ja riiki
peamiselt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis halvast olukorrast välja tulla. Ajaloo arvestuse 3.teema: Hariduselu Rootsi ajal 1. Luteri kirik. Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seas luterlust levitama. Kirikutes hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi, et kõik usu põhitõdedest aru saaksid. Talupoegadele hakkasid köstrid katekismust ja kirikulaulu õpetama, kuid see läks vaevaliselt, kuna köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Seega lugemisoskus levis, kuid väga vaevaliselt Et luterlus paremini leviks hakati tähelepanu pöörama haridusele(koolide asutamine). 1645 kehtestati Põhja- Eestis katekismuse- ja aabitsanõue. Igas kihelkonnas tuli palgata köster. Vastutus läks mõisnikele, kes sellest just vaimustuses polnud(kuigi oli ka erandeid), nende meelest pidi talupoeg töötama, mitte õppima.
5. vennastekoguduste tegevus 6. talude päriseksostmine 7. estofiilide tegevus 8. sobiv poliitiline olustik, Aleksander II võimul 1860ndad aastad Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler ja Tartus J.V Jannsen, palvekirjade saatmise aktsioon, eestvedajaks Viljandimaa talupojad Aleksandrikooli loomise algatus J. Adamson ja J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti 1865. aastal loodi Vanemuise Selts Jannseni vedamisel 1866. aastal loodi Estonia Selts 1868. aastal pidas Jakobson esimese isamaakõne ,,Vanemuises" 1869. aastal esimene üldlaulupidu 1870. aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts Venestamisperiood 1881. a atendaat Aleksander Iile, võimule Aleksander III tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedalt Vene külge venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes Reformide aluseks 18821883 läbi viidud Manasseini revisjon
Keskajast pärit reglementatsioon ja kaubanduspõhimõtted. Kõik väliskaupmeeste käes. Tekkis sõbrakaubandus, maalaadad ja salakaubandus. Käsitöö, tsunftikord, tsunftijänesed: tsunft - käsitööliste vennaskond, tsunftikord - reeglid/põhitõed tsunftijänesed - Manufaktuurid: Seoses 18.saj tsunftipiirangute kaotamisega ja vaba konkurentsi kujunemisega. Manufaktuur - käsitööettevõte, kus olid palgatöölised. Vabrik/tehas, tähtsaim Narvas. 4. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal Olukord Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud, rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud. Hakkasid levima muinasusu kombed. Luteri kiriku peaülesanne - aidata kaasa kiirele "rootsistamisele" selleks... 1) suhtuti eitavalt kõikidesse teistesse usuvooludesse 2) kirikus käimine ja kirikumaksud olid rangelt kohustuslikud, muidu karistus Nõiaprotsessid Eestis - veeproov, rauaproov, karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine ja peks häbipostis
18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18. Sajandi õlpul tuli siinsessemajandusele ühe enam kapitalistlike jooni. Kujunes vaba konkurents, tsunftipiirangud kaotati. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 18. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu
· Kolm voolu: pietism, hernhuutlus, ratsionalism PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund) - Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist - Teeneks tuleb lugeda luteri usu lähendamist rahvale - Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine - 1739.aastal piibli täielik tõlge Jüri kirku õpetaja A.T.Helle - Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust) - Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS - Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu - Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel - Rõuge talupoeg Tallima Paap mõisniku võim on kuradist ja sellele ei tule alluda
Pärisorjuse kaotamine Võeti vastu uued seadused - Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819, mille tagajärjel pärisorjus kaotati. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid: sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. Talupojad ei tohtinud: elukutset vahetada (pidid tegelema ainult põllumajandusega), liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata ning nad pidi talud mõisnikelt rentima n-ö turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoja sõltuvuse mõisnikest. 1849/56 talurahvaseadused 1849. aastal tsaarivalitsuse poolt heaks kiidetud uus Liivimaa talurahvaseadus kinnitas küll veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui ka talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. Mõisnik võis seda talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse
Löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. 3 teema: Hariduselu Rootsi ajal Luteri kirik Rootsi riik tutvustas talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid Kirikutes ja kabelites hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi Kiriku juures õpetas köster talupoegadele katekismust ja kirikulaulu Köstrite vähesuse tõttu hakkas vaevaliselt levima lugemisoskus kuid siiski levis. Köstrite haridus oli puudulik Tähelepanu hakati pöörama ka koolide asutamisele 1645- kehtestati kogu Põhja-Eesti katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõud Igas kihelkonnas tui ametisse köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa 1645 - Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. Köster- luterliku ja katoliku kiriku kirikuteener, ül: abistada vaimulikke usuteenistusel ja hoida kiriku vara.
· Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlastele kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna: · Eestikeelset esimest ajalehte hakkas välja andma 1806.a kevadel Otto-Wilhelm Masing Tarto Maa rahwa Näddali-Leht. · Eesti uuele kirjaviisile pandi alus aastal 1843. Eduard Ahrens, kes koostas uue Eesti keele grammatika. Kiriklikud olud ja usuliikumise: · Luteri kirik oli endiselt ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks. · 1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. · Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimaal. · Vennasteliikumine leidis talurahva hulgas laialdase toetuspinna, kuna ei teinud seisustel, rahvustel vahet. · 1850.a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Baltisaksa kultuurielu: · Seltsiliikumised
Mõnda aega töötas Janseni "Eesti Postimehe"juures, sakslaste nurina tõttu pidi Jannsen ta vallandama.1872 sai kirikuõpetajaks Otepääl. Asus emakeelse kõrgema kooli etteotsa-Aleksandri kool, mis pidi kreiskooli tasemele vastama. Kogus annetusi-koolid kõikidesse kihelkondadesse. 1874 osteti Põltsamaa lähedale mõisasse koolimaja. Jakobson-(1841-) lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari, oli Tormas õpetajaks. Vastuolud mõisnikega sundisid teda lahkuma, Jakobson läks Peterburi, sooritas ülemkooli õpetaja eksami-sai suurvürsi tütre koduõpetajaks. Peterburis lävis sealsete eestlastega, kes ta rahvusliku liikumise juurde tõid. Tegi kaastööd Eesti Postimehele, propageerides karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist. 1868 esimene isamaakõne. Astus vastu baltisakslaste ülemvõimu vastu, 1870 naasis eestisse, ostis Kurgja talu, jätkas põlluharimise kõrvalt kirjutamist. 1878
.1696 omasid kohalikud võimud viljavarusid, kuid andsid sellest vähe vajajatele. Vilja veeti riigist välja kasumi eesmärgil, sest ka mujal oli nälg. 20% eesti rahvastikust suri (70-75 000 inimest). 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal (117-122) : Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda - toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; kiriku kahjuks olid uuesti popid muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Konstitoorium - kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent - vaimulikkonna juht, voli võrreldav piiskopiga. Vöörmünder - maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid - nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forcelius - õpetas välja koolmeistreid,
*Kolmeväljasüsteem- Põllu ühel osal kasvad teravili, teisel suvivile ja kolmas oli kesaks. See süsteem hakkas levima talirukki kasvatamisel. Üldises sai kolmeväljasüsteem siiski hiljem, valitsedes kuni 19. sajandini. *Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati ahjuga toas ehk rehes. Järk-järgult kujunes sellest rehielamu, mis sai järgnevatel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu- kui tootmishooneks. *Sumbküla- talud paiknevad keset põlde tihedalt koos. *Ridaküla- talud rajati vooretel ridastikku. *Hajakülad- talud paiknevad üksteisest kaugel (künklikel maastikel) *Eestis oli 8. sajandi alguses umbes 45 kihelkonda, mis olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilisid mõned kihelkonnad: Alampois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga (väikemaakonnad).
Kadrioru loss Tartu Ülikool Narva raekoda Toompea haldushooned Palmse mõis 1) mõisniku seisukoht talupojad ei olnud nõus enam mõisates tööd tegema, tarbimisseisukohad kasvasid, mõisnike pojad olid muutmise poolt, sest olid läänes käinud. 2) tsaarivõimu seisukoht Tehti vastupidised otsused - riigipööre. Pärisorjus kaotada Baltikumis nö ,,hea isake tsaar" 3) haritlaste seisukohast valgustajad kõik inimesed on sündimisest saati võrdsed, pärisorjus ei käinud enam ajaga kaasas Eesti XIX saj I poolel talurahvaseadused Seaduse väljaandmise aeg Kuidas mõjutas seadus Seadus ja kubermang talupoja elu
· 1710 alistasid venelased Riia, Pärnu ja Tallinna. 1710 läks kogu Eesti Venemaa kätte. g. Sõja lõpp: · 1721 Uusikaupunki rahu, millega Venemaa sai endale Rootsilt Ingerimaa, Eesti ja Liivimaa. Eesti valitsemine varauusajal (17.-18. saj) 1. Uus halduskord Rootsi ajal: a. Kaks kubermangu: · Eestimaa kubermang (P.-Eesti) · Liivimaa kubermang (L.-Eesti ja P.-Läti ning eriseisundiga Saaremaa) b. Kindralkuberner Rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (Tallinnas ja Riias) c. Rüütelkonnad aadlike seisuslikud omavalitsusorganid (Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal): · Maapäev Rüütelkonnaliikmete kokkutulek 3 aasta tagant. · 12 maanõunikku Maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud. d. Kohtuvõim Gustav II Adolf kaotas mõisakohtud ja kõrgem kohtuvõim läks riiklikele kohtutele:
Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida
kindralkuberner Barclay de Tolly- silmapaistev soti aadlisuguvõsast pärit ohvitser. Georg Friedrich Parrot- oli prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst, tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst, Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Peamiselt tema õhutusele asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit (Loomine, Koit ja Hämarik, Vanemuise laul jt) Johann Köler- (1826-1899) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.
Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest 15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud Üheskoos võtsid aadlikud ka õiguse talupoega kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada või pärandada Kehtestati pärisorjus · PÄRISORJUSE KEHTESTAMINE EESTI ALAL: Linnastumine Viljahindade Mõisate arvu Teoorjuse Talupoegade Euroopas tõus kasv Eestis kehtestamine sunnismaisus · TALUPOEGADE KATEGOORIAD: 1. Adratalupoegade kiht: Kõige arvukam talupoegade kiht Nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest Talude suurused kõikusid ½ 5 adramaani (adramaa suuruseks loeti 8-12 hektarit)
7. Tartu nimi muudeti Jurjeviks; Venestamisajaga langes kirjaoskus; Suleti Eesti Kirjameeste Selts; 1869. Aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu. 8. 9. 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest sai hiljem Eesti rahvuslipp. 10.Balti raudtee valmis 1870; ühendas Paldiski Peterburiga; oli soodne kaubavahetuseks. 1. Rahvastik Haridus Vaimuelu 17.saj I poolel u Tähtis tegelane oli J. Levitati luteriusku, 100 000 inimest, liiguti Skytte, 1630- Tartu kirikutes hakati saartelt mandrile, 17.saj Akadeemiline jumalateenistusi pidama lõpuks u 350 000 Gümnaasium, 1632- eesti keeles, hakati inimest, 1695-1697 suur avati Tartu Ülikool, seati talupoegadele nälg, suri 20% sisse rahvakoolide katekismust ja kirikulaulu inimestest
Teiseks levis ka Maltsvelti liikumine - Talupoeg otsutas hakata jutlustajaks ning eesmärgiks oli majandusliku olukorra parandamine. Eesti seltside teke; · Eesti kirjameeste selts püüdlus oli anda välja eestikeelseid kasulikke raamatuid, mis oleksid saksakeelsete asemel. KooliõpikudRahva harimine. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusõistlusi. Juht oli Jakob Hurt . · Eesti Üliõpilaste Selts Eesti haritlaste kooskäimis koht, liikmes suhtlesid eesti keeles, lipp oli sinimustvalge. · Vanemuine - on 1865. aastal Tartus asutatud teater. Korraldas mitu laulupidu. Teatrietendused. I laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. 1000 pillimeest ja lauljat. Kasvatas ühtekuuluvustunnet. Rahvusliku liikumise algus: Köler, Jakobson, Jannsen, Hurda Olulised rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi, Viljandimaa. Tartus oli
Oli õigus oma vallavarale. Talude pärandatav kasutamisõigus. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud talupoegade osavõtul. Tokoormised normeeriti. 1816 Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupojad vabastati pärisorjusest, kuid kogu maa tunnistati mõisniku eraomandiks. Talupoegade maakasutusõigus ja koormised kaotati. Ilmus esimene eestikeelne tervishoiu käsiraamat. 1819 Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse, millega kadus pärisorjus Liivimaal. 1849 Nikolai I kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega algas Liivimaal talude päriseks ostmine. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1856 Aleksander II kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupoegade kasutuses olev maa ehk talumaa müüdi või renditi talupoegadele. Mõisnik ei tohtinud seal majandada. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1857 ilmus esimene Perno Postimees, väljaandjaks J. V Jannsen.. Tartus hakkas ilmuma
Pärast Jüriöö ülestõusu: halvenes eestlaste õiguslik seisund – vasallid asusid elama mõisatesse – kujunes välja teoorjus - talurahvas säilitas sisemise diferentseerituse: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad Rootsi aja alguses: Eesti oli sõdadest kurnatud – rahvaarv ca 100 000, 17. sajandi lõpuks 400 000 (rahuaeg+ migratsioon) Rootsi ajal – suurenes teoorjus, 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus (Karl IX parandas talupoegade olukorda), samas Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust: talupoegadele jäi alles õigus mõisnike peale kaevata; 1672. a sai kuningaks Karl XI, kelle reformidega riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati ja selle täielik kaotamine oli vaid lähemate aastate küsimus Rootsi aja lõpus: 1695-1697 Suur nälg – hukkus umbes 70-75000 inimest Vene ajal – kehtestati terveks sajandiks taas pärisorjus, talurahva heaolu oli alguses suhteliselt suur,
Põhjenda toimunud muutusi. Enne oli jutt, et Eesti saab endale Poola. Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. 2. Kes olid need Põhjasõjaga seotud isikud? Karl XII Rootsi kuningas Põhja sõja ajal. August II saksa kuurvürst. Peeter I vene tsaar. B. Seremetjev vene väejuht (ratsa) Stephan Raabe eesti talupoeg, kes juhtis ratsanikud venelaste selja taha. W.A. von Schlippenbachgarnisoni väejuht Käsu Hans Pühja köster " nutulaulu autor. 3. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi?
Suureks viljatarbijaks sai Baltikumi toodud Vene 50 000 meheline sõjavägi. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin, mille tegemise tarvis raiuti maha põlismetsad, et kütta viinakööke. Viinaköögi jäägiga (praaga) nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pandi alus ulatuslikumale loomakasvatusele mõisas ja härjasõnnik tõstis maa saagikust. Talurahva olukord läks nüüd halvemaks. Siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Nagu talupoeg ise, kuulus ka tema maa ning vara mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polevat millegagi piiratud. Seega pole imestada, et kes vähegi said, need põgenesid Soome, Rootsi, Pihkvasse. Pärast Venemaaga ühendamist soiku vajunud kaubandus hakkas XVIII saj taas elavnema. Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud.
Toimusid eestikeelsed jumalateenistused; Köstrid õpetasid kirikulaulu ja katekismust; Hakkas levima lugemisoskus; Tähelepanu koolide asustamisele; 1645. kehtestati Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue; eestikeelne vaimulik kirjandus; põhjaeesti ja lõunaeesti keel; Alustati Piibli tõlkimist - Tartu Ülikool Ülikooliidee Gustav II Adolfile esitas tema kasvataja ja kindralkuberner Johann Skytte; 1630 - Tartu Akadeemiline Gümnaasium; 1631 - gümnaasium Tallinnas; 1631 - Tartu Ülikool - Gustav II Adolf algatus jne, ladinakeelne, njetu eestlased - Õpetajate seminar Forselius rajas 1684 Tartu lähedal õpetajate seminari; õppima asusid poisid, kes hiljem said köstriteks ja koolmeistriteks; õpiti 2 aastat, õpetajaks Forselius ise
Suurgild: suur kaupmeeste ühendus. Mustpeade vennaskond (vallalised) Tsunft, skraa: käsitööühendus (tsunft). Siseelu kujundas rae poolt kinnitatud skraa. Tsunftijänes: Ei kuulunud tsunfti aga tegeles käsitööga. Kaubaartiklid: teravili ja sool Agul: Eeslinn, kus oli vaesem rahvas, kuna linnad ei suutnud kiiresti kasvavat rahvahulka majutada. Seek: Asutused, mis rajati veidi linnadest eemale leepra (pidalitõbi) haigete jaoks. Johann von Üxküll: Kuulsa Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata, kuna ta oli surnuks piinanud ühe oma põgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422 15. Jüriöö ülestõus Põhja-Eesti võimuvahetus: Eestlased tõusid ülesse, et saavutada vabadus võõrvõimude alt. Taani kuningas tahtis Harju-Virut Ordule maha müüa. Eestlased said sellest teada. 23. aprill Jüripäev. 1343- Jüriöö. Ootamatu algus. Sündmused algasid Harjumaal. Padise klooster vallutati. Valiti 4 uningat (sõjaväeline juht). Taheti Tallinnat
Kohaliku tooraine kasutamine tootmises: savist tehti telliseid, lauanõusid; liivast tehti klaasi; puitu kasutati mööbli tegemiseks, ehituseks; lambavillast tehti vaipu, kudumeid; linast tehti kangast. Suurim turg tööstuse jaoks oli Venemaa. 3. Balti raudtee, raudteede tähtsus. Esimene Balti raudtee valmis 1870. aastal, mis ühendas Paldiskit Tallinna , Narva ja Peterburgiga. Tänu raudteele suurenes kaubavahetus, inimeste liikumine hõlbustus ning raudtee äärde tekkisid uued asulad. IV Vaimuelu 1.Tartu Ülikooli taasavamine ja selle tähendus. Tartu ülikool taasavati 1802 a. , õppetöö toimus saksa ja ladina keeles, üliõpilasteks olid enamasti baltisakslased, kuid seal õppis ka välismaalasi ja vene noormehi. 2 2. Koolisüsteem Külades tegutsesid külakoolid, milledes õpetati 3a., kihelkonnakeskustes olid kihelkonnakoolid, samuti 3a. õppeajaga, linnades elementaar- e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
