Lõuna-Soomest Leeduni europiidid Kasutatud sõnad: meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must sugu. Arheoloogiline kultuur leidude rühm, mida iseloomtuab sarnaste leidude rühm, millest järeldub, et inimestel oli sarnane tegevused, traditsioonid ja arvatavasti ka päritoli; see-eest puudus kindel rahvus pole ühtset keelt, identiteeti. Noorem kiviaeg u 5000-1800 eKr Keraamika kasutuselevõtt U 4000 eKr kammkeraamika kultuur kammilaadse esemega kaunistatud savinõud paremini töödeldud esemed matmiskombed asula territooriomil mongoliidide kultuurist Kavastu Taavi-Lauri talust leitud kivikirveid Soomeugrilased Läänemeresoome rahvad Liivlased väljasurnud, on järetulijaid, kes on keele selgeks õppinud Eestlased Vadjalased peetakse väljasurnud rahvaks Vepslased - peaaegu väljasurnud
Kõõvitsaid kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks jm. Tollased kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt. Väiksemaid kirveid, mida nimatati talbadeks, varretati sarvest kivipeade abil. Luudest ja sarvedest valmistati mitmesuguseid töö-ja terbeesemeid. (toruluudest valmistati jäätuurad, mille abil raiuti talvel jää sisse auk. *Arheoloogiline kultuur- vanade asulate etniline ühtekuuluvus. 4. Kammkeraamika kultuur 4. a.tuh. algus e.Kr., venekirveste kultuur 3.a. tuh. algus e. Kr. Lk. 13-15 (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, uskumused) *Kammkeraamika kultuur- umbes 4000 a e. Kr. Elanikud arvatakse pärinevat läänemeresoomlaste otsestest eelkäijatest. Seda kultuuri iseloomustavad savinõud, mis on kaunisatud, kasutades arvatavasti kammi meenutavat riista. Töö- ja tarbeesemete valmistamine oli arenenud. Nüüd ei lihvitud terariistal mitte ainult tera, vaid kogu pinda.
Keskaegsed eesti linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uuspärnu, Rakvere, Paide, Narva, Haapsalu, Viljandi. Kindluste tüübid: Kastell - nelinurkne, selleleehitati lisaks konvendi hoone. Torn kindlus - näiteks Paide. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345) Muistse vabadusvõitluse jätk. Parasjagu käisid Taani ja Ordu vahel läbirääkimised, et Taani müüks oma alad Ordule. Allikmaterjal: Bartolomaos Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika." (Ei ole tänaseni säilinud.) PÕHJUSED: Talurahva koormised kasvasid. Mõisnikud hakkasid oma maamõisadesse elama asuma. KÄIK: 23.04.1343 - öösel algas Harju- ja Virumaal. Suvel jõudi Lääne-Eestisse ja Saartele. Harjus hakkas esimesena, sest see piirkond oli kõige varem läänistatud. Jüriöö valiti ülestõusus alguseks, sest sellel päeval oli eestlastel tavaks tuld teha. Siis ei osanud sakslased tuld, millegi märguandeks pidada. Märguande peale rüüstasid eestlased Harju-Virus mõisu ja tapsid kõik saksasoost inimesed. Padise
Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5. Kammkeraamika, venekirveste ja Asva kultuur Nimetus Kammkeraamika Venekirveste kultuur Asva kultuur kultuur Aeg IV aastatuhande algus III aastatuhande algus IX sajand-VI sajand e.Kr. e. Kr. e. Kr. Elanike päritolu Indoeurooplased Läänemeresoome rahvaste Pole nõutud eelkäijad
3. Mesoliitikumi asulad (11-13) : Pulli asula - Pärnu jõe ääres, vanus u. 8. aastatuhande keskpaik eKr. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves, vanus 7. aastatuhande keskpaik. Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, aeg 9000-5000 eKr. Asulad olid kala püüdmiseks vee ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades, mille keskel kolle. Töötarberiistad kivist, luust, sarvest, puust. Tähtsal kohal oli ka jaht. 4. Kammkeraamika kultuur 4000. algus e.Kr, venekirveste kultuur 3000. algus e. Kr. (13-15) Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse u. 3300 a eKr. Uue savinõude tüüpi esemetel olid välispinnal kammitaolise asjaga tehtud kaunistused. Ka need sisserändajad olid kalastajad ja kütid. Töö- ja tarberiistad olid aga arenenumad. Kunstitase oli suht kõrge. Venekirveste kultuur - Tuli koos lõunapoolsete uute hõimudega u 2500. a eKr. Tegelesid
9500 eKr. Billingeni katastroof (mäestik Rootsis) – tulemusena Balti jääpaisjärve veed tungisid läbi Skandinaavia ja ühendus maailmamerega. Keskmisel kiviajal (9-5 aastatuhat eKr) oli tekkinud Kunda kultuur (Pulli asulas). Tegeleti küttimise, kalastamise ja korilusega. Oli hankiv majandus ehk kõik võeti loodusest. Tööriistad vähetöödeldud. Nooremal kiviajal (5 at-1800 eKr) oli tekkinud kaks arheoloogilist kultuuri: kammkeraamika (soome-ugri päritolu; hankiv maj.) ja nöörkeraamika (venekirves kultuur). Need kultuurid panid aluse Eesti rahva kujunemisele. Pronksiaeg ja iseloomulikud jooned (1800-500 eKr): üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Tööriistad valmistatud pronksist; kindlustatud asulad; tööviljakus kasvas; alepõllunduse kiire areng; matmiskommete muutus (kivikirst kalmed); säilinud ohvripaiku. Asukohad: Asva asula (Saaremaal), Ridala, Kaali, Narva.
Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused olid neil varasemaga võrreldes palju barenenud. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna
Ugandi ja Sakala alistuvad 1215. a. suvel tehti mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati nii kaua, kuni eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult. Ugalased pidid rahu paluma, saksa kaupmeestelt ära võetud varad tagastama ja end ristida laskma. Ka sakalased lasid end ristida. 1216. a. tegi Vürst Vladimir rüüsteretke Ugandisse. Seejärel ugalased oma liitlaste sakslastega kaitsesid Otepää linnust. 1217. a. kolmekuningapäeval (6. jaanuar) tehti vasturetk Venemaale, kust tagasi pöörduti vangide, kariloomade ja muu saagiga. Võit Otepää all 1217. a. veebruaris saabus Otepääle venelaste sõjavägi, kellega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Piirajate arv oli kokku 20 000. Piiramine kestis 17 päeva. Riiast said sakslased appi 3000 meest, aga juba eemal tekkis neil piirajatega lahing ning vaevu jõudsid nad linnusesse jõuda. Kolmandal päeval pärast
klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg), mis võivad omakorda jaguneda veelgi väiksemateks (noorema rauaaja puhul viikingiaeg ja hilisrauaaeg). Kiviaega on tihti periodiseeritud ka arheoloogiliste kultuuride alusel (Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur, Nöörkeraamika kultuur). · Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt (Eestlaste muistne vabadusvõitlus) ja lõppedes ristisõdijate poolt loodud riikide hävinguga. Varem nimetati entud perioodi tihti orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346
Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. Tööriistad ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest. Tähtis tööriist on kõõvits, millega töödeldi loomanahku. Teine on uurits, millega töödeldi luid. Kirved ja väiksed kirve ehk talbad olid samuti tähtsad riistad. Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse IV aastatuhande algul eKr. Nende välispind oli ilustatud lohukeste ja täketega. Selle kultuuriga kaasnes ka uus matmiskomme surnud maeti asula alale ja temaga pandi kaasa esemeid. Kõrgel tasemel oli kunst, merevaigust vooliti igasuguseid kujukesi. Kammkeraamika kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri elanikke peetakse läänemeresoomlaste eelkäijateks ehk nad olid üheks komponendiks meie rahva kujunemisloos
linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu
Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. läänemeresoome rahvad- eesti, soome,liivi,karjala, vepslased, isurid, vadjalased venekirveste kultuur- lõuna poolt tulevad uued hõimud
kirved, kõõvitsad, uuritsad ja nooleotsad. Luust tehti ahinguotsi ja õngekonkse. Tunti kalavõrke, kodustatud oli koer. Kunda kultuuri inimeste päritolu pole tänaseni päris selge, arvatavasti tulid nad lõuna poolt, kuuludes europiidsesse rassi. Neilt on pärit näiteks sõnad "meri", "mägi", "eile", "must" jt. Umbes 3000 aastat eKr jõudsid Eestisse hõimud, kes kasutasid oma keraamika kaunistamisel kammikujulist mustrit. Seetõttu nim seda kultuuri kammkeraamika kultuuriks. Uut kultuuri kandsid ka uued hõimud, kes, nagu ka Kunda kultuuri esindajad, olid kütid ja kalamehed. Uued tulijad olid aga palju osavamad töö- ja tarberiistade valmistajad. Muutusid ka matmiskombed. Surnud sängitati asulate territooriumile, hauda hakati kaasa panema panuseid - ehteid, nuge jne. Leiud viitavad kammkeraamika kultuuri elanike suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Kammkeraamika kultuuri muistiseid kohtab Põhja-Soomest Poolani, väga sarnaseid kultuure leidub
lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Väina suudme sulgemine, Riia sissepiiramine. Läbirääkimised nõustuti ristimisega. 1217. suur venelaste vägi Otepää all, eestlased liitlased, lahing sakslaste vastu. Sakslaste suurim lüüasaamine. Madisepäeva lahing 21. september 1217. Lembitu langes. Sakslaste võit. Piiskop Albert läks Taani kuningas Valdemar II-lt abi paluma, sest ei olnud oma positsioonis kindel. 1219. taanlaste laevastik tuligi Tallinnasse. Nad olid ka varem rüüsteretki korraldanud. Taanaste võit. Lahingu ajal taevast langes alla punast värvi valge ristiga lipp Dannebrog. Ristimine. 1220
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus
3. Jüriöö ülestõus Eestlased kasutasid võimuvahetust (Taani alad Saksamaale) ära proovides oma olukorda parandada: taheti õigusi, oma maid. Valiti ,,Eesti kuningad", kes kutsuti aru andma, kuid tapeti. Alguses oli rüüstamisel ja põletamisel edu. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. 4. Eestlaste olukord maal ja linnas 13. sajandil Kaubandus arenes paremuse suunas. Olid koormised: viljakümnis ja hinnus, mis olid siiski suhteliselt mõõdukad. Oli sõjateenistuse kohustus. 14-16. sajandil Rahvaarv kasvas ja asustus tihenes. Talupoegade liigendus: adratalupojad, üksjalad, maavabad talupojad, vabatalupojad. Alamasse kihti kuulusid: vabadikud (eriti vaesed palgatööl talupojad), sulased, teenijad, orjad ehk träälid. Viljanõudluse tõttu kasvas ruttu mõisate arv ning lisandus mõisateo kohustus. Kujunes välja sunnismaisus. Hiljem kujunes välja pärisorjus.
EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad
7. Träälid orjad 8. Pärisori Talupoeg kuulus oma mõisnikule, kes võis teda osta, müüa, vahetada, kinkida. 9. Sunnismaisus talupoeg ei ole isiklikult vaba, vaid kuulub maa külge 4. Iseloomusta feodaalmajanduse põhiharusid! 1. Käsitöö Hakkasid tekkima tsunftid (käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistrid. Igal tsunftil oli oma põhikiri e. skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti. Gild oli aga tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. Linnade edenemist pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Asi paranes, kui hakati looma manufaktuure käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem. 2. Põllumajandus Keskajal suuri muutusi põllumajanduses ei toimunud
4000 aasta vältel maetud. Ja mõned teisedki kalmistud on andund arheoloogidele võimaluse uurida tolle aegsete luustikke europiidne rass ja osaliselt mongoliidne rassi ,kokku sulamis piirkond.Tegelesid kalastamisega,küttimisega ja korilusega.'Keraamikat eriti ei tuntud. Neoliitikum. Narva kultuur. V at keskpaik-II at keskpaik eKr.Valmistati savinõusid.Luust ja sarvest esemed, tulekivi vähe, kristalsed kivimid ja kvarsti tööriistadeks,küttimine, korilus,kalastamine. Kammkeraamika kultuur, savinõude järgi, mida hakati kaunistama kammi taolise esemega.Oletatud uute hõimude sisseränne,polnud vägivaldne, vaid lihtsalt asusid siinsetele aladele elama ja segunesid. Ei erinenud põhimõtteliselt teistest kultuuridest. Uute kultuuuri kandjate käsitöö oskused oli arenenumad. Korilus ,kalastamine,küttimine. Levinud laiemalt ulatuab põhjas Soome- keskossa, idas Loode-venemaale, piirdevad samalaadsed arheoloogilised kultuurid, lõuna pool Valgevene aladele
KORDAMINE! 7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
Kehtimisaeg oli 3 aastat. (möllas katk, oli vaja nö. hingetõmbeaega) Eesti suhted Venemaaga olid teravad.( 1210- Otepää linnuse piiramine, 1212- Varbola linnus.) 1215- Sakslased ja latgalid tegid mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kuni Eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad. Ugalased ja Sakalased sõlmisid rahu. Ristimine. Pihkvas tekitad Ugandi ristimine pahameelt. 1216 Tehti rüüsteretk Ugandisse. 1217 , kolmekuningapäeval tehti Sakslastega- uute liitlastega- sõjakäik Venemaale. Venelased otsustasid nüüd eestlastega ühiselt Sakslaste vastu välja astuda. 1217 veebruaris saabuis venelaste vägi Otepää alla- nendega koos Saarlased, Harjulased, ristitud sakslased. Piiramine kestis 17 päeva.Toimus Sakslaste suurim lüüasaamine- Olid sunnitud paluma rahu ning sellega seoses pidid Sakslased lahkuma kogu Eestist.
.. Kunda kultuur (mesoliitikum,kalapüük, küttimine/elupaigad vee ääres,tulekivist/kvartsist tööriistad(nooleotsad,kõõvitsad(loomanahalt rasvakihi kaapimisel, luu- ja puitpinna tasandamisel), uuritsad.pistikterad, uuritsad(sarvede töötlemisel ja tükeldamisel),kivikirved(väiksemaid nim. talbadeks), ahing(kalapüüdmisel),jäätuur(jäässe augu lõhkumisel),algelised võrgud, luust konksud( ka kalapüüdes),harpuunid(suuremate veeloomade küttimisel) Kammkeraamika kultuur u.2500a. eKr/paremini valmistatud savinõude tüüp/kaunistatud kammitaolise esemega/seostatakse uute hõimude saabumisega/kütid ja kalastajad/tööriistade valmistamis oskus võrreldes varasemaga tublisti arenenud/tulekivist kirved lihvitud üle terve pinna(varasemalt oli ainult tera)/Kristallsetest ainetest kirved ja talvad/surnuid sängitati asula territooriumile(mõnikord isegi elamu põranda alla)/hauda pandi ka mõni
2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29 1) Kunda kultuur: umbes 11 000 aastat tagasi. Asulate ja linnuste kohta pole täpseid andmeid, oletatakse, et elati püstkojades. Mamiskombed puudusid, levinud olid läänemere idakallastel. Kasutati puitu, kivisid, tunti koera ja peamiselt elatuti jahist ja kalapüügist. Naabritega suhtlemisel oli neil ühine keel. Kunda kultuuril on selline nimi, sest esimene asula mis leiti oli Kunda lammasmägi. 2) Kammkeraamika kultuur: umbes 5000 a eKr ehk 7000 aastat tagasi Asulaid on leitud Narva lähedalt, elasid veekogude ääres ja peamiselt majades. Olid tekkinud matmiskombed- kalmistud. Asustus oli peamiselt Karjala või Valga jõe ülemjooksul. Tehti savipotte, kütiti, püüti kalu, kammkeraamika aeg oli ka kalapüügi kõrgaeg. Mööblit veel ei tuntud- sellele annab tõestust kaussidele, mis olid alt ovaalsed ja lauale panematud.
Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. Kaupo - liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna u 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vladimir vürst. 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse, kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhard Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Tabelinus oli Virumaa vanem 13.sajandi alguses. Johan kuningas, kes koos piiskoppidega oli rootsalaste väe eesotsas 1220
oskamist, suur rõhk haridusel. Tsistertslaste ordu (Kärkna ja Padise klooster; nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas). Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis). Dominiiklaste ordu (Tallinn, Tartu, mõnevõrra ka Narva). Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti 12 toomhärrast Pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid Toomkirik piiskopkondade keskus Väike Gild kästitööliste gild (Püha Kanuti Gild & Püha Olevi Gild) Kanuti Gildi ei saanud kuuluda voorimehed, mündrikud, lihunikud, kandjad, kaalujad. Kanuti Gildi kuulusid maalermeistrid, kullasepad, pagarid, rätsepad. (suuremat tulu toovad ametid said vaid kuuluda, teised kuulusid Olevi Gildi) Suurgild linna kaugkaupmeeste ühendus Tsunft käsitööliste vennaskond Olderman gildivanem Sündik linnajurist Foogt maahärra esindaja Bürgermeister rae juhatus
Arvuliselt oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Üldiselt arvatakse, et Liivimaa linnades oli rahvus keskajal pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. Maalt linna asunud esimese põlve linlased, kes teenisid leiba lihtsa füüsilise tööga. Tsunftid ja gildid-Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matusete korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivimaa linnades oli gildide hulgas tähtsaim linna kaupmehe ühendus Suurgildid.Vallalisi kaupmehi kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing Mustpeade Vennaskond. Käsitööilte gildid olid Liivimaal n-ö katusorganisatsioonid, mis koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nim käsitööliste gildi Väikekildiks.
- nunn- naissoost isik kes oli ennas pühendunud usule, loobus maisetest rõõmudest. - klooster- koht kus elasid mungad ja nunnad - adratlupoeg- talupoeg, kelle nimetus tulenes adramaade järgi - üksjalg- adratalupoja noorem poeg kes ei mahtunud isakoju enam ära ja ta sai maad kuhugi ääremaale, ja rajas sinna oma talu.Nimi tuli sellest et nad pidid tegema mõisale tegu üks jalapäev nädalas, aga ajapikku kui talu suurenes, suurenesid ka koormised. - vabatalupoeg-talupoeg, kes oma koormisi maksis rahas seega oli teotööst vaba. - maavaba talupoeg- tapupoeg kes omas maad läänikirja alusel, ei kandnud koormisi, kuid sõja korral pidi teenima feodaali ratsaväes. - vabadik- (e. Papid e. Saunikud)- väikese maaga talupoeg kes pidi käima mõisa põllul tööl - raad- linna võimuorgan - bürgermeister-rae koosseisu kuulunud 4 inimest kes moodustasid selle juhatuse. - tsunft- käsitööliste ühing
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Siis sai eesti vee alt vabaks. Esimene teadaolev asula eestis oli Pärnu jõe kaldal oli Pulli asula, see tekkis umbes 8700 eKr, mis hiljem kattus liivaga, nende koduloomaks oli koer. Tollel ajal oli püügimajanduslik ajajärk ehk inimesed küttisid, püüdsid kala ja tegelesid korilusega(korjati juurikaid, seeni ja marju jms, loodusest toidu korjamine) 2. Mesoliitikumi ja neoliitikumi inimesed Eesti aladel. Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur. Mesoliitikum(keskmine kiviaeg)- asutus oli sellel ajal Kundas Kunda Lammasmäel(see on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht), seepärast sai ka terve periood nime Kunda kultuur. Asutus oli umbes 8700-4950 eKr siseveekogude ääres, mesoliitikumi teisel poolel asustati aga rannik. Veekogude ääres elati, sest seal oli hea kalastada ja vett joovaid loomi küttida. Saakloomadeks olid kobras ja põder hiljem olid ka tarvas ja metssiga
pärandatavaks meesliinis. 2 Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu tähtsaim allikas on Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika. Hoeneke oli Jüriöö ülestõusu kaasaegne. Kroonika on alamsaksakeelne ja pole algsel kujul säilinud, kuid selle üksikasjaline ümberkirjutus on olemas XVI saj. Liivi ordus teeninud Johannes Renneri kroonikas. Talurahval raske olukord. Koormised kiriku ja feodaalide jaoks suurenenud. 1315.a. suur ikaldus ja näljahäda. Suur suremus. Koormised kasvasid eriti Harju-Virus, kus saksa soost vasallid tegutsesid äärmise hoolimatusega. Rajati mõisaid, milleks haarati talupoegade maid ja rööviti nende vara. Kohut mõisteti oma suva järgi. Taani kuningas kavatses Harju-Viru maha müüa Saksa ordule. Harju-Viru vasallid kartsid kaotada sellega oma vabadusi. Kauplesid kuningalt lubaduse eestimaad mitte müüa
2)mesoliitikum tekkisid esimesed püsivad asustused, kaugelt saabunud jahimehed asustasid endale elukohad, mesoliitikumist on päris vanimad asutused Kunda, Pulli, arvatavasti elasid sealt sarnase kultuuri ja kommetega inimesed. 3)neoliitikum asulate laienemine, tekkis rohkem inimesi, elati vähem sugukondades, piirkondadesse sattusid uued jahimehed, kes endaga kaasa tõid uued tööriistad, näiteks: · Venekirves kultuur · Kammkeraamika kultuur (nõud jms olid kaunistatud mustriga, mis meenutas kammimustrit) PRONKSIAEG - 4 a. t. 5 saj. eKr Asvakultuur kindlustatud asula kultuur, külad, asulad, mis olid kaitstud, kindlustatud. Põllumajanduse paranemine, saagikuse kasv, rikkuste kasv, tõi kaasa röövretked. Tänu tööriistadele. Eesti aladel ei esinenud väga, sest pronksi oli vähe. Siia jõudsid pronksist tööriistad mujalt maadest, kasutati edasi kiviaja tööriistu. RAUAAEG 5 saj. eKr 13 saj
1. Kunda kultuur 2.Kammkeraamika kultuur 3.Venekirveste kultuur e Nöörkermaaika kultuur 5. Loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses asukohtadega, tööriistadega ja elatusaladega. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kalapüüda ja vee äärde tulevaid loomi küttida.Elati ritvadest püstitatud püstkodadest, toitu valmistati tulekolde kohal, liigeldi järve mööda.Tööriistad olid luudest ja sarvedest esemed. 6. Mille põhjal võib järeldada, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel? Kamkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid.Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. Nöörkeraamika kultuuris asus kalmistu asula kaugel.Hakati tegelema loomakasvatusega ja maaviljelusega.Tööriistu lihviti veelgi rohkem. 8