Vägi eriline omadus teatud inimestel Hing kogu loodus arvati olevat hingestatud (animism) Taara, Uku muinaseestlaste hinged Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Ristisõdijate eesmärgid: · Ristiusu levitamine preestrid · Saada maad feodaalid · Saada kauplemise võimalusi kaupmehed Keskused: · Riia 1201 · Ojamaa e Gotland Albert ristisõdijate juht, osales kõigis lahingutes Lembitu Sakala vanem. Suri 1217 (Madisepäeva lahingus) Kaupo liivlaste juht. Suri 1217 Valdemar II taanlaste juht, 1219 vallutas Tallinna Aeg Kellega? Kus? tulemus 1208 Sakslased, Ugandi kaotus 1210 Sakslased, Ümera, Võnnu võit 21 sept 1217 Sakslased, Madisep. lahing kaotus 1219 Taanlased, Tln all kaotus
· 1208-1227 13.sajand Eestlased kaotasid oma vabaduse. Põhjused: *Ristiusu levitamine algselt tuldi sõbralikuna, hiljem tule ja mõõgaga. *Saada maad *Uusi kauplemis võimalusi *Ristiusu keskused (Riia 1201 asustamis aasta, Lüübeck) *Piiskop Albert, Kaupo liivlaste juht. 1208- tungisid ristisõdijad Ugandisse, 1210- (sakslastega) Ümera lahing (võistsid eestlased), 1211- Viljandi piiramine, 21. Sept 1217- Madisepäeva lahing (eestlased kaotasid, Lembitu), 1217 Otepää lahing, Eesti- Vene Eesti võitis, 1219 (taanlastega,Valdemar II , eestlased kaotasid ) Tallinna all, 1220- võitlus rootslastega Lihula juures, võitsid eestlased; 1224 Tartu langemine, võitlus sakslastega, vene vürst Vjatsko (eesti poolel), 1227 Võitlus sakslastega Muhu ja Valjala linnuses. Eestlaste lüüasaamise põhjused: 1) Sõjaline ülekaal vastaste poolel, ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja varustusega
- Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. - 1212. Aastal puhkes katk, ning tuli 3 aastaks vaherahu. Muistse vabadusvõitluse II periood 1215-1220: - Eestlaste vastu alustasid sõjategevust lisaks sakslastele (Mõõgavendade ordu, riialased) ning nende sõltlastele (liivlased, latgalid) ka Rootsi ja Taani kuningad. - Sõjategevuse piirkond levis üle kogu Eesti mandriala. - 1217. Aastal toimus madisepäeva lahing - Eestlased sõlmisid ajutised liidusuhted venelastega sakslaste vastu. - Eestlaste vastupanu korraldamine paranes; toimusid otsustavad suurlahingud. - Eesti mandriala langes perioodi lõpuks võõrvõimude sõltuvusse. Muistse vabadusvõitluse III periood 1222-1227: - Seni veel vabade saarlaste eestvedamisel levis mandril ülestõus vallutajate vastu.
Ümera lahingust tagasi tulnud ugalased ja sakalased levitasid juttu võidukast lahingust üle kogu Eesti ja kutsusid kõiki üles ühisele tegevusele vallutajate vastu. Ümera lahingu tähtsus eestlastele seisneski maakondade vaheliste sidemete tugevdamises. Eesti kirjanduses kajastab Ümera lahingu sündmusi Mait Metsanurga romaan "Ümera jõel". Madisepäeva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas. Verine taplus kestis kaua aega vahelduva eduga, kuid siis õnnestus rüütlitel eestlaste rinde keskosas läbi murda. Eestlased püüdsid oma vägesid ümber paigutada, aga edutult. Sellise keerulises olukorras tabas eestlasi raske kaotus - mitme teise Sakala vanemate hulgas langes ka Lembitu. Vastaspool saavutas ülekaalu, ehkki kandis samuti suuri kaotusi: teiste hulgas langes liivlaste "kuningas" Kaupo, ja eestlased hakkasid taanduma ümberkaudsetesse metsadesse ja soodesse
9500 eKr. Billingeni katastroof (mäestik Rootsis) – tulemusena Balti jääpaisjärve veed tungisid läbi Skandinaavia ja ühendus maailmamerega. Keskmisel kiviajal (9-5 aastatuhat eKr) oli tekkinud Kunda kultuur (Pulli asulas). Tegeleti küttimise, kalastamise ja korilusega. Oli hankiv majandus ehk kõik võeti loodusest. Tööriistad vähetöödeldud. Nooremal kiviajal (5 at-1800 eKr) oli tekkinud kaks arheoloogilist kultuuri: kammkeraamika (soome-ugri päritolu; hankiv maj.) ja nöörkeraamika (venekirves kultuur). Need kultuurid panid aluse Eesti rahva kujunemisele. Pronksiaeg ja iseloomulikud jooned (1800-500 eKr): üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Tööriistad valmistatud pronksist; kindlustatud asulad; tööviljakus kasvas; alepõllunduse kiire areng; matmiskommete muutus (kivikirst kalmed); säilinud ohvripaiku. Asukohad: Asva asula (Saaremaal), Ridala, Kaali, Narva.
mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Pilet nr. 12 1. Vaimuelu vene aja alguses-Luteri kirik jäi siinse vamuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda.Paljud kogudused olid jäänud ilma kirikuõpetajata.Kirikud oli sõjas palju kannatada saanud. Vene ajal aga kirikuelu paranes ja hakkas levima kirikuõpetajate seas pietism,mis püüdis uluselu elavdada. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. 2. - Kammkeraamika kultuur- Umbes 4000. aasta paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna sellised leiud olid väga tüüpilised,siis võtsid arheoloogid kasutusele nimetuse kammkeraamika kultuur. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult territooriumil: Lõuna-Lätistkui Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel
9000 eKr) Pärnu jõe ääres. · Kunda Lammasmägi (u. 8000 eKr) · Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, mida iseloomustasid eluviisi ja muististe sarnasus. · Elanikke u. 1000. · Veekogu ääres. · Elamuks püstkoda, mille keskel tulekatel. · Elati suurperena - 4 põlvkonda koos. b. Tööriistad ja tegevusalad: · Kivist kõõvitsad (teravad, ümara seljaga), uuritsad, kivikirved. · Luust ja savist ahing, tuur, harpuun, õngekonks. · Küttimine, kalapüük ja korilus. · Rändlev eluviis. · Koer esimene ja ainus koduloom. · Kütiti põtru, karusid, metssigu, kitsi, ürgveisi. · Kalapüük haug, angerjas, räim. · Korilus metsaandide korjamine toiduks. Leitud on kõige rohkem põdraluid (2/3). 2. Neolitikum (u. 5000-1800 eKr) Elanikke umbes 2000. Keraamika kasutuselevõtt. Jätkuvalt rändlev eluviis. a. Kammerkeraamika kultuur (u
· Sisuliselt tugevaim jõud religioonis · Liivlased koos Kaupoga pöördusid vabatahtlikkult ristiusku · Eestlaste muistne vabadusvõistlus o 1208 esimesed ristiretked Eestisse o 1210 Võnnu lähedal Ümera lahing, mille eestlased võitsid o 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu o 1215 Algas võitlus uue hooga ristisõdijad jõudsid juba Läänemaale ja Kesk- Eestisse o 1217 Otepää linnuse piiramine sakslaste kaotus. Sakala vanem Lembitu o 1217 Madisepäeva lahing Eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo. Üks ohvriterohkemaid lahinguid. o 1219 Ründasid Põhja- Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule o 1220 aastaks Hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa o 1220 Rajasid Lihula linnusesse tugipunkti rootslased, kui saarlaste malev
•vaimulik rüütliordu, ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. •Ordu juhiks oli ordumeister •rüütelvendade ülesandeks oli sõdimine •preestervennad pidasid vaimulikke talitusi •hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat, kujunedes Riia piiskopile konkurendiks Ümera lahing – 1210. aastal toimus lahing (lätlased, liivlased, sakslased), kus ootamatu rünnak metsast tõi eestlastele edu. Lembitu – Sakala vanem Madisepäeva lahing – 1217. aastal 21. septembril Risti kabeli juures Viljandimaal toimus Vene vägede ja eestlaste vahel lahing. Eesti väed ründasid metsast, lahing kestis mitu tundi, lõpuks olid eestlased sunnitud taganema, lahingus sai surma liivlaste vanem Kaupo ja Sakala vanem Lembitu. Muhu linnuse vallutamine – 1227. aastal oli meri tugevalt jääs, sakslaste vägi oli Muhu linnuse all, nähes nii suurt väge pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta, sakslased sellega ei nõustunud, hakati linnust
· Esikohale tõusis teoorjus, igast talust üks inimene 6 päeval nädalas mõisatööle. · Kümnis tõusis veerandini saagist. · Lisaks loonusrendile (esemeline maks) tuli järjest rohkem maksta raharenti. · Talupojad üritasid leida uusi paremaid elupaiku Venemaal, Rootsis ja Soomes. 14. sajandil hakati lahkuvaid talupoegi trahvidega karistama. 15. sajandil tekkis põhimõte ,,mees või võlg"- uus mõisnik pidi talupojad tagasi saatma või tasuma tema koormised. 1458 Tartu piiskopkonnas seadus talupoegadevälja andmisest omanikule. 16. sajandi alguseks olid talupojad kaotanud isiklikud valdused. Neid võis müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. Talupojad jagunesid: 1) adratalupojad neid oli kõige rohkem, maksid andamit ja tegid teotööd. Maad oli pool kuni 5 adramaad. Jõukamad omasid kuni viite teenijat või sulast. 2) üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid oma talud ääremaadele.
Eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast palusid ugalased ja sakalased rahu ja võtsid ristimise vastu 1217. ugalased koos sakslastega sõjakäik Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse alla pidid ugalased ja sakslased alla andma eestlastele ja venelastele ning sakslased pidid lahkuma Eestist. Eestlased plaanisid minna Riiat ründama, selleks asus Lembitu vägesid koondama. Vastased asusid samuti tööle. 1217. toimus Madisepäeva lahing Viljandi lähedal ning lõppes eestlaste allajäämisega. Langesid Lembitu, Kaupo ja teisedki eesti vanemad. 1219. sekkus Taani kuningas Valdemar II, eesmärgiga Eestis kanda kinnitada. Võidukas lahing Tallinna all, ehitati Tallina kivilinnus ja määras Eestimaale asehalduri. Taani ja Saksa preestrite vahel võitlus Taani ja Riia kiriku valduste piir. 1220. sügiseks taanlaste käes Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. 1220
· Vabatalupojad olid end koormistest raha eest vabaks ostnud. Adratalupojad (arvukaim kiht): · Talukoha suurus 0,5-5 am (1am=10ha) · Kandsid koormisi aadlikule. Üksjalad- adratalunike pojad, · Rajasid talu väljaspoole küla, kus tingimused kellele isa-kodus elatist ei raskemad. jätkunud: · Väiksemad koormised (mõisas nn 1 jalapäev nädalas). Vabadikud: Maata ja palgatööst elatuvad talupojad. Träälid (kuni XV sajandini): Orjad (sõjavangid, võlgnikud) 3. Talurahva õigusliku seisundi halvenemine Leia seosed! Linnastumine Teraviljahindade Mõisate arvu Teokohustus Sunnismaisus Lääne- tõus Euroopa kasv Eestis Euroopas turul (keskaja lõpul u 500) a
Inimesed paiknesid peamiselt veekogude läheduses (soodne küttida ja kalastada, parem liikumisvõimalus). Elati 15- 30 liikmeliste kogukondadena. Peamine tegevus oli jaht ja kalastamine. Tähtsal kohal olid ka loodusannid: taimed , marjad juurikad jne. Inimesi maeti asulakohtadesse ja ka põranda alla. Selili välja sirutatult. Hauda pandi kaasa hammastest ja merevaigust ripatseid ning tööriistu ja jahitarbeid. Noorema kiviaja üldiseloomustus – kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). Noorema kiviaja alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu. 1) Kammkeraamika kultuur (4000 eKr, seotud uute hõimude saabumisega Idast) 2) Venekirveste kultuur (ka nöörkeraamika, 3000 eKr, pärit lõunast) Nimetusele andsid aluse nendest aegadest leitud savinõude kaunistusviisid
On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad 1212.a. kolme maakonna ühisrünnak Riiale(Sakala, Ugandi ja Saaremaa), eesmärgiga saksa vallutajad Liivimaalt üldse minema ajada. Hästi ettevalmistatud sõjakäik ebaõnnestub ja toob kaasa paljude Eesti võitlejate hukkumise Riia juures. 1212-1215.a. vaherahu. põhjuseks - katk. (esimene katkupuhang Eesti alal) 1216.a. Sakslaste pidevate rüüsteretkede tulemusena Sakala ja Ugandi maakonnad alistuvad esimeste maakondadena. 1217.a. varakevadel ordu suurim lüüasaamine Otepää juures kus kaotatakse Eesti-Novgorodi ühisvägedele. 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab. 1219.a.liitusid ristisõjaga taanlased, kes vallutasid Tallinna ja Põhja-Eesti. 1220.a. oli ka rootslaste katse vallutada endale Lääne-Eesti (Lihula). See ei õnnestu saarlaste vasturünnaku tulemusena. 1222.a
Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, tugev Skandinaavia mõju, pronksi tootmine
Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas ( lään tuli välja osta) . Põhiliselt moodustasid vadallide kihi Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikud ja teenistuslased, läänimeeste hulka sattus ka kohalikke ülikuid. Vasallide hulka võisid isegi sulanduda mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud ja kaupmehed. Hiljem vasallisuguvõsade päritolu ühtlustus ja tekkis sünnijärgne aadel. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid kord aastas , et määratuid andmeid vastu võtta
Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5. Kammkeraamika, venekirveste ja Asva kultuur Nimetus Kammkeraamika Venekirveste kultuur Asva kultuur kultuur Aeg IV aastatuhande algus III aastatuhande algus IX sajand-VI sajand e.Kr. e. Kr. e. Kr. Elanike päritolu Indoeurooplased Läänemeresoome rahvaste Pole nõutud eelkäijad
Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5. Kammkeraamika, venekirveste ja Asva kultuur Nimetus Kammkeraamika Venekirveste kultuur Asva kultuur kultuur Aeg IV aastatuhande algus III aastatuhande algus IX sajand-VI sajand e.Kr. e. Kr. e. Kr. Elanike päritolu Indoeurooplased Läänemeresoome rahvaste Pole nõutud eelkäijad
Ugandi ja Sakala alistuvad 1215. a. suvel tehti mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati nii kaua, kuni eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult. Ugalased pidid rahu paluma, saksa kaupmeestelt ära võetud varad tagastama ja end ristida laskma. Ka sakalased lasid end ristida. 1216. a. tegi Vürst Vladimir rüüsteretke Ugandisse. Seejärel ugalased oma liitlaste sakslastega kaitsesid Otepää linnust. 1217. a. kolmekuningapäeval (6. jaanuar) tehti vasturetk Venemaale, kust tagasi pöörduti vangide, kariloomade ja muu saagiga. Võit Otepää all 1217. a. veebruaris saabus Otepääle venelaste sõjavägi, kellega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Piirajate arv oli kokku 20 000. Piiramine kestis 17 päeva. Riiast said sakslased appi 3000 meest, aga juba eemal tekkis neil piirajatega lahing ning vaevu jõudsid nad linnusesse jõuda. Kolmandal päeval pärast
5. Neoliitikum Eestis IV at II veerandist II at keskpaigani eKr. Markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekivi. Selle etapiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate panustega. + Venekirveste kultuur, algeline loomakasvatus, maaviljeluse algus Eestis. 6. Venekirveste kultuur Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud
saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased. Asulad vee ääres, kalad, veelinnud, joovad metsloomad, nt põder. Esemed: kivi, luu, sarv, puu. Noorem kiviaeg: Keraamika, Kammkeraamika kultuur. Savinõud. Tasapisi algas Soome- Ugri keelkond. Püstkodad, ava vee poole. Tööriistade areng. Venekirves ehk nöörkeraamika kultuur (3at) Põllundus. Algeline karjakasvatus. Lõunast. Inimesed juba pikemad, arvatakse olevat esivanemateks. Lähimad veresugulased Põ-Läti. Metalliaeg: Kreeka-Mükeene kultuur. Pronksiaeg . metall väga kallis. Algul oli ikka kivi asjad. Kaua oli kestnud, enne kui mõjuma hakkas. Uus matmiskomme Kivikirstkalmed
Merovingide dünastia- Frangi riigi aladel tegutsenudd suguvõsa (kuulsaim kuningas Chlodovech pani sellele aluse) majordoomus- nagu peaminister aasta 800 pKr- Karl Suur krooniti keisriks Lääne-Rooma paavsti poolt aasta 843 pKr- sõlmiti Verduni leping, millega jagati Frangi riik kolmeks (Ida/Lääne/Lõuna) OLULINE TÄNAPÄEVAL, sest tänu sellele tekivad 3 olulist Euroopa riiki (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) vasall- läänimees senjöör- isand lään ehk feood- annetatav maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- inimene, kes annetab maad või võtab annetatud maa vastu II OSA I EESTI MUINASAEG (9000eKr - 1227 pKr) Eesti kiviaeg, rauaaeg ja pronksiaeg Viited ÕPIK: lk 10 ja alapelkiri ,,Jääaeg" (kaart lk 11), ptk 3, ptk 4, ptk 5, ptk 6, ptk 7 ja ptk 8 (ainult lk 47 alapealkiri ,,Keskmine ja noorem rauaaeg") Atlas: lk 4-6 Teemad
Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad-
vabastatud tollimaksust, kas linna metsi, heina/karjamaid. Linna valitses raad. Raehärrade kohustused aasta kaupa kahes vahetuses. Toomemäel kehtisid omad seadused, sekkuti kodaniku isiklikku ellu(pulmade suurus,külaliste arv, ehete väärtusrõivakorraldused.), pandi piir priiskamisele. 12. Gildid ja vennaskonnad. Korporatiivne, gildid kaitsesid liikmete huve, abistasid ja toetasid. Suurgild kaugkaupmehi ühendav gild. Mustpeade Vennaskond vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ühenduses. Käsitöögildid olid katuseorganisatsioonid nim. Väike-Gildiks. Traditsioonid tugevdasid liikmete ühtekuuluvust. 13.Käsitöö ja kaubandus. Käsitööharud(rahuldasid kohaliku elanikkonna vajadusi) Tsunftid( õpikojad,turu kaitsmine/hindade kontroll) turu kaitseks piirati meistrite arvu, soodne asend. 14.Vana-Liivimaa kirikukorraldus.
Tegevusalad ja tööriistad: Töö- ja tarberiistad olid tehtud kivist, lust, savist või puust. Tähtsal kohal oli jaht ja kalapüük. (põdrad, koprad, karud, metssead, veised) Arheoloogiline kultuur: Ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala eöanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvates ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. See oli levinud kõikides Läänemere idaranniku maades. 4. Kammkeraamika kultuur: 4. aastatuhat e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Anumaid kaunistati kammilaadse tööriistaga. Sellest ka nimi. Seda seostatakse uute hõimude sisserändamisega Eestisse. Uutel elanikel olid tööriistad ja tarbeesemed rohkem arenenud. Need olid töödeldud üle terve pinna (ennem servadest). Nende surnud sängitati asula territooriumile, vahel otse elamu alla. Surnutele pandi kaas esemeid. Leiud viitavad ka kõrgele kunstitasemele. (kujukesed)
kildude maharaiumise teel. Mesoliitikuim algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega, iseloomustab seda aega kivitööriistade kõrge kultuur ning kalapüügi areng. Sinna hulka kuulub veel Kunda kultuur-pulli ja kunda asulakoha teke, nende elanikud valmistasid luust ja sarvest esemeid, kütid ja korilased, asulad asusid veekogude lähedal. Neoliitikum- põlluharimise ja karjakasvatuse arengut peetakse tunnuseks. Selle perioodi alguseks peavad arheoloogid kammkeraamika kultuuri teket, sel ajal kaunistati savinõusid. Nende asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres kus ukseavad olid alati veekogu poole. Veel vooliti luust ja vahel ka merevaigust väikseid loomakesi, ehteid. 3000.aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavaks tunnuseks olid paati meenutavad kivikirved. Inimesed tegelesid enamasti loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu
poegade vastu välja. Nüüd asusid eestlased pealetungikava väljatöötamisele. Sihiks võeti Riia ja Toreida hävitamine. Hästi läbimõeldud ürituse nurjas uute ristisõdijate laevade ootamatu saabumine. 1215.a suve jooksul rüüstasid sakslased mitmel korral Ugandi maakonda ning sundisid lõpuks ugalased alistuma. Ärahirmutatud sakala elanikud olid samuti nõus rahu sõlmima. See tekitas omakorda ärevust venelastes, kes ei soovinud enda kõrval näha tugevaid ristirüütleid. 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. Venelastega liitusid saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine lõppes mõlemapoolse toidupuuduse tõttu sellega, et sakslased jäeti ellu, kuid nad pidid Ugandist ja Sakalast lahkuma. 1217.a sügisel kutsus Lembitu kokku suure eestlaste ühisväe. Sakslased üritasid anda ennetavat lööki ja tungisid kiirest Sakalasse. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid.
Kehtimisaeg oli 3 aastat. (möllas katk, oli vaja nö. hingetõmbeaega) Eesti suhted Venemaaga olid teravad.( 1210- Otepää linnuse piiramine, 1212- Varbola linnus.) 1215- Sakslased ja latgalid tegid mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kuni Eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad. Ugalased ja Sakalased sõlmisid rahu. Ristimine. Pihkvas tekitad Ugandi ristimine pahameelt. 1216 Tehti rüüsteretk Ugandisse. 1217 , kolmekuningapäeval tehti Sakslastega- uute liitlastega- sõjakäik Venemaale. Venelased otsustasid nüüd eestlastega ühiselt Sakslaste vastu välja astuda. 1217 veebruaris saabuis venelaste vägi Otepää alla- nendega koos Saarlased, Harjulased, ristitud sakslased. Piiramine kestis 17 päeva.Toimus Sakslaste suurim lüüasaamine- Olid sunnitud paluma rahu ning sellega seoses pidid Sakslased lahkuma kogu Eestist.
Kõõvitsaid kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks jm. Tollased kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt. Väiksemaid kirveid, mida nimatati talbadeks, varretati sarvest kivipeade abil. Luudest ja sarvedest valmistati mitmesuguseid töö-ja terbeesemeid. (toruluudest valmistati jäätuurad, mille abil raiuti talvel jää sisse auk. *Arheoloogiline kultuur- vanade asulate etniline ühtekuuluvus. 4. Kammkeraamika kultuur 4. a.tuh. algus e.Kr., venekirveste kultuur 3.a. tuh. algus e. Kr. Lk. 13-15 (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, uskumused) *Kammkeraamika kultuur- umbes 4000 a e. Kr. Elanikud arvatakse pärinevat läänemeresoomlaste otsestest eelkäijatest. Seda kultuuri iseloomustavad savinõud, mis on kaunisatud, kasutades arvatavasti kammi meenutavat riista. Töö- ja tarbeesemete valmistamine oli arenenud. Nüüd ei lihvitud terariistal mitte ainult tera, vaid kogu pinda.
saagist. Maarahvas avaldas mitmeti vastupanu: esitati kaebusi mõisnike peale; ei täidetud koormisi; hakati vastu mõisasundjale; asuti mujale elama (Venemaale, Rootsi, Soome). 16. saj. lõpust on tõendeid omavoliliselt lahkunud talupoegade trahvimistest. 15 saj. alguses hakati neid välja nõudma ja tagasi tooma. Põhimõte ,,mees või võlg"-talupoja vastu võtnud mõisnik pidi kas tagastama talupoja eelmisse kohta või ära maksma tema tasumata koormised. 15 saj. teisel poolel seati ametisse haagi e. adrakohtunikud, talupoegade kindlakstegemiseks, üles otsimiseks ja tagasi toomiseks. 16 saj. alguseks oli kehtestatud pärisorjus, kus aadlikud said taluinimesi müüa, vahetada. Talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund polnud kõigil ühesugune. Adratalupoegade kiht oli arvukam. Tulude suurus ½ kuni 5 adramaani (15 saj. adramaa -8-12 ha). Suuremates taludes olid palgal sulased ja teenijatüdrukud, kes käisid ka teomeestena mõisas.
Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused olid neil varasemaga võrreldes palju barenenud. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna
Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini töödeldud tulekivist, oskus valmistada savinõusid; laibamatused, surnu maeti sinna, kus ta oli elanud, koos hauapanustega u 2500 a eKr tuli lõuna poolt venekirveste kultuur, mida seostatakse balti hõimudega (indoeurooplased); kõige suurem oskus oli kivi puurimine, lihvimine ja nöörkeraamika; tegelesid
3. Mesoliitikumi asulad (11-13) : Pulli asula - Pärnu jõe ääres, vanus u. 8. aastatuhande keskpaik eKr. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves, vanus 7. aastatuhande keskpaik. Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, aeg 9000-5000 eKr. Asulad olid kala püüdmiseks vee ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades, mille keskel kolle. Töötarberiistad kivist, luust, sarvest, puust. Tähtsal kohal oli ka jaht. 4. Kammkeraamika kultuur 4000. algus e.Kr, venekirveste kultuur 3000. algus e. Kr. (13-15) Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse u. 3300 a eKr. Uue savinõude tüüpi esemetel olid välispinnal kammitaolise asjaga tehtud kaunistused. Ka need sisserändajad olid kalastajad ja kütid. Töö- ja tarberiistad olid aga arenenumad. Kunstitase oli suht kõrge. Venekirveste kultuur - Tuli koos lõunapoolsete uute hõimudega u 2500. a eKr. Tegelesid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
