a oktoobris ülisuure häälteenamusega 417000 poolt ja 157000 vastuhäält heaks. EV teine, autoritaarne põhiseadus hakkas kehtima jaanuaris 1934. Selle järgi sai rahva poolt viieks aastaks valitud riigivanem suured õigused. Ta võis anda seadusjõulisi dekreete, panna edasilükkav veto Riigikogu otsustele, nimetada ametisse ja tagandada valitsus, saata laiali Riigikogu ja määrata uued valimised. Riigivanema ametisse pürgisid Konstantin Päts, Johan Laidoner, sotsialist August Rei ja erukindral Andres Larka. Vapsid olid oma võidus kindlad, valimisteni siiski ei jõutud. 2. Autoritaarne ajastu RIIGIPÖÖRE 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht K. Päts ja kindral J. Laidoner toime veretu sõjaväelise riigipöörde. Samal päeval kuulutas valitsus välja üldriikliku kaitseseisukorra ja määras J. Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks.
vähem ühepalju hääli ning tsenter oli kergelt ülekaalus. Poliitilise ümberrühmitumise tõttu tugevnes 1932 a. Valitud V riigikogus parempoolne tiib. Valijate aktiivsus viie esimese Riigikogu valimistel oli üsna stabiilne, kõikudes vahemikus 67 74%, mis teste Ida-Euroopa maadega võrreldes oli üsna suur näitaja. Tugevaimad parteid: Erakonna nimi Tuntumaid liikmed Poliitiline suundumus Põllumeeste kogud K.Päts, J.Laidoner, Parempoolne J.Hünerson, J. Soots, K.Einbund Kristlik Rahvaerakond F.Akel, J.Lattik, H.Bauer, Parempoolne H.B.Rahamägi, J.Kõpp, N.Kann Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson,J.Jaakson, Paremtsentristlik J.Poska,A.Birk,R.Gabrel,P.P õld
kõikide naabermaadega; sõlmida regionaalseid liite, toetuda Rahvasteliidule, hoida kaitsevalmis oma relvajõude; kuulutada Eesti erapooletuks relvakonfliktide puhul. Kui 1920. aastate algul orienteerus Eesti Vabariik nii poliitilistel kui majanduslikel põhjustel Inglismaale ja Prantsusmaale, siis alates 1920. aastate keskpaigas tugevnes orientatsioon Inglismaale. Sealne turg oli sobivam Eesti põllumajandussaadustele. 1920. aastate lõpul paranesid Eesti suhted ka Rootsiga ja mõneks ajaks tuli arutusele Põhjariikide bloki idee, kuhu kuulunuksid Rootsi, Soome ja Eesti. Riikide lähenemisele aitasid kaasa riigijuhtide vastastikused kõrgetasemelised visiidid. Lähem liitumine Rootsiga polnud võimalik, sest Rootsi üldsus hindas kõrgelt ranget neutraliteeti.
Poliitilised erakonnad Eesti parteisid ei saa iga kord käsitleda kui mingi sotsiaalse kihi aktiivsema osa organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks. Pigem oli tegemist mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.a tekkinud Maarahva Liidust. Algselt eelkõige maarahva kutsehuvisid esindanud organisatsioon muutus aja jooksul jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hünerson. Vanimaks parteiks oli Jaan Tõnissoni juhitav Eesti Rahvaerakond. See koondas peamiselt
moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti (valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit
...................................................5 Suur Kriis.........................................................................................................................................5 Majandus 1930. aastate II pooles.....................................................................................................5 Kultuur..................................................................................................................................................6 Haridus.............................................................................................................................................6 Kultuurkapital..................................................................................................................................6 Kirjandus..........................................................................................................................................6 Muusika...............................................
Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud Seadusandlik valitsusel organ Erakonnad *Erakondi oli palju nimi juht Paremerakonnad *Põllumeestekogud Konstantin Päts *Kristlik Rahvaerakond -(ei tea) Keskparteid *Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson *Eesti Tööerakond *Asunike,Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis Vasakparteid *Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei
Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03.1934 riigipöörde ja valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra. Laidoner keelustas poliitilised melleavaldused, sulges vabadussõjalaste ühingud ja lasi politseil vahistada vabadussõjalasi. Parlamendi saadikutel ei lubatud enam kogueda. Aasta lõpus algas sõnavabaduse piiramine ning kehtestati ka kontroll teistele elu elualadele. Peagi
1929. aasta lõpul USAs alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Eesti jaoks enneolematult ränk ja kõikehõlmav kriis. Peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, seega tabas kriis esmajoones põllumehi. Alates 1930. aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Tollimaksud tõusid samas kiirelt. Toiduainete hinnad hakkasid langema ka riigis sees. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud tootmist piirama. Sagenesid oksjonid, paljud talud läksid pankrotti. Kriisiaastail vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Kuna suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, toimus siseturu kiire kokkukuivamine. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (sissevedu ületas väljaveo). Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti. Riigi rahanduslik olukord keerustus. Suurbritannia otsustas naelsterlingi devalveerida, Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra.
* venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme Ajaleht: Teataja Toetajad: haritlased (A.H. Tammsaare, E. Virgo, J.V. Veski jt) Sotsiaaldemokraadid: Juht: Peeter Speek (M. Martna, E. Vilde jt) Vaated:
Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei
Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud
tööpuudus. Rahareform Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi. 1 § 14 Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Poliitilised erakonnad Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip.
Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust
Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 19181919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust
aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus
Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi. 1933 hääletati vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse poolt. Selle järgi oleks valitud rahva poolt ka laialdasi õigusi omav riigivanem, riigipea s.t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 Eenpalu) siseministrina. · valitsemine dekreetidega · kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord · keelati poliitilised meeleavaldused
Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi. 1933 – hääletati vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse poolt. Selle järgi oleks valitud rahva poolt ka laialdasi õigusi omav riigivanem, riigipea – s.t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 – sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 – Eenpalu) siseministrina. valitsemine dekreetidega kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord keelati poliitilised meeleavaldused
põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Mõni päev manifesti enne välja kuulutamist Pärnus, oli Tallinnast enamlaste vangistusest
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea
*Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid *Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi *Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust Majanduselu *Senine majandussüsteem vajas põhjalikke ümberkorraldusi *Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus *Loodi kokku 35 000 uut asundustalu *Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht *Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus *Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus
polnud, lahkusid lihtsalt linna ja seal hakkas arenemagi tööstus. Algas talude päriseks ostmine. Oli pikaajaline protsess: see oli eestlane arust moderniseerumise kõige suurem osa- seoses sellega väheneb aga peredes lastearv väiksemaks. Rahvus kihistub. Rahvusliku liikumise 3 faasi oli omane euroopa idapoolsele osale. A faas – üksikute ärkamine rahvuskonnas patriootilise agitatsiooni periood (18 B faas – rahvuse tunnustamine läheb hulkadesse (uus põlvkond, kellel hea haridus. Rahvuslus nimetatakse ka Ärkamisaeg (1857-1883) Venestusaeg (1883-1905)- taust on moderniseerumine- väikerahvus on end teadvustanud ja peab tulema suurriigi poolt ming reaksioon. Algab keisrikoja poolt korraldatud revisioonist Baltikumis. Eestlased panid venestumisele palju rõhku, sest võideldi saksastumise vastu. TAGAJÄRJED: polnud valitsusele meelepärane. Eestlasele oli tegelikult hea, venestumise läbi vähendati saksa mõju ja eestlastele tuli see kasuks
Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti (valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). Mitmed poliitikud pidasid sagedasi valitsuskriise ebanormaalseteks ja leidsid, et valitsused ei jõua nii lühikese ajaga omi eesmärke ellu viia. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti
Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes eestlaste rahvuslikele ja majanduslikele probleemidele. Samuti propageeris ta ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid, eriti karskusseltse, millest riigipoolse surve tingimustes said ühed peamised rahvusliku liikumise keskused. Veidi pärast Tõnissoni aktiivse tegevuse algust Tartus alustas Tallinnas tegutsemist Konstantin Päts, kes asutas ajalehe Teataja, mis keskendus erinevalt Postimehest rohkem majanduslikele probleemidele, mis Põhja-Eestis olid ka olulisemad, kuna sealne talude päriseksostmise protsess oli aeglasem ja ka linnaelanikkond, sealhulgas töölised, omasid tunduvalt suuremat osakaalu. Peagi alustas Tallinnas ilmumist ka Peeter Speegi Uudised, mis oli Teatajast veelgi radikaalsem ja toetas sotsiaaldemokraatiat. 20. sajandi alguses kujunesidki
a. Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik · Jüri vilms Iseseisvuse väljakuulutamine · 23. veebruar Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus. Peaministriks saab Konstantin Päts. Teavitatakse kogu riiki iseseisvuse väljakuulutamisest. Iseseisvuse väljakuulutamine Eesti Ajutine Valitsus annab välja oma esimesed 5 käsku: · Eesti on sõjas erapooletu · Tühistati enamlaste korraldused;
aastate esimesel poolel. Maaseadus tähendas seda, et mõisamaad riigistati. Enamus riigistatud maast jagati soovijatele, eelistades neid, kes võtsid vabadussõjast osa. Mõisnike võim murti selle seadusega lõplikult. Eesti külades oli suur sotsiaalne ebavõrdsus, aga seadusega see vähenes, sest maata või vähese maaga inimesed sai maaomanikuks. Uusi talusid, mis selle seaduse ajal rajati, kutsutakse asundustaludeks ja rajaja oli asunik. Olid kahte tüüpi talud – päristalud pärisperemeestega ning asundustalud asunikega. Pärisperemehed olid talu tsaari ajali ise ostnud. Mõisnikud arvasid, et tegu on puhta kommunismiga, sest maa võetakse ära. Seda üritati ka läänes selgitada. Eestist ei lahkutud enne 1939 aastat, sest Eesti oli siiski nende kodumaa. 1925 anti võimalus tagasi saada 50 hektarit maad, aga nad ise ei harinud, vaid andsid rendile. 1926 võeti vastu seadus, kus lubati mõisnikele maa
Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel, saabusid siia Euroopa moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses ja põllumajanduses.Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes,2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad,3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1
otsuse: selle otsusega katkestati riiklikud sidemed Venemaaga ja Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal (samal päeval ajasid enamlased Maanõukogu laiali ) · Jaanuar 1918 astuti esimesi samme iseseisvuse poole Lääne-Euroopa riikidesse saadeti delegatsioonid · Iseseisvuse väljakuulutamisel loodeti Asutav kogu peale, kuid enamlased ajasid 1918 jaanuari lõpul toimunud valimised laiali iseseisvus otsustati välja kuulutada revolutsioonilisel teel, manifesti ettelugemisega · Ära loodetakse kasutada aega enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel · Sakslaste pealetung algab 18. Veebruar 1918, kes kahe nädalaga ajab Vene ja punaarmee Eestist välja · Luuakse päästekomitee, kes 21. Veebruaril kiidab heaks iseseisvusmanifesti · 23.02.1918 loetakse iseseisvusmanifest Pärnu Endla teatri rõdult ette · 24.02.1918 moodustatakse Eesti ajutine valitsus
Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida pankrotti, peame
palju laene, mida inimesed ei suutnud tagasi maksta, aktsiaturud kontrolli alt väljas, riik ei sekkunud maj. ellu, ületootmine- ei reguleeritud ega kontrollitud, kapitalismi nähud Majanduskriis jõudis Eestisse 1933. A suvel. Kriis tabas enam põllumajandust, toiduainete hinnad langesid, tollimaksed aga tõusid. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud piirama tootmist, sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel talud läksid pankrotti. 45 % vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail. Samalaadsed protsessid kordusid teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss muutus neg. ( sissevedu ületas väljaveo) pankrotid, koondamised, lühendatud tööpäevad, pangad pankrotistusid. Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra ja Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid, tööpuudus. Kriisi
Konstantin Pätsi perekonna nimi tulevat 18. sajandist, kui käis Põhjasõda. Nimi Päts anti Viljandimaalt holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja ja ganud näljastele leivapätse. Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonna nimeks. Esimene arhiivides leiduv Pätsi perekonna nime kandev inimene oli Päts Holstre Pätsiveski. Ta oli Konstantin Pätsi vanaisa isa, kes elas aastatel 1747-1796. Lähemalt tuleks kirjutada Konstantin Pätsi isa Jakobist. Joakob oli ehitus meister ja sai oma peamiselt tööd mõisnikelt. Jakob oli pikk, täidlane ja tugev mees. Ta oli tõsine, energiline ja nutikas. Ümberkautsed talupojad pidasid temaga nõu, kui neil mõisnikuga vaidlusi tekkis. Jakob aitas talupoegi nõu ja isegi rahaga. Ajapikku sai Jakob Pätsist õigusi nõudva liikumise juhtivaid tegelasi. Liikumine tekkis 1860. aastate paiku
Tähtsamad kõrgkoolid, kus eestlased said hariduse oli Tartu Ülikool, Tartu kõrgkoolid, Peterburgi sõjaväe ja meditsiini kool, Riia vaimulike seminar ja Riia Polütehnika. 1890ndatel EUS'is oli 50 aktiivset liiget ning oli paljud tudengid kontaktis, tegelesid kõnepidamisega. 1890ndatel aastatel rajati mitte formaalne rühmitus Jaak Soon, kuhu võeti vastu tudengeid, kes ei tahtnud minna EUS'i või ei võetud vastu. Üks tuntumatest liigetest on Konstantin Päts. 1897 alustas tegevust Peterburgi Eesti Üliõpilasselts, mis ühendas kõiki Peterburgi kõrgkoolides olevaid eestlasi. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): Eestlaste haritlaste selts eesotsas Jaan Tõnisson ja Willem Reiman ostsid ära ajalehe Postimees, aastal 1896. Jaan Tõnisson koondas oma mõttekaaslasi enda ümber ajalehe toimetamiseks. Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
