Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti 1920 - 1937". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadusgivanemgipea, president, talud, algkoolgikogul, liidust, reform, maakonda, propaganda, organisatsioon, konstantin, kohusetäitja, tsensuur, muuhulgas, sakslased, koole, ühelt, teiselt, maaseadus, asunik, asundustalud, ostnud, lagunema, rahandus, penn, turg, masinatööstus, põlevkivi, majanduskriis, langesid, larka, ametikoht2) maaseadus 1919, kui toimus Vabadussõda. Peetud üheks põhjuseks, miks väga paljud eestlased Vabadussõtta sõdima läksid: lootus oma maale. Kõik mõisamaad riigistati. Enamik võõrandatud maadest läks Vabadussõjast osa võtnud meestele. Hoonetele otstarvet ei leitud nt koolid, lastekodud, vanadekodud, rahvamajad, osad tühjaks ja hakkasid lagunema. Ka loomad ja tööriistad jagati laiali. Maa saajad asunikud ning talud asundustalud. Võis saada mõne hoone nt mõisa lauda, aga võis saada ka ainult maa, kuhu pidi ise ehitama. Kahesugused talupojad: põlistalunikud ning asunikud. Elluviimine 1920. aastate esimesel poolel. Esialgu võeti mõisnikelt kõik ära. 1925.aastal seadus, et mõisnikud võisid tagasi saada kuni 50 ha. Said paljud ja rentisid välja. 1926.aastal seadus, et võõrandatud maade eest makstakse ka tasu, aga riik emiteeris pantkirjad ja jagas mõisnikele, riigil aega lunastamiseks 60 aastat
Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust
Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 19181919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust
märts 1931) tuli113 delegaati. Nüüd EVK politiseerus. Esitati oma nõuded põhiseaduse nõudmiseks (laiade volitustega riigipea, isikuvalimised, 50- liikmeline Riigikogu, jne.). Kongressi otsusel esitati valitsusele märgukiri põhiseaduse ja valimisseaduse muutmisest. EVK III kongress toimus 20. märtsil 1932. aastal. Osales 219 saadikut. Otsustati, et EVK-sse võib toetajaliikmetena võtta ka neid, kes pole osalenud Vabadussõjas. Nüüd oli EVK muutunud poliitiliseks rahvaliikumiseks. Liidust astus välja J. Pitka, kes polnud rahul politiseerumisega ja toetajaliikmete lülitumisega liikumisse. EVK III kongressil korrati teravat kriitikat erakondliku killustatuse ja korruptsiooni aadressil. Uudsena rõhutati rahvusliku terviklikkuse ideed- kõik klassid ja kihid tundku end ennekõike eestlastena. Rahvuslikkus seisku kõrgemal klassihuvidest. EVK edu Vabadussõjalased korraldasid edukaid ning meeldejäävaid massiüritusi, mis tõstsid 1932. aastal
valitsuskriisini. Valitsuse keskmine eluiga oli 11 kuud. Poliitiline ebastabiilsus. Erakonnad lootsid koalitsioonis saada soodsat positsiooni ning unustati riigi üldhuvid. Majanduselu Maareform, mille aluseks oli 10.10.1919 vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Enamus võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35 000 uut asundustalu. Paljud alustasid täiesti tühjalt kohalt, aga uued talud jõudsid kiiresti järjele. Mõisamajandus asendud talumajandusega, tekkis EV lojaalne väikeomanike kiht. Algas kiire majandustõus, kiiresti arenes tööstus, rajati uusi tehaseid ja tööliste arv mitmekordistus. Keskendusid siseturule, Venemaale, vähem Euroopa turule. Majandustõusule järgnes 1923.a kriis, sai alguse rahandusest, kuna pangad andsid laene, tuli käivitada inflatsioon.
suurenemise, elatustaseme languse. Rahvas hakkas uues olukorras otsima süüdlasi ja arvas neid leidvat riigi juhtkonnast, poliitikute ja erakondade seast. Avaldati arvamust, et Eestis on parteisid liiga palju. Veel nõuti Riigikogu ja valitsuse võimuvõitlust tasakaalustava presidendi ametikoha sisseseadmist. Kerkis esile uus poliitiline jõud vapsid. (vaps kõnekeelne lühend sõnast vabadussõdalane. 1929. aastal loodi organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) Vapside juht oli nime poolest erukindral Andres Larka. Tegelik juht oli Artur Sirk. Vapside organisatsioon koondas esialgu lihtsalt Vabadussõjast osavõtnuid. Hiljem liitus uusi, poliitiliste eesmärkidega inimesi. Vapside liikumisel on ühisjooni Saksamaa natside (fasistide) liikumisega nõuti "tugeva käe" poliitikat, valitses juhikultus, rõhutati rahvusühtsust, parteide asemele taheti kutsekodasid jne. 1930
1929. aasta lõpul USAs alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Eesti jaoks enneolematult ränk ja kõikehõlmav kriis. Peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, seega tabas kriis esmajoones põllumehi. Alates 1930. aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Tollimaksud tõusid samas kiirelt. Toiduainete hinnad hakkasid langema ka riigis sees. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud tootmist piirama. Sagenesid oksjonid, paljud talud läksid pankrotti. Kriisiaastail vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Kuna suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, toimus siseturu kiire kokkukuivamine. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (sissevedu ületas väljaveo). Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti. Riigi rahanduslik olukord keerustus. Suurbritannia otsustas naelsterlingi devalveerida, Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra.
Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei
aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus
1924, 1.dets. - kommunistide riigipöördekatse (mäss EV vastu) .Üldjuht Jaan Anvelt. Juhiti Moskvast Kominterni poolt (maailmarevolutsiooni idee). EV poolel sai surma 21 inimest, s.h. teedeminister Kark. Mässulised anti kohtu alla, 97 neist lasti maha. Pärast riigipöördekatset keelustati EKP, suur osa kommunistidest põgenes Moskvasse, kus nad Suure terrori ajal Stalini käsul maha lasti (ka Jaan Anvelt). 1926 – vabadussõjalaste esilekerkimine, esialgu kui majandustegevusega seotud organisatsioon. 1929 – moodustati Vabadussõjalaste Keskliit kui poliitiline ühendus. Juhtideks erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk. Soovisid ka võimu juurde. Põhiseaduse kriis – kujunes samaaegselt majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga. Liigne demokraatia, mida oli võimaldanud I põhiseadus, ei sobinud enam. Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi.
1924, 1.dets. - kommunistide riigipöördekatse (mäss EV vastu) .Üldjuht Jaan Anvelt. Juhiti Moskvast Kominterni poolt (maailmarevolutsiooni idee). EV poolel sai surma 21 inimest, s.h. teedeminister Kark. Mässulised anti kohtu alla, 97 neist lasti maha. Pärast riigipöördekatset keelustati EKP, suur osa kommunistidest põgenes Moskvasse, kus nad Suure terrori ajal Stalini käsul maha lasti (ka Jaan Anvelt). 1926 vabadussõjalaste esilekerkimine, esialgu kui majandustegevusega seotud organisatsioon. 1929 moodustati Vabadussõjalaste Keskliit kui poliitiline ühendus. Juhtideks erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk. Soovisid ka võimu juurde. Põhiseaduse kriis kujunes samaaegselt majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga. Liigne demokraatia, mida oli võimaldanud I põhiseadus, ei sobinud enam. Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi.
Majanduskriis *mjanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid eestisse 1933. aasta suvel, sedavõrd ränka ja kõikehõlmavat langust polnud iseseisva Eesti majandus varem kogenud *Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus ning seepärast tabas kriis esmajoones põllumehi *Hinnad maailmaturul langesid, samas tollimaksud tõusid *Talurahva sissetulekud vähenesid, palju põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti *Kokku vähenes põllumajandusoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda *Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kiire kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast muutus ostujõuetuks *Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti, mitmed tehased sulgesid ajutiselt uksed või piirasid tootmist *Riigi rahanduslik olukord keerustus *Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid
Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03.1934 riigipöörde ja valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra. Laidoner keelustas poliitilised melleavaldused, sulges vabadussõjalaste ühingud ja lasi politseil vahistada vabadussõjalasi. Parlamendi saadikutel ei lubatud enam kogueda. Aasta lõpus algas sõnavabaduse piiramine ning kehtestati ka kontroll teistele elu elualadele. Peagi
1921 tunnustati Eestit demokraatlike suurriikide poolt. 1921 astus Eesti Rahvasteliitu Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine 1923 sõlmiti Eesti – Läti liiduleping 1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega . Eesti Vabariik 1930. aastatel I Majanduskriis ja 1934. aasta riigipöörde eeldused 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse. o vähenesid tootjate sissetulekud – talud, tehased ja ärid läksid pankrotti o kasvas tööpuudus o langes elatustase Sellega seoses süvenes rahva rahulolematus, kõiges hakati süüdistama poliitikuid ja nende erakondlikku võitlust. Väljapääsuna nähti Põhiseaduse muutmist nii, et Eesti saaks tugeva presidendi, kes omaks kontrolli erakondade üle. Põhiseaduse muutmist nõudsid vabadussõjalased ehk vapsid (Eesti Vabadussõjalaste Liit – vabadussõja
Kommunistide ohu tunnetamine sundis erakondi tihedamalt koonduma. Pandi uuesti alus Kaitseliidule. Võeti vastu kultuuriomavalitsuste seadus,mis andis muulastele avaramad võimalused. Eesti sisepoliitiline olukord muutus tunduvalt. §15. Suure kriisi aastad Majanduskriis 1929 puhkenud majanduskriisi ilmingud jõudsid ka Eestisse. Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Eesti kaupade turg vähenes, toiduainete hinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti. Ka tööstuses toimus siseturu kahanemine, kuna ostujõud vähenes. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Halvenes rahva olukord. Suurenes tööpuudus, korraldati palju hädaabitöid. Elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. 2 Sisepoliitiline kriis Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis
a. Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik · Jüri vilms Iseseisvuse väljakuulutamine · 23. veebruar Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus. Peaministriks saab Konstantin Päts. Teavitatakse kogu riiki iseseisvuse väljakuulutamisest. Iseseisvuse väljakuulutamine Eesti Ajutine Valitsus annab välja oma esimesed 5 käsku: · Eesti on sõjas erapooletu · Tühistati enamlaste korraldused;
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline,
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne
Esimene põhiseadus toimis kuni1930aastate algul vallandunud kriisini. Hea: Rahval suurem osalus poliitikas, kohalikud omavalitsused iseseisvad. Majanduselu Esimene samm radikaalne maareform, mille aluseks10,okt1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa. Kokku loodi 35000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõja sõjamehed, seejärel teised soovijad. Asunike põli polnud kerge, sest alustati mittemillestki,kuid tänu maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Pärast Vabadussõja lõppu algas kiire majandustõus. *Põhjused: tööstus arenes kiirest kuna venemaalt tuli palju telliimusi, tartu rahulepinguga saadi venemaalt kulda, mis läks eesti pangale. *Seisnes: rajati uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Osa ettevõtted leidsid sobiva nisi Euroopa turgudel, paljud keskendusid siseturu vajadustele. Venem
Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud Seadusandlik valitsusel organ Erakonnad *Erakondi oli palju nimi juht Paremerakonnad *Põllumeestekogud Konstantin Päts *Kristlik Rahvaerakond -(ei tea) Keskparteid *Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson *Eesti Tööerakond *Asunike,Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis Vasakparteid *Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei
Balti antant(Balti liit)- sept 1934 Balti riikide vaheline poliitiline liit (sõjalised liidud jäävad seekord välja, puhtalt poliitiline koostöö) Asutav Kogu *120 saadikukohta (rahva poolt valitud) *Valimised: 5.-7.04.1919 *Avaistung: 23.04.1919 (Estonia teatrimajas) *Eesmärgid: -Põhiseadus -Maareform Otto Strandmann- rahandusminister. Töötas välja uue majanduspoliitika 1924. Konstantin Päts- Viis koos J.Laidoneriga läbi riigipöörde 1934. Temast sai Eesti esimene president 24.04.1938. Johan Laidoner- Apr 1938 sõjavägede ülemjuhatajaks. Viis läbi riigipöörde. Kaarel Eenpalu- Peaministri asetäitja ja siseminister. Apr 1938 moodustab valitsuse. Erakonnad (näited) *Agraarerakonnad -Põllumeestekogud (K.Päts) -Asunike Koondis (O.Tief) *Liberaalsed erakonnad -Rahvaerakond (J.Tõnisson) -Kristlik Rahvaerakond (F.Akel) -Tööerakond (J.Vilms, O.Strandman, A.Piip, J.Kukk) *Vasakpoolsed erakonnad -Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei *Vähemusrahvused -venelased
Põllumeeste Kogud ja tsentrirühmitused suurendasid oma esindatust. Moodustati koalitsioonivalitsusi, milles osales vähemalt 3 erakonda. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust. Võitlus riigivastastega Eesti iseseisvuse vastase tegevusega olid seotud vene emigrandid, baltisaksa parunid ning kommunistid. §15. Suure kriisi aastad Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Eesti kaupade turg vähenes, toiduainete hinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti. Ka tööstuses toimus siseturu kahanemine, kuna ostujõud vähenes. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Suurenes tööpuudus, korraldati palju hädaabitöid. Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis. Seejärel moodustati ka Rahvuslik Keskerakond. Tehti ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks ka presidendi ametikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel
- 1934. jaanuar astus jõusse uus põhiseadus (suurendas riigivanema võimupiire) 4. Vaikiv ajastu: - 1934. 12 märts Sõjakool ja Kaitseliit toompea oma kontrolli alla - Vabadussõdalased arrekteeriti - Üleriigiline Kaitseseisukord - Puhastustöö riigiaparaadis - Peaministri asetätijaks Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) - 1935 keelustati pol. erakonnad, mille asemel lood Isamaliit - Itaalia eeskujul loodi kutsekodasid - tsensuur, ajakirjandusele jagas infot Riiklik Propaganda Talitus - 8. dets 1935 arrekteeriti hulgaliselt vabadussõjalisi koosolekult - Kokku kutsuti Rahvuskogu, et luua EV 3. põhiseadus (jõustus 1938), mille järgi EV riigipeaks president, valitud kuueks aastaks Riigikogu kahekojaliseks Alam -ja Ülemkoda (alamkotta valiti rahva poolt, ülemkotta kutsekodade ja presidendi poolt) - Valitsus määrati ametisse presidendi poolt "Juhitav demograatia" - Rahvarinne põhiseaduse toetuseks - Oppositsionäärid said 16 kohjta riigivolikokku
Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini vaja muudatusi riigis oleva korraga kooskõlas Valitsuse eesotsas Peaminister Riigivanem President Liikmed, kaua 100; iga 3 aasta tagant 50; 5 aastaks 120; 6 aastaks rahva rahva poolt poolt otsestel valmistel (pool,2kojaline) Mis tehti? Kohalikel Õigus riigi poolt Rahvalt oli ära võetud
proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alevid (1938. a muudeti viimased linnadeks). ERAKONNAD * Paremerakondadest olid tugevamad Põllumeestekogud (juht K. Päts) ning Kristlik Rahvaerakond. * Keskparteidest olid mõjukamad J. Tõnissoni Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ning Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis. * Vasakparteidest olid mõjukamad evolutsioonilist sotsialismi ja legaalset tegevust
reformi abil · Vapsides on nähtud Euroopale iseloomulikku, autoritaarset kord propageeriva liikumise Eesti varianti. Tunnused, mis sellele viitavad: Juhikultus, rahvaühtsuse rõhutamine, vastaste äge ründamine · Erakonna esimeheks sai erukindral Andres Larka 1934. aasta riigipööre ja vaikiv ajastu Ennetamaks Vapside eeldatavat võitu valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Johan Laidoner ja Konstantin Päts 12.03.1934 autoritaarse riigipöörde · Välja kuulutati 6-kuuline kaitseolukord, samal ajal keelustati igasugune poliitiline meeleavalduste läbiviimine ja vabadussõjalasi hakati arreteerima · Parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte · Algul olid Laidoner ja Päts võimu kasutamisel ettevaatlikud. Otsustavat tegevust alustati alles hilissuvel. · Kaitseolukorda pikendati, lükati edasi riigivanema ja parlamendi valimised · 2
Hakati kitsendama hariduse omandamise võimalusi ja propageeriti kutsekoole Majandus allutati riigi kontrollile, paljud ettevõtted olid riigi käes Loodi ametiühingute asemele kutseliidud 7) 1938.aasta põhiseadus Oma võimu kindlustamiseks lasi K.Päts koostada uue põhiseaduse, mis jõustus Pätsi dekreediga: 1 1) loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata 2 2) loodi kahekojaline parlament > Riigivolikogu 80 liiget; Riiginõukogu 40 liiget (osa nendest sai määrata president, osa valiti ametialaste kodade poolt - seega ei olnud rahva poolt valitav) Uues Riigivolikogus oli 64 Pätsi-meelset ja vaid 12 opositsiooni esindajat, 4 neutraalsed. (Opositsioon ei suutnud moodustada ühisrinnet ja osaliselt boikoteeriti valimisi). President
uusi tehaseid, tööliste arv kolmekordistus. Laialdane ehitustegevus andis tööd Oppositsiooni peamiseks keskuseks sai Tartu ehitusmaterjalitööstusele, küttekriis pani aluise põlvekivitööstusele jms. Kuid Põhiseaduse muutmine 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923a, kriisi. 1924 a kevadel käivitas (jõustus 1938): Riigipeaks rahvapoolt 6 aastaks president. Riigikogu muudeti rahaminister megamilf Otto Strandman uue majanduspoliitika. Nüüdsest kahekojaliseks. Valitsuse eesotsas peaminister, kelle määras ametisse sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse, üõõdes tagada selle president. Rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Valijate vanusepiirang 20'lt vastuoludeta arenemist. Kuna majandussidemed Venemaaga olenesid liialt aastalt 22'le. 1938 aprillis sai presitendiks K
üleriigiline kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks, algas vaikiv ajastu. Kehtestati tsensuur ja riigi kontroll, loodi kutsekodasid. 1935. a. lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. Kuigi vapsid nõudsid demokraatia taastamist suutis Pätsi valitsus nende populaarsust rahva hulgas tugevalt kahandada. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. 1938-ndal aastal jõustunud põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, riigikogu muudeti kahekojaliseks. Piirati kodanikuvabadusi, valitsuse määras president. 1934-ndal aastal hakkas riik sekkuma ka majandusse, eriti kiiresti arenes tööstus, põllumajandussaadusi veeti ohtralt välja. 20-ndate aastate alguses kardeti kõige enam Saksamaad ja Venemaad. Toetust otsiti Lääne suurriikidelt. Sooviti luua Balti liitu. Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös. Tihenesid suhted Poola ja Rootsiga. Ohumärkideks olid Inglise-
asutusi, asutada riigi toel seltse, koole jmt. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid, kes elasid hajusalt. Üks olulisem siseriiklik ettevõtmine iseseisvuse algusaegadel oli 1919a alustatud maareform. Eesmärgiks baltisaksa aadlile kuulunud mõisate, tsaariaegsete kroonumaade ja kirikumõisate ümberjagamine. 1924a loodi 1.detsember riigipöördekatse 1919a loodi Nõukogude Venemaal Kommunistlik Internatsionaal rahvusvaheline organisatsioon. Ülesandeks ettevalmistada kommunistliku maailmarevulotsiooni. Soodsaks peeti rahvusvahelist olukorda maailmarevolutsiooni tulekahju süütamiseks aastail 1923-1924, mil eriti Saksamaal toimusid sügava majanduskriisi ja hüperinflatsiooni mõjul tööliste massilised väljaastumised. Venemaal asutatud EKP oli Kominterni liige ning aitas kaasa rahvusvahelise kommunismi eesmärkide saavutamisele. Kommunistide juht Viktor Kingissepp vahistati selle eest, et tegutses
jäi Tartu. „Vaikiv ajastu“ nimi- Pärast 2. oktoobri istungijärgu lõpetatuks kuulutamist sõitsid Rahvasaadikud laiali, rohkem neid enam kokku tulla ei lubatud, ehkki ametlikult parlamenti laiali ei saadetud. Parlament jäi „vaikivasse olekusse“. I Põhiseadus (15.juuni 1920) II Põhiseadus (jaanuar 1924) III Põhisadus (1.jaan. 1938) * Kõrgeim võimukandja rahvas * Riigivanema võimupiiride * Riigipeaks oli president, (õigus valida alates 20.a) laiendamine. valiti rahva poolt kuueks * Seadusandlikku võimu teostas * Rahvas valis riigivanema aastaks. Riigikogu. (riigipea) hääletamise teel * Riigikogu- kahekojaliseks * Riigikogu valimised toimusid viieks aastaks. * Vabariigi valitsuse ja pea- iga kolme aasta tagant, valiti
nn. poliitilises lehmakauplemises; mitmed korruptsiooniskandaalid jne.). - mitmete erakondade (K.Päts ja Põllumeeste Kogud; J.Tõnisson ja Rahvaerakond) soov muuta 1920 vastu võetud esimest põhiseadust. Nende eesmärgiks oli luua suhteliselt laialdaste võimuvolitustega presidendi ametikoht, vähendada Riigikogu rolli riigiasjade otsustamisel. President oleks olnud tasakaalustavaks jõuks Riigikogu ja valitsuse konfliktide korral. - Vabadussõdalaste liikumise (vapside) teke ning nende kiire populaarsuse kasv. 2. Põhiseaduse muutmise katsed 1930.aastate algul. 1934 põhiseadus: Alates 1932 aastast süvenes Eestis sisepoliitiline kriis: A) Sagenesid valitsuste vahetumised (1932 1933 oli ametis 4 valitsust,
ametiühinguid ja töölisorganisatsioone. V Riigikogu valimiste eel ühinesid Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond ja Majandusrühm Rahvuslikuks Keskerakonnaks, agraalparteid ühinesid Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondiseks (mitteametlikult Ühinenud Põllumeeste Erakond). Suured liitparteid osutusid ebapüsivaks ja lagunesid peagi. 1920. aastate I poolel ähvardas riigi sisejulgeolekut NSV Liidust juhitud kommunistlik õõnestustegevus, mida soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskused ja majanduskriisi (1923-1924) tekitatud sotsiaalsed pinged. Riigi julgeoleku kaitseks rakendas valitsus kaitseseisukorra, mis kehtis täielikult või osaliselt kogu esimese iseseisvusaja, ja repressiivseid abinõusid, sealhulgas sõjakohtute mõistetud surmanuhtlust. 1918-1940 peeti kommunistide ja nende toetajate üle 959 poliitilist protsessi, kohtualuseid oli üle 2355. 1
annaabi.ee 
