Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti 19 sajandil - kordamine ajaloo kontrolltööks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuberner, haridus, talurahvaseadus, kroonu, kroonupalat, rahvahariduse, talupoeg, pärisorjus, keskseks, omavalitsus, viin, kartul, raudtee, trükisõna, usuelu, liidrid, hurt, venestusreformidlitsemiskorraldus, võimuesindaja, allus, asekuberner, igapäevase, rahaga, arstiabi, sisekaitse, talurahvaseadused, maapäev, kinkida, algusenillakogukondMilles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Ühtlasi võidi viitsekuberneri kõrvale ametisse nimetada ka sõjakuberner, kes allus sõjaministrile ning vastutas sõjaliste õppeasutuste ning sõjaväeosade juhtimise eest. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus,
· Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. · Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Kindralkuberneri ametikoht püsis kuni 1876. Aastani. Kubermangude valitsemine: · Kuberner kõige olulisem võimuesindaja kubermangus · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811
ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti erikord jäi oma põhiosas püsima, kuni 1881.a Aleksander II valitsusaja lõpuni. Balti kubermangude valitsemine (heida pilk õpikusse lk. 130 joonis!) Olulisim võimuesindaja kubermangus oli kuberner, kes allus senatile, kuid riigiasju tuli ajada siseministriga. Kuberneriga koos töötas asekuberner ning kuberneri kõrvale võidi määrata ka sõjakuberner. Olulisemad asutused kubermangus: kubermanguvalitsus (juhti kubermang, tegeldi kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (juhtis asekuberner, tegeldi majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega korjati makse ning märgiti neid ka üles. Hankis ka riigile
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused
Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teostas järelvalvet(politsei, · asekuberner oli kuberneri asetäitja tsiviilinstitutsioonid,sõjavägi) · riigasju ajas siseministriga · abiks kantselei, suhtlemaks seisuslike · majanduslike ja rahanduslike funktsioonide
Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj IIp nende positsioon nõrgenes, hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Avalikkus ründas balti erikorda teravalt.I MS ajal saavutas saksavastasus haripunkti, kuid nad jäid kuni 1917a. isevalitsusele lojaalseks. Talurahva omavalitsus: 1802-04 talurahvaseadused-1802 kinnitas AleksanderI Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi("ggaüks.."), mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, korralikult talu majandanud talupojalt ei tohtinud talu ära võtta, võib selle lastele pärandada. Natuke piirati talupoegade müüki. 1804 kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt
· Paul I kaotas asehalduskorra ja taastas Balti erikorra. · Koostati Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. · Endised priviileegid taastati. · Vastuseis Venemaal- need seisid vastu, kes tahtsid imeeriumit üheks tervikuks muuta. Kubermangu valitsemine: · 1801.a loodi ühtne kindralkubermang (Eesti- ja Liivimaa kubermang) · Kõrgeim ametnik administaratiivametnik; kõrgeima võimu esindaja kuberner · Järelvalve funktsioon kõigis tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle · Kubermangule allus sõjavägi · Kubermanguvalitsus, kroonupalat (maksude kogumine, hankis riigile toiduaineid ja materjale), sisekaitseüksused ( korra kaitsmine, vastuoanude mahasurumine) Nimed: 1. Filippo Paulucci kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema surus läbi talurahvareformid (pärisorjuse kaotamine). 2
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus
sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1858 Mahtra sõda. · 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. · 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". · 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". · 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. · 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. · 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. · 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. · 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. · 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. · 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts.
Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts.
1712.aastaks oli rahvaarv langenud 170 000 inimeseni , sest 1700-1710 oli olnud Põhjasõda + 1710-1711 oli suur katkulaine, kus ¾ elanikkonnast suri. 18.sajandil hakkas rahvaarv jällegist kasvama.(soodsad tingimused) Talurahva omavalitsuse kujunemine uusajal 1802. ja 1804. a talurahva muudatustega seoses tehti esimesed sammud talurahva omavalitsuse ehk vallakogukonna kujunemise suunas. 1816. Ja 1819.a seadustega kujunes talurahva omavalitsus ehk vallakogukond. Pidid lahendama omavahelised tülid, magasiaida korraldamine ja hoolekanne vaeste eest. Vallaesimeheks sai Eestimaal vallatalitaja ja Liivimaal vöörmünder. Sellegipoolest sõltus tollane omavalitsus suhteliselt palju mõisnikest. 1866.a toimus vallareform, mille käigus kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt. Sellega said talupojad väga palju õigusi juurde. Täiskokku kuulusid kõik rendi- ja täisperemehed. Täiskogu valis valla volikogu
Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj
Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati pärisorjus. Talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad- vallad.
Viljandi ja Võrumaa), kubermang). Valitsemine(keskvõim): 1783/1801 ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud üheks kindralkubermanguks, mille kõrgema võimu esindajaks sai kindralkuberner(tavaliselt kõrgemad sõjaväelased). Tal oli kõrgeim administratiivvõim ja järelevalve tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Esimene kindralkuberner oli Georg Browne, kuid kõige markantsem oli Filippo Paulucci. Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka eraldi amtisse panne sõjakuberneri. Kuberner juhtis kubermanguvalitsust, mis tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine). Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse, arstiabi heategevusega. Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi
Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle keegi eriti valvet ei pidanud, oli neil tavaks talupoegadelt rohkem
5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks.
elatist kirikuõpetajatele. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada. Peamiseks mõisamajanduse aluseks oli viljatootmine, praak kasutati Põlluharimine kolmeväljasüsteemis: nööri- e lapimaade süsteem väljasund ; kivikoristus, kiviaiad 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus: Pärisorjus - talupoegade feodaalse sõltuvuse vorm, mida iseloomustavad sunnismaisus ja teorent Teotöö: Rakmetegu, jalategu, abitegu, loonusrent (vilja, mune jne), kirikukümnis, vooris käimine, sunnismaisus 4) muutused talupoegade õiguslikus olukorras Vakuraamatud, milles peeti koormiste arvestust; taaskehtestati sunnismaisus ehk ametlike
Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla
Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida varasemasest ajast kasutada pole: 1) rahvastikuajalugu – hingeloendid (hingerevisjonid), maksukohuslaste väljaselgitamine, loendis välja toodud ka naised, asehalduskorra alguses,
kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt kultuuriline, mis haaras masse Meestelaulu seltsid, 1845 I saksa laulupidu, Haydn nii elukutse kui tegevusalade järgi rahvuslik ,,Saksamaa, Saksamaa üle kõige" Poliitiline liikumine erakondade loomine, esiplaanil 1834 Saksa Tolliliit, 1832 Hambachi peol nõutakse võitlus rahvahariduse edendamise eest rahvusriiki Rahvusriigi loomine Saksamaa ühendamine 1871 2. Saksamaa ühendamine a) Saksamaa ühendamise 2 teed: ülaltpoolt dünastilisel teel mõne suurema Saksa riigi võimu alla: altpoolt revolutsioonilisel teel:
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele
*Karja- 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70 (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi-, ehk adrakohtunikud, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates
Suurbritanniast oli saanud Euroopa suurvõim ja tema ei olnud huvitatud sellest, et Venemaa jõuab Läänemereni. Huvi oli, et Eesti- ja Liivimaa ei jääks Venemaa kätte. Moodustus teatav liit. Turu rahuleping 1743- lõpetas järjekordse Rootsi-Vene sõja, lõpetas 1741-1743 kestnud sõja nende 2 vahel See leping omakorda kinnitas jälle balti eriõigusi. 4. Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710. aastat. Haldusjaotus. Riiklik võimuaparaat. Rüütelkondade omavalitsus. Luterlikud territoriaalkirikud. Linnad. Õiguskorraldus. Kohtukorraldus. Kommunikatsioon Heinrich Claus von Fick- läks Rootsi võimu alt Vene poolele. Tegeles Vene keskasutussüsteemide loomisega- kollegiumidega- eri elu valdkondades. Saadeti Siberisse, siis sai uue võimu korral jälle tagasi (1743). Konglomeraatriik- Riigitüüp, mis hülmab erinevaid regioone, mis on riigi tuumalaga erinevates õiguslikes sidemetes. Vene keisririik oli ka konglomeraatriik. Samamoodi oli ka Rootsi 17
Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Kõige enam leidus neid maaisandate isiklikes valdustes. Külaühiskonna alumise kihi moodustasid vabadikud, kes olid maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all. Õigusliku seisuse halvenemine ja pärisorjus: Mõisapõldude harimiseks kasutati tlupoegade tööjõudu ja vahendeid. Tekkis uus koormiste liik teokohustus. 15. saj. teisest poolest juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, nii kujunes välja sunnismaisus kaotati talupoegade liikumisvabadus. Koos teokohustuse kasvuga suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad maksud, mis tõttu paljud talud jäid mõisale võlgu. 1507a. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus
põletati. Peale seda liiguti sealt mõisast edasi. Lõpuks tuli abiväge ja suruti see mäss maha. Nendele kohut mõistma asus sõjakohus. Väga karmid karistused, osad mõisteti surma. Kaks said 1000 hoopi kadalippu, mida peeti surmavaks. Saadeti asumisele, osad said 100 hoopi ja ka 50. Karistamine toimus talvel. Isegi need kaks kes said tuhat hoopi jäid elama. Soov massiliselt venemaale rännata, et pääseda mõisaorjusest. Maltsvetlaste liikumine, prohvet Maltsvelt. Rikas talupoeg. Maltsvelt on talunimi. Tegutses põhiliselt järvamaal ja kuusalus. Võimud hakkasid teda taga kiusama. Ta hakkas rääkima, et rändame välja, sõitis sõpradega Krimmi. Hakkas otsima neid maakohti kuhu viia mõisaorjusest äraväsinud talupojad. Samal ajal kogunes hulk tema järgijaid Lasnamäele. Ja hakkasid tema ettekuulutuse kohaselt ootama valget laeva. Oodati paar nädalat ja siis loobuti. Osa seltskonnast. U 700 põhja-Eesti talupoega siiski Krimmi jõudsid.
Rootsi Põhja-Eesti, Hiiumaa Taani Saaremaa. Rahvaarv 16.saj: 250 000 U U S A E G KOLME KUNINGA AEG (1583-1629) Rootsi: maa jagati seitsmeks linnuselääniks (Tln, Paide, Rkvr, Nrv, Hpsl, 1600-1625 sõjategevus Poola ja Rootsi vahel Koluvere, Lihula). Riigimõisaid valitsesid foogtid. Kuningavõimu esindajaks 1625 Tartu langemisega lõppeb Poola valitsusaeg Lõuna- ja riigimaade haldajaks saadeti kuberner. Talurahva olukorda püüti Eestis. parandada, alustati maksude ühtlustamisega. 1629 Altmargi vaherahu Poola: keskvalitsus püüdis provintsi poolastada. Sigismund Augusti privileegiga kinnitati aadliõigused ja pärisorjus. Maa jagati kolmeks Tartu, Pärnu, Cesise presidentkonnaks, 1598 nimetati ümber vojevoodkondadeks. Riigimaad (75%) jagati staarostkondadeks (Eesti 10). Majandust püüti ergutada
mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes
e vennastekogu kaugu. Need olid enamasti Saksa rändkäsitööliste poolt levitatud ideed ja kümmekonna aastaga oli Vennasteliikumisel eestis juba üle 10k liikme. 18. saj keskpaigas jõudis Baltikumi aga ratsionalism, mis oli jutluste poolest palju õpetlikum ning see omas palju uudsemat ühiskonnakäsitust. Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele, kuid rahvast tuli edasi õpetada. Seega tehti haridus kohustuslikuks ja Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduskava nõudis kooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Rootsi aja lõpuks ilmus ka piiblist eestikeelne Uus Testament PILET 4 1.)Muinasusund Muinasusundi üks põhimõisteteks oli vägi. Arvati, et peale füüsilise keha omavad kõik elusolendid ka erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks.
süüdlasi, anti edasi avalikke teateid. HANSA LIIT - Põhja-Saksa kaupmeeste organisatsioon. *balti erikord Balti erikord sai valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid
Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. Uusikaupunki rahu 1721: Venemaa-Rootsi. Rootsile anti Soome alad tagasi. Venemaale anti Eestimaa ja Liivimaa aladi tagasi. 27. Balti erikord Balti erikord: See oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aidates hoida siinset kultuurieripära (usku ei surutud peale, saksakeelne asjaajamine, tollimaksud, kohtusüsteemi muudatused.) Venemaa püüd aadli poolehoidu võita. Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keisrivõimu kõrgemad esindajad: kindralkubernerid. Restitutsioon: Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Aadlimatrikkel: 1730-1740. Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. (Kes olid nimekirjas, omasid erilisi eesõigusi.) Roseni deklaratsioon 1739: Siinne talupoeg on pärisori Mõisnik võib teda pärandada, vahetada, müüa, nagu muud mõisavara.
arvestuse kohustus. 1783. aasta järel ametnikkond plahvatuslikult kasvab. Eesti- ja Liivimaa eesotsas on kõrgeima riigivõimu teostajaks (kindral)kuberner. On kaks residentslinna Riia ja Tallinn, kus kindralkubernerid elasid. Kahetine suhe: kindralkuberner oli tsaari kõrgeimaks esindajaks provintsis, kuid ei tohiks kasutada mõistet asetsaar. Peab ka provintsi kuninga/tsaari juures esindama. Tihtilugu jäi kindralkuberner kahe tule vahele. Mensikov 1710-19 Eesti- ja Liivimaa kuberner, pärast seda mõlema eesotsas eraldi kindralkubernerid. Ei Rootsi ega Vene ajal ei tõuse kohalikud inimesed nii kõrgele, et nad sobiksid kindralkuberneriks. Tema nõunikud võisid olla kohalikku päritolu. Üks tähtis mees on olnud Gerhard Johann von Lövenwolde. Tal oli võtmeroll esimestel aastatel. Pärast kapitulatsioonide sõlmimist määratakse tsaari poolt neljaliikmelise komisjoni etteotsa ja komisjon peab taastama endise olukorra Liivimaal
Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest 15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud Üheskoos võtsid aadlikud ka õiguse talupoega kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada või pärandada Kehtestati pärisorjus · PÄRISORJUSE KEHTESTAMINE EESTI ALAL: Linnastumine Viljahindade Mõisate arvu Teoorjuse Talupoegade Euroopas tõus kasv Eestis kehtestamine sunnismaisus · TALUPOEGADE KATEGOORIAD: 1. Adratalupoegade kiht: Kõige arvukam talupoegade kiht Nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest Talude suurused kõikusid ½ 5 adramaani (adramaa suuruseks loeti 8-12 hektarit)
annaabi.ee 
