Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj. alguseni". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eestvedaja, jannsen, jakobson, raudtee, liberaalid, venestamine, perno, postimees, erinesid, sergei, hurt, ärkamisaeg, aabitsa, sotsiaaldemokraatia, orlov, sievers, kirjakeel, linnastumine, tööstusharud, rahvusluse, kandus, lisandusid, eneseteadlikkus, teataja, uuel, šahhovskoi, zinovjev, vigala, talurahvarahutused, läbisaamist, manufaktuur1. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Balti erikord lõpetati, venestamine, revolutsiooni tulemus. 2. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest. Industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. 3. Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid
Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus. Jannsen asutas ajalehe ,,Perno Postimees" (1857), asutas Tartus ajalehe ,,Eesti Postimees". Tänu temale sai alguse püsivalt ilmuv ajakirjandus eestis. Jannsen proovis eesti elu edendada rahumeelselt. Ta andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest ja korraldas erinevaid üritusi
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu , Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv, Eesti haritlaste teke, Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng, Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine, Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng). TÄHTSUS: Kultuuriline ärkamine, kultuuritähtsuse kujundamine 2. Tähtsamad eestvedajad: Johann Voldemar Jannsen - asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869).
-3p 1. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu 2. Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv 3. Eesti haritlaste teke 4. Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng 5. Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine 6. Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng) 2.Kelle tegevust pead rahvusliku ärkamisaja perioodil kõige kaalukamaks ja miks? -5p Kasuta põhjendamisel fakte. Minu arvates oli kõige kaalukam rahvusliku ärkamise eestvedaja Johann Voldemar Jannsen. Ta asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). 3.Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul?-2p
rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi
Masingu "Maarahwa Näddala-Leht". Arenes keel ise, propageeriti uut kirjaviisi. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18.saj lõpuks oli rajatud juba küllalt tihe koolivõrk. 19.sajandi keskpaigaks olid eestlased saavutamas üldist kirjaoskust. Eestlaste ärkamise üks soodustaja ja toetaja oli lätlaste vastav liikumine, mis kulges eesti omega paralleelselt, seda mõnikord ka edestades. 1857. a hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks. Rahvust ühendav ja võiks isegi öelda et rahvust loov suundumus avaldub juba "Perno Postimehe" avalausetes: "Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees kulutama olen wahwas keik, mis sünnib ilma sees," Nimetust "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise kutsusid end maarahvaks, sakslastele olid nad talupojad ja venelastele tsuhnaad. Lõpuks said eestlased
Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra
· Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Peterburg(1860),Tartu(Eesti haritlased edasiviiv jõud),Viljandimaa Rahvuslikust liikumisest üldiselt Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund, baltisakslaste vastane) ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R
· Saksamaa ja Itaalia ühinemine -> Venamaa hakkas kartma Baltikumi separatismi. · 1881.a. mõrvatakse Aleksander II -> Võimule tuleb Aleksander III (1881-1896). Aleksander III ei kinnita ainsana Balti erikorda. Venestamise alguseks loetakse 1882. aastat, kui Manassein tuleb E ja LVle, et koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid -> Et alustada venestamist. (Manasseini revisjon). 1885. määratakse ametlikult uued kindralkubernerid: E -> Sergei Sahhovskoi LV -> Mihhail Zirovjev ISELOOMULIKUD JOONED: · Vene ametnikud. · Ametikeeleks vene keel -> Nimed venepärasteks. · Talurahva kaasarääkimise võimaluse vähenemine. · Omavalitsuste juurde määrati talurahva asjade komissarid; Kaotati ära talurahvakohtud kihelkondades. · Hariduselu ümerkorraldamine -> Al. neljandast klassist õppetöö vene k. -> koolis suhtlemine vene k. · 1888.a
Kõrgaeg 1860-1870 aastad Venestusaeg 1880-1890 aastad Iseloomulikud · Seltside liikumine · Pessimism jooned · EKS(eesti kirjameeste · karskusliikumine selts) 1872-1893 · Aleksandikooli liikumine üritused I üldlaulupidu 1869 Laulupidude trad jätkus, õpilasselts juhid Hurt, Jakobson,Jansen Reiman F.R.Faehlmann ,,kalevipoja" looja, ÕES looja F.R.Kreutzwald ka ,,kalevipoja" looja Lydia Koidula kirjutas isamaalaule Johann Köler rahvusliku liikumise juht, viis läbi palvekirjade aktsiooni, maalikunsti rajaja Voldemar Jannsen võttis kasutusele mõiste ,,eestlane", hakkas Pärnus välja andma esimest eesti keelset ajakirja ,,Perno Postimees", ,,Vanemuine" O.W.Masing võttis kasutusele Õ tähe C.R
Tema troonile astumine muutis 1881. aastal oluliselt Venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema põhisihiks oli: Mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist. Plaanitud ümberkorraldused lükati tagasi ja enam polnud võimalik riigikorda reformida. Liberaalsete vaadetega riigiametniku vallandati. Hakati rõhutama isevalitsuse jumalikku päritolu. Tema sisepoliitiline eesmärk oli paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. Seda nimetati vastureformipoliitikaks. Venestamine tabas eelkõige Poola alasid, kus kaotati viimsedki autonoomia tunnused. Venestamispoliitika tabas ka Läänemere kubermange, Ukrainat, Valgevenet, Leedut, Siberit jt impeeriumi äärealasid. 6. Vene Jaapani sõda. 1904. aastal puhkes Koreas Venemaa ja Jaapani vahel sõda. Venemaa lootis eduka sõjaga süvenevat kriisi leevendada, kuid sõda Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks. Sõda lõppes 1905. aastal Jaapani võiduga. 7. 1905
Eestlaste eesmärgiks polnud mitte omariiklus, vaid võrdsed õigused baltisakslastega. RAHVUSLIK ÄRKAMINE Rahvusliku ärkamisaja alguseks võib pidada 1864. aastal Johann Köleri poolt algatatud palvekirjade aktsiooni. Neis kirjades sooviti vabastada vallaomavalitsused mõisnike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega. Järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks oli I üldlaulupidu 1869. aastal, mille eestvedajaks oli Johann Voldemar Jannsen. See üritus toimus Tartus ning seal esinesid ainult meeskoorid. Sellel on väga suur tähtsus, sest see oli esimene sellise ulatusega maarahva kogunemine ühte paika. Laulupeo eelduseks oli 1860-ndatel aastatel moodustatud suur hulk laulu- ja mänguseltse, millest kuulsaim on 1865. aastal Tartus moodustatud "Vanemuine". Loomulikult oli laulupeo ümber palju kõneainet: oli nii pooldajaid kui ka vihaseid vastaseid. Jakobsoni kolm isamaakõnet (1868, 1870) tekitasid samuti palju kõneainet. Neis
AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist
ärksamad talupojad ja haritlased( J.Köler, A.Peterson jt). 1864.aasta novembris anti üle Peterburis suurmärgukiri keiser Aleksander II-le. Selles nõuti soodsamaid maa ostu-ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist Vene haridusministeeriumile, kirikuõp valimist koguduse poolt. Seejärel tabas talupoegi tagakiusamine. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid seltsid. 1865. aastal asutas Jannsen Tartus laulu-ja mänguseltsi ,,Vanemuine", mis pani aluse Eesti rahvusteatrile. Priiuse 50. aastapäeva tähistati 1869. aastal esimese Eesti üldlaulupeoga. See oli esimene kord, kui eestlased said ülemaailmselt kokku tulla. Sealt tuleneb ka Eesti hümn. Eesti rahvuslikus liikumises eristus 2 suunda: 1) Mõõdukas kultuurirahvuslik - pooldasid kokkulepet kodanluse ja kirkuga. Asetas rõhu rahvuskult ja emakeelse hariduse edendamisele. Alusepanijaoks oli usu-ja keeleteadlane J.Hurt
Tekstiilitööstuse tähtsam ettevõte oli Narva Kreenholmi Manufaktuur. Olid ka Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud. Tallinna puuvillamanufaktuur. Kõige kiirema tõusu tegi masina- ja metallitööstus. Kohaliku tooraine kasutamine tootmises: savist tehti telliseid, lauanõusid; liivast tehti klaasi; puitu kasutati mööbli tegemiseks, ehituseks; lambavillast tehti vaipu, kudumeid; linast tehti kangast. Suurim turg tööstuse jaoks oli Venemaa. 3. Balti raudtee, raudteede tähtsus. Esimene Balti raudtee valmis 1870. aastal, mis ühendas Paldiskit Tallinna , Narva ja Peterburgiga. Tänu raudteele suurenes kaubavahetus, inimeste liikumine hõlbustus ning raudtee äärde tekkisid uued asulad. IV Vaimuelu 1.Tartu Ülikooli taasavamine ja selle tähendus. Tartu ülikool taasavati 1802 a. , õppetöö toimus saksa ja ladina keeles, üliõpilasteks olid enamasti baltisakslased, kuid seal õppis ka välismaalasi ja vene noormehi.
põliseid õigusi Olulisteks rahvusliikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. 1865.a. asutati Tartus selts Vanemuine (1869.a.laulupidu) 1866.a. asutati Tallinnas selts Estonia 1870.a .Eesti Põllumeeste Selts 1872.a. Eesti Kirjameeste Selts (eesti keele edendamine, uue kirjaviisi edendamine, uute kooliraamatute väljaandmine) J.V.Jannsen Eesti postimees Jakob Hurt tuntud kõnemees Otepää kirikuõpetaja Eestlased peavad vaimult suureks saama C.R.Jakobson propageeris karsklusideid Astus välja liigse usuõpetuse vastu Nõudis haridusolude parandamist Astus välja baltisakslaste ülemvõimu vastu Ajaleht Sakala
2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sahhovskoi. Mindi üle lõplikkult vene keelele . Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keeles pidi suhtlema isegi vahetunnis. Venekeelt mitteoskavad õpetajad vallandati. Tartu Ülikool läks üle vene keelele 1893 ja kandis nime Jurjevi Ülikool. Vene keelest oli ka kasu, mis aitas jätkata haridusteed Venemaal. Koht kus suheldi eesti keeles oli Eesti Üliõpilaste Selts. 3. Majandus 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses. 19sajand arenes Eestis kiiresti laevandus ja paadikaubandus .Kaupu transpoditi Riiga,Peterburgi jt sihtkohtadesse
lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses.
-Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. -Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid. -Viimaste hulka kuulusid vallamaja, kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palk, toetused vallavaestele. -Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. 1866.a.vallaseadus pani aluse ''valla poliitilisele elule'', mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen -Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks. -Vändrast võrsunud ( 1819-1890) -Möldri poja lapsepõlv möödus veskis, kus talletas veskiliste kõnepruugi ning omandas hea huumorisoone. -Pärast kihelkonnakooli lõpetamist võttis noormees enda juurde kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama. -19-aastane Jannsen oskas saksa keeles vigadeta kirjutada, luges saksa jutukirjandust, mängis hästi klaverit ja orelit.
soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. Ajalehe `Perno postimees' esimene number. 1857. aastal võttis esimese eestikeelse ajalehe "Perno Postimees" asutaja, Johann Voldemar Jannsen (18191890) senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele mõiste "eestlased". Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele (1864, 1881). Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene
· 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". · 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". · 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. · 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. · 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. · 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. · 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. · 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. · 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. · 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". · 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. · 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III.
· Anti omavalitsusele vallakohtu senised politseilised funktsioonid; · Vallakogukonna moodustasid mõisaterritooriumil paiknevad talupojad; · Väikesed vallad ühendati lähelolevate suurematega 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses · Masina- ja metallitööstus Tallinnas · Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist toodeti Eestis · Tekstiilitööstus Narvas 5) Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut? · 1870 .a. Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi liin, hiljem loodi Tapa-Tartu-Valga-Riia liin, veel hiljem Valga-Võru-Pihkva. · Kaubavahetuse võimalused suurenesid, suurte punktide lähistele kogunes rohkem inimesi elama linnastumine. 13. Rahvuslik liikumise algus Eestis. 1) Rahvusliku liikumise mõiste, etapid
Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R
19. sajandi alguses sätestati 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool. Püsiv talurahvakoolide võrk hakkas kujunema pärast talurahva seaduste koostamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldusele. 19.saj hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. 19.saj oli valitsevaks ilmalik kirjandus. (selle peamiseks levitajaks kalendrid) Püsivale eestikeelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes 1857.a hakkas toimetama Perno Postimeest.(Ühtne kirjakeele võidulepääs) 19.saj säilitas luteri usk algselt oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.a oli ülevenemaaline kirikuseadus, millega luteri usk kaotas oma senise positsiooni. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks keskvalitsuse poolt lubatud usulahk. Ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk. (hoogustus vennasteliikumine; Maltsveti liikumine- Juhan Leinberg) Pilet 6
19.sajandi lõpul toodeti ligi 70% kogu vene impeeriumis vajaminevast paberist. Narva ja Tallinna kõrval hakati tööstusettevõtteid rajama ka väiksematesse kohtadesse. Kundas ja Aseris- tsemenditehased. Üle eesti rajati väiksemaid tellise-ja lubjatehaseid ningi villa-, jahu- ja saeveskeid.20sajandi alguseks oli vabrikutööliste arv kasvanud 4x rohkem võrreldes poole sajandi taguse ajaga. (27 000) Linnastumine 1870 valmis Paldiski-Peterburi raudtee. 20sajandi algul kõigil Eesti linnadel raudteeühendus v.a Kuresssaare -Laiarööpmeline, kitsarööpmeline Suurenes kaubavahetus- Raudteevõrgu väljaehitamne ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, mis kiirendas uute tööstusettevõttete ja asulate rajamist. Sellega avardusid kaubavahetuse võimalused, suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Laienes ka sisekaubandus, vajati tarbekaupu ja toiduaineid.
Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased.
[16] Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit – ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt..
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult
Rahvusliku liikumise keskused: Peterburg Tartu Viljandimaa - 19.sajandi lõpuks oli - Tartus tegutsesid - Piirkond oli võrreldes Venemaa pealinnas lühemat või pikemat aega Eesti muude aladega arvukas eesti kogukond enamus rahvusliku jõukas ja sellest (1860 ~5000; 1917 liikumise tähtsamatest tulenevalt oli seal ka ~50tuhat). tegelastest- Jannsen, rohkem haritud ja - Seal tegutsesid mitmed Koidula, Hurt, Jakobson. ärksamaid talupoegi. eesti haritlased (Jakobson, - Tartu ülikoolis kasvas - Viljandimaalt pärinesid Köler, Karell jne.). 19.sajandi II poolel mitmed rahvusliku - Nende nn. Peterburi jõudsalt eestlastest liikumise ideed- patriootide eesmärgiks oli üliõpilaste arv, kes võtsid palvekirjade aktsioon,
Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilisest ning vallakohtust, riigikontroll väike 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses: Vabrikutootmine Kalevivabrikud, mis soodustasid meriinolammaste kasvatamist Kreenholmi Manufaktuur puuvilla töötlemine Tekstiilitööstus Masina- ja metallitööstus Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber 5)Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut?: 1870.aastal Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist, avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused, Tallinn oluliseks sisseveosadamaks Kiirenes ka sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linnaelanikud vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. 13. Rahvuslik liikumise algus Eestis.
vabalt kogu Vene riigi piires. 9. teema: Rahvuslik liikumine 1) EELDUSED Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon Demokraatia laienemine Huvi teiste rahvaste kultuuri vastu Pärisorjuse kaotamine Eeldused Eesti tasandil: Talude päriseksostmine Eestlaste haritlaskonna kujunemine Rahva haridustaseme kasv Mõisnike eeskostest vabanemine 2) Keskused 1. Tartu: Eesti Postimees, seltsiliikumine (1965 Vanemuise selts, 1869 laulupidu, 1870 põllumeeste selts) – Johann Voldemar Jannsen!!! 2. Viljandi: Eesti Aleksandri kooli liikumine 3. Peterburg – palvekirjade liikumine 3) Juhid Johann Voldemar Jannsen Pärit Pärnust Kiriku köster Pani aluse püsivale eestikeelsele kirjandusele 1857 – Perno Postimees Õhutas eestlasi talusid ostma 1864 – kolis Tartusse, uus ajaleht Eesti Postimees
1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. 1882 C.R
annaabi.ee 
