Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti 19.-20. sajandi vahetusel tööstus, haridus, põllumajandus.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, suuremaid, tööstusharud, tekstiilitööstus, metallitööstus, paberitööstus, üldharidus, venestusreformid, teatava, piimakarjakasvatus, loomakasvatus- riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. - mõned eesti lehed hakkasid toetama riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitikat (N: A.Grenzsteini "Valgus"). - Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880-ndate keskpaigast. Peep Reimer 4 2.VENESTUSAEG EESTIS: 1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III, kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn.Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali kasutati hiljem vebestusreformide teostamisks. · 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine.
saavutamiseks, juhtide omavahelised rivaalitsemised) Mõõdukas Radikaal Allakäigu põhjused: · Seniste juhtide eemaldumine rahvuslikust liikumisest või surm. · ,,Suur lõhe"- RL viis paljude organisatsioonide mandumisele · Riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. · Mõned hakkasi toetama venestuspoliitikat Venestusreformid Eestis · 1881 sai vene uueks keisriks Aleksander III , kes jättis Balti erikorra kinnitamata. (hakati Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebusi, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks) · 1880-1890 läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli( Balti erikorra likvideerimine,B-kubermangude tihedam sidumine vene impeeriumiga ja rüütelkondade mõju ja saksa keele ja meelsuse allasurumine).
sajandi lõpul - 20.sajandi alguses kujunes suureks konfliktikoldeks Balkani poolsaar; selle põhjuseks oli: Türgi jätkuv nõrgenemine. Suurriikide vastandlikud huvid. Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused ja uute riikide teke. MAJANDUS: põllumajandus- Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu.Jätkus talude päriseksostmise protsess.Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus ja loomakasvatus.Põlluharimine intensiivistus.Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine.tööstus-Juhtivad tööstusharud tekstiilitööstus,paberitööstus,laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks.Eestlased tegutsesid peamiselt väikeettevõtjatena. Linnad ja kaubandus:Linnaelanike arv moodustas viiendiku kogu rahvastikust. Eestlased saavutasid linnades kindla arvulise ülekaalu.Raudteede ehitamine suurendas välis- ja transiitkaubanduse mahte
kaasaegseid põllutöömasinaid · sotsiaalne kihistumine-domineeris iseseisvate väikepõllumeeste kiht. XX sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemis Eesti põllimajanduses Tööstuskeskused · juhtivaimaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus- Kreenholi Manufaktuur · masina-ja metallitööstus- elektrimasinatehas ,,Volta", vagunitehas ,,Dvigatel" · paberitööstus · tööstuskeskus-tallinn Kauandus ja linnad · tähtsaim sisseveosadam.-Tallinn · väljaveosadam-Pärnu · arenes sisekaubandus · tööstuse areng ja sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. · 1914. aastaks üle 250 000 linnades · suuremad linnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Valga · muutus rahvuslik koosseis-eestlasi rohkem · Lisaks 12 linnale kujunes rida aleveid:Jõhvi, Otepää, Põltsamaa,Sindi,TApa,Türi ja tõrva
3. Suurem osa toodangust veeti välja. Ei arvestatud Eesti vajadustega. 4. eestlased tegutsesid peamiselt väike-ettevõtjatena. 5. enamik ettevõtetest kuulus baltisakslastele, välismaisele kapitalile või vene päritolu ettevõtjatele. Eeldused tööstuslikuks pöördeks kujunesid aurumasina kasutuselevõtmisega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Eestisse rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning toodang hinnatud Vene turul. Suurimaks tekstiilitööstus ettevõtteks kujunes välja 1858.a. Kreenholmi Manufaktuur. Narvast kujunes kõige olulisem tööstuskeskus. Kiiresti kasvas ka masina- ja metallitööstus keskusega Tallinnas. 20.saj alguseks oli peamine tööstuslinn Tallinn. (Volta, Dvigatel) Kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus, 19.saj lõpul toodeti 70% Vene impeeriumis vajaminevast paberist. (Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus).Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks.
ja valitsevad ringkonnad püüdsid nüüd kujundada põllumajanduse Eesti majanduse määravaks tootmisalaks. Põllumajandustootmise aluseks sai deklaratsioon põllumajanduse nn "taanistamise" kohta, s.t. põllumajanduse spetsialiseerimisest loomakasvatussaaduste, eeskätt piima ja piimasaaduste (koorevõi) ning peekoni tootmisele ja nende väljaveole Lääne-Euroopa suurriikidesse. Mida õnnestus põllumajanduse "taanistamise" osas saavutada? Loomakasvatusharudest edenes jõudsamalt piimakarjakasvatus kui Eestis põllumajanduse juhtiv kaubaharu. 1938/39 toodeti Eestis piima ühe elaniku kohta 870 kg, mis oli suhteliselt kõrge näitaja. 1939. a. sai Eesti põllumajandusest ülalpidamist 625 000 inimest (55% kogu elanikkonnast). Samaaegselt oli põllumajanduse kaubalisus üldiselt madal. Statistilised andmed sellest perioodist näitavad, et ajavahemikul 1930 1939 ei katnud piima realiseerimise hind ühelgi aastal tegelikke tootmiskulusid (selleni oleme nüüd taas jõudnud)
Ettevõtted säilivad iseseisvatena. Sündikaat-iseseisvate ettevõtete ühendus, kus kaupade turustamist teostab omaette kontor. Trust- monopol, kõikide ettevõtete omand on ühendatud ning nende omanikud on muutunud osanikeks, kes saavad kasumit neile kuuluvate aktsaite järgi. Kontsern- ühe tööstusharu ettevõtete, kaubandusfirmade, pankade, transpordi ja kindlustuskompaniide ühendus. Uute tööstusharude teke 20. sajandi algul Jätkus tööstuse areng ja kiiresti arenesid uued tööstusharud: elektrienergia- ja keemiatööstus. Nende baasil tekkisid omakorda uued tööstusharud, nt keemiliste värvide tootmine.Kiiresti arenes autotööstus. See omakrda andis tõuke nafta- ja kummitööstuse arendamisele(esialgu osati teha seda looduslikust kautsukist). Euroopa põllumajanduse aeglasema arengu põhjused võrreldes tööstusega Põllumajanduse areng oli aeglasem, kuid siingi toimusid muudatused. 19. sajandi lõpul haaras Euroopa maid agraarkriis
Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused 1801 – Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson 1809 – blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku 1812 – Napoleoni väed tungisid Kuramaale. 21. Talurahva omavalitsus 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuurilised põhjused -pärisorjus ei sobinud kokku 18.sajandi valgustusideedega -olukorda Baltikumis kritiseerisid paljud saksa haritlased Talurahva seadused: I “Igaüks” 1802.a -talupoeg sai õiguse vallasvarale -talupoeg sai pärandamisõiguse talule ja vallasvarale, kui koormised on täidetud II 1804
1850.alanud talude päriseksostmine jätkus. -1916.aastaks oli ostetud päriseks 4/5 talumaast, see ei tähendanud sageli talurahva majandusmurede leevendumist, kuna enamik taludest olid ostetud võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust. -Sajandivahetuselt talumajapidamiste arengut pidurdus, kuna viljahinnad langesid ning teraviljakasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. -Paljud ostutalud läksid seega pankrotti. -Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. -Raudteede olemasolu lubas turustada Eesti piimasaadusi soodsate hindadega Peterburis, lisaks piimale ja koorele veeti veel juustu ja võid. -Piimakarja kõrval kasvatati vähesel määral ka rasvasigu ning lihaveiseid. -Loomakasvatuse tõus esikohale ning viljahindade langus sundis nii mõisaid kui talumajandeid järk-järgult asendama toiduteravilja kasvatamist söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatamisega.
Nagu mujal Venemaal, jäi ka Petserimaal püsima külakogukondlik elukorraldus. 4. Majanduse areng 1870-1914 Raudteede rajamine - 1870 a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks. Põllumajanduses domineeris jätkuvalt mõisamajandus. 1850. aastail alanud talude päriseksostmine jätkus. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ning peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus, saadused müüdi peterburri. Jätkus põlluharimise intensiivistumine, aretati sorte - talvekindla "Sangaste" rukkisorid aretamisega sai kuulsaks krahv F G. M. von Berg. 20. sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tööstused areneisd, juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. Kreenholmi puuvillamanufaktuur muutus Eesti suurimaks ettevõtteks 1880 a. Järsult kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal
Kohalikul toorainel baseeruv ja kohaliku turu vajadusi rahuldav tööstus oli valdavalt väiketööstus. Tähtsamateks harudeks olid: · mineraalide töötlemine · toiduainetööstus · puidutööstus Perioodil 1900 1913 suurenes tööstustoodang umbes 2,4 korda. Tööstuse kogutoodangus moodustas 1/3 tekstiilitööstuse toodang Teisel kohal oli toiduainetööstus (peamiselt viina ja piirituse tõttu) Kolmandal kohal oli metallitööstus. Kergetööstus andis sajandivahetusel 62 % tööstuse kogutoodangust. Metallitööstus hakkas üle kanduma Tallinnasse, kus paiknes ¾ metallitööstuse ettevõtetest. Narva ja Tallinn andsid kokku 77,9 % tööstuse kogutoodangust. Esimese maailmasõja eel sõjatööstuse ettevõtteid ei olnud. Vahetult enne sõda ehitati laevatehased, mis hiljem hakkasid tootma ka suurtükimürske. Tööstusettevõtete olukord sõltus sõjalistest tellimustest. 2. Tööstuse arenemine 20
järele, mida vajas hiiglaslik sõjavägi ja järjest kasvav ametnikkond. Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse . Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist(puuvilla töötlemine). 1858. Aastal kujunes suurimaks ettevõteks Eestis Kreenholmi Manufaktuur Narvas, vabrikus töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest.Narva- olulisem tööstuskeskus.(jõe koskede vee-energia). 19. sajandi teisel poolel kasvas kiiresti ka masina-ja metallitööstus keskusega Tallinnas, kuhu ehitati mitmeid suurettevõtteid.( Balti puuvillamanufaktuur) 20.sajandi algus- peamiseks tööstuslinnaks oli kujunenud Tallinn.Eestist kujunues ka tähtis paberitootmiskeskus, kus 19.sajandi lõpul toodeti ligi 70% kogu vene impeeriumis vajaminevast paberist. Narva ja Tallinna kõrval hakati tööstusettevõtteid rajama ka väiksematesse kohtadesse. Kundas ja Aseris- tsemenditehased. Üle eesti rajati väiksemaid tellise-ja lubjatehaseid ningi
peamiselt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis halvast olukorrast välja tulla. Ajaloo arvestuse 3.teema: Hariduselu Rootsi ajal 1. Luteri kirik. Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seas luterlust levitama. Kirikutes hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi, et kõik usu põhitõdedest aru saaksid. Talupoegadele hakkasid köstrid katekismust ja kirikulaulu õpetama, kuid see läks vaevaliselt, kuna köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Seega lugemisoskus levis, kuid väga vaevaliselt Et luterlus paremini leviks hakati tähelepanu pöörama haridusele(koolide asutamine). 1645 kehtestati Põhja- Eestis katekismuse- ja aabitsanõue. Igas kihelkonnas tuli palgata köster. Vastutus läks mõisnikele, kes sellest just vaimustuses polnud(kuigi oli ka erandeid), nende meelest pidi talupoeg töötama, mitte õppima.
Talupojad pidid mõisnike käest maad rentima, mis tähendas teokohustuste säilimist. Normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega, mis tähendas seniste kaitseseaduste tühistamist. Talupoeg võis oma mõisniku juurest lahkuda, kuid ei võinud minna linna ega teise kubermangu. Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Valla kogukond moodustus iga mõisa talupoegadest. Valla ülesanneteks olid: 1. Vaestehoolekanne ja haridus. 2. Nõuda sisse võlguolevaid mõisakoormisi. 3. Ehitada teid. 4. Kogusid vilja magamisaita. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks a) talude pärandataval kasutamise õigusel; b) vallakohtute loomisel; c) teokoormiste normeerimisel? a) Talupojad said talu edasi pärandada ja seda ei võinud neilt ära võtta. Hakkasid korralikumalt tööd tegema. b) Ilma kohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega välja tõsta ja ilma maata müüa.
Löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. 3 teema: Hariduselu Rootsi ajal Luteri kirik Rootsi riik tutvustas talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid Kirikutes ja kabelites hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi Kiriku juures õpetas köster talupoegadele katekismust ja kirikulaulu Köstrite vähesuse tõttu hakkas vaevaliselt levima lugemisoskus kuid siiski levis. Köstrite haridus oli puudulik Tähelepanu hakati pöörama ka koolide asutamisele 1645- kehtestati kogu Põhja-Eesti katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõud Igas kihelkonnas tui ametisse köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa 1645 - Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. Köster- luterliku ja katoliku kiriku kirikuteener, ül: abistada vaimulikke usuteenistusel ja hoida kiriku vara.
(1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik eestlasi piirdus sajandivahetusel vallakoolis käimisega. Lisaks seni nõutud lugemisoskusele hakati
Venemaa toodangumahukaim tööstusharu on masinatööstus. Madala tehinilise taseme töttu pole nõudlus suur. Tegeletakse autotöstuse, tööpingiehituse, kodumasinate valmistamise, lennukitööstuse, keemiatööstusseadmete valmistamisega. Kergetööstus kui tarbekaupadetootmine oli plaanimajanduse ajal teisejärguline. Ekspordi ja impordikvoodid mõjutavad korgetööstust suurel määral. Toiduaineterööstusettevõtteid paikneb igas majanduspiirkonnas. 1998 elevnes eelkõige tekstiilitööstus ja rõivaõmblus. Tootmisvõimsusest on kasutusel vaid 45% , tööjõust alla 50% ja tellimustega on täidetud pool tootmisest. Venemaa metsaressursid moodustavad ligikaugu ¼ maailma metsavarudest, nendest 70% on väärtuslikud puuliigid. Metsaettevõtted töötavad kahjumiga, kuna neil on vananenud tehnoloogia ja ebaefektiivne toormekasutus. Et Venemaa tööstus jõuaks maailmatasemele, on vaja investeerida sellesse 2,5 triljonit dollarit.
1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga. Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust kandub raskuskese maalt üle linna. Liivimaa kubermangu kihelkonnad olid aktiivsemad, sest olid jõukamad. Huvitusid kultuurist.
varumine, nekrutikohustuse jaoks varustuse hoolitsemine 4) talurahva koormised mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised · Mõisakoormised Teotöö (nädala- ja abitegu) · Riiklikud koormised Pearaha ja nekrutiandmine · Kogukondlikud koormised Teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jne 11.Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel 1) haridus ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine · Seati sisse neljaastmeline ühtluskool: 1) Vallakool maal ja elementaarkool linnas 2) Kihelkonna kool maal ja kreiskool linnas 3) Gümnaasium 4) Ülikool · Õpetajate ettevalmistamiseks: 1) elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamine seminar Tartus 2) Kihelkonnakoolide ettevalmistamine Valgas J. Cimze seminar 2) Tartu Ülikool taasavamine, G. Parrot, teaduskonnad, esimene rektor, õppetöö, õppejõud W
19.sajandi esimesel poolel oli tööstuse areng Eestis pigem tagasihoidlik. Eeldused tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kasutuselevõtmisega. Väga suur nõudmine oli kalevi järele (sõjavägi ja kiiresti kasvav ametnikkond) Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende toodang oli Vene turul hinnatud. 1858.aastal rajati Kreenholmi Manufaktuur, millest sai suurim tööstusettevõte. Tekstiilitööstuse kõrval arenes ka masina- ja metallitööstus. Eestis kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus. Suuremad tööstuskeskused olid Narva ja Tallinn. Majanduslikku arengut mõjutas oluliselt ka raudteede ehitamine. 1870. Aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati veel mitmed raudteed Eesti erinevate linnade vahel. Tänu raudteede rajamisele avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused. Kaubandus arenes nii välisriikidega kui ka riigi siseselt.
Seal anti ülestõusnutele tugev hoop ja nad löödi laiali. Teine vägi liikus läänemaale teist ülestõusu maha suruma. Vahepeal aitasid venelased 5000 pealise väega eestlasi Lõuna-Eestist, mis sundis sakslased sinna minema. 24. juulil alustasid saarlased oma ülestõusuga. Piirati Pöide ordulinnust ja ka vallutati see. Taani abiväed hävitasid ja laastasid Harjumaa täielikult ja siis liiguti Saaremaale, kus Taani vägesid saatis edu. Saaremaa sunniti alla andma. PT 17. Haridus ja kultuur Koolid olid seotud tihedalt kirikuga ja peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikoolides õpiti ka aga Saksamaal. Kõrgharidus oli siiski kättesaamatu ja kallis. Taheti asutada kohapeal kõrgemat ladinakooli. Seal saaksid talulapsed preestrikutseks valmistuda. Anti välja ka eesti keelne katoliku katekismus ehk usuõpetuse käsiraamat. Kloostrikoolidest on täpsemaid teateid ainult Tallinna dominiiklaste ja Kärkna
Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik.
tähendab see tööstusliku revolutsiooni algust. Moderniseerimisaja lõpp langeb kokku tööstusliku pöörde lõpuga e kui masinad olid tootmismahud maksimaalsele tasemele viinud/mil põhiline osa toodangust tuleb vabrikutest. Kõige varem kujuneb masstoodang välja tekstiilitööstuses, sest seal on nõudlus masstoodangu järele suurim. Seega on ka esimesed manufaktuurid ja vabrikud seotud just tekstiilitööstusega. Nt 1890. Eesti kogu tööstusektorist moodustas 90% tekstiilitööstus. Kui Suurbritannias jõuti moderniseerimisaja lõppu 19. sajandi keskpooles, siis tekstiilitööstuse puhul toimus see varem. NL/UK 1750-1850 (algas varem, sest tööstus oli arenenum ning toodang olid hea kvaliteediga turul kanda kinnitanud; liberaalne suhtumine lõi uuendusliku suhtumise) FR 1760 – 1860 (ei olnud nii liberaalne, rakendati nt kaitsetolle) GER/USA – 19. saj algus – 1850/1880 (et konkureerida odavamate UK/NL toodetega, seati sisse impordipiirangud)
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused
....................................................... 10 Põllumajandus............................................................................................................................11 Eesti küla sotsiaalne struktuur................................................................................................... 11 Tööstus.......................................................................................................................................11 Masina- ja metallitööstus...........................................................................................................11 Kaubandus................................................................................................................................. 12 Linnastumine............................................................................................................................. 12 Ühistegevus..........................................................................................
1870 valmib esimene raudtee lõik: Paldiski-Peterburi. Raudtee hakkab enese ümber koondama asustusi. Kaubandus elavnes raudteede ehitamisega. Sadamate osakaal vähenes, kuna Venemaa orienteerus Mustale Merele. Sisse veeti masinaid, keemiatooteid, kivisütt. Välja vilja, lina ja puitu. Sisekaubandus suurenes, kuna talurahva maksejõulisus kasvas. Mõisatest kujunesid suurmajandid, kus töötasid ainult palgatöölised. Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. Järsult kasvas masina- ja metallitööstus (Volta, Dvigental), paberitööstus (Waldhof Pärnus). Senisest kirjaoskuskoolist sai üldhariduskool. Koolivõrk täienes. Venestamisega haridustase alanes ja Tartu Ülikool kaotas oma tähtsuse. 1905 aastal Nikolai II poolt välja antud oktoobrimanifest, millega kindlustatakse rahvale kodanikuvabadused, seadustatakse parteid ja kutsutakse kokku üleriigiline esinduskoda riigiduuma. TEE ISESEISVUMISENI (1917-1920)
kardeti Napoleni sissetungi ja igaks juhuks pandi kinni, et mingeid rahutusi ei pöhjustaks vms. See oli leht, mis oli möeldud pärisorjadest talupoegadele- see oli erandlik nähtus. Alates 1944 aastast saati leiti 10 selle ajalehe numbrit, enne polnud õhtegi säilinud. 12. Õiguskorraldus. Üldiseloomustus. Vene keskvõimu seadusandlus. Balti provintsiaalõigus. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist. Juriidiline haridus ja õigusteadus. Balti erikord tegi siis eriseisuse vene impeeriumi raames, eraldiseisev õiguslik üksus. Õiguslik süsteem erines evene impeeriumi teistes osades. Keskaegne õiguskorraldus balti provintisdes.- Õiguslik partikulaarsus- keskaegsel vana-liivimaal oli tegi eraldiseisvate õigussüsteemidega, neid oli päris mitu erinevat. Ilmalik õigus partikulaarõigused territoriaalse printsiibi järgi a)linnaõigus b)maaõigus partikulaarõigused seisusliku printsiibi järgi
mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
19. saj algul jäi tööstuse areng tagasihoidlikuks, kuid hakkasid pöörduma aurumasina kasutamiselevõtmisega. Vabrikutootmine algas villatööstusest. Suurenes nõudlus kalevi järele, tekkisid kalevivarbikud Narvas, Sintis, Kärdlas (vene sõjameestele). Suurimaks ettevõtteks kujunes 1858. Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur (vee-energia): töödeldi puuvilla(Ameerikast, Egiptusest > saadeti Venemaale). 19. saj teisel poolel kiirenes areng. Masina- ja metallitööstus (Tallinn). Tallinnast sai peamine tööstuslinn. Paberitootmiskeskus (70% kogu Vene imp. vajadustest). Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väiksematesse linnadesse(Kunda, Aseri tsemenditehased). Üle Eesti tellise- ja lubjatehased, villa- , jahu- ,saeveski. Raudteede areng: Balti raudtee - Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi raudtee 1870 (Haapsalu haruliin 1904) Tapa-Tartu liin 1877, 1887 selle pikendus Valgani
1868- Teotöö kaotamine koormisena. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist: Venestamise periood- Venestamine ei mõjutanud õigust otseselt, Eestis kehtestus Euroopa õigus, kuid tuli läbi Venemaa, kus seda õigust kohandati vene oludele Euroopalik õigus Eesti ja Läti aladele. Üldkohtud- Olid mõeldud kõikide seisuste jaoks. seaduse ees kõik seisused olid võrdsed. Juriidiline haridus ja õigusteadus: Varem õpetati Rooma õigust ja Rootsi õigust Tartu Ülikoolis, hiljem sajandi lõpu poolel tuli Ülikooli õppekavasse ka loomuõigus. Rootsiaegses Tartu Ülikoolis ei tegeletud kohaliku õigusega ehk kohaliku Balti provintsiaalõigusega. Õigusteaduskond oli olemas Tartu Ülikoolis. Balti provintsiaalõiguse uurimine algas Tartu Ülikoolis 19. sajandil. Lisaks uuriti Vene, Saksa ja Rooma õigust. Paljud eestlased õppisid ka Peterburgi Ülikoolis.
esindajate valimise kord (linna juhtimine magistraadi (rae) käest üle linnavolikogu poolt moodustatud valitsusele), kuid valimisseadus jäi veel paariks aastakümneks baltisakslasi selgelt soosivaks. Linnastumine oli osaliselt seotud ka talude väljaostmisprotsessi tulemusena päritavate põlistalude tekkimise ja elatusvõimaluste vähenemisega maapiirkondades. Vaba tööjõu tekkimisega algas Eestis ka tööstuse kiire areng. Põhiliseks tööstusharuks oli esialgu tekstiilitööstus, mis oli Eestis arenema hakanud juba 19. sajandi alguses. Olulisimad kalevivabrikud olid: Narva (1822), Kärdla (Hiiu-Kärdla vabrik) (1829), Sindi (1834), Tartu (1839) ja Kreenholmi Manufaktuur Narvas (1857). Sajandi lõpus hakkasid arenema ka teised tööstusharud, seda eriti Tallinnas, kus rajati Lutheri mööblivabrik (1880), Volta masinatehas (1899), Ülemiste paberivabriku asemele Ülemiste tselluloosivabrik ja Dvigateli vagunitehas
parlamentaarne demokraatia, kodanikuühiskond/avalik arvamus – uusaega iseloomustav. Eesti uusaja mõiste. Kui õigustatud on aasta 1710, et seda pidada uue ajajärgu alguseks? Piirjoone tõmbamine on tõmmatud n-ö kirvega raiumisel. Kokkuleppeliselt pandud aastasse 1710, et jagada kuidagi perioode. Põhiline murrang siiski 19.saj keskpaigas, siis toimuvad murrangulised sündmused, mis ei jätnud puutumata ühtegi ühiskonnakihti. Venestusreformid. Kohtu- ja valitsemisvõimu lahutamine. Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu
Kt küsimused. 1. rahva arv 20 sajandil 2. iseloomusta 8. suurruiiki 3. antant 4. keskriigid 5. iseloomusta maailma majandust 20 saj alguses 6. imperialism 7. rassism 8. antisemitism 9. šovinism Eesti 20 saj alguses 1. 20 saj alguses kasvas eestlaste haritlaskond ja keskklass 2. üha rohkem oli tööstustöölisi 3. suurenes eestlaste majanduslik jõukus 4. paranes eestlaste haridus ja kultuuri tase 5. tartu kõrvale tõusis eestluse teise keskusena tallinn poliitilised voolud 20 saj alguses 1. rahvuslus mõõdukad radikaalid juhid j tõnisson K.päts v. reimann J.teemant keskus tartu tln „Postimees“ „teataja“
annaabi.ee 
