12.B Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle. Kodutus ei esine märkimisväärselt kui seda on näiteks USA-s. Aastal 2002 lõpetas USA Rahukorpus oma missiooni Eestis, kuna Eestis ei olnud enam arengumaa ega sedalaadi abi vaja - Rahukorpus tunnistas Eesti arenenud riigiks. Kuna ülemaailmsest majanduskriisist lakutakse siiamaani haavu, siis Eesti ravimisalveks on infotehnoloogia ja turisminduse tohutu areng. Eesti kui e- riigi ainulaadsus seisneb just erinevate lahenduste sisulises tugevuses ja laialdases kasutuses.
mitmetele rahvuse tunnet tekitavatele olulistele sündmustele suutsime väheste vahenditega iseseisvuda ning luua Eesti Vabariigi. Eesti Vabariik on mitmeid raskeid aegu üle elanud, kuid siiski oleme oma sõltumatust suutnud hoida ning olla täiesti iseseisev väikeriik. Võrreldes varasemate raskete aegadega, mis eestlased on üle elanud, pole praegune majanduskriis nii hull, kui esmapilgul paistab. Meie, eestlased, oleme uhked oma kodumaa üle, nagu kõigil rahvastel on kombeks oma kodumaad armastada. Kuid siiski ihkavad meist paljud välismaale elama minna ja paremaid maid otsima minna, kuid kodumaalt kaugel olles tekib koduigatsus, hakatakse meenutama oma kodumaal olnud head elu ja ühtäkki võõras riik polegi nii südamelähedane nagu esmapilgul paistis. Eestlastele on omane oma kodukoha armastus ja sinna naasmine. Ükskõik kui kaugel ollakse mõlgub meeles ja südames vaid üks, Eestimaa, meie kodumaa.
Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu l�
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. 5 Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks.
tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta natuke infot. Need on andmed, mida koolikaaslastelt ja siin elavatelt pereliikmetelt sain. Väike osa vilistlastest on võõrsilt tagasi tulnud, uurin oma töös ka selle põhjusi. Tööle seadsin järgmised eesmärgid:
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustam
Kesk nurmi täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel Kui tõsta need luuleread nõukogude aega, mil valmis film, siis omandavad need sõnad, tundub, veel suurema rõhutuse. Eriti: ma kõnnin hallil lõpmata teel. Eks olnud ju nõukogude aeg hall kesk nurmi täis valmivat vilja (ehk: samal ajal, kui leidus väljaspool me aheldet kodumaa piire ka vabadust, kus vaba vaimu nii jõhkral moel alla ei surutud). Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel (ehk: ma ei tea, millal see kõik kord lõpeb, kas üldse lõpeb). Ju lapsena teesid armastas meel siin on tee mitmuses, ja laseb
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Noarootsi Gümnaasium Ajalugu Kinne-Riin Reest 12EM TŠERNOBÕL – SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA Õpilasuurimus Juhendaja Margus Maiste Pürksi 2013 SISUKORD 3.1PUHASTUSTÖÖD............................................................................................ 4 3.1.2 SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA................................................................................5 3.1.3 „KATUSEKASSID“ NELIKÜMMEND SEKUNDIT ELAMISEKS.............................................5 4.1 MIDA KUJUTAS ENDAST TŠERNOBÕLI KATASTROOF?....................................................................6 4.2 KUIDAS MÕJUTAS ÕNNETUS ÜMBRUSKONNA INIMESTE ELU JA TERVIST?...........................................8 4.3 MILLINE ON OLUKORD TŠERNOBÕLIS PRAEGU?....
ilma õiguste ja varanduseta, oli mõisast varastamine tavaline nähtus. Seda motiivi on käsitlenud paljud ajaloolised romaanid, aga näiteks vastukaaluks Vilde teostes esinevatele võikatele talupoegade peksmiste kirjeldustele võtab Kivirähk teise seisukoha ning kirjeldab seda kõike huumoriga, kus kohati saavad varastajad, kes mõisa aidas ohtralt seepi sõid, oma karistuse ise kätte kõhuvalu näol. Ajalooline tõsiasi on ka eestlaste n-ö ürgaeg, mil uhked ristisõdijad tulid meie maale ja kuulutasid, et tsiviliseeritud inimesed ei ela metsas ega kummarda haldjaid, vaid harivad külades põldu ja palvetavad Jumala poole. Kui tavaliselt on ajaloolised romaanid suunatud ikkagi tulevikule, siis "Ussisõnad" katkestab otsustavalt kõik sidemed tuleviku ja mineviku vahel. Kõik, mis kunagi oli, on kadunud, terve vana maailm on surnud ja Põhja Konn ei ärka enam kunagi üles. Miski pole enam endine, rahvas ei võta
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võim
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
14 Eesti väeosad enam ei osalenud. Minu sõjatee viis mind Kuramaa kotti, kus olin kuni sõja lõpuni. Koos oma poistega olime väheste seas , kes sealt välja pääses id ja oma sõjatee Saksamaal B riti sõjavangilaagris lõpetasid. Nüüd saabus olukord, kui mu näituseväljaku sõbrad olid minust paremas olukorras . Nad olid kodumaal, oma rahva keskel, kangelased, ja mitmedki eelistatud olukorras. Kuid nad pidid kaasa elama kommunismiterrorile , küüditamistele ja suurele venelaste sissevoolule , mis meie rahvuse olemasolu ohustas. Kõigele vaatamata hoidsid nad isamaalist vaimu ja saavutasid iseseisvuse ligi pool sajandit hiljem. Meie olukord oli kehvem: olime sõjavangid ja mõneski ringkonnas peeti meid sõjakurjategija teks . Olime võõral maal, paljud puuduliku keeleoskusega , meie tulevik oli tume ja lootusetu. Kuid siiski poleks me ühegi hinna eest oma seisundit kodumaa saatuskaalastega vahetanud. Olime küll kaotajad, kuid olime sellel poolel, kus
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
Viilma, et eestlastest peab ennast ateistiks vaid alla 10 protsendi elanikest. Kuigi neid, kes seovad end kindla usuga, on vähe, on üle poolte eestlastest Viilma sõnul arvamusel, et mingi suurem jõud siiski eksisteerib. Pigem võib eestlasi pidada kirikuleigeks rahvaks, sest enamikes peredes seda traditsiooni tõesti ei ole. Mõiste ,,nähtamatu religioon" - religioon, millele on iseloomulik sotsiaalsete ilmingute puudumine. Eestlased oleksid justkui uhked lausa selle üle, usuleige rahvana peetakse end ehk ratsionaalsemaks nagu eestlasele kohane, kahe jalaga maa peal. Ringo Ringvee sõnul pole Eestis religioon poliitilises või ideoloogilises mõttes kunagi väga tähtsat rolli mänginud ning tugevamate sidemete tekkimise tendentsi riigi ja Luteri kiriku vahel 1930. aastate lõpus lõpetas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal. Ta lisab, et Nõukogude perioodil side religiooniga katkestati enamikes perekondades.
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak......................................................................................................................................... 6 Laulu algus..........................
Tänapäeval peetakse kvalitatiivseid meetodeid inimgeograafia edu võtmeks, mis on aidanud teadusesse tuua teadmisi ja kõrgtasemelisi oskusi. Loeng 3: rahvused eestis ja mujal Kus rahvused elavad ja miks just seal? Riik- on ruum, millel on kindel maa-ja veeala ning kus paiknevad inimesed koos neile omaste tegevustega ja asutustega ning riigivõimuorganitega. Viimased kontrollivad kogu riigi ruumi-maad, veet ja teatud ulatuses õhku ning suunavad riigis elavate inimeste tegevust. Nii on riik täpselt kindlaks määratud piiridega ruuma, mille vajalikeks elementideks on valitsus ja elanikud. Etnos- ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asutus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning põhietnosest eraldatud etnlised rühmad, samuti oma
paarikümne aasta taguse ajaga meeletult paranenud, nii et polegi see nii halb koht raha teenimiseks. See mis sõdurid sealt saavad on meeletu kogemus. Seal õpitakse dissipliini, 17 meeskonnatööd, tolerantsust ja palju rohkemgi, see kogemustelaegas mis kaasa võetakse on hindamatu. Nähes kohalikke inimesi ja nende eluolusid, mõistetakse palju olulist. Sõdurid hindavad oma riigi panust Afganistani missiooni ja on uhked selle üle, et Eestil oma väikse rahvaarvu kohta on suurim panus missioonil. Eesti on sõjas osalenute eest hoolitsemiseks välja töötanud veteranipoliitika, mille eesmärgiks on toeatada neid mehi ja naisi, kes on saanud missioonil osaledes vigastada. Seega panustab Eesti riik oma sõduritesse palju. Vigastada saadud sõduritele pakutakse parimaid võimalusi taastumiseks
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse
Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla". (Kilgi 2009) Väljaspool Eesti geograafilist ruumi elavate eestlaste arv on 1990.aastaist alates märgatavalt suurenenud. Paraku saab välismaal elavate eestlaste koguarvu välja selgitada vaid umbkaudselt, sest rahvastikustatistika koostamise põhimõtted ning välispäritolu elanikkonna määratlemise alused on riigiti erinevad. Elanikkonna rühmade defineerimisel ja identifitseerimisel lähtutakse sellistest kriteeriumidest, nagu kodakondus (citizenship), sünniriik (birth-country), enesemääratlemine (self-
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits ([email protected], kabineti tel 7375978, 5015428, Näituse 20 - 304) Õppekorraldus Ave Tiisler ([email protected], 7375977, Näituse 20 303) Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist. (ÕIS) Alates 1.oktoobrist. Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks. Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad. Seaduste vihik failina/paberkandjal. Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat. Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine. Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta. I loeng 03.09.2013 · Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse põhimõistetest. · Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Õigusteadus on o
23 Harvaesinev on aga see, et ekstraverdid need, kes kogevad valdavalt positiivseid emotsioone ei ole oma eluga rohkem rahul. 24 Seda suudavad ainult kordusuuringud välja selgitada, kas on hetkel tegemist juhusega või tavapärase Eesti iseloomuga. Samuti leidus interneti artiklist, et tingitult tööle pühendumisest ei jää tänapäeval inimestel aega oma nii öelda pehmete väärtuste täide viimiseks. Teises artiklis küsitleti Ivar Trönerit, kes seletas Eestis elavate inimeste õnnelikkust või vastupidisest ning mis seda põhjustab ja miks põhjustab. 21 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 22 Sealsamas 23 Sealsamas 24 Sealsamas 8 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis? Õnnelikkuse seisukohast on väga oluline uurida väärtusi
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
Jõgevamaad ja Mustveed said soomlastele tutvustada päris palju Mustvee naislauljad, kelle särkidele oli kirjutatud ,,Mustvee Meeliko" ja nende tähenduste vastu tunti suurt huvi.[---] Oleme oma Tallinna laulupidudega harjunud. Soomlastel pole niisugust suurejoonelisust. Meie laulupidu on selline üldrahvaline. Tänavaääred on rahvast täis rongkäigu ajal. Seal laulupeost suurt numbrit ei tehta (Käosaar: 2007). Jah, oma laulu- ja tantsupidude üle oleme kahtlemata uhked. Eesti rahval on juba ajaloost alates vajadus töö kõrval ka ilu luua, et nii uut energiat koguda. Rikastavad on kultuurialased riikidevahelised sidemed, on ju soomlased teadagi meie laulupeotraditsioonist suures vaimustuses ja nad püüavad ka ise selles osas midagi ära teha. Keel: segane on lause: Soome laulupidude traditsioon sai omal ajal alguse paarkümmend aastat meie esimesest laulupeost, peab olema: Soome laulupidude traditsioon algas
sihitud demokraatia kukutamisele ja hilisemates tõlgendustes ka Venemaa poolt organiseeritud. "Lõpuks ometi võis palja silmaga näha, kelle kõrval me ikkagi päevast päeva siin Eestis elame. Millist meelsust esindavad inimesed, kes sõidavad meie kõrval trammis ja käivad meiega samas poes. (...) Ja ometi korraldavad nad sealsamas nii stiilipuhta kristalliöö, et Hitler ja SA pruunsärklaste staabiülem Röhm võiksid nende üle õigusega uhked olla."9 Sellele sekundeerib peatselt järjekordne Postimehe juhtkiri: "Ent nende mõnesaja või mõne tuhande pätiga, kes kaks ööd Tallinnas märatsesid, pole Eesti riigil vähemalt ümarlaua taga midagi rääkida. Need ei ole isegi mitte tavalised kriminaalkurjategijad, kelle eesmärgiks oli poode rüüstata. Ei, nende hoiak oli selgelt poliitiline. Nad astusid Eesti riigi vastu ja tegutsesid hoopis teise, Eestile vaenuliku riigi huvides,
ja neid üles-alla raputada. Võite talle näiteks tere öelda. · Anna mänguloom lapsele ja palu tal teretamist proovida. · Mõtle välja kõikvõimalikke tegevusi, mida mänguloomaga veel saab teha. · Mõned ideed: - lehvitamine - käte plaksutamine - jalgade kokku löömine. Palu ka lapsel mõelda, mida mänguloom veel teha võiks SOSINAL Kaheaastaseid võlub sosistamine ja nad on väga uhked, kui oskavad seda teha. · Sosista lapsele midagi kõrva, näiteks "Hakkame käsi plaksutama." · Palu lapsel sulle midagi sosistada. Jätkake sosistamist, kuni laps mõistab, kuidas hästi tasakesi rääkida PUUVILJALUGU · Vali kolm-neli puuvilja, mida koos lapsega uurida. · Lõika kõik puuviljad pooleks ja räägi, mis on puuvilja sees. Kas sellel on seemned, südamik vms. · Mõtle välja lugusid puuviljadest. Üks neist võiks olla selline:
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on inimkonna po
Stengel 2005). Tänaseks on ökokülade liikumine muutunud üle-maailmseks kodanikualgatuslikuks liikumiseks, mille eesmärgiks on elada koos inimgrupina, toetudes õiglasele maailmavaatele, konsensuslikule juhtimisele, loodussõbralikkusele ja sotsiaalsele mitmekesisusele. Globaliseeruva majanduse vastukaaluks tekkinud liikumist saab nimetada postmodernseteks kogukondadeks, sest nad ühendavad endas traditsiooniliste kogukondade ja põlisrahvaste tarkuse, vaimsuse, ökoinnovaatiliste tehnoloogiate ja sotsiaalsete praktikatega, mida kasutatakse ka moodsates juhtimisteadustes. Ökokülad on väikse ökoloogilise jalajäljega, jätkusuutlikud ja inimestele rahulolu pakkuvad inimkogukonnad. Oma jalajälge vähendavad nad läbi vabatahtliku lihtsuse ja ökoloogilise disaini põhimõtete rakendamise. (GEN Europe 2010). GEN International’i endine president Jonathan Dawson toob välja, et ökokülad on ilmselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
