finantsjuhtimine, transport jnejne. Logistikajuht ei saa olla pelgalt spetsialist vaid oma alas Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Logistika tähtsustumise põhjus a kommunikatsiooni ja transpordikulude alandamine tarneahela ulatus, turu kvalifitseerijad ja turu võitjad Turu kvalifitseerijad minimaalsed standardid, mis tuleb saavutada selleks, et turul tegutsed Turu võtjad omadused mille tõttu klient eelistab just sinu toodet Tavaline T-särk Moetoode Valiku laius standardsuurused, vähe Palju värve, lõikeid, disaini värve Tootearendus harv Pidev Hind taskukohane X % ++ Kvaliteet tavapärane Originaalsed materjalid ja töövõtted
toote või järgmise sammu tegemisega 5) Toote ületöötlemine üleliigsete vahendite ja sammudega 6) Ületootmine - toodete ületootmine, mida tegelikkuses pole vaja . 7) Defektid Tootel esinevad vead ja praaktooted Kulusäästlik mõtlemine on vastand kulutamisele . On olemas viis kulusäästlikku mõtlemise printsiipi : 1) Väärtuse täpsustamine : Väärtust saab määratleda ainult lõplik klient. Väärtus on moonutatud eelnevate organisatsioonide poolt, eriti kuuluvad nende alla insenerid ja eksperdid. Kui vaadata kogu toote väärtust, siis iga firma vaatleb seda erinevalt. Kui mõelda näiteks õhureisidele, erinevad firmad: agent, lennufirma, takso, valuutavahetus, toll ja immigratsioon kõik määratlevad ise enda prioriteedid, nad kahekordistavad tööhulka ja töötavad mitteharmoonias üksteisega
(raamatupidamise aastaaruande tarvis) jaoks. Üksikute kulude mõõtmine, et vastu võtta otsuseid erinevates ärisituatsioonides Tegevuskontroll, et teostada operatiivse juhtimise ja kontrolli ülesandeid. Kulu (cost)– ressursside loovutamine eesmärgi saavutamiseks. Kulu objekt (cost object)– midagi, mille kohta saab või tahetakse teada kulude suurust. Näit. Toode, teenus, projekt, klient, brändi kategooria, mingi tegevus, osakond. Kulude kogumine ja kulude jaotamine. Kulude kogumine (cost accumulation) – kuluandmete kogumine mingil organiseeritud viisil kasutades raamatupidamise süsteemi. Tüüpiliselt toimub kulude kogumine: 1. Kululiikide kaupa ja 2. Kuluobjektide kaupa Kuluobjekt – see, mille kohta tahetakse teada kulude hulka Kululiikide arvestus – Millised kulud tekkisid ettevõttes Kulukohtade arvestus – millistes ettevõtte osades tekkisid kulud
Tellimuspõhine lõppkooste (assemble to order) - tootmise korraldus, kus koostedetailid varutakse / toodetakse prognoosil baseeruvalt enne tegeliku tellimuste laekumist, ent lõpptoodete kooste toimub juba tellimuste alusel. Tellimuspõhine tootmine (build to order) - tootmise korraldus, kus tootmise algatab vaid konkreetse tellimuse vastuvõtmine ja kinnitamine. Nt. Kodus kookide küpsetamine vastavalt üksikisikute nõudusele. Me ei varu enne isegi koostisosi, kui klient ei ole esitanud tellimust. Samas võib tellimuspõhise tootmise juures olla erinevaid tarneahela üleminekupunkte sõltuvalt sellest, milliseid komponente valmistatakse enne tellimuse laekumist, st prognoosipõhiselt, ning milliseid tarneid ostetakse prognoosi järgi sisse. Tellimuspõhine tootedisain (engineer to order) - tootmise korraldus, kus toode on niivõrd kliendi-spetsiifiline, et mitte ainult tootmine ei toimu puhtalt tellimuspõhiselt, vaid toode disainitakse igale kliendile eraldi
saavutamiseks minimaalsete vahenditega. Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 8.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest, mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel, mida me teeme ja kõigel, mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
tähtsaks osaks loeti jaotust. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Eesmärk oli, et laod oleks käepärased (ükskõik, kui palju see maksma läheb). Laos pidi kõiki tooteid olema piisavalt ja ladu pidi kliendile võimalikult lähedal olema. Tekkis ladudevõrgu arendamise kampaania. Firmadel olid valmistoodangu laod ja sinna lattu pandi siis selline toodang, mida arvati, et klient kõige rohkem soovib. Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel. Selle point on siis see, et toode läheb hankimisel, tootmisel või jaotusel järgmisesse staadiumisse mitte tellimuse või nõudluse, vaid selle järgi, kuidas ta eelmises staadiumis valmis sai. See tähendas, et tooteid pidi müüma suurte kogustega, et täita kõik kliendi laod, et kliendil tekiks kohustus müüa. 4
Sellest lähtudes ühe kauba tootmise suurendamiseks ei pea teise tootmist vähendama. 5.3.ALTERNATIIVKULU TOOTMISPROTSESSI *sisendid: - maa, töö, kapital. *väljundid - kaubad ja teenused. Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. ALTERNATIIVKULU – ingl. k. opportunity cost Loobumiskulu, majanduslik kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tulu – erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Kasvavad alternatiivkulud – et suurendada ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda järjest suuremast kogusest teisest kaubast. Konstantsed alternatiivkulud – suurendades ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda kogu aeg mingist kindlast kogusest teisest kaubast.
vahenditega. Seega kujutab kavaliku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas, ei saa kas üldse või samal ajal kasutada teises kohas. Majandusteaduslikus terminoloogias on igal tegevusel alternatiiv- e. loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu
ON vaba turu ja välise kasvu põhine Põhihüpotees: aja pikku kandub kasv üle vähemarenenud regioonidesse – toimub konvergents Kriitika: Eeldused ei kehti: Tööturg ei ole perfektselt mobiilne. Konkurents ei ole sageli perfektne. Info (eriti tehnoloogiate kohta) ei ole täielik. Ei võta arvesse kohanemis- ja transaktsioonikulusid Pikaajaliselt ei ole empiiriliselt tõestatud. Keinslik teooria lähtub (tööjõu)ressursside alakasutusest, mistõttu valitsusel tuleb sekkuda ja nõudlust kasvatada. Seisukohad: ülemäärane säästmine pidurdab majandust, kui säästud ületavad investeeringuid siis majandusareng pidurdub. Riigi sekkumine majandusse on vajalik. Oht, et majandus satub liiga suurde sõltuvusse riigi abist. Majanduse muutumine bürokraatlikuks, arengu pidurdumine. Monetarism: Milton Friedmani (1912-2006) põhiseisukohaks on idee turu sisemisest stabiilsusest. Majanduskriisid on seotud ressursside mitteküllaldase pakkumisega
standardsete, masstoodetavate kaupade puhul. Loomulikult tuleb selle strateegia kasutamisel jälgida, et turustatavate kaupade omadused on konkurentidega võrreldes võrdväärsed. Vastasel korral peab ettevõte oma kaupade hindu alandama ja kaotab seega võidetud kulueelise. Kulueelistusstrateegiat saab kasutada turul, kus on suhteliselt vähe konkurente. Ettevõtte muudab oma kauba konkurentide samalaadsete kaupadega võrreldes kliendile ligitõmbavamaks, nii et klient on nõus juurde maksma rohkem, kui ettevõttele kauba ligitõmbavamaks muutmine maksma läheb. Seda nimetatakse eristumiseks. Eristumisstrateegiaga üritab ettevõte olla oma tegevusalal ainulaadne mingis sellises mõõtmes, mida kliendid laialdaselt väärtustavad. Ettevõte valib välja ühe või mitu kaubale iseloomulikku omadust, mida kliendid tähtsaks peavad ja positsioneerib ennast neid omadusi ainulaadsel viisil pakkuma. Ainulaadsus
Esimesed kaks kontseptsiooni ei pööra erilist tähelepanu turustamisele. Müügikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid müüki toetavate meetmetega ergutatakse. Loosung: "Müüa seda, mis on toodetud". Firma eesmärgiks on kõiki müüki toetavate abinõudega müüa juba toodetut, seejuures jääb vähem aega ja raha uurida, mida tarbija tegelikult soovib. 1920ndatest aastatest alates olid tootjad valmis tootma rohkem, kui turg suutis vastu võtta. Tuli minna turule ja müüa. Aktiivne müümine sai turunduse sünonüümiks. Lähtuti eeldusest, et tarbijal pole selget kavatsust osta mingit kaupa, ettevõttel on vaja aktiivselt otsida potentsiaalseid ostjaid. Turunduskontseptsioon (marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. Organisatsiooni kõik
Oluline on, et organisatsioon ise annaks ja looks võimalusi, et inimesed õpiksid ja et kommunikatsiooni kaudu õpetataks ka teisi. Isiklik meisterlikkus mida mina saaksin teha, et olla edukam. Mõttemudelid mõtlema kaasa ja suhtuma kriitiliselt. Kaitsemehhanismid, milled me ise oleme loonud. Piirangute teooria Igas süsteemis on piirang. Selle indikaatoriks on see, et ülesanded on täitmata. Majandusse tuleb pudelikaela termin. Juhi ülesanne on pudelikael tuvastada ja lahendada. Juhid peavad leppima sellega, et aeg-ajalt osa inimesi passivadki niisama jõude seni kuni pudelikael on lahendatud. 2. Loeng. Juhtimine muutuvas keskkonnas. Kodutööd kantakse ette (powerpont- ok aega 10 min). Juhtimisele avaldab otsest mõju keskkond, milles organisatsioonid tegutsevad. Keskkond peame rääkima jaotusest sise ja väliskeskkond. Sisekeskkond, mis organistatsioooni vahetult tema igapäevases elus mõjutab. Väliskeskkond, mis taustana mõjutab.
4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon See on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6. Suhtlusturunduse kontseptsioon Siin tuleb tarbija asemele klient, mis tähendab personaalset lähenemist. Selles kontseptsioonis on aluseks klient, tema vajaduste ja soovide täpne tundmine. Vahendiks klienditurundus ning eesmärgiks kasum kliendi hoidmiselt. 4 2. TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE) 2.1 TURUNDUSE JUHTIMISE MÕISTE Turunduse juhtimine on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: keskkonna
Sellepärast, et tootmistegurid on omavahel osaliselt asendatavad ning asendamise alternatiivkulud on kasvavad. Sisuliselt tuleb arvestada, et tootmismahu samaks jäämise korral saab uue tööjõu ühiku rakendamise puhul loobuda aina vähemast hulgast kapitalist ja vastupidi. 19. Miks saavutab tootja suurima kasumi samamahukõvera ja samakulujoone puutepunktis? Sellepärast, et tootja soovib maksimeerida kasumit ja seega peab ta fikseeritud kogukulu silmas pidades tootma niipalju kui võimalik. Tootmise mahtu väljendab aga isokvant ja seega peabki tootja valima sellise isokvandi, mis oleks täpselt samakulujoone puutepunktis. Valides 0-punktile lähema tootmismahu isokvandi, oleks tootmine ebaefektiivne selles mõttes, et tootja saaks kasumit veel kasvatada. Samakulujoonest kaugem tootmismahu isokvant oleks aga kättesaamatu, kuna see eeldaks kulude suurendamist. 20. Selgitage Edgeworth-Bowley kasti abil, miks on tootmine Pareto-efektiivne siis
Selle käsituse õpetamisel väga vaikselt rääkida ja kellel oli töövestlustel ääretult raske. Olles vestlusoskust olen ma teinud koostööd oma kolleegi Gray Poehnelliga. Me töötasime välja harjutuse, nõustamisruumis üsnagi edutult harjutanud, viis Andrea Fruhling kliendi välja mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil
inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Tööstusrevolutsiooni käigus tekkinud uued võimalused tõid kaasa muutusi tootmise organiseerimises. Mass- tootmine, vahetatavad osad, töö spetsialiseerimine kõik see nõudis suure hulga inimeste juhtimist ühel ajal ühe ruumis. Et töökohtadel ei tekiks tõelist kaost, oli vaja hakata looma juhtimispõhimõtteid. Aja edenedes tekkis omanikel ja juhtidel vajadus tõsta efektiivsust ja tootlikkust, mistõttu tuli hakata arendama juhtimise põhimõtteid ja praktikaid , mis aitaksid seda teha. Nii tekkiski klassikaline lähenemine juhtimisele. Klassikalised juhtimisteooriad jagunevad: 1. Teaduslik juhtimine (rajaja W. Taylor) Põhiidee: protsessi jagamine elementaarseteks allosadeks ja nende osade pidev täiustamine kasutades tugevaid, kitsa erialaga spetsialiste. Tulemuseks täiustatud protsess. Inimene on süsteemi osa, kes reageerib materiaalsetele stiimulitele
lahendis ja nende alusel koostatud eelarves, kuid tal pole seda võimalik tõestada ei arhitektile ega tellijale. See on lihtsustatud nägemus töömahuloendist, kus põhikulud grupeeritakse, väiksemad kulusid aga ignoreeritakse ja arvestatakse koondhinnetes. Sellise eelarvestamiskorralduse puudused on aga ilmsed. Vajatakse täiendavat aega ja ka kulud on liiga suured selleks, et neid arvutusi teha vaid „heast tahtest“, mistõttu vajatakse ka täiendavat tasu. Samuti 2 peavad joonised olema täielikult lõpetatud ja kogu ehitus läbimõeldud: ka siis, kui ligikaudsed töömahud annavad oluliselt erineva kulude summa võrreldes täpse eelarvega, pole selle vahe kujunemine lihtsalt jälgitav. Pole näha ka seda, kas mõni ehitise osa on projekteeritud liiga ekstravagantselt ja seda ei saa kuidagi tõestada, et maksumust vähendada ökonoomsemaks. Ainus,
Kõik mõjuvõimu tüübid sõltuvad järgijate veendumusest ja usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine. Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks. 19. Karismaatilise eestvedamise olemus ja Konger-Kanungo käsitlus karismaatilisest liidrist Karismaatiline eestvedamine põhineb järgijate nägemusel oma liidri käitumisest, mistõttu karisma on järgijate poolt liidrile omistatud tunnused, mida järgijad interpreteerivad karismaatiliste omadustena. Karismaatilise eestvedamise mehhanismid: Pakutakse paeluvat tuleviku visiooni; Muudetakse järgija nägemust töö iseloomust; Arendatakse järgijate seas sügavat kollektiivset identiteeti; Suurendatakse individuaalset ja kollektiivset enesetõhusust. J. Congeri ja R. Kanungo (1987) järgi on karismaatilisele liidrile omane 7 momenti:
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
4. jäätmete taaskasutus (recovery) · ainete ümbertöötlemine (material recovery) - kasutamine toorainena (recycling) - biolagundamine (organic recycling, composting) · ümbertöötlemine energiaks (energy recovery) 5. jäätmete lõppladestamine (disposal) Paljudele jäätmeliikidele pole praegu veel taaskasutusvõimalusi leitud või on need liiga kallid lahendused, mistõttu jäätmed ladestatakse prügilasse või põletatakse. Põletamist loetakse küll taaskasutuseks, kuid loodusressursside kasutamise seisukohalt on saadav kasu oluliselt väiksem loodusele tekitatud kahjust materjalide tootmisel ja jäätmeteks muutumisel. Seetõttu on nii Eesti, Euroopa Liidu kui ka kõigi arenenud riikide üks eesmärke jäätmetekke vältimine ja vähendamine, mis on kõige parem viis säästa keskkonda ja ka raha. Ostes poest vähepakendatud kaupa,
põhiline osa õppeaine teoreetilisest osast sisaldub konspektis, praktilise juhtimistegevuse võrdlus teaduslike ja teoreetiliste seisukohtadega püüan ma välja tuua oma loengutes, samuti sisaldavad loengud paljusid kommentaare konkreetsetes juhtimissituatsioonides vastuvõetud otsuste põhjendamatuse või põhjendatuse kohta. Oma lähenemises olen käesoleva õppeaine konspekti ja loengud üles ehitanud eelkõige kui juhtimisõpetuse õppeaine, mistõttu olen püüdnud võimalike juhtudel püüdnud kogu õppeprotsessi üles ehitada eelkõige lähtudes tulevaste juhtide ja spetsialistide vajadustest õigesti orienteeruda organisatsiooni, selle allüksuste juhtimisest, samuti oma aja ja isikliku tegevuse juhtimisest. Üliõpilastele, kes oma tulevase (või praeguse) tegevuse juhtimises on orienteerunud teiste inimeste tegevuse juhtimisele, on käesolev õppeaine küll pigem
Kõik mõjuvõimu tüübid sõltuvad järgijate veendumusest ja usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine. Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks. 19. Karismaatilise eestvedamise olemus ja Konger-Kanungo käsitlus karismaatilisest liidrist Karismaatiline eestvedamine põhineb järgijate nägemusel oma liidri käitumisest, mistõttu karisma on järgijate poolt liidrile omistatud tunnused, mida järgijad interpreteerivad karismaatiliste omadustena. Karismaatilise eestvedamise mehhanismid: · Pakutakse paeluvat tuleviku visiooni; · Muudetakse järgija nägemust töö iseloomust; · Arendatakse järgijate seas sügavat kollektiivset identiteeti; · Suurendatakse individuaalset ja kollektiivset enesetõhusust. J. Congeri ja R. Kanungo (1987) järgi on karismaatilisele liidrile omane 7 momenti:
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht................................................................
Ohtu võib sattuda koguni väljastuse tegemine soovitud ajal. Tavaliselt teevad ka kogu vastava arvutitöö laotöötajad. Kui suure osa saabunud kauba väljastamisega on kiire, on põhjendatud väljastamine vastuvõtualalt. Sel juhul kinnitatakse kaubakogused tinglikele hoiukohtadele vastuvõtualal, mille järel võib alustada komplekteerimisega. U- kujulise läbivooluga ladudes paiknevad pakkimis- ja loovutusala tavaliselt vastuvõtuala kõrval, mistõttu on väljastustoimingute efektiivsus sel viisil töötades suur. Kui kiired väljastused on tehtud, paigutatakse ülejäänud kaup lõplikele hoiukohtadele. Efektiivne töö laos eeldab kauba paigutamist kohe lõplikele hoiukohtadele. Edaspidine ümbertõstmine ühelt hoiukohalt teisele võib olla põhjendatud ainult aktiivkohtade täitmisega resrvkohtade arvel. Tuleb pidada meeles, et korrektse vastuvõtutöö ja hoiukohtadele paigutamisega luuakse eeldused
Ohtu võib sattuda koguni väljastuse tegemine soovitud ajal. Tavaliselt teevad ka kogu vastava arvutitöö laotöötajad. Kui suure osa saabunud kauba väljastamisega on kiire, on põhjendatud väljastamine vastuvõtualalt. Sel juhul kinnitatakse kaubakogused tinglikele hoiukohtadele vastuvõtualal, mille järel võib alustada komplekteerimisega. U- kujulise läbivooluga ladudes paiknevad pakkimis- ja loovutusala tavaliselt vastuvõtuala kõrval, mistõttu on väljastustoimingute efektiivsus sel viisil töötades suur. Kui kiired väljastused on tehtud, paigutatakse ülejäänud kaup lõplikele hoiukohtadele. Efektiivne töö laos eeldab kauba paigutamist kohe lõplikele hoiukohtadele. Edaspidine ümbertõstmine ühelt hoiukohalt teisele võib olla põhjendatud ainult aktiivkohtade täitmisega resrvkohtade arvel. Tuleb pidada meeles, et korrektse vastuvõtutöö ja hoiukohtadele paigutamisega luuakse
Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdu- rite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Saksa armees ei jätku- nud veoautosid, mootorikütust, rehve ja varuosi. Kuigi Saksamaa tööstus suutis toota piisavalt toidu- ja laskemoona ning isikuvarustust, ei suudetud seda toimetada eesliinile, mistõttu tunti val- lutatud aladel sõdivates väeosades peaaegu kõigest pidevalt puudust. Väidetavalt sai Saksa armee Teises maailmasõjas Venemaal võideldes kaotuse osaliseks eelkõige põhjusel, et mitmemiljonilist armeed ei suudetud varustada laskemoona, mootorikütuse, toiduainete ja muu hädavajaliku isiku-
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
asjad annavad kindlust, iseseisvust, vabadust. Selle kaudu me loome. Teiselt poolt saame me osta asju, mis on valmis ja saadaval, ja ainult nii palju kui meil on raha või kui palju lubab õigussüsteem (kanep) või kultuur (lapsed). Ehk siis tarbekaupade regulatsioon toimub veel ühel väga lihtsal viisil, nimelt seaduste Jätkates asjade ,,eludega": sotsioloog Hebdige, kes uuris mod'e, on kirjeldanud, kuidas rolleri staatus muutus Euroopas, kui seda hakati peale esimest maailmasõda tootma. Alguses oli see ,,mehaanilise seksismi" objekt: skooter suhestatuna mootorrattaga oli nagu naine oli suhestatud mehega. Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
