Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eeskuju õpetab". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eelda, temalt, olukordades, partner, aitäh, anta, sündides, esmalt, suhtlemine, mallid, samasugune, karistamine, vitsa, kusagilt, juttu, tõepoolest, kahtlemata, tehta, toimivad, oodataksetähendab teiselt poolt seda, et nii mees kui ka naine on valmis teineteisele avaldama oma ootusi, mõtteid, tundeid (Kelam 1989: 67) Head suhted nõuavad tööd. Naised tajuvad intuitiivselt, et heade suhete loomiseks tuleb tööd teha. Mehed aga on sündinud teadmisega, et töö tähendab ainult leivateenimist. Tänapäeva suhete mureküsimus ei ole raha, ehkki mõnikord me arvame seda. See on hoopis suhtlemine. Tänapäeva suhted vajavad mõlema poole emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemist. Me oleme uus põlvkond inimesi. Maailmgi on praegu sootuks teistsugune tegevuspaik ning ootused on põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee).
Lapsed on vastutustundetud- lapsed on vastutustundetud, egoistlikud, ilma karmi distsipliini ja karistusteta väljuvad lapsed kontrolli alt ( Scraton 2005) Vastutustundetu lapse kuvandit iseloomustab arusaam, et lapsed on isekad, nad ei austa täiskasvanuid, et nad lähevad ilma täiskasvanute kontrollita hukka ning teevad meelega pahandust, kui nad jätta järelvalveta. Kompetentsed lapsed on aktiivsed, iseseisvad ja neil on oma arvamus, huvid ja kogemused, laps on täiskasvanu partner ühiste otsuste tegemisel. 5 LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Lapsevanemale tähendab lapse kasvatamine, tema eest hoolitsemine, tema esindamine ning temaga suhtlemine õigusi ja kohustusi, mis omakorda põimuvad lapse õiguste ning kohustustega. Näiteks, lapse õigus kaitsele tähendab vanema seisukohast kohustust lapse järele valvata ja hoida teda ohtude eest
(Piaget’ strukturalism, Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria, Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga. Kultuurikeskkond mõjutab väärtushinnanguid, käitumisnorme, eetika- ja moraalinorme. Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti. Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad.
sotsialiseerimisprotsessis. Samuti teen põgusa kokkuvõtte distsiplineerimisese. Dr. Gordoni raamatu järgi saab vanemaid peaaegu eranditult jaotada kolme rühma- ,,võitjad", ,,kaotajad", ja ,,pendeldajad". Neljandas peatükis keskendun sellele, kui kuidas vigadega hakkama saada, kui piire on ületatud. Samuti püüan selgitada seda, et tagajärjed ei ole karistused. Karistus ja tagajörjed on erinevad. Viiendas peatükis püüdsingi välja tuua nõuandeid, kuidas käituda teatud olukordades. Referaadi jaoks materjali sain ma peamiselt kirjandusest, mis teemat puudutab.. Referaadi koostamisel seadsin omale eesmärgi, saada võimalikult palju abistavat infot millest oleks kasu nii mulle kui ka lapsevanemale. 3 1. Piiride seadmise mõttest ja mõttetustest Ikka ja jälle on küsitud: ,,Kas tohin lastele piire määrata?" või ,, Kuidas teha lastele selgeks, kus on minu piirid?".
sotsiaalpedagoog sekkuma ning välja pakkuma erinevaid lahendusi. Läbi huvitegevuse laieneb lapse ja noore silmaring ja ta omandab uusi oskusi. Huviringidest saadud kogemusi saab ta kasutada ka oma tulevases elus ning võib kaasa aidata eriala valikul Sotsiaalpedagoogi töös on olulisteks tegevusteks jõustamine ja innustamine. Kui probleemide lahendamisel keskenduda lapse tugevusele ja läbi nende leida võimalusi kuidas tema olukorda leevendada, õpid laps keerulistes olukordades ise ennast aitama. Alati ei olegi oluline keskenduda probleemi põhjustesse ja süüdlase otsingule vaid suunama energia lahendusele. Läbi kiituse ja innustuse tõuseb lapse enesekindlus ja tal on kergem ennast teiste seas kehtestada. 12 Selleks, et sotsiaalpedagoog oleks oma töös edukas, on olulised tema isikuomadused ja maailmavaated. Tal peab olema tugev empaatiavõime ja tolerantsus, et mõista teisi inimesi. Ta
Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Rolli omandamisel on väga tähtsad esimesed kogemused ja töökohad. See mudel saab hilisemas käitumiseks etaloniks. · Rollikäitumine tegelik käitumine rollis. See võib mitmeti erineda rolliootustest ja rollikujutlusest. Käitumine sõltub sellest, kas inimene üldse tahab või suudab seda rolli täita. Raske on suhelda inimesega, kes võtab rolli vaid osaliselt omaks. Nt isa, kes toetab perekonda küll rahaliselt, aga ei tegele üldse lastega
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?.
lahkesti Malva ja Putte küsimustele elust ja surmast. Kui minu isa suri, siis keegi ei rääkinud sellest, kõik leinasid vaikselt ja üksinda, kaasa arvatud mina. Keegi ei pidanud vajalikuks mulle ja õele midagi seletada, meile öeldi ainult, et isa on surnud ja kõik. Ema ja perekonna lähituttavad olid nii hõivatud matuste korraldamisega, et lapsed jäid üldse tagaplaanile. Kuid minu mõtetes isa ikka veel elas. Laste leina juures on kõige tähtsam avatud ja aus suhtlemine. Vanemad peaksid vältima segadust, mitte valetama ega vältima tõde, püüdes nii last säästa. Lapsel tuleb aidata mõista. Minule ei teinud keegi seletustööd. Uskusin kuni viimse hetkeni, et isa on elus ja ta on kusagil. Mäletan, et kui kirst koju toodi, siis ma ikka veel ei uskunud, et surnud on mu isa. Ma arvasin, et seal on keegi võõras mees. Mingil hetkel tuli mulle meelde, et mu isa käel oli isetehtud tätoveering.
...............................................................................................................103 Keelekasutuse arenemine...................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema........................................
Iga perekond on orienteeritud teatud väärtustele. Kasvuprotsessis toimub vanemate poolt omaksvõetud väärtuste edasiandmine lastele mall õppe abil. Samas juhivad kasvatust ennast antud konkreetses perekonnas või terves ühiskonnas tunnustatud väärtused. Väärtused väljenduvad tegevuses ja tegevused omakorda annavad võimaluse sisestada uusi väärtusi. Perekonnas antakse edasi nii kõlblusväärtused, kui ka need, mis otseselt ei oma kõlbelist iseloomu. Näiteks: kodu omapära, suhtlemine, perekonna poolt väärtustavad tegevused ( Elmest 1995: 8). Kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt .Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab on perekond. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad
....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed. Sel hetkel nendega suhtlemine muudab neid just kõige rohkem .See osa lastega suhtlemise ajal on ilmselt üks tähtsamaid hetki, kuna just siis areneb välja lapse iseloom ning tema isiksus. Kui lapsel on tulevikus hea iseloom siis on temaga ka lihtsam suhelda. Mida vanemaks
Tähele pannakse ainult segamist vaibus otsekohe. Edaspidi üritas Heike selliseid tülisid Õppinud järjest paremini liikuma (roomama, käima), soovis vältida. Melanie sai enamasti kõik, mida ta soovis. Nii jonnimine Melanie oma ümbrust tundma õppida. Nõnda tõmbas ta jäi ka jonnimist vähemaks, sest Heike ei suutnud on märk Mallid ükskord laudlinast tuge otsides laualt maha kõik klaasid ja lapsele kehtestada mingeid piiranguid ega reegleid. Et välja- e kujunevast tassid. Nii selle äparduse kui ka teiste "häirivate Heike oma mugavuses enam ebameeldivasse
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS
Seega mitte millegi tegemine olukorras, kus laps on mõnest tegevusest haaratud, võib väljendada vanemlikku heakskiitu. Ka mitte millegi ütlemine võib väljendada heakskiitu. Vaikus passiivne kuulamine on võimas mitteverbaalne sõnum, mida võib edukalt kasutada selleks, et inimene tunneks end täielikult heaks kiidetuna. Kui vanemad lapsele vastavad, lausuvad nad sageli midagi ka lapse enda kohta. Seepärast avaldabki suhtlemine lapsele kui isiksusele ja kokkuvõttes ka teie suhtele nii suurt mõju. Iga teie sõnum ütleb lapsele midagi selle kohta, mis te temast arvate. Järk-järgult paneb ta kokku pildi, kuidas te teda kui inimest tajute. Suhtlemistõkked: 1. Käskimine, suunamine, juhtimine 2. Hoiatamine, manitsemine, ähvardamine 3. Moraali lugemine, jutlustamine 4. Nõu andmine, lahenduste pakkumine 5. Loengu pidamine, õpetamine 6. Hinnangu andmine, süüdistamine 7
Usutavasti sooviks iga laps sooviks endale vanemat ja õpetajat, keda saaks autoriteediks pidada. Kasvatajale on oluline teadvustada, et peab olema ise (ja kõik pereliikmed) heaks eeskujuks ja tegema seda, mida lapseltki oodatakse. 1.4 Autoritaarne kasvatus Autoritaarset kasvatust iseloomustab laste maailma, lapse vajaduste vähene tunnustamine, sõnakuuleliku allumise nõudmine, tugev kontroll ning iseseisvuse pärssimine. Lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on alla surutud, temalt ei oodata mõistmist vaid allumist, mistõttu langeb tema usk enesesse. Sageli iseloomustab autoritaarset kasvatusstiili kamandamine ja kritiseerimine, halvustamine, mida laps tajub alistamisena ja solvamisena. Autoritaarset kasvatusstiili pooldavad vanemad usuvad kindlalt, et nad teevad kõik oma lapse jaoks. Selliste vanemate hulka kuuluvad ka need, kes igapäevaelus on harjunud kõike oma laste eest
jaoks kategooriasse ,,täiskasvanutele". (Vinter jt, 2010.) Uuringud on Rassi sõnul tõestanud, et noorukid, kes puutuvad pidevalt kokku taoliste TV programmidega, käituvad seksuaalses plaanis 917 kuud oma tegelikust vanusest vanematena. ,,See võib kaasa tuua varajase seksuaalelu alguse, vabameelsema suhtumise seksuaalellu ning seksuaalpartnerite arvukuse," nentis ta. (Must, 2012.) Rass täheldas ka, et suhe võib juba lasteaialastele tähendada pelgalt seksuaalset läbikäimist, mis ei eelda pühendumist ega ka armastust. ,,Pigem domineerivad laste mängudes paralleelsuhted ja reetmine ning vabameelsus," märkis ta. See ei tähenda, et lapsevanemal tuleks nn seksijutte algatada ja juba eelkoolieas põhjalikke loenguid pidada. Aga koos telerit vaadates võiks vanem last jälgides tabada hetke, kui taoliste stseenide selgitus on asjakohane. Kindlasti peaks aeg, mille laps televiisori seltsis veedab, alluma vanema kontrollile. BBC's kehtib kella 21 piir: enne seda peavad kõik
Indigolapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooniTM kui nad tunnevad, et on selleks valmis. Eestis oli 2003. aasta lõpuks sündinud umbes 115 600 indigovärvi auraga last. Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast.
Neil ei ole seatud lapsele mingeid tingimusi või lapse suhtes plaane mida ta peab täiskasvanuks saades täitma. Vanemad lihtsalt hoiavad ja armastavad teda sellisena nagu ta on. Õigus olla mina ise – tal on õigus olla selline nagu on teda kujundanud temas peituvad geneetilised pärilikkusetegurid. Vanemad ei suhtu temasse eelarvamustega või sooviga, et ta oleks keegi teine. Näiteks sünnib tüdruk, kuid vanemad ootasid nii väga poissi ning suhtuvad tüdrukusse tõrjuvalt ja ootavad temalt rohkem. Õigus hellusele – see õigus jõuab lapsele erinevate aistingute vahendusel: hella ja sooja pilguna, sõbraliku hääletoonina ning silituste kaudu. Õigus kasvamisele – sõprussidemete loomisele kogu lapsepõlve ja noorpõlve jooksul ilma, et teda piirataks usuliste, poliitiliste ja vanade mõtteharjumuste tõttu. Õigus kogeda, et temast hoolitakse – Igale lapsele on äärmiselt oluline teada, et vanemad temast huvituvad ja võtavad teda tõsiselt ning sellisena nagu ta on
Lasteaiapäeva (- nädala) pikkus selgub kodu ja lasteaia vahelises koostöös, mille aluseks on lapse kuulamine ja vaatlemine ning vastastikkune usaldus. Lastepsühholoog Ave Orgulas MTÜ Bullerbi http://www.perekool.ee/index.php?id=61066 Kuidas aidata lapsel lasteaiaga kohaneda? Lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. Lapse kohanemist toetab lasteasutuse ja kodu koostöö, vastastikune usaldus ja lugupidamine. Koostöö aluseks on pere avatud suhtlemine õpetajatega ning positiivne suhtumine lapse rühmakaaslastesse. Soovitav on vestelda õpetajatega pere tavadest ja kasvatuspõhimõtetest, lapse individuaalsetest iseärasustest, ootustest lasteasutusele ja muust lapsele olulisest, mis aitaks lapse kohanemisele kaasa. Järgnevalt kahe lastepsühholoogi soovitused kuidas aidata lapsel lasteaiaga/- sõimega kohaneda. Lastepsühholoog Aet Lass NÕUANDED LASTEAEDA MINEKUKS Lasteaiaga kohanemise aeg on 1-2 kuud. Kauem harjuvad poisid ja eriti kaua
puudumist, mille tagajärjeks on oluline kahju lapse intellektuaalsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule või funktsioneerimisele. Emotsionaalne hooletusse jätmine viitab täiskasvanu tegevusetusele lapse eest hoolitsemisel, tema toetamisel ja arendamisel. (Maurer 1998, 6) Emotsionaalne väärkohtlemine on lapse järjekindel halvasti kohtlemine, püüdes lapsele sisendada, et ta on väärtusetu, et temast ei hoolita või hoolitakse liiga vähe, temalt oodatakse seda, mis pole vastavuses lapse ea ja arenguga. Samuti võib emotsionaalne väärkohtlemine väljenduda pidevas hirmutunde sisendamises, lapse ekpluateerimises või kaasamises korruptiivsetesse tegudesse. Igas lapse väärkohtlemise vormis esineb teatud määral emotsionaalset väärkohtlemist. Pidev emotsionaalne pinge pidurdab lapse normaalset eakohast arengut. (Gough 2001, 17-18) (Lastekaitse Liit 2001:17) Emotsionaalne vägivald on: Probleemi arutamisest keeldumine;
kasvatustegevuse valdkonna ,, Mina ja keskkond ,, teema ,, Tervis ja ohutus ,, üks oluline komponent. Terviseõpetuse ja kasvatuse eesmärkide saavutamiseks on võimalik integreerida tervisliku teemat kõikidesse teistesse ainevaldkondadesse (keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine) ning rakendada seda erinevate õppetegevuste kaudu. Esiplaanil on kogemuslik õppimine, arvestatakse lapsekeskne metoodika põhitõdesid nagu spontaansus, avastamisvõimaluste pakkumine, suhtlemine ja terviklikkus, s. t. õppimine kõigi meelte abil. Oluline on lapse loovuse ergutamine, võimaluste pakkumine aktiivseks tegutsemiseks, mängimiseks ja eksperimenteerimiseks. Tervisliku toitumise teema rakendamine saab toimuda asutuses erinevate spetsialistide koostöös. Samuti personali koostöö lastevanematega, paikkonna tervise edenduse spetsialistiga, tervishoiusektori esindajate ja huvigruppidega aitab muuta tervise arengule suunatud töö
võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Hinda oma vaimset tervist: 1. Suudan inimestega suhelda, hoolin teistest, armastan. (3) 2. Suudan ja soovin vastastikuseid suhteid ja isiklikke tundeid väljendada. (2) 3. Suudan õppida, suudan töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu. (2) 4. Pingutan raskuste ületamiseks, valitsen oma ärevust piisavalt. (3) 5. Talun kaotusi ja olen valmis elumuutuseks. (2) 6. Oskan oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel vahet teha ka rasketes olukordades ja stressi korral (2) 7. Sotsiaalselt iseseisev (3) 8. Hästi arenenud identiteet (oma mina ja järjepidevuse tunne, st kes ma olen ja kuhu lähen).(3) 9. Individuaalne loovus (3) 10. Psüühiliselt paindlik, suudan katsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes. (2) Haigus (illness, disease)- organismi normaalse elutegevuse häire, nii ajutine kui krooniline, kaasasündinud Häire (disorder)- (ajutine) korrastära olek, korratus, rike, takistus, segav asjaolu
see ka lapsele arusaadavaks. Vanemal tuleb õppida oma heakskiitu väljendama nii, et laps seda tunnetab. Selleks on vaja kindlaid oskusi. Ometi kipub enamik vanemaid kujutlema heakskiitu passiivse nähtusena meeleolu, hoiaku või tundena. Rääkimine võib mõjuda tervendavalt, tuues kaasa positiivse muutuse. Ent see peab olema õige rääkimine. Sama kehtib ka vanemate kohta. Viis, kuidas lastega räägitakse, määrab ära selle, kas vanematest on abi või mõjub nendega suhtlemine hoopiski negatiivselt. 2.3. Mittesõnaline heakskiidu väljendamine Sõnumeid võib edastada sõnade abil või mitteverbaalsete sõnumite abil. Viimaseid antakse edasi zestide, pooside, näoilmete või käitumisega. Nt. lehvitades paremat kätt endast väljapoole, peopesa lapse suunas mõistab laps üsna tõenäoliselt seda kui sõnumit : "Mine minema". Pöörates peopesa sissepoole viibates käega enda suunas ja laps tajub seda kui sõnumit: ,,Tule siia"
tekitada. Kui neid ähvardada näiteks:"oota, kuni isa koju tuleb..." see jätab neid täiesti külmaks ja kurdiks. 10. Nad ei ole eriti tagasihoidlikud Teid oma vajadustest teavitama. Need on siis kümme peamist tunnust, mille järgi peaks ära tundma indigolapsed. (Tobber.J. 1999: 9-10) Huvitav on ka see, et indigolaps ei teki äkki mingis vanuses. Statistikat vaadates on indigolapse saatus juba sünniga ära määratud. Indigolaste maailmavaade on kohe sündides teistsugune. Ning inimesed selletõttu ei mõistagi indigosid. Need lapsed kuuluvad 9 arvutiajastusse. Selle tulemusena"elavad nad palju oma peas". Arvatakse need lapsed on tulnud eesmärgiga luua midagi uut. Tundub, et neil oleks justkui kaasasündinud teadmised teatud mentaalsetest visualiseerimisreeglitest. Nad teavad, et kui nad mõistavad, mida nad luua tahavad, siis suudavad nad seda teha
kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; 3. Sotsiaalne isa mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja hoolitseb tema eluliste vajaduste rahuldamise eest; 4. Psühholoogiline isa - mees, kes on saavutanud lapsega lähedase suhte, elades temaga koos või eraldi peab laps teda kõigis olukordades oma isaks ja eeskujuks. Ideaalvariandis on kõik need neli isa ühes isikus. Aga tihti on elus ka selliseid juhtumeid, kus lapse bioloogiline isa ei teagi lapse olemasolust midagi. Ema on viljastamisel kasutanud spermadoonori võimalusi või otsustanud üksi last kasvatada. Juriidiline isa võib olla kas lapse pärisisa või hoopis lapse lapsendanud kasuisa, kuid tal ei pruugi alati kujuneda lapsega häid ja usalduslikke suhteid
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad motiivid vahel
Kuressaare Gümnaasium ENESHINNANGU KUJUNEMINE LAPSEEAST TÄISKASVANUEANI Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt,
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol
Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid.
Kui laps tunneb, et teda on mõistetud, siis stress väheneb. Mida teha? Tõsisemate probleemide korral ei maksa aga loota, et küllap asjad ise lahenevad. Rääkida tuleks õpetaja või koolipsühholoogiga ja koos leida võimalusi, et lapse koolistressi maandada. Abiks ei ole kaasõpilaste, õppeaine või õpetaja kirumine lapse kuuldes. See vaid suurendab probleemi ja lapse abistamine muutub järjest raskemaks. Parim viis koolistressiga toimetulekuks on seda ennetada. Esmalt võiks iga lapsevanem ise vaadata, milline on tema enda stressitase. Kui on palju rahulolematust, pahameelt ja närvilisust, on seda ilmselt ka lastes. Teisisõnu peaks lapsevanem kõigepealt enda eest hoolitsema.
· Arvutimängud, kus laps lahendab probleemi pigem näpude väleduse ja vägivallaga kui empaatilise või eetilise mõtlemisega · Internet pornograafia ja pommivalmistamisjuhistega Televiisor ja arvuti ei liida inimesi ega loo hoolivat side. Oleme pakumiste üleküllusest killustunud. Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle suhtes rakendati pehmeid kasvatusmeetodeid on tähendanud, et nad: · Ei saanud aru, millal on küllalt · Omasid nõrku sotsiaalseid ja isiklikke piire 7 · Olid vastutustundetud
Suhtlemisparadigmad VÕIDAN-VÕIDAD (mina võidan ja sina võidad) on niisugune vaimu- ja hingelaad, kus kõigis inimsuhtluse olukordades taotletakse alati vastastikust kasu. See tähendab, et kokkulepped või lahendused on kõigile osapooltele kasutoovad ja vastastikku rahuldavad. Võidan-võidad lahenduse korral suhtuvad kõik osapooled saavutatud otsusesse soosivalt ning tunnevad, et tegevusplaan on nende jaoks siduv. Võidan-võidad põhineb arusaamal, et kõigile jätkub küllaga ja ei ühe edu pole saavutatud kellegi teise arvel. See tähendab, et igasugustes tegevustes koos teise inimesega saama me mõlemad ühesugust
1. Teooriad ja meetodid Arengu uurimine Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses arengus, imikueas ja lapsepõlves, kui vastsündinu areneb nooreks täiskasvanuks, kes on ise suuteline saama vanemaks. Lapse arengu jälgimiseks on kasutatud kaht erinevat uurimisstrateegiat: läbilõikemeetod ja longituudmeetod. Läbilõikemeetod – uurija võib vaadelda mitut eagruppi korraga. See on kiire ning rakendatav. Longituudmeetod – uurija jälgib kindlaid isikuid teatud ajaperioodil, mõõtes muutusi. Pikemaajaline, sest uurija jälgib muutusi hilisema ja varasema käitumise vahel. Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavalt inimesele) ning kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uurijad on s
annaabi.ee 
