sageli CSMA (Carrier Sense Multiple Access) seadet või siinihaldurit, mis kontrollib juurdepääsu jagatud siini ressursile. Tähtvõrk • Tähtvõrk on levinuim arvutivõrkude võrgutopoloogia. • Tähtvõrk on niisugune võrgutopoloogia, kus kõik terminalid on ühendatud keskse arvuti, kommutaatori või jaoturiga. Tähtvõrkude hulka kuuluvad näiteks tavaline telefonivõrk, lubaringvõrk ja Ethernet 10BaseT kohtvõrk. • Kõik edastatavad sõnumid käivad kesksest seadmest läbi. Nii moodustavad jaotur, võrgu lehesõlmed ja nendevahelised sideliinid kujundi, mida graafiteoorias nimetatakse täheks. Sellest tulebki selle võrgutopoloogia nimi.
määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum: sõitjateveoteenus; majutusteenus; muud reisiteenused, mis ei ole sõitjateveoteenuse või majutusteenuse kõrvalteenused ja mis moodustavad koguteenuse olulise osa. Pakettreis on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutusteenust. Pakettreisi kirjeldus või muud tarbijale edastatavad lepingutingimused peavad vastama võlaõigusseaduses sätestatule. Paketireis omab fikseeritud hinda. 3. Külalisest vasakult esitletakse vaagnaid, pudeleid, sest seda mugavam võtta parema käega (kahvel on samuti vasakul). Külalisest paremalt täiendatakse või koristatakse joogiklaase ning esitletakse pudelit ja kallatakse jooke, sest seda mugavam võtta vasaku käega. 4. Terviklik paljudest komponentidest koosnev ja külastajale teatud hinna eest
Meedia hoiatab, õhutab, äratab Meedia kui igapäevaelu loomulik ja vajalik osa on muutnud info edastamise viise vastavalt tehnoloogia arengule. Edastatavad sõnumid on aga seevastu jäänud tüübi poolest samaks- uudised, ülevaated, arvamused, õpetused, meelelahutus. Sisu peab olema lugejale huvitav ning mõtlema panev. Seetõttu meedia kajastab lugusid tragöödiatest, kofliktidest ja probleemidest. Liigne ettevaatlikkus ei ole alati parim lahendus. Meedia, kui väga hea informaator, hoiatab aktuaalsete ohtude eest. Balti riikides pole siiani vaja karta maavärinaid, ega kasutusele võtta ennetavaid meetmeid
Nõue on, et suhtlus turvaserveriga peab alluma X-tee protokollile. Adapterserveri loomiseks vaja luua SOAP -i server. IS -i liidestamiseks X-teega vaja luua SOAP -i klient. Asutuse IS pöördub X-tee teenuste kasutamiseks HTTP või HTTPS kaudu oma turvaserveri poole. X-tee teenus: -Kaheetapiline infovahetus IS ja andme-kogu vahel, mille algatab IS Teenused jagunevad: -Andmeteenused -Metateenused Kõik X-teel esinevad sõnumid on UTF-8. Edastatavad andmed jaotatud päise, päringu ja keha komponentidesse. Teenuse sisendi sõnum sisaldab päist ja keha. Teenuse väljundi sõnum sisaldab päist, keha ja päringut. Päis koosneb: • Asutus – consumer • Andmekogu – producer • Isikukood – userId • Amentnik • Id – id • Nimi – service • Toimik - issue Teenus määratud teenuse nimega: • Andmekogu.teenus.versioon • Peavad vastama DNS -s lubatud tähestikule
7. Vaidluste lahendamine 7.1 Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele 8. Teated 8.1 Lepingu kohaselt pooltele edastatavad teated peavad olema kirjalikus vormis. Teated loetakse nõuetekohaselt esitatuks või teatavaks tehtuks, kui need on edastatud käsiposti või tähitud kirjaga Lepingus toodud aadressil. Teadet võib edastada ka faksiga või epostiga tingimusel, et sama teade saadetakse adressaadile hiljemalt järgmisel tööpäeval tähitud kirja või käsipostiga. 9. Lepingu kehtivus 9
Sellise informatsiooni avaldamine toimub ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. 7. Vaidluste lahendamine 7.1 Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele 8. Teated 8.1 Lepingu kohaselt pooltele edastatavad teated peavad olema kirjalikus vormis. Teated loetakse nõuetekohaselt esitatuks või teatavaks tehtuks, kui need on edastatud käsiposti või tähitud kirjaga Lepingus toodud aadressil. Teadet võib edastada ka faksiga või e-postiga tingimusel, et sama teade saadetakse adressaadile hiljemalt järgmisel tööpäeval tähitud kirja või käsipostiga. 9. Lepingu kehtivus 9.1 Leping jõustub selle allakirjutamisel. 9
1 Lepingut võib muuta ainult Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. 9. Vaidluste lahendamine 9.1 Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10. Teated 10.1 Lepingu kohaselt Pooltele edastatavad teated peavad olema kirjalikus vormis. Teated loetakse nõuetekohaselt esitatuks või teatavaks tehtuks, kui need on edastatud käsiposti või tähitud kirjaga Lepingus toodud aadressil. Teadet võib edastada ka faksiga või epostiga tingimusel, et sama teade saadetakse adressaadile hiljemalt järgmisel tööpäeval tähitud kirja või käsipostiga. 11. Lepingu kehtivus 11
1 Lepingut võib muuta ainult Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. 9. Vaidluste lahendamine 9.1 Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10. Teated 10.1 Lepingu kohaselt Pooltele edastatavad teated peavad olema kirjalikus vormis. Teated loetakse nõuetekohaselt esitatuks või teatavaks tehtuks, kui need on edastatud käsiposti või tähitud kirjaga Lepingus toodud aadressil. Teadet võib edastada ka faksiga või epostiga tingimusel, et sama teade saadetakse adressaadile hiljemalt järgmisel tööpäeval tähitud kirja või käsipostiga. 11. Lepingu kehtivus 11
peetakse vajalikuks kaardistada · Andmemudel kuidas kaardistavate nähtuste kohta käivat teavet arvutis reaalselt hoitakse · Esitusmudel kuidas arvutis hoitavast andmebaasist moodustatakse reaalselt kasutatav kaart 3. Esinduspunkti dimensionaalsus on.. · Määramata, sõltub esindatavast objektist (jah, kõige sagedamini küll on 2D) 4. Ruumiandmed.. · On lihtsalt kopeeritavad · On kergesti ja väikese kuluga edastatavad 5. GPS asukohamääramise täpsust mõjutab: · Piirkond Maal, kus mõõtmist teostatakse · Kellaaeg · Kasutatava seadme klass · Satelliitide arv, millega seade ühendust saab 6. Seadke vastavusse satelliidid ja nende toodetava kujutise piksli tüüpiline/peamine suurus: · Ikonos 1m · GeoEye 0,42m · SPOT 15m · Landsat 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste
peaks tal olema vaja suurtest materjalikogumikest, näiteks mitmesajaleheküljelistest õpikutest, võtta välja vaid üksikuid konkreetsetele õpieesmärkidele vastavad osi ning seejärel neid jälle ühtseks materjaliks kombineerida. Selle asemel võiksid õppematerjalide loojad luua suhteliselt väikseid õppe-eesmärgilisi komponente, mida saaks kasutada korduvalt paljudes erinevates õpikontekstides. Lisaks peaks need komponendid olema digitaalsed ning interneti teel edastatavad ning seeläbi kättesaadavad ja kasutatavad samaaegselt paljude inimeste poolt. Selliseid taaskasutatavaid õppematerjale tuntakse õpiobjektidena. Õpiobjektide repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid. Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid
peetakse vajalikuks kaardistada · Andmemudel kuidas kaardistavate nähtuste kohta käivat teavet arvutis reaalselt hoitakse · Esitusmudel kuidas arvutis hoitavast andmebaasist moodustatakse reaalselt kasutatav kaart 3. Esinduspunkti dimensionaalsus on.. · Määramata, sõltub esindatavast objektist (jah, kõige sagedamini küll on 2D) 4. Ruumiandmed.. · On lihtsalt kopeeritavad · On kergesti ja väikese kuluga edastatavad 5. GPS asukohamääramise täpsust mõjutab: · Piirkond Maal, kus mõõtmist teostatakse · Kellaaeg · Kasutatava seadme klass · Satelliitide arv, millega seade ühendust saab 6. Seadke vastavusse satelliidid ja nende toodetava kujutise piksli tüüpiline/peamine suurus: · Ikonos 1m · GeoEye 0,42m · SPOT 15m · Landsat 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste
disketiseadmed töötavad iga arvutiga. Disketiseadmed on ühendatud arvutiga kahe juhtmega (andmekaabel ja toitejuhe). Ainus vahe 5.25" ja 3,5" seadmel on see, et esimene kasutab suuremat toitejuhtme otsikut ning suuremat andmekaabli konnektorit. Andmekaablid on 34 kontaktiga (pin). Igale kaabli konnektori kontaktile on omistatud mingi signaal (vaata tabelit). Kuigi 3 1/2 ning 5 1/4 konnektorid on välimuselt erinevad, on nende kontaktide paigutus ja edastatavad signaalid samasugused Kettapinnad jagatakse kontsentrilisteks radadeks, rajad omakorda sektoriteks. Sektor on vähim üksus, mida saab korraga kettalt lugeda või kirjutada. Eri kettapindadel üksteise kohal asuvate radade kogumit nimetatakse silindriks. 5 1. 4 Liigid DS (double sided)= kahelt poolt salvestatav 2 lugemis-salvestuspead. DD (double density)= topelttihedusega salvestus. HD (high density) = neljakordse tihedusega salvestus.
See omakord põhjustab sobimatuid mustreid geeniekspressioonil kloonide arengus. Samas mõned psühholoogilised testid, mis on tehtud uurimaks ellujäävaid kloone, õnnestusid normaalselt ning teised testid viitasid mitmesugustele post- nataalsetele kloon- ühinenud hälvetele. Selline muutlikkus võib kajastada liigispetsiifilisi ja/või kloonimise metodoloogilisi erinevusi. Oluline on ka see, et need kloon- seotud fenotüübid ei ole edastatavad järglastele seksuaalse reproduktsiooni teel. See viitab sellele, et need kirjeldavad epigeneetilisi vigu enam kui geneetilisi vigu, mis parandatakse gametogeneesi käigus. Samas kui see vajab kinnitust molekulaarsel tasandil, annab see esialgset kinnitust tuuma ülekande toimumise kohta põllumajanduses. Tulevikuperspektiivid loomade kloneerimises on veel arenemas ning põhisuund alguseks on molekulaarsete mehhanismide reprogrammeerimisest arusaamine. 2
protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). 3 1 Otse mällu pöördumine DMA. Milleks seda vaja on? DMA (Direct Memory Access - mälu otsepöördus) on emaplaadi arhidektuuriline suutlikkus saata edastatavad andmed seadmest (näiteks kõvaketas, Cd-ROM) otse emaplaadil olevasse mällu. Protsessor pole nõnda andmeesdastusega seotud ning seega tõuseb ka üleüldine arvuti jõudlus. Tavaliselt on määratud teatud hulk mälust alaks, mida kasutatakse DMA tarvis. EISA ja MCA (Micro Channel Archidecture) standartid toetavad juurdepääsu kogu mälu aadressi ulatuses. PCI (Peripheral Component Interconnect) puhul teostatakse DMA bus master tehnoloogia abil
juhtumisi, nii lõbusaid kui ka kurbi ning arutleb selle üle, andes sellega meile kindlad käitumismallid, mis panevad meid vastavalt ka käituma ja ka mõtlema. Käitumise pealt, tõsi, ta küll annab meile paremini käituva sotsiaalse ühiskonna, aga ühtemoodi mõtlevate inimestega pole eriti tore suhelda. Ja sellised inimesed muutuvad kui karjust vajavateks lammasteks, kes teevad kõik nii nagu nende karjus neile ette näitab. Väga mõjuvad veel ka eetri edastatavad üleskutsed, näiteks mõne sotsiaalse mässu või muu taolise ürituse suhtes, milles enamus inimestel pole aimugi, miks nad seal on ja mida see üritus tegelikult kujutab. Hea näide oleks veel "Vigla show" üks ettevõtmine, kus saatejuht palus kõigil televaatajatel kindlal hetkel pista pea aknast välja ning hõigata teatud fraasi. Suurem osa televaatajatest tegidki seda. Pole vaja ilmselt midagi lisada. Sedamoodi meedia ohvriks sattudes, kaotavad inimesed oma isikupäralisuse
Järgmisena toon välja hea jutustuse karakteristika: 1. Keskendub positiivsele (õnnelikule lõpule) ning annab edasi edulood. 2. Omab kangelaskuju ning on edasi antud jutustaja vaatenurgast. 3. Ebatavaline sisu miski, mis köidab tähelepanu (An Educational KM Site, 2015)- Jutud on meeldejäävamad ning seetõttu käitumisele suuremat mõju avaldavad. Rikkalikud detailid, mis lugudes peituvad, on ideaalsed nn vaikivate teadmiste edasikandjad. Verbaalselt edastatavad lood on parimad kommunikeerimaks keerukatel või mitmemõttelistel teemadel nagu organisatsiooni muutumine või strateegia. Kirjutatud lood on paremad keskmise keerukusega teemadel nagu organisatsiooni visioon või brändilubadused (Lam, 2008). 6 KOKKUVÕTE Organisatsiooni jutud ja narratiivid on tõmbamas paljude uurijate tähelepanu. Lugude jutustamist on uuritud ning seda tehakse tänase päevani
esimeseks peatükiks. Sisaldavad alati isikuid, tähtajad, tehingute tõendamine, tsiviilseadused - eriosa -> alaosad nagu asjaõigus (reaalne õigus), obligatsiooni õigus, perekonnaõigus, pärimisõigus pärimisõigus - pärimine testamendi ja pärimine seaduse järgi Pandectae (entsüklopeedia) e-dicere (väljarääkimine, praetori dokument) ius aedelicum () ius honorarium (tasu, mis ei ole palk; kingitus) Õiguse allikad (jagunevad kaheks): 1) Tavad ja edastatavad kombed selle kohta, kuidas õigust mõista 2) administraatorid ja juhid moodustasid ise uue õiguse, nimetatakse magistraatideks Kõige tähtsamad magistraadid: - 2 konsulit/nõunikku, kes olid riigipead - diktaator - tribunus plebis - rahva eestkostja - aedelis - ediil ehk rahva politseinik Materiaalne eraõigus (1 õiguse jaotusi): - on see, mis reguleerib suhteid isikute vahel ja kehtestab nende vahel õigusi ja kohustusi (ost-müük) Protsessuaalne õigus
4.Millised konkreetsed teadmisi ja oskusi koolitus andis (lühike kokkuvõte)? 5. Milline on koolituse seos tööga? 6.Millised teadmisi sooviksin edaspidi veel arendada ja miks? Koolitusdokumendid 15 7.Kursuse hindamine(0-vilets,2-puudulik,3-rahuldav,4-hea,5-väga hea) Põhjendus: mis meeldis kursusel kõige enam ja mis ei meeldinud? 8. Kas soovitad koolitust teistele ja miks? 9.Kolleegidele edastatavad materjalid ja nende asukoht Kuupäev: Allkiri:
Organisatsioonikultuur P3.5.1 Väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogusumma, st mida inimesed orgis mõtlevad ja usuvad: · kuidas peab tööd tegema mis on lubatud ja mis keelatud milline on õige ja milline vale käitumine kuidas firmas omavahel suheldakse kuidas lävitakse klientide ja partneritega Org-i kultuuri kujunemise määravad: asutajate väärtushinnangud, suhtumised tippjuhtide ja liidrite mõju töötajate üksteisele edastatavad kogemused ja teave org-is toimimise tavadest Sisesuhted Korporatiivses kommunikatsioonis: Personalijuhtimine Informatsiooni talletamine ja töötlemine Emotsionaalse ja industriaalse intelligentsi toetamine Firma suhted ametiühingutega Sisemine turundus Töötajate suhted piirkonna org-dega Töötajate rahulolu uuringud Firmasisese kommunikatsioonistrateegia loomine ja elluviimine
märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontaktil on neli funktsiooni: · informatsiooni kinnitamine · suhtluse reguleerimine · intiimsuse e. läheduse väljendamine · sotsiaalne kontroll Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad
võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. ...on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi, arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad tekstid, pildid jms, aga ka suuliselt (sh viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid. Terminid teave ja informatsioon on sünonüümid. on tõlgendatud informatsioon, mis lühema või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. andmeteks numbrijada 24021918, informatsiooniks aga 24.02.1918 kontekst: kuupäev ja inimene, kellel on vastavad eelteadmised, tõlgendab seda Eesti Vabariigi sünnipäevana. Seega saab teadmisi saab muuta informatsiooniks
Faktid, sündmused, struktureerutud kujul nt müügitulemused, kliendiandmed. Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. Terminid teave ja informatsioon on sünonüümid. Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi, arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad tekstid, pildid jms, aga ka suuliselt (sh viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid. Informatsioon on millegi täpsustatud kogemus poolstruktureeritud kujul, uuringutulemused. Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmise elutsükkel püramiidiina Tarkus? Teadmised, teadmus Andmed
või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi, arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad tekstid, pildid jms, aga ka suuliselt (sh viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid. NB! Terminid teave ja informatsioon on sünonüümid Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7
vähem kui ühe kuu. Rahaliselt kindlustatumaid inimesi, kes saaksid taolises situatsioonis ilma laenu võtmata hakkama vähemalt kolm kuud, on samuti 30 protsenti. Ainult viiendik (22%) Eesti elanikest vanuses 18-80 on oma praeguse isikliku rahalise seisuga rahul, iga teine (48%) aga on rahulolematu. 8. Läbirääkimised võlausaldajaga. Võlanõustaja roll läbirääkimistel Mitte anda vale lootust või katteta lubadusi Võlausaldajale edastatavad andmed peavad olema õiged Õigsus ja korrektsus on märgid tõsiseltvõetavatest läbirääkimistest Ettevaatust kliendi kohta andmete avaldamisel! Põhimõte – nii palju infot kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Minimaalsuse prinsiip. VN on läbirääkimistel võlgniku esindaja Esindaja kaasamise põhjused: - ekspert oma alal - kogemused läbirääkimistel - puudub emotsionaalne seotus
ülejäänust. Plaat-tasandiline koorik. 4. Välisjõud, nende liigitus. Välisjõud-liigitatakse etteantud jõududeks ja sidemereaktsioonideks.Välisjõud võivad olla mahujõud ja pinnajõud.Mahujõududeks on vaadeldavale kontsruktsioonile mõjuv raskusjõud ja tarindi kiireneval (või aeglustuval) liikumisel tekkivad inertsjõud.Pinnajõud on kontstruktsioonielementide poolt üksteisele kokkupuutepindade kaudu edastatavad jõud. 5. Sisejõud, nende liigitus. Sisejõud-sisejõud määratakse välisjõudude järgi.Tehakse lõiked.Nagu ül. puhul.Leiame x,y ja momendi jõud ning koostame epüüri.Kui jõud on suunatud vastupäeva,siis on pos. Päripäeva neg.Sisejõud jagunevad normaaljõuks (Fn) ja põikjõuks Fq. Ning ka moment mingi punkti suhtes. 6. Epüürid, nende konstrueerimine. Sisejõu epüür on mõiste tugevusõpetusest, ning kujutab endast graafikut, mis
kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi, arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad tekstid, pildid jms, aga ka suuliselt (sh viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid. Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad
baiti Ühendusega edastus edastus ATM kohandamiskiht (AAL) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 41 ATM võrgu kihid Rakenduse Rakenduse andmed andmed AAL AAL ATM kiht Füüsiline kiht Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 42 ATM võrgu kihid AAL (ATM adaptation layer) ATM kohandamise kiht, võtab vastu edastatavad andmed ja segmenteerib andmed selliselt, et ATM kiht saab andmeid edastada teenindusklassist sõltumatult Vastuvõtupoolel jaotab AAL kiht saabuva andmevoo vastuvõtjale sobivasse vormi ATM kihis moodustatakse rakk, milleks AAL kihilt saadud andmetele lisatakse ATM päis Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 43 ATM võrgu kihid Convergence sublayer Rakenduse Rakenduse andmed andmed
lülitatuna. Sellise seadmega kuuleb kõiki põhikanalil edastatavaid sõnumeid sõltumata alamkanalist. Tasub meeles pidada, et edastades sõnumeid 0 erineval alamkanalil tähendab seda, et te kuulete vaid oma alamkanalil kõnesid, kuid teie kõnet võtavad vastu ka teised grupid. Seega ei ole tegemist privaatse sidevahendiga. Kõik selektiivkutsungi võimaluseta seadmed võtavad vastu kõik antud põhikanalil edastatavad kõned, kuna neil puudub võimalus alamkanalite sõnumite väljafiltreerimiseks. Selleks, et selektiivkutsungiga varustatud seadmega pidada sidet sellist võimalust mitteomavate seadmetega, peate kasutama alamkanalit 0. Uuemad ja kallimad seadmed võivad olla varustatud ka digitaalse selektiivkutsungiga DCS. DCS võimaldab igal põhikanalil kasutada 83 alamkanalit, seega kokku 664 (8x83) virtuaalset kanalit. Kasutamisvõimalused on sarnased CTCSS omadega.
Virtuaalraamatukogu on infosüsteem, mis simuleerib infootsikäitumist traditsioonilises raamatukogus, kasutades virtuaalreaalsuse (tehistõelisuse) tehnikaid. 7. Mis on digitaalraamatukogu. Digitaalraamatukogu on raamatukogu, mis koosneb digitaalsel kujul esinevatest infomaterjalidest ja -teenustest. Digitaalseteks infomaterjalideks loetakse väljaanded, mis on talletatud digitaalsete (binaarsete) seadmete abil ja edastatavad andmesidevõrkude vahendusel. Digitaalraamatukogu on informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks mõeldud elektrooniliste ressursside ja tehniliste vahendite kogum. Digitaalraamatukogu sisaldab andmeid ja metaandmeid. Viimased kirjeldavad andmete omadusi (nt. vorming, autor, sisu, kasutusõigused) ja seoseid teiste andmete ja metaandmetega. Digitaalraamatukogu luuakse silmas pidades kindlate kasutajakoosluste infovajadusi ja infokäitumist
mõtlemist arendavaks. Kindlasti toimub siin mingi takerdumine arusaamistesse. Kui õpetaja edastab materjali, mida tema valdab ja millest õpilane ei pruugi sarnaselt aru saada, nii, et õpilane hakkab sellest aru saama ja suudab ka demonstreerida, kuidas õpitut kasutada, siis on õpetaja oma töö hästi teinud. Väheusutav, et probleem tekib edastamise kuivõrd väärtuse enda tõttu. Väärtused kui sellised ei ole tervikuna kompaktselt edastatavad nagu on seda faktiteadmised. Kui rääkida aga õpetaja eeskujust kui väärtuste edastamise mudelist, siis konkreetselt edastamine, kui selline satub kahtluse alla. Asjaolu, et väärtused ei ole nii selgepiirilised, on üks põhjus, miks edastamise mudeliga on raske töötada. Teiseks põhjuseks on väärtuste mitmekesisus. Kui väärtuste kogum on ebamäärane, siis on keeruline sellest midagi konkreetset edastamiseks välja valida. 20.01
15. Signaali vorm. Suhtluskanalid. Signaal kannab niisiis sõnumit ja omab tähendust. Signaal ise esineb mingis füüsilises vormis - struktuurina, millel pole signaali sõnumi ja tähendusega harilikult väga selget ja ühest seost - piltlikult: nii nagu sõnal "koer" pole nelja jalga ega haugu, nii pole ka ogaliku siksak-tantsul väliselt mingit selget seost kudemise ega viljastamisega 16. Visuaalsete signaalide eelised ja puudused. Visuaalsed signaalid Edastatavad struktuurid mitm. poosid, tantsud, värvused, mustrid jms. Sobivad päevaseks kasutamiseks. Ei sobi loomadele, kelle elukeskkonnas esineb palju päevaseid kiskjaid. Ei sobi tihedalt läbipaistmatute objektidega täidetud keskkonnas (näit. metsas, rohurindes). Neil jt. põhjustel on visuaalsed signaalid peamiselt kasutusel privaatses lähisuhtluses (sigimispartnerite kosimisrituaalides, rivaalide vahelistes konfliktides jt.) 17. Akustiliste signaalide eelised ja puudused.
loogikaülesandeid ja korraldab juhtimiseks ja kontrolliks. tuntud aritm- loogikatehteid. registrite tööd. * Registrid- kasut. Näiteks määravad juhtsiini kaudu Näiteks toimub kahendarvude tehte tulemite või tehte edastatavad signaalid R (read) ja korrutamine järjestikuste vahetulemite lühiajaliseks WR(write), kas mälu poole summeerimis- ja salvestamiseks. Selleks, et pöördutakse info lugemiseks või
Tugevat brändi iseloomustab eelkõige planeeritud kontseptsioon: nad teavad, mida edastada ja kuidas seda teha. Kogu kommunikatsioon ja turundusstrateegia peaks lähtuma brändi kontseptsioonist: kui see on tehtud, saab bränd juba iseseisvalt suhelda erinevates kokkupuutepunktides, milleks on tavaliselt: brändi identiteet logo, graafika ja heli. Juhend selle kasutamise kohta peaks olema igal brändil, määrates ara selle kasutamise ja edastatavad kontseptsiooni. toode bränd peab mõjutama toodet/teenust nii graafiliselt kui ka emotsionaalselt väline suhtlus reklaam, PR ja veebi peavad kandma ühist brändi sisene suhtlus bränd peab müüma ka seespidiselt, oma töötajatele. partnerid brändi peab kaasama suhtlusesse partneritega, müügiprotsessi jne, et toetada tuntus kui ka edastada sõnumit kogemused brändi kasutamine sponsorluses, üritustes, jne. (15)
Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse väljunditesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist. 21
tajutavad helilained on muusika kuulamiseks mitte Esimesel juhul (neli kandevsagedust f) on koige professionaalsem lahendus ,veel hullemad ulekandekanali lood on AM Raadioga ,mille helikvaliteeti ei ole sageduspilt ilma OFDM modulatsioonita ,ning motet mainida ,kuna edastab helisignaale teisel juhul on sagedusvahemikus 100Hz...5kHz ehk puuduvad tegu OFDM 'ga. madalad ja ka korged sagedused. OFDM jaotab edastatavad andmed ule paljude Telefonikoneluses edastatakse helisignaale kandevsageduste vahemikus 300Hz...3,4kHz ,mis on samamoodi (pildil punase noolega) ,mis erinevad teine-teisest vaga kitsa ribaga helisignaal ja taiesti kolbmatu tapsete muusika edastamiseks kuid sellest taiesti piisab ,et sageduste vorra ,selline eraldamine annabki edastada konet.Mida laiema ribalisi signaale meetodile edastada naiteks helisignaal vahemikus 20Hz..
tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid
3. Tõlked Tõlke õigsuse kinnitamine oli varasema regulatsiooni järgi ametitoiming, kuid on praeguseks ameti- toimingute alt üle viidud ametiteenuste alla. Pole põhjust arvata, et notarid spetsialiseeruksid nüüd uute võõrkeelte õppimisele ja mahukate tõlketööde tegemisele, kuid piisava keeleoskuse olemasolu korral võib kliendi huvides olla põhjendatud, et notar tõlgib näiteks mõned tehinguga koos kinnistusosakonnale, äri- registrile või muule ametiasutusele edastatavad tehingu juurde kuuluvad võõrkeelsed dokumendid (nt välismaal tehtud volikirjad, välismaa äriregistrite väljavõtted, võõrkeelsed sugulust tõendavad dokumen- did). Tihti ei ole need keerukad ega mahukad, eelkõige arvestades seda, et varem juba tõlgitud dokumendi tõlget on lihtne kasutada alusena järgmise samalaadse dokumendi tõlkimisel. Notari poolt tõlketeenuse osutamist on kasutatud olukorras, kus kliendi ja notari kokkuleppel tõesta-
tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Optilised mäluseadmed . Valgust läbilaskval alusmaterjalil peegelduv kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga ,,bitt". Tavaolukorras alust nimetatakse ,,land". Lugemisel arvestatakse peegeldunud valguse intensiivsuse jms-ga. Tavaliselt peegeldub valgusest 75% tagasi, üleminekul 10%. CD-R aluse ja peegelduva kihi vahel on orgaanilisest materjalist kiht, mille kuumutamine
moduleeriv võnkumine, nii töötab TV. Telefoni side:valguskaabli abil,milles levib optilisse vahemikku kuuluv elektromagnetlaine. Seega on elektromagnetlaine ristlaine, levikiirus lähedane kiirusele vaakumis c = 108 m/s. Lainete levikiirus v oleneb keskkonna elektrilistest ja magnetilistest omadustest. Raadioside põhieesmärk pole mitte energia, vaid informatsiooni edastamine saatjalt vastuvõtjale Moduleerimine-raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Edastatavad võnkumised aga madalsageduslaineteks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madalsagedusvõnkumistega. See ongi modulleerimine.Resonants vastuvõtjas- Raadiotehnikas võimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvõttu häälestada vastuvõtja raadio- või TV-saatja sagedusele.Demoduleerimine-on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. Analoogsignaal-
mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks (2.Lk: 117). Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid
a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused. c) kavatsuslikud mitteverbaalsed - on sellised ilma sõnadeta edastatavad sõnumid, mida me tahame teistele edastada. d) tahtmatud mitteverbaalsed on kõik need mitteverbaalsed meie käitumise aspektid, mida me edastame teisele ja mis ei ole meie kontrolli all. Kanalid mille kaudu neid sõnumeid edastatakse. Kuulmine, nägemine, puudutused, telefon, internet, massikommunikatsioon jne. Müra. Selle alla kuuluvad kõik need faktorid, mis takistavad teisel teie poolt lähetatud infot vastu võtmast
punase ja rohelise lainepikkuse retseptoritele (inimesel on lisaks sinine, lindudel 5 erinevat) · "Värvigeenid" asuvad X kromosoomis (mõned naised on 4-5 värvi nägijad tänu mutatsioonidele kummaski X kromosoomis) · Emased ahvid olid tunduvalt varem värvi nägijad kui isased · Umbes 23 milj. aastat tagasi "hakkasid" isased värvi nägema. Partneri valimise info muutus oluliselt lõhnale lisandusid värviga edastatavad sugulise küpsuse signaalid · Kuna värvi näeb kaugemalt võrreldes feromoonide lõhnaga, asendas inimeste jaoks visuaalne info feromoonide info (viimast me enam ei taju) · Inimeste hulgas on värvipimedus tunduvalt sagedasem võrreldes ahvidega, mis viitab partneri "tähelepaneliku" visuaalse uurimise vajaduse vähenemisele inimühiskonnas Deuteranoptia (viga rohelise nägemisel) 75%
allsüsteemide raames? Mis tüüpi on emotsioonid, mida perekonna alasüsteemi raames esitatakse? Kas edastatakse ainult negatiivseid, ainult positiivseid või mõlemat tüüpi emotsioone? 18. 3. Missugused on suhtlemise sagedus ja kvaliteet ühiskondlikus suhtlemissüsteemis ning perekondlik suhete kompleks? Kes peamiselt kellega räägib ja tavaliselt missuguses maneeris? Mis on oluliste sõnumite edastamise tavaliseks mudeliks? Kas eksisteerib mingil moel vahendajaid? Kas edastatavad sõnumed vastavad pereliikmete vanusele ja arengustaadiumile? 18. 4. Kas enamik pereliikmete sõnumitest ühilduvad oma sisult ja vormilt? (Sealhulgas jälgida mitteverbaalseid sõnumeid). Kui mitte, siis kes ja mis laadi ebakongruentsust ilmutab? 18. 5. Mis tüüpi ebafunktsionaalseid protsesse võib märgata pere suhtlemismudelites? 18. 6. Mis valdkonda kuuluvad küsimused, mida peres kunagi ei arutata, kuid mis on olulised perekonna heaoluks või adekvaatse funktsioneerimiseks? 18. 7
allsüsteemide raames? Mis tüüpi on emotsioonid, mida perekonna alasüsteemi raames esitatakse? Kas edastatakse ainult negatiivseid, ainult positiivseid või mõlemat tüüpi emotsioone? 18. 3. Missugused on suhtlemise sagedus ja kvaliteet ühiskondlikus suhtlemissüsteemis ning perekondlik suhete kompleks? Kes peamiselt kellega räägib ja tavaliselt missuguses maneeris? Mis on oluliste sõnumite edastamise tavaliseks mudeliks? Kas eksisteerib mingil moel vahendajaid? Kas edastatavad sõnumed vastavad pereliikmete vanusele ja arengustaadiumile? 18. 4. Kas enamik pereliikmete sõnumitest ühilduvad oma sisult ja vormilt? (Sealhulgas jälgida mitteverbaalseid sõnumeid). Kui mitte, siis kes ja mis laadi ebakongruentsust ilmutab? 18. 5. Mis tüüpi ebafunktsionaalseid protsesse võib märgata pere suhtlemismudelites? 18. 6. Mis valdkonda kuuluvad küsimused, mida peres kunagi ei arutata, kuid mis on olulised perekonna heaoluks või adekvaatse funktsioneerimiseks? 18. 7
madalama prioriteediga. 1. Millest sõltub sõnumi dekodeerimise edukus? Edukas dekodeerimine sõltub vastuvõtja: · tahtest sõnum vastu võtta. · teadmistest ja oskustest keele ning terminoloogia tõlgendamisel. · Teadlikkusest info edastaja kavatsuste osas ning taustainfo mõistmisest. 1. Milles seisneb kontseptsioon viinamarjaväädid? Viinamarjaväädid. · Mitteformaalsed suhtlemiskanalid, mis põhinevad tutvusel või sõprusel. · Edastatavad sõnumid ei ole reeglina ametlikud, pigem corporate buzz, kuulujutud, väljamõeldised. · Kiire, suuline informatsioon, mis ei järgi organisatsiooni struktuuri. · Selliselt liigub 70% organisatsioonilisest suhtlemisest, millest hinnanguliselt omakorda 70% on tõepärane. · Seda kanalit ei saa elimineerida, küll aga kasutada teadlikult. 1. Milles seisnevad sotsiaalsete rollide mõjud suhtlemisele? Ühiskonna või teatud grupi liikmete poolt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse
telneti asemel ssh http asemel https ftp asemel secure ftp SSL tekitab üle võrgu turvalise sidekanali (secure channel), millel on kolm omadust: 12 Arvutivõrgud · Kanal on privaatne. Pärast seda kui osapooled on vahetanud sifreerimisvõtmeid, on kõik edastatavad andmed krüpteeritud · Kanal on autenditud. Mõlemad pooled saavad üksteist autentida, kuid võimalik on ka ühepoolne autentimine · SSL suudab kontrollida andmete puutumatuna päralejõudmist (hädavajalik võrgu pakettresiimi nt TCP/IP protokolli korral) SSLi ühenduses võib eristada kahte faasi: · autentimisfaas (handshaking) · teabe vahetamisfaas
Info liigub samaaegselt mööda mõlemat kaablit kuid protokollid moodustavad üksteise suhtes peegelpildi. Kui ühel on pinge üleval siis teisel on all ja vastupidi. CAN võrgu korrasolekut ja seal liikuvaid protokolle on võimalik ostsilloskoobiga vaadelda. Protokollis sisalduva info tõlgendamine on aga võimalik ainult läbi diagnoosipistmiku eri mõõteriistaga. Rikkeotsingul tasub meeles pidada, et näiteks mootori juhtplokilt edastatavad parameetrid on algselt saadud üksikutelt anduritelt ja mõne rikke korral võib olla vale kogu edastatav info. Näiteks mootori koormus arvutatakse mitme eri anduri andmete põhjal. 4.7.2 Info edastamine eri juhtmetega Vanematel käigukastidel kasutati mootori juhtplokiga sama info saamiseks eri andureid. Näiteks gaasipedaali asendi mõõtmiseks kasutati kaksikpotentsiomeetrit, mille ühelt liugurilt sai infot mootori ja teiselt liugurilt käigukasti juhtplokk
Võitlusega ülekaalu eest ,,esimeseks löögiks" kaasnesid inimesi Kuule, satelliite orbiidile ja kuldtahvleid avakosmosesse viivad kosmoseprogrammid. Meeletu pinge all toimiv infoanalüüs õigeaegseks ,,teiseks löögiks" tõi kaasa plahvatuse arvutite ja infosüsteemide arengus. Sellise kahetise suhtumisega tuumaenergiasse kaasnes omakorda ostsilleeruv neurootilisus, millest sai üks peamisi kaasaegset tarbijaühiskonda markereerivaid polaarsusi. Telekaamerate poolt edastatavad illusionistlikud kanderakettide stardiloendused ja apokalüptilised tuumaseened vastandusid teravalt üha ebaproportsinaalsema varandusliku lõhega eksponentsiaalselt kasvava Maa elanikkonna seas ning tekitasid reaalsusest irdumise massipsühhoosi, millega kaasnes ühelt poolt ohtlik kiusatus tuumaenergia järele ja teisalt hirm, et inimkonna irratsionaalne käitumine meenutab kosmoselaeva sattunud kauboid, kes
signaaltõrviku valgus (j) oranži värvi suitsusignaal (k) külgedele sirutatud käte aeglane korduv tõstmine ja langetamine (l) DSC häiresignaal edastatuna: a. VHF kanalil 70 b. MF/HF sagedustel 2187,5 kHz, 8414,5 kHz, 4207,5 kHz,6312 kHz, 12577 kHz või 16804,5 kHz (m) laev-kallas hädateade edastatuna tunnustatud mobiilse satelliitide süsteemi kaudu. (m)signaalid, mida edastavad asukohta näitavad avariiraadiopoid (n) raadioside kaudu edastatavad kindlaksmääratud signaalid, selhulgas päästepaatide ja –parvede transponderite signaalid 27
Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks (Nierenberg 1997: 117). Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet (2: 59 ). Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus ja järjestamisprotsess
annaabi.ee 
