..........................................................................................29 4.5. DVD- (Digital Versatile Disc).......................................................................................32 4.6. Magnet-optiline ketas....................................................................................................38 4.7. Striimer..........................................................................................................................39 4.8. Mälupulk. Välkmälu(Flash Memory Stick)..................................................................39 5. KUVAR................................................................................................................................41 5.1. Tööpõhimõte.................................................................................................................41 5.2. Millest pilt koosneb..............................................................................................
Muidu muutuks see pudelikaelaks, sest puhvrist lugemise/kirjutamise vahepeal kulub ju lisaks aega muude tegevuste peale, ja kui puhver õigeks ajaks tühjaks/täis ei saa, peab ketas tegema terve pöörde, et vajalik koht jälle lugemis-kirjutamispeade alla satuks. Eriti ilmektalt väljendub see siis, kui ühe kaabli külge on ühendatud kaks ketast ja toimub näiteks kopeerimine neist ühelt teisele. Windows 9X: Control Panel/ System/ Device Manager/ Disk Drives/ Advanced Settings=>(check/uncheck) DMA Windows 2000: Control Panel/ System/ Hardware/ Device Manager/ IDE ATA/ATAPI controllers/ Primary(Secondary)IDE Channel/ Advanced Settings=>Transfer Mode 6. Arvuti alglaadimine. POST, BIOS ja Setup-i käivitamine ning parameetrite seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel
Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB infot. Praeguseks on neist kasutusele jäänud 3,5 tollise läbimõõduga HD
andmesalvestusseadmeid ja anda lühike ülevaate nende ajaloost, ehitusest, tööprintsiibist ja muidugi tarbijale kõige olulisemal teemal- kasutusmugavusest ja hinnaklassist. 2. USB MÄLUPULK JA MÄLUKAART 2.1 Ajalugu Mälupulka esitles esimesena Sony 1998. aasta oktoobris. 2.2 Ehitus Mälupulk on tavaline mälukivi pisikeses korpuses, mille küljes on standardne universaalne (USB) pistik. Esimene mälupulk mahutas andmeid alla 20MB, see number on järkjärgult suurenenud ja juba tänapäeva mälupulgad ja kaardid lubavad mahutada isegi kuni 32GB andmeid. Ehituselt on mälupulk ja mälukaart väga sarnased, erinedes ainult selle poolest, et mälupulga külge on integreeritud USB pistik, mälukaarti külge aga spetsiifiline pistik, mille jaoks on vaja juba selle mälukaardi jaoks mõeldud kaardilugejat. Teistest andmesalvestussedmetest
.........................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett.............................................................................................................................6 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad...............................................................................6 1.2.5 Kompaktketas ehk CD.................................................................................................... 7 1.2.6 DVD..............................................................................................
muuda kohe oma kasutajakonto parooli, st tee uus parool (Kuidas seda teha, sellest oli ülevalpool juba juttu). 3. Kasuta Password Reset Disk'i abi: Juhul kui Sa olid loonud varem Windows Vista või Windows XP Password Reset Disk'i, siis kasuta sisselogimisel tema abi... Windows Visata's: Kui Sa tipid sisselogimisel vale parooli, siis ilmub teade, mis teatab, et Sa oled sisestanud vale kasutajaparooli, klõpsa seal OK. Seejärel klõpsa linglile Reset password... Pane USB pessa oma mälupulk või disketiseadme sahtlisse diskett, mis sisaldab seda Password Reset'i ja seejärel ilmub Password Reset Wizard (Nõustaja), kus järgi juhiseid. Windows XP's: Kui Sa tipid sisselogimisel vale parooli, siis ilmub teade, mis teatab: "Did you forget your password?", klõpsa allpool "...use your password reset disk" lingile. Seejärel pane Password reset diskett disketiseadme sahtlisse ja järgi ilmuva nõustaja juhiseid. Kuida seda Password Reset Disk'i luua?
1 ingl. k. bit=binary digit kahendnumber 2 American Standard Code for Information Interchange 3 Mõningaid kooditabeleid võib leida veebiaadressilt http://www.asciitable.com. 4 Täpsemat teavet saab veebiaadressilt http://www.unicode.org. 8 argikeelega, loetakse 210 B = 1024 B üheks kilobaidiks (kB); analoogiliselt loetakse 210 kB = 1024 kB üheks megabaidiks (MB)5 . Näiteks üks standardne 3½-tolline diskett mahutab 1,44 MB ehk 1474 kB ehk 1509949 B. Suur osa meid ümbritsevast maailmast on esitatav füüsikaliste parameetrite abil. Füüsikalisi parameetreid saab mõõta ja arvudena kodeerida (näiteks helilaine esitus ajas, pildi lahutus erivärvilisteks punktideks jne.). Selliselt kodeerituna saab arvutis esitada suvalist informat- siooni. Jämedalt võib öelda, et kõige väiksema mahuga on tekstifailid, mahukamad on pil- difailid ja helifailid ning kõige suurema mahuga videofailid
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Tallinna Pääsküla Gümnaasium Referaat Diskett ja mälupulk Therese-LiiseAasma 9b kl. 2008 Tallinna Pääsküla Gümnaasium Maa magnetväli Referaat Koostaja: Therese-Liise Aasma Eddie Lockjaw Davis - tenor saksofon (1922 - 1986) Eddie Lockjaw Davis oli muusik, kes tagas Soul jazzi fenomeni säilimise läbi big bändi ajastu hilja 1950-s ja varajastes 1960-s
Kõik kommentaarid