Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ebavõrdne paar". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
realism, kann, tumedad, 1877, rahutus, ebakindlus, esiplaanil, fookuses, mahulised, tekstuur, rütm, ruumilisus, varje, vanemana, silmis, rõõm, armastada, tunnevad, mugavalt, riietes, taguminekujutatud inimesi valge värvi ja üksikute heledate, isegi kiirgavate siniste ja punaste toonidega, luues niimoodi valguse ja varjude süsteemi. Kusjuures omapära lisab asjaolu, et tumedal taustal mõjuvad punased laigud vaatajale verena, ning peaaegu puhta sinisega tehtud pintslitõmbed muudavad teose salapäraseks ja sügavamõtteliseks. Maalil on näha nii selgeid kui ka hägusaid piirjooni, kuid üldmulje jääb siiski nurgeline, mistõttu mõjub teos kubistlikuna. Näiteks tunduvad esiplaanil olevad kaks massiivset tooli peaaegu teravate servadega olevat. Teisalt aga sulanduvad tagaplaanil olevad kujud ning all vasakul nurgas istuv inimene taustaga ühte, ning ainuke asi, mis neid sellest eraldab ongi valguse ja varju kasutamine. On märgata, et autor kasutab nii kumeraid kui sirgeid jooni, luues nende abil tegelastest ja esemetest moonutatud ettekujutuse. Niisiis ei ole vormid, mida Filonov kasutab, reeglipärased,
Tuntuimad teosed ,,Impressioon. Tõusev päike" Monet maalis selle teose 1872. aastal.Seal on kujutatud La Havre sadamat päikeseloojangu ajal. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile mille mõõtmed on 48×63 cm. Pealkirja kohta ütles Monet 1898. aastal: ,,Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile näitusele saatnud pildi, mille tegin Havre`is oma aknast välja vaadates päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, ,,Havre`i vaade" ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: ,,Pange ,,Impressioon" (Mulje). ,,San Giorgio Maggiore videvikus" Maal kujutav vaadeat San Giorgio kloostrisaarele. Paremal paistab ähmaselt Santa Maria Salute kiriku torn ja Suure Kanali suue
värvilised punktikesed). Teatud kauguses sulavad erinevad värvused optiliselt üheks tooniks. Näiteks, kui kõrvuti asuvad punane ja kollane värvitäpike, seguneb see inimese silmas oranz`iks. Impressionistide maalid on koloriidilt väga nüansirikkad. Siiani kasutati varjudes ainult üht värvitooni, nii anti edasi kõige paremini ruumi muljet. Impressionistid maalisid ka varjud värvilisteks, nõnda aga vähenes ruumilisus. Valguse mõjul kadusid tumedad varjutoonid, mistõttu maal on hele ja valgusküllane. Et pintslitõmme on kiire ja näiliselt visandlik, kadus ka põhimõtteline erinevus impressionistide valmismaali ja skitside vahel. Tähtis oli ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Siin oli impressionistidele eeskujuks tärkav fotograafia. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks midagi ise juurde mõelda või komponeerida. Pilt - see pidi olema lihtsalt ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nii jõudsiki
1) Seleta lahti mõisted: · historitsism ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris · eklektika eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes 2) Too näide historitsistlikust arhitektuurist · Inglismaal Londoni parlamendihoone. · Prantsusmaal Pariisi ooperiteater. · Eestis Alatskivi mõisahoone Tartumaal. Realism Prantsusmaal (§ 32) 1) Mida ja kuidas maalis inglise kunstnik John Constable? Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendas. Constable mahlaka roheliusega lihtsates maastikupiltides on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust. 1802 hakkas vabas õhus maalima - peisazist. Piltidel kujutas vaid tõde. ,,Mrs. Constable", ,,Heinavanker", ,,Salisbury katedraal" ,,Viljapõld". 2) Kuidas kujunes Barbizoni koolkond?
7 kehahoiakuga (st figuur tõesti istub). Pildi koloriit on ühtsetes maalilistes õrnades toonides, kus domineerib punane värvus. Pilt on küll täis maalitud detaile, kuid tähelepanu koondub ikkagi Augustinusele, kes oma suurte langevate rõivastega oleks kui kolmnurk, millele toetub kogu ülejäänud maal. 3. BAROKK Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tunnete rõhutamine ja teatraalsed efektid. Barokkmaalidel kujutatakse enamasti hoogsaid pingelisi stseene, inimesed on jäädvustatud keset liikumist. Valdav on ajalooline temaatika, allegoorilised, religioossed ja mütoloogilised teemad ning paraadportreed. Kunstnikud hakkasid uusi teemasid otsima oma lugemiskogemustest tulenevalt, minnes ajas üha rohkem tagasi. Hästi palju kasutati metafoore ja sümboleid
süžeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süžeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süžeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine – ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult „SÜŽEEKUNST“ ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks.
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised
Kaarnapuu Pr. Theodore Gericault 1791-1824 Meduusa parv 1819 - vapustav lugu, kus päästeparve ei leitud (shit happens), hiiglaslik maal, Pr. Eugene Delacroix 1798-1863 Vabadus, kes juhib rahva barrikaadidele 1831 - väga kuulus maal, püksata mees esiplaanil, rahvas oli vaene, laipadelt varastati stuffi, Alzeeria naised Chiose veresaun Dagerrotüüp 1837 Realism - 19.saj teine pool Pr. Barbizoonlased Venemaa peredvizdnikud 19.saj toimub suur vastandumine Ühiskonnakriitiline realism Peredvizdnikud - rändnäitused Jean-Baptiste Camille Corot 1796-1875 Maastik - maalib nii nagu on, igapäevaelu Jean-Francois Millet 1814-1875 Viljakoristajad- ühiskonnakriitiline, näitab ühiskonna vaeset kihti Palve - pole millelegi muule loota peale jumala, et nälga ei jääks Gustave Courbet 1819-1877 Kohtumine e "tervist härra Courbet" - Courbet on seljakotiga vana, lihtsalt riides, nagu talupojad Matus Omans'is - f***ing huge, iga kord ei pea olema ühiskonnakriitiline
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigu
kolonistide kaudu jõudis ka A m e erikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vasturefor matsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk kunst e elkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus, esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile on omane: a) rahutus b) dünaamilisus c ) kirglik tunneteväljendus d) e m otsionaalsus e ) elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barok kkunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist. Itaalia Arhitektuur Barokkarhitektuuri iseloo mustavad: k õverad, lainelised vor mid, voluudid, ke erdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldil me, ar mastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. Santa Susanna kirik Roo mas
materjalide illustratsioonid tekitama huvi ka Saksamaal uuemas stiilis ja teistsuguse teemakäsitlusega kunsti vastu. Saksa renessans kestis üsna lühidalt 16. sajandi alguses, enne reformatsiooni ja talurahva ülestõusu. Samas siiski üks suurimaid õitseaegu saksa kunstis. Suureks mõjutajaks jätkuvalt aga keskaegne mõtteviis mille tõttu on stiil süngem kui Itaalias. Teemades valdavad religioonist kantud sünged patuga ja põrguga seotud stseenid, tumedad toonid, rõhutatud kontrastid, pimedusest ümbritsetud. Siiski äratuntavad renessanssile omased karakteri keskne kujutamine ning naturalistlikud ja mütoloogilised teemakäsitlused. Saksamaa suureks panuseks sellest ajast trükigraafika. Pea kõigi saksa autorite töödes on tähtsal kohal ka puidu- ja vasegravüür. Renessanss-arhitektuur puudutas Saksamaad õige põgusalt. Rohkem püüti itaalialikke eeskujusid matkida valitsejate ja aadlike lossides
Kojadaamid Veenus ja Cupido Sevilla veemüüja Peter Paul Rubens(1577-1640) Madalmaade, flaami maalikunstnik. Noorena viibis tihti Itaalias ja õppis pea kõigi sealsete suurte meistrite juures. Töödes suurejoonelisus, fantaasiarikkus, temperament. Värvid intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsiooni rõhutab diagonaalne ülesehitus. Sai palju tellimusi, kavandas ise, teostasid õpilased. Armastas maalida röövimis- ning võitlusstseene. Tumedad tugevad mehed, heledad lopsakad naised. Maalinud ka palju portreesid. Lapse pea Leukippose tütarde röövimine Abiellus 1630. a. 16. a. Helene Fourmendiga, algas viljakas periood. Palju maalis abikaasat(neist kõik ise). Maa ja Vee liit Bacchus Henri IV apoteoos Anthonis Van Dyck (1599-1641) Flandria kunstnik, töötas noorena Rubensi ateljees abilisena, hiljem pärast Itaalias käiku saavutas loomingulise iseseisvuse. Eelkõige tegi portreesid. Vaoshoitumad,
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist
nagu Floris van Dyck, Nicolaes Cave ja Artus Claessens. T�nap�eval leiab Clara Peetersi teoseid j�rgmiste muuseumite kollektsioonidest: Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Ashmolean Museum Oxford, Inglismaa; National Museum of Women in the Arts, Washington, USA. Selle nat��rmordi, mille autor on signeerinud �CLARA P.�, teeb virtuoosseks iga detail ja tekstuur � libedad kalasoomused, punakas keraamiline s�el, kassi karvkasukas ja j�ulised austrikarbid on loodud materjalitunnetusega, mis muudab maali t�iuslikult sensoorseks. Lidus k�rvadega kass on valvel, et t�rjuda k�iki, kes v�iksid sellele lauale l�heneda, kaitstes oma kaladest koosnevat varandust. T�� p�hjal v�ib Clara Peetersit anal��sides �elda, et maalile on iseloomulikud just
Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA
konsumerism… Christo (s. 1935) Bulgaariast ja Jean-Claude (s. 1935) Yves Klein oli kunstnikuna müstik, kes otsis “puhast vaimu” Yves Klein (1928-1963) Hüpe tühjusesse 23. okt 1960 Saksamaa: kapitalistlik realism Kapitalistlik realism on saksa kunstiliikumine 1960ndate alguses Kapitalistlik realism on saksa kunsti paralleelnähtus 1950ndate-60ndate USA popkunstile Gerhard Richter (s. 1932) Kunstnikku on lapsest peale saatnud räige ideoloogia ja surm – mille tulemusel ta põlgab mistahes ideoloogiaid.
Donna Lucial ja Ser Antoniol on poeg Ser Piero ning 15. aprillil sündis Ser Pierole poeg, kellele pandi nimeks Leonardo. See juhtus Vinci asulas 1452. aastal. Leonardo ema Caterina polnud abielus ning oli kõigest 16-aastane tütarlaps. Peale lapse sündi naitus Ser Piero mitte poja emaga, Caterinaga, kes oli külaneiu ega saanudki olla Ser Pierole muud kui lihtne meelelahutus, vaid hoops teise 16-aastase tütarlapse Albieraga. Seega oli Leonardo vallaslaps. Tema suguvõsas olid pea et kõik notarid, kuuludes rikkasse linnakodaniku kihti. Leonardo lille-, looma- ja tugev emaarmastus on tulnud just sellest, et ta emaga üksi üles kasvas. Siit pärineb idee madonnast kaljukoopas ja ka "Kuningate kummardamine", kus last hoidva ema ümber on kogunenud külarahvas, eemal aga varitseb möll. Leonardo sündis sõjaajal, mil kondotjeerid oma palgaväega laastasid ja vägistasid. Oma esimesed eluaastad elas ta tulekollete keskel ja tema uurijatele on siiani arusaamatu, et tal alati oli üksk�
vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt kellaajast. Nii maalis ta seeria - Hommik, Keskpäev, Õhtu, Öö. Peamiseks meeleolu loomise vahendiks on valgus. Maalide kompositsioon võib korduda, valgus mitte. Üks tema kuulsamaid pilte kannabki nime "Hommik" Pilet 10 1. Vanavene kunst
Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
põhjal (max 1lk) 4)piltide tundmine (12 pilti mis on loengus mainitud: kunstnik + vool, mida ta esindab) -vali üks kunstnik (rahvusvaheliselt tuntud nimi), uuri tema kohta referaat mitte essee (mis kinnitab et olen süvenenud kunstivoolu problemaatikasse jne) ligikaudu 4-6lk; umbes mai keskpaigaks. (Elulugu ei tohiks domineerida, põhirõhk loomingule!) LOENG 1 3 olulist murdepunkti kunstiajaloos- (19saj keskpaik) realism, (sajandivahetus) postrealism, (1950-60ndad) (kuni sinnani modernistliku kunsti domineerimine, peale seda nö postmodernism samas see lihtsustav ja ta seda ei poolda vajaks täpsustamist; postmod. Kunst pole ühtne nähtus, samuti ka modernistlik). 19saj. Teine pool Lääne maailma kunstis. Areng vs muutumine. Progress? Areng üks samm põhjustab teise; pole õige rääkida arengust kogu lääne maailma kunsti
a. avati New Yorgis moodsale kunstile pühendunud muuseum (MoMa). See andis paljudele USA-sse pagenud uuendusmeelsetele kunstnikele võimaluse oma kunsti eksponeerida ja müüa. New Yorgist sai uus kunstimetropol. Tänapäeval on MoMa üks tähtsamaid ja kuulsamaid muuseume maailmas. Pärast sõda öeldi Läänes lahti igasugusest figuratiivsest kunstist, sest see samastati natsistliku kunsti või nõukoguliku propagandakunstiga, milleks oli sotsialistlik realism. Seetõttu peetigi 1950. aastatel abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma. Tegevusmaalikunstnikud kandsid värvi lõuendile hoogsalt ja nii on nende piltides dramaatilisust ja emotsioone.
- Aleksander II portree eest saadud raha eest reisis 4 aastat (Pariis (realism ei meeldinud) , Rooma) - Roomas antiikvaremete maale, Itaalia maastikke, tütarlapsi. - Itaalia maastik koos itaallannadega - Itaalias saab temast rahvuslane, hakkab end uuesti eestlasena tundma, õpib taas selgeks eesti keele. - Käib Eestis, Hiiumaal, maalib akvarellitehnikas, realistlik olustikupilt ,,Ketraja" - Ema ja isa portreed, vaatavad maha, kuna isal kae, ei ole realism, õlimaalid. - ,,Hiiu naised kaevul" realistlik - Palju portreesid vene haritlastest, professoritest, akadeemikutest. - Oli poissmees, armastas vürst Semianovi naist. Poega peetakse Köleri pojaks, korraldas matused. Semianovi tütre portree 1856, õli. - Vürst Gortsakovi portree säilinud Venemaal muuseumis - 1870ndatel Grimmi, seal maalib romantilisi mägimaastikke. (Brüllovi mõju) - 1870ndate lõpp religioosne temaatika- altarimaalid
spmboolikat (eeskujuks Munk), samas tunti huvi postimpressionistide vastu, ka Kaug-Ida ja keskaja kunstide vastu. Saksa ekpr.tide I põlvkonna moodustas Dresdenis 1905.aastal rühmitus ,,Die Brücke" (Sild). Rühmituse eesotsas oli Ernst Ludwig Kirchner, sinna kuulus lühiajaliselt ka Emil Nolde. 8 aastat elas kogu rühmitus koos, töötasid koos ja jagasid sissetulekuid. Mõlemad rõhmitused räägivad väljendusest, kuid see väljendus on erinev /rõõmu väljendus, õnnetunne; rahutus, ühiskonna kriitika, maailmavalu, igatsus parema ühiskonna järele/. Ekspresionistid kujutasid köike dramaatilises valguses, suhtumist ümbritsevasse püüdsid näidata iimeste ja objektide tahtlikus deformeerimises. Kohati kasutavad teravaid värvikontraste, samas möned maalid tahtlikult porised. Inimesed sünged, kohati karikatuursed. Pingestatus, ärevus. Depressiivsed inimesed. Rühmitus tegeles ka graafikaga (litograafia ja puulõige). Kirchneri värvid pole eriti hullud, ekrp
Skulptuur on võimsa vormikäsitluse ja traagilise paatosega. Michelangelo kunst on kõrgrenessansi selgejoonelisemaid avaldusi. Selles on ühtlasi juba olemas barokkstiili avaldused, sest ilmekuse taotlemiseks tõi ta paiguti ohvriks välise ilu ja harmoonia. RAFFAEL (1483-1520) Kõrgrenessansi suurmeister, ke pole nii subektiivne ega ka mitte nii sügav kui Leonardo või Michelangelo. Tema loomingus puuduvad traagiline paatos ja sisemine rahutus, samuti ka salapärane romantika. Raffael on äärmiselt tasakaalukas harmooniline natuur, kes kõige sirgjoonelisemalt teostab vormilise täiuslikkuse ideaali, suutes siiski ühendada sooja sügava tundekülluse. Iseloomulik on ka tema vastuvõtlikkus mõjude suhtes, laenab palju nii minevikust kui kaasagsetelt meistritelt, suutes siiski laenatud elemendid sulatada isikupäraseks tervikuks. Idealiseerimine ja üldistamine balansseerib reaalse maailma piiril. Äärmiselt produktiivne kunstnik.
seinavaipades. Värvide põhituumiku moodustasid punane, indigosinine ja kollane. Renessanss oli inspireeritud kõigepealt kreeka ja rooma eeskujudest. See pani aluse paljudele erinevatele stiilimuutustele maalikunstis, arhitektuuris ja dekoratiivkunstis. Kõige olulisemaks sai harmoonia ja proportsiooni ülim hindamine. Moodi läksid erinevate värvide kombinatsioonid õrnad ja heledad, tumedad ja sünged, eredad ja küllastunud. See püsis moes seni kuni 17. saj. toretsev barokkstiil koos grandioossete kaunistustega ja Louis XIV luksuslik sillerdav kullasära, kristalli ja rikkalike pruunide, roheliste ja punaste palett selle välja tõrjus. 18.saj. sellele, mida paljud pidasid barokstiili arhitektuuriliseks ja dekoratiivseks liialduseks, väljendus mitmel viisil. Inglismaal otsiti inspiratsiooni palladionismi eeskujudest.
Teoses pole peamine tähendus süźeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ● ÉDOUARD MANET (1832 – 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
selgete piirjoontega. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav.Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387- 1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid.
Skulptuur on võimsa vormikäsitluse ja traagilise paatosega. ● Michelangelo kunst on kõrgrenessansi selgejoonelisemaid avaldusi. Selles on ühtlasi juba olemas barokkstiili avaldused, sest ilmekuse taotlemiseks tõi ta paiguti ohvriks välise ilu ja harmoonia. ● RAFFAEL (1483-1520) ● Kõrgrenessansi suurmeister, ke pole nii subektiivne ega ka mitte nii sügav kui Leonardo või Michelangelo. Tema loomingus puuduvad traagiline paatos ja sisemine rahutus, samuti ka salapärane romantika. Raffael on äärmiselt tasakaalukas harmooniline natuur, kes kõige sirgjoonelisemalt teostab vormilise täiuslikkuse ideaali, suutes siiski ühendada sooja sügava tundekülluse. Iseloomulik on ka tema vastuvõtlikkus mõjude suhtes, laenab palju nii minevikust kui kaasagsetelt meistritelt, suutes siiski laenatud elemendid sulatada isikupäraseks tervikuks. Idealiseerimine ja üldistamine balansseerib reaalse maailma piiril.
Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika).
romantismi jooni ,,Kuritöö ja karistus" H. de Balzac ,,Isa Goriot" F.Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" · Peategelase 19. sajand olukord paraneb · Peategelase olukord halveneb sarnane peategelane · Peategelane · Peategelane vaimselt haige realism vaimselt terve · Raskolnikovi eesmärgiks oli algus masendav · Rastignaci saada kuulsust raha eesmärk oli saada seltskonda · Tegelaste tunded on · Tegelased on vahelduvad kiremonomaanid · Ainult vaesed ja koledad · Nii uhked kui
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- isel
Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Endiselt õitses miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel. VITRAAZ: · Klaasist aknad · Moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraami GOOTIKA 2 16 sajand Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Feodaalid püüdsid oma soovide täitumist kindlustada talupoegade ja linlaste suurema koormamisega. See tõi kaasa rahulolematuse ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Kuigi kõik need ülestõusud suruti maha,
annaabi.ee 
