· Puistage helbed värvile · Lihvige põrand ja pühkige ära helbed, mis ei jäänud kinni. · Katke pind värvitu põrandalakiga 3.Kipspindade ettevalmistamine värvimiseks. · Pahteldage seinapahtliga üle kõik naela- ja kruvipead. · Pahteldage plaatide liitekohad. Katke pahtel klaaskiust või papist ribadega. Eemaldage liigne pahtel. Laske pahtlil kuivada. · Lihvige pahtel seinapinnaga tasaseks. Pühkige puhtaks. · Vajadusel pahteldage ebatasased kohad veel üle. · Lihvige sein täiesti siledaks. Pühkige puhtaks. 4.Puitpindade ettevalmistamine värvimiseks. · Iseloeerige oksakohad · Lihvige isoleeritud oksakohad siledaks. · Värvige kruntvärviga · Pahteldage ebatasased kohad. · Lihvige pahteldatud kohad. · Puhastage hoolikalt tolmust. · Kruntige pahteldatud kohad. · Värvige1-2 korda viimistlusvärviga. Lihvige värvikordade vahel. 5.Võrrelda alküüd-ja akrüülvärve.
7. Nimeta eriotstarbelisi pintsleid? Lakipintsel, suur ja väike ümarpintsel, lubjahari, põrandalakipintsel, kõver radiaatoripintsel. 8. Kipsplaatpinna ettevalmistus värvimiseks? 1. Pahteldage seinapahtliga üle kõik naela- ja kruvipead. 2. Pahteldage plaatide liitekohad. Katke pahtel klaaskiust või papist ribadega. Eemaldage liigne pahtel. Laske pahtlil kuivada. 3. Lihvige pahtel seinapinnaga tasaseks. Pühkige puhtaks. 4. Vajadusel pahteldage ebatasased kohad veel üle. 5. Lihvige sein täiesti siledaks. Pühkige puhtaks. 9. Nimeta puidu kaitsevahendeid? Pinnakaitsevahendid on värvid, lakid, õlid, peitsid, samuti Pinotexid. 10. Veevabade värvide koostised? Lahusti, sideaine, pigment 11. Vanade puitpindade üle värvimine? 1. Lihvige ja puhastage hoolikalt tolmust. 2. Kruntige kruntvärviga. 3. Pahteldage ebatasased kohad. 4. Lihvige pind siledaks. Puhastage hoolikalt tolmust. 5
04.2012 Selge, kuiv. 22*C FIE Sander Heinlaid RISKIHINDAMI Temp: Kihelkonna Vald SE ANKEET Riski hindas: Sander Sink Töökoht: Autoluksepp, teostab remonditöid Nr OHUTEGUR ESINEMISKOHT OHUSTATUD ISIKUD RISKITASE 1. Ebatasased pinnad auto ja töölise ümbrus Tööline Keskmine 2. Käsi-tööriistad Töömehe käes Tööline Lubatav 3. Halba kehahoikakut Töömehe alaselg, käed, Tööline Madal tingiv töö õlad 4. Sõidukid ja liikuvad Tööobjekt auto Tööline Keskmine masinad 5
0*C OÜ M.R demontaazitöödRISKIHINDAMI Temp: SE ANKEET Riski hindas: Sander Heinlaid Töökoht: (nimed) Autoluksepp, teostab lõiketöid Nr OHUTEGUR ESINEMISKOHT OHUSTATUD ISIKUD RISKITASE 1. Ebatasased pinnad Jalgealune, auto ja Tööline Keskmine töölise ümbrus 2. Müra Lõikamisel Tööline ja ümbritsevad Keskmine isikud 3. Käsi-tööriistad Töömehe käes Tööline, kõrvalised in. Lubatav 4
Gravitatsioon on vastasmõju liik-kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelisse kauguse ruuduga. F=G*m1*m2/r2 Gravitatsioonikonstant on arvuliselt võrdne jõuga millega tõmbuvad kaks teineteisest 1m asuval 1kg massiga Keha. 4.raskusjõud on jõud millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg 5.hõõrdejõud tekkib siis kui: pinnad on ebatasased ,aineosakeste vahel on tõmbejõud. F h=uN Hõõrde tegur sõltub mõlema kokkupuutuva keha karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 6.deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine välise jõu mõjul. 7.elastsusjõud on deformeerimisel tekkiv jõud ja on võrdeline kujumuutuse suurusega. 8.Hooke: jäikus on arvuliselt võrdne selle elastsusjõuga mis tekkib keha pikenemisel 1 ühiku võrra.
3 Liikuvad nõuetekohaselt vahendid on masinad paigutatud ja kinnitatud. 1 pall varustatud seadistega, mis takistavad nende juhusliku käivitumist Toimub põrandate ja Toimub põrandate Ebatasased liikumisteede ja liikumisteede 4 või libedad regulaarne kontroll, on 1 pall regulaarne pinnad olemas piisav kontroll, on olemas valgustus, seadmed piisav valgustus paigutatud nii, et kaablid ei satu töötajate käiguteedele Ruumide temperatuur Soojapuhurid
Araabia meres sajab vähe ja auramine on suhteliselt suur. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD Araabia meri ei jäätu , kuna vee temperatuur ei lange alla 18 kraadi. Suvel on madalaim temperatuur umbes 18 kraadi ja kõrgeim temperatuur umbes 30 kraadi, talvel jääb vee temperatuur 26-27 kraadi vahele. VEE LIIKUMINE Araabia meres pole pidevaid hoovusi. Vett panevad liikuma tuuled, hoovused järgnevad mussoonidele. RANNIKUD Araabia mere äärsed rannikud on suhteliselt madalad ja ebatasased. Kõrgeim koht Araabia mere rannikul on umbes 2500-4000 meetrit. RANNIKURIIGID Araabia rannikul asuvad Saudi Araabi poolsaar,Iraan, Pakistan ja India.Suurimad sadamad, mis asuvad Araabia mere rannikul on Bombay, Karatsi, Aden ja Colombo. KESKKONNAPROBLEEMID Araabia mere liivas on palju naftat, see reostab Araabia merd suhteliselt palju. Ja kuna seal on palju naftat, siis käib seal palju laevi, mis omakorda reostavad seda merd. KASUTATUD KIRJANDUS: · http://et.wikipedia
Kasutusvaldkond: Seinte ja põrandate vuukimine · Seinte ja põrandate vuukimine · Seina vuukimine · Põranda vuukimine · Soovitused! Seinte ja põrandate vuukimine Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist. Kuivamata niiskus, ebatasased vuugid ja tugevasti vettimavad plaadiservad imavad niiskust tihti ebaühtlaselt, mis võib mõjutada vuugisegu nakkumist ja põhjustada vuugi ebaühtlase värvi. Imavaid pindu niisutatakse enne vuukimist svammiga. Nurgad, seina/põranda liited ja deformatsioonivuugid täidetakse. Valmis segatud vuugimass kantakse kummiservaga pahtlilabida või vuugilabida abil täidetava vuugi suhtes diagonaalselt
SEADMED . 4) PÕRANDAD JA LIIKUMISTEED Liikumistee all mõistetakse jalakäijate ,sõidukite või mõlema jaoks ettenähtud teed , mis hõlmab; 1) Treppe 2) Statsionaarset redelit 3) Läbipääse 4) Väravaid või laadimis estakaade Põrandad ja liikumisteed peavad olema puhtad(puhastatavad ) ja piisavalt tugevad nendele asetatud raskustele ja ettenähtud liikluse jaoks. EI TOHI OLLA LIBEDAD,AUKLIKUD , EBATASASED. Liikumiskiirus territooriumil peab olema piiratud. Töötajad tuleb kaitsa liikuvate mehanismide eest , tagades neile piisavalt laia tee. Treppidel peab olema käsipuu vähemalt ühel pool , ühelt korruselt teisele ei tohi kasutada redelit .
võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilisteks ohuteguriteks võivad olla veel ka peale eespool mainitud bioloogiliste tolmude ka töötaja oma nahal kui ka tööpindadel olevad bakterid (stafülokokid, streptokokid jt), mis naha mikrohaavadesse sattudes põhjustavad nahal mädapõletikke. Õnnetusohud · Tööõnnetuste põhjustamisel omab tähtsust töökoht, liikumisteed ja liiklus · Ebatasased ning libedad põrandad, maapind · Põrandal paiknevad voolikud ja juhtmed · Põrandal vedelevad jäätmed · Tasapinnaerinevused · Ohualade puudilik märgistus · Halb ruumilahendus töökohtade juures (vähe ruumi) · Halvasti virnastatud materjalid · Käsitsitöö Töövigastuse võimalik mõju minu edaspididele tööelule. · Tööpäeva pikk kestus- Pika tööpäeva peamiseks probleemiks on, et füsioloogiliselt ei ole inimene kindlasti
baasservaga. tugipinnad) ei ole risti ettenihke suunaga. 7. Tapipõsed. ( kahvliküljed ) ei ole Konveierite juhtpinnad ( vankri tööpind ) ei ole parallelsedtooriku baasküljega. horisontaalsd. Toorik on kinnitatud vankrile kaldasendis ( allajäänud laastu tõttu ). 8. Tapikeele ( kahvlivahe ) on ebatasased ja Liiga suur ettenihkekiirus. Lõikurid on nürid. rebestatud. Puidust tugilatt on kulund. Lintsuruti ei kindlusta toorikute stabiilste asendit lõikamisel. Lõikurite spindlivõllid "viskavad" Rööptapipingid 1. Tappide asukoht tooriku baasserva suhtes ei Töölaua tugilatt on ebatäpselt seadiatatud. ole täpne. 2. Tapivahede sügavus ei ole täpne
võib tekkida stress, depressioon ja muud närviprobleemi d. 9. Ebatasased pinnad Prügikogumiskohad Tööline III Oht kukkuda ja enda luid, liigeseid ja lihaseid vigastada 10 Sundasend Prügiveo auto Tööline II Autoga sõites
võib teha järgmised järeldused: · Kõige suurem takistus on raske ligipääs rannaalal paiknevate rajatistele ja pakutavatele teenustele · Rannaala planeerimisel ja infrastruktuuri loomisel on küll arvestatud erivajadusega inimeste vajadustega, kuid loodud võimalused ja lahendused on poolikud ja ei vasta normidele. KOKKUVÕTE 2 · Suureks probleemiks on laudisteede kasutamine, kuna need on ebatasased ja kõrguste vahed erinevate tasapindade vahel on suured. · Samuti on kaldteedel ja pandustel liiga suured kaldenurgad. KOKKUVÕTE 3 · Toetudes tehtud uurimustööle, teeb autor järgmised ettepanekud olukorra parandamiseks: · Hooldada ja parandada Stroomi rannas olevad laudisteed ja viia need vastavusse seadusandlike normidega. · Pikendada laudisteid vee piirini, kasutades selleks statsionaarset pinnasekatte kangast või
* värvimuutus kuivades TEHNILISED Sideaine sünteetiline SBR-kautshuk ANDMED Vedeldi vesi Erikaal 1,4 kg / l Tuleohtlikkus mitte tuleohtlik Külmumiskindlus jäätub Temperatuurikindlus <60°C Madalaim töötemp. +15°C Prao sildamisvõime >1.5 mm KULU Põrandad: u. 1 kg / m2 (kahekordsel katmisel), Seinad: u. 0,8 kg / m2 (kahekordsel katmisel) TÖÖVAHEND Värvirull või pintsel TÖÖ- Ruumi ja aluspinna temperatuur +15...25°C TINGIMUSED Aluspinna niiskus < 90% RH KASUTUSJUHIS Seinad: Ebatasased aluspinnad lihvitakse ja/või pahteldatakse vajadusel Kestonit TT JUHIS seinapahtliga. Krundi tasandatud või betoonpind enne isolatsioonitööga alustamist suhtes 1:1 veega vedeldatud Kiilto Keraprimeriga. Enne kasutamist sega veetõke hoolikalt. Seinapindadel kata Fibergumiga esmalt püstnurgad, kruvipead, ehitusplaatide ja teiste aluspinnamaterjalide vuugid. Aseta värskele Fibergumile Kiilto Nurgatugevduslint (20 cm laiune nurkadesse ja 10 cm laiune vuukide kohale)
Oht kasvab, kui tööriistu kasutatakse valesti või kui need on korralikult hooldamata või kontrollimata , näiteks kui poltide pead on kulunud, nii et mutrivõti libiseb. Kukkumine ja komistamine Kukkumise ja komistamisega seotud õnnetuste oht tekib siis, kui põrand on koristamata ja maas vedeleb kasutatud või katkisi pakendeid, kaubaaluseid, liikumisteedel seisab valmistoodangut vms. Oht võib tekkida ka siis, kui põrandad või muud pinnad on libedad või ebatasased. Samuti on kukkumisoht suur, kui töötatakse kõrgel, näiteks platvormidel või redelitel. Muud ohud Õnnetusoht tekib, kui kahveltõstukid, veoautod ja jalakäijad kasutatavad samu liikumisteid. Õnnetusi võib juhtuda ka siis, kui tõstetakse materjale kõrgemale kui kaks meetrit, eriti teiste töökohtade või liikumisteede läheduses. Probleemide lahendamine Sageli on õnnetusi kõige parem vältida mitut erinevat lahendust kombineerides
OHUTEGUR kasutage osutatud ohuspetsiifilist kontroll-loendit: 1 2 3 4 5 1. Ebatasased või libedad pinnad (võivad põhjustada libastumist, III OSA - 1 komistamist, kukkumist jms) 2. Sõidukid ja liikuvad masinad III OSA - 2 3. Liikuvad masinaosad III OSA- 3 4. Ohtliku pinnaga esemed või osad (teravad, karedad jms) 5
Harilik aruhein Harilik kerahein – kasvab puhmastena Aas-rebasesaba – valged ohted Päiderroog – kasvab ainult turvasmuldadel Karjamaa-raikhein- kõrge toiteväärtusega Aarnurmikas Punane aruhein- kasvab kuivades kohtades Aasnurmikas ja punane aruhein on aluskõrrelised ehk madalad, teised pealiskõrrelised ehk kõrged Põldhein= punane ristik+põldtimut Miks ja millal peaks rohumaid uuendama? Kui karjamaad on hõredad, väike saak Ebatasased Umbrohtude osakaal 30% Kuidas uuendada? Pealtparandamine ehk renoveerimine – uus seeme külvatakse vana taimiku sisse Uuskülv – vana rohukamar eemdaltatakse Mullaharimine Orgaaniliste väetiste laotamine Künd Libistamine Mineraalväetised Kultiveerimine 1-2 korda Kivide korjamine Rullimine Külvamine Rullimine Külv Heinaseemne külvamiseks sobivad varakevad ja juuli teine pool kuni augusti lagus
riigi territooriumid: Ameerika Ühendriigid, Island, Kanada, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Venemaa Föderatsioon. Arktika pindala on üle 25 miljoni km², millest suurema osa moodustavad Põhja- Jäämere valdavalt 2-4 m paksused jääalad. Üksikutes kohtades on merejää veelgi paksem. Põhjapoolkera suurim, umbes 3 km paksune mandriliustik asub Gröönimaal. Luistike ja merejää servaaladel esinevad laialdaselt ebatasased jääkuhjatised see on rüsijää, mis kujuneb surve all olevate jääväljade murenedes. Rannikul ning Põhja-Jäämere kokkupuutealadel ookeaniga sulab rüsijää suvel nii tekib triiviv ehk ajujää. Ehkki
välimised. Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s.o. kutsetööst, spordist kui ka igapäevasest argielust tingitud liigeste ülekoormust ja traumasid. Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel. Peamiselt liigeste ülekoormuse tagajärjel kulub liigesepindadelt neid kaitsev sile kõhrekiht ja liigesepilu liigestuvate luude otste vahel jääb kitsamaks. Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad ( liigesepinnad) puutuvad kokku. Samal ajal venitatakse ka liigest ümbritsevat liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid kõõluseid Ja lihaseid ning inimene tunnebki valu. Esineb ka sõrmeliigeste artroosi, kuid seda rohkem naistel, kätega rohkem tööd teevad. Samuti kannatavad artroosi all küünar- ja õlaliigesed, jalgade liigesed, puusaliigesed, põlveliigesed ning lülisammas (peamiselt kaela- ja nimmeosa). Reumatoidartriit
kitsam osa. Seinteks on ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndra luu. Häbemeliidus: Tekib häbemluude ühendumisel, mõlema liigesepindade vahelist täidab kiudkõherline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu ehk liigeseõõne alge. Ülmist ja alumist serva tugevadavad fibroossed sidemed. Ristluu-niudeliiges: selle abiga ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased ja kujult kongurentsed 113. Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk. Liikuvust piirab liigese ühendus, arvukad sidemed ja tuvead lihased. Kolmeteljeline. 114. Põlveliiges: Plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga. Pindadeks on reiluupõndad (front ja sagit suunas kumerad, kumerus suureneb eest taha) säärluu põntade
5 tüüpi: (1)ülitäiuslik laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud, kips) (2)täiuslik kristallid lagunevad paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, galeniit, haliit) (3)selge kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu kui ka ebatasaseid murdepindu (päevakivid, pürokseenid, amfipoolid) (4)ebaselge kristallid lagunevad kildudeks, aga domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel) (5)lõhenevus puudub mineraalil kui kildudel vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit) 19. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog, millest need sõltuvad ja nende võrdlus? Maa soojusvoos kaks peamist allikat: magma (kuumade vahevöökivimite) soojusvoog; maakoore radioaktiivsete elementide sisaldus. Ookeaniline: õhuke, vahevöö kivimite suhteline lähedus maapinnale
osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5.nimmelüli,eest on lahtine. Suurt vaagnat eraldab väiksest piirjoon mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon,häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv, väikevaagen on alumine ja kitsam osa. Seinteks on ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndra luu. 42. Ristluu-niudeliiges: selle abiga ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased ja kujult kongurentsed 43. Häbemeliidus: Tekib häbemluude ühendumisel, mõlema liigesepindade vahelist täidab kiudkõherline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu ehk liigeseõõne alge. Ülmist ja alumist serva tugevadavad fibroossed sidemed. 44. Puusaliiges:liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk
Edasi pahtelda üle vuugid, kasutades selleks spetsiaalset vuugipahtlit. Seejärel paigalda värskesse pahtlisse vuugilint. Vuugilint pahtelda üle õhukese pahtlikihiga. Lase pahtlil kuivada, tee vahelihv ja pahtelda veel kord üle ning vajadusel ka kolmas kord. Kindlasti ära kanna korraga peale ühte paksu kihti pahtlit, lootes, et nii saab kiiremini. Sellisel juhul näed lihvimisel suurt vaeva ning tulemuseks saad ebatasased vuugid. Lauspahteldamine on selline, kui pind on vaja kogu ulatuses pahteldada. Lauspahteldamiseks kasuta peeneteralist hea lihvitavusega viimistluspahtlit, mille pinnale kandmiseks sobib 35-45 cm lai pahtlilabidas. Esmalt kanna pahtel pinnale ja seejärel tasanda sujuvate liigutustega. Üks pahtlikiht kuivab ca ööpäev, seejärel tuleb pahteldatud pind lihvpaberiga (nr 150 või 180) üle lihvida. Kasuta lihvimisel lihvimistalda ja kõrgemal asuvate pindade puhul ka pikendusvart.
7. Tapipõsed (kahvliküljed) ei ole paralleelsed tooriku · Konveierite juhtpinnad (vankri tööpind) ei ole baasküljega. horisontaalsed. · Toorik on kinnitatud vankrile kaldasendis (allajäänud laastu tõttu). 8. Tapikeele (kahvlivahe) pinnad on ebatasased või · Liiga suur ettenihkekiirus. rebestatud. · Lõikurid on nürid. · Puidust tugilatid on kulunud. · Lintsuruti ei kindlusta toorikute stabiilset asendit lõikamisel.
7. Tapipõsed (kahvliküljed) ei ole paralleelsed tooriku · Konveierite juhtpinnad (vankri tööpind) ei ole baasküljega. horisontaalsed. · Toorik on kinnitatud vankrile kaldasendis (allajäänud laastu tõttu). 8. Tapikeele (kahvlivahe) pinnad on ebatasased või rebestatud. · Liiga suur ettenihkekiirus. · Lõikurid on nürid. · Puidust tugilatid on kulunud. · Lintsuruti ei kindlusta toorikute stabiilset asendit lõikamisel.
1.1. Kasutuskohad Kasutus kohtadeks kus kasutatakse hüdroisolatsiooni on näiteks elumajad, kortermajad ,garaazid. Ja muidugi teisite vundamentide isoleerimiseks pinnase niiskuse ja survelise vee eest. [3] 1.2. Aluspinna ettevalmistus Enne kui hakkad hüdroisolatsiooni paigaldama peab kindlasti kontrollima müüritise üldist seisukorda. Aga kui hakkad renoveerima vana ehitist, siis tuleb kindlasti eemaldada lahtised ja pudedad segukihid kuni tugeva aluspinnani. ,,Ebatasased tasandadakse (nt. polümeerse tsementkrohviga weber.vetonit 137)" [3]. Aga uuemate hoonete puhul (nt. Betoonmüür või Fibo) tuleb kindlasti krobeline aluspind enne, hüdroisolastioonitöid samuti tasandada, kui ebatasasused on suured. [3] 4 1.3. Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne Et saavutamaks väga hea nake hüdroisolatsioonile tuleb kõigepealt pinnale kanda nakkekiht.
aste: Kuidas hinnata ohutegurist tulenevat riski? 7 o 4. aste: Kuidas kavandada tegevusi ohutegurist tuleneva riski 8 kõrvaldamiseks või vähendamiseks? o 5. aste: Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15
aste: Kuidas hinnata ohutegurist tulenevat riski? 7 o 4. aste: Kuidas kavandada tegevusi ohutegurist tuleneva riski 8 kõrvaldamiseks või vähendamiseks? o 5. aste: Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15
· Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges: Ristluu-niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud) Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega 43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 44. Puusaliiges:
42. Häbemeliidus. Häbemeliidus ühendab teineteisega puusaluud. Häbemeliidus moodustub ees keksjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu (liigeseõõne alge). Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 43. Ristluu-niudeliiges Ristluu-niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötmega (kus ühenduvad mõlemad puusaluud). Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega. 44. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. Vaagnal esinevad soolised iseärasused: mehe vaagen on kõrgem ja kitsam (vähem
ülitäiuslik lõhenevus - mineraal laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud,kips); täiuslik lõhenevus - kristallid lagunevad paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, galeniit, haliit); selge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu kui ebatasaseid murdepindu (päevakivid, amfiboolid, pürokseenid); ebaselge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel, kassiteriit); lõhenevus puudub - mineraalil kui kildudel on vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit). 15. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog, millest need sõltuvad ja nende võrdlus? Väike osa Maa sisemisest soojusenergiast eraldub pidevalt maapinna kaudu - seda nimetatakse Maa soojusvooks. Esmapilgul üllatavalt on õhukese ookeanilise ja paksu kontinentaalse maakoore soojusvoog
4 mm ebatasasusi. Ümar korsten peaks tõmbama paremini. Kandilises korstnas keskel toimub suitsu voolamine ja ääre peal rullimine. Mida pikem on korsten seda parem on tõmme. Korstna pikkus annb juurde kiirust. Lahtisel kaminal võiks olla korsten vähemalt 6 m. Pliitidel ja ahjudel võiks korsten olla vähemalt 5 m. Korstna ristlõige annab läbilaske võime. See ei tohi olla liiga suur nii, et küttekeha ei suuda seda soojendada. Kogumisruum liiga madal. Lõõrid on liiga kitsad ja ebatasased. P3.2 Pliidi ja soemüüri ehitus. Alla panna hüdroisolatsioon. Praeahi peab olema ümbert vaba. Keel suunab suitsu, muidu suits läheks otse taha. Keel hoiab ka praeahju. Tagant ei tohi kive vastu laduda, kuna see lükkab praeahju välja. Tellis paisub 0,96 mm ühe meetri kohta 100 kraadi juures. Malm paisub 1 mm Raud 1,2 mm vask 1,7 mm. Soojamüüri pöörde kohad peavad olema suuremad. P.3.3 Kamina, ahju ja pliidi kuivatamine ja sissekütmine Valumass peab kuivama 3 nädalat
Alates 2014 aastast mõõdetakse teekatte roopa sügavust samuti uue laserseadmega, mis võimaldab mõõta kogu sõiduraja laiust ala. Teekatte seisukorra andmed on üks osa Teeregistri andmebaasist ning kõigile avalikult kättesaadavad. [2] Teedel liiklemise mugavust näitab teekatte tasasus. Tasasuse muutumise graafikud näitavad pikas perspektiivis paranemist kõigi riigiteede liikide puhul. Suurema liiklusega teedel on ebatasased katted ümber ehitatud ja nendel teedel teostatakse juba kulumisroobastest tingitud taastusremonti. Väiksema liiklusega teede tasasuse parandamisega ei ole aga veel jõutud piisavalt tegeleda. Kogu kattega riigiteede võrgu keskmine IRI väärtus on aastatel 2008-2015 paranenud teekatete ehituseks, remondiks ja hoolduseks ette nähtud rahaliste vahendite taseme säilimise ja remondiobjektide otstarbeka planeerimise tulemusena. Kui põhimaanteede keskmise tasasusega võib rahule jääda, siis
ruumiliselt piiratud töökohas. 11. Kopp- laaduri rattaveo valiklüliti kasutamise põhimõtted. 3-positsiooniline pöördlüliti võimaldab valida süsteemi vedru pidurdamise olekut (üldkasutatavad teed). Kolm reziimi: 1) Veavad 2 , pidurdavad tagumised (kõval pinnal laadimine ja mahalaadimine). 2) Veavad 2 ratast, pidurdavad kõik. 3) Veavad 4 ratast, pidurdavad kõik (rasked-, ebatasased pinnased). 12. Kopp- laaduri ekskavaatori noole ja noolepööramismehhanismi lukustamine, ohutusnõuded. Enne üldkasutataval autoteel sõitmise alustamist tuleb nool ja noole pöördemehhanism lukustada lukustusseadme abil. Juhtkange tohib liigutada vaid kabiinist. Kui protseduuri viivad läbi 2 inimest, peab operaator olema kogenud. Enne noole lukustamist peab olema lukustatud noole pöördemehhanism. Noole pöördemehhanismi lukustamine:
peab säilima võimalus ka hiljem soringut pingutada. Soringute ja pingutusvahendite katkekoormus peab olema vähemalt 133 kN. 3.6.5. Meeskonnaliikmete ohutuse jälgimine Meekonnaliikmed, kes on hõivatud lastimise, lossimise või lasti kinnitamisega, peavad olema varustatud kaitseriietuse ja -varustusega, naeltega saabaste ja kiivritega. Kui teki all puudub sobiv läbipääs, tuleb tekilasti äärtele vertikaalsete tugede külge 1 m kõrgusele tõmmata tormitrossid. Lasti pinna ebatasased kohad kaetakse 60 cm laiuse laudadest sillaga. Tekilastis olevad avad (vintsikaevud, mastijalad) peavad olema ümbritsetud kaitsepiirdega. Kui pole kasutatud püsttugesid, peab üle tekilasti käimiseks ehitama tugeva laudadest tee püsttugedega, mille kaugus üksteisest ei tohi ületada 3 m ning mille külge kinnitatakse tormitrossid. Ülemise tormitrossi kõrgus lasti pinnast peab olema vähemalt 1 m. Nende nõuete asendusena võib 2 m kõrgusele tekilasti kohale tõmmata pingul
Fluoriit - 4 Korund - 9 Apatiit - 5 Teemant - 10 52. Mineraali taotavus Mineraalide taotavus, rabedus omadus alluda plastilistele deformatsioonidele. Ehedad metallid on taotavad, enamus mineraale rabedad. 53. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse astmed. - lagunemine löögil tasaste pindadega kildudeks. Kui lõhenevus on halb või puudub, tekivad ebatasased purdepinnad. Näide: kvartsil lõhenevus puudub, kaltsiidil on see täiuslik. · Ülitäiuslik (laguneb kergesti õhukesteks plaatideks) · Täiuslik (laguneb paksudeks plaatideks) · Selge (laguneb kildudeks, kus võrdselt tasaseid ja ebatasaseid murdepindu) · Ebaselge (domineerivad ebatasased murdepinnad) · Puudub (ainult ebatasased pinnad) 54. Mineraali tihedus. Metalse läikega ja mittemetalse läikega mineraalide tiheduse väärtuse
42. Häbemeliidus Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 43. Ristluu-niudeliiges Ristluu-niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega 44. Vaagna ehitus Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 45
Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges: Ristluu-niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega 43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 44. Puusaliiges:
Tööõnnetuste põhjuseid füüsikalistest ohuteguritest • Töötamisel töötlemise masinatel - masinate pöörlevad osad, näit. saed ja freesid - etteande- ning surverullid - presside survepinnad - võllid ja valtsid (nt. liimvaltsid) - masinate paigaldamine, seadistamine, hooldamine ja remontimine • Materjalide transportimine - konveierid - kahvelkärud ja –tõstukid - tõstevahendid Õnnetusohtude kindlakstegemiseks tuleb tähelepanu pöörata ka: Töökoht ja liiklus - trepid - ebatasased ning libedad põrandad - põrandal paiknevad voolikud ja juhtmed - põrandal vedelevad tootmisjäätmed - tasapinnaerinevused, kukkumine kõrgustest - ohualade puudulik märgistus - halb ruumilahendus töökohtade juures (vähe ruumi) - puudulik valgustatus Töötajast tingitud - puudulik väljaõpe tööohutuse osas - oskuste vähesus - töötamine väsinult (ületunnitöö, ebarütmiline töö) - Isikukaitsevahendi mittekasutamine - töötamine alkoholijoobes.
mikro- ehk absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10). Mohsi kõvaduse aluseks on etalonskaala mineraalid, nende suhteline ja absoluutne kõvadus, sobib välistes tingimustes kasutamiseks, kuid on ikkagi suhteline. 14. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi. Mineraali omadus lõheneda löögil kildudeks mööda tasaseid, läikivaid pindu (lõhenevuspind), kildude ebatasased enamasti matid pinnad on murdepinnad. Ülitäiuslik lõhenevus mineraal laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud, kips). Täiuslik lõhenevus mineraal laguneb paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, haliit). Selge lõhenevus mineraal laguneb kildudeks, kus on võrdselt tasaseid lõhenevuspindu kui ebatasaseid murdepindu (päevakivid, pürokseen).
41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges: Kerega ühendub vaagnavööde ristluu-niudeluu liigese abil. Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega (jäikliiges- amfiatroos). Paksu ristluu-niudeluu liigese kihnu tugevdavad võimsad sidemed: niudeluu-nimme side. ristluu-köbru side. ristluu-oga side. 43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen.
• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded ohtlike ainete laadimisel ja lossimisel ning käsitlemine laevas. Laevapere liikmete ohutuse jälgimine: laevapere liikmed, kes on hõivatud lastimise, lossimise või lasti kinnitamisega, peavad olema varustatud kaitseriietuse ja -varustusega, kiivritega. Kui teki all puudub sobiv läbipääs, tuleb tekilasti äärtele vertikaalsete tugede külge 1 m kõrgusele tõmmata tormitrossid. Lasti pinna ebatasased kohad kaetakse 60 cm laiuse laudadest sillaga. Tekilastis olevad avad (vintsikaevud, mastijalad) peavad olema ümbritsetud kaitsepiirdega. Kui pole kasutatud püsttugesid, peab üle tekilasti käimiseks ehitama tugeva laudadest tee püsttugedega, millede kaugus üksteisest ei tohi ületada 3 m ning mille külge kinnitatakse tormitrossid. Ülemise tormitrossi kõrgus lasti pinnast peab olema vähemalt 1 m. Nende nõuete asendusena võib 2 m kõrgusele tekilasti kohale
Joonis 13. Hõõrukid ja aknakuivataja Üldised puhastusained: • neutraalne, sobib plekkide eemaldamiseks lahjendamata ja • nõrgalt aluseline puhastusaine kõigile vett taluvatele pindadele Raskete plekkide eemaldamine: • tavaliselt ei eemaldu puhastusainega • ksüleen, lakibensiin on head abilised • NB! Kaitsevahendid ja jäätmete käsitlus! Tolmu eemaldamine • ebatasased pinnad imetakse tolmuimejaga • taimeõlil baseeruvad tolmusiduvad ained • lapid ja mopid niisutatult tolmusiduvaainega • mikrokiust lapid • ühekordsed õlilapid, liimlapid jms. • mööbel ja põrand puhastatakse NB! VÄLTIDA HARJAVAID TÖÖMEETODEID! 1.1.4.3 Ehitusaegse koristamise juhend Üldiselt: Juhendis luuakse pilt ehitusaegsest koristamisest ja kaheetapilisest lõppkoristamisest, hoides peamise tähelepanu all lõppkoristuse kvaliteeti.
aastast teekatte roopa sügavust.. Uuendusena alustati alates 2011. aastast teekatte tekstuuri (makro- ja megatekstuur) mõõtmist koos teekatte tasasuse mõõtmisega ja selleks on kasutusel uus täpsem laserseade. Teedel liiklemise mugavust näitab teekatte tasasus. Tasasuse muutumise graafikud näitavad pikas perspektiivis ühtlast paranemist kõigi riigimaanteede liikide puhul. Võrreldes varasemate aastatega on tasasuse paranemine aeglustunud. Suurema liiklusega teedel on ebatasased katted ümber ehitatud ja nendel teedel teostatakse 1 IRI (International Roughness Index) on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete summana 100 m lõigule (ühik - mm/m). Tee on seda tasasem, mida väiksem on IRI väärtus. 4 juba kulumisroobastest tingitud taastusremonti 2 (enamus põhimaanteedel).
· hõlpus ja kiire puhastamine,mis väldib võõrteri · hüdrostaatiline transmissioon teeb töötamise sujuvaks ja paindlikuks kliimaseadmega ruumikas ja vaikne Deluxe kabiin,arusaadavad ja selged monitorid ja mõõteriistad. Sampo-Rosenlew uudne teraviljakombaini mudel 3085 on teinud kolmandat hooaega head tööd. FIE Leino Tammann kasutab peamiselt rendimaid põlevikvi kaevanduste aladel.Põllud on seal muutlikud,ebatasased sageli risustatud.Ta kiidab oma Sampot 3065 ökonoomsuse,paindliku tööreziimi,kerge manööverduse ja hea läbivuse poolest.Läbivus on kombainil hea,ta on kerge ja hüdrovedru on sujuv. Eesti talunikud põhjendavad Soome kombainide valikut sellega,et nad on töökindlad ja kuidagi sõbralikumad teistest.Kindlustunnet suurendab asjaolu,et Türil on osaühing Sampo Grupp kombaini täis teenindus ja kui midagi tõsisemat juhtubgi siis on vajaminev osa Soomest kähku kohal
jämedamaks ja selle jämedama liiniga tõmmatakse ballooni splint lahti, et ta avaks parve). 4. Ohutustehnika lastitöödel Laevapere liikmete ohutuse jälgimine: laevapere liikmed, kes on hõivatud lastimise, lossimise või lasti kinnitamisega, peavad olema varustatud kaitseriietuse ja -varustusega, kiivritega. Kui teki all puudub sobiv läbipääs, tuleb tekilasti äärtele vertikaalsete tugede külge 1 m kõrgusele tõmmata tormitrossid. Lasti pinna ebatasased kohad kaetakse 60 cm laiuse laudadest sillaga. Tekilastis olevad avad (vintsikaevud, mastijalad) peavad olema ümbritsetud kaitsepiirdega. Kui pole kasutatud püsttugesid, peab üle tekilasti käimiseks ehitama tugeva laudadest tee püsttugedega, millede kaugus üksteisest ei tohi ületada 3 m ning mille külge kinnitatakse tormitrossid. Ülemise tormitrossi kõrgus lasti pinnast peab olema vähemalt 1 m
Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 43) Ristluu-niudeliiges 8 Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. 44) Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 45) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp,
moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude-nimme side 2)ristluu-köbru side 3)ristluu-oga side 40) Häbemeliidus? 15 Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu
Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 14 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude-nimme side 2)ristluu-köbru side 3)ristluu-oga side 40) Häbemeliidus? Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude-nimme side 2)ristluu-köbru side 3)ristluu-oga side 40) Häbemeliidus? 15 Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu
annaabi.ee 
