Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Plaatimine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kasutusvaldkond : Seinte ja põrandate vuukimine
  • Seinte ja põrandate vuukimine
  • Seina vuukimine
  • Põranda vuukimine
  • Soovitused!

Seinte ja põrandate vuukimine
Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist. Kuivamata niiskus, ebatasased vuugid ja tugevasti vettimavad plaadiservad imavad niiskust tihti ebaühtlaselt, mis võib mõjutada vuugisegu nakkumist ja põhjustada vuugi ebaühtlase värvi.
Imavaid pindu niisutatakse enne vuukimist svammiga. Nurgad, seina/põranda liited ja deformatsioonivuugid täidetakse.

Valmis segatud vuugimass kantakse kummiservaga pahtlilabida või vuugilabida abil täidetava vuugi suhtes diagonaalselt vuukidesse. Niipea kui vuugitäide tarduma hakkab, niiske ðvammiga üle siluda ja puhastada .
Selleks, et vuugitäide paremini kivistuks, võib hiljem vuuki korduvalt niisutada . Vuugi täielik veekindlus mitte varem kui 2 nädala pärast. Hilisemad võimalikud segujäägid puhastada.
Põrandate vuukimine
Sõltuvalt vuukide laiusest ja plaatide tüübist võib põrandaplaate vuukida kahte moodi.
Traditsiooniline meetod
Ühesuguste vuugivahedega (ca 2-25 mm) põrand kaetakse vuugitäitemassiga.
Vuugitäitemass valatakse puhtale põrandakattele (seda tehakse etapiviisiliselt) ja hõõrutakse kummiservga pahtlilabidaga või vuukimislabidaga diagonaalselt vuukidesse. Ülejääv materjal eemaldatakse.
Teine vuugitäitemassi ja puhastamise ring – vt. “seinad”.

Vuugitäitemassi vuuki valamine
Kui vuukide laius on 5 – 50 mm, võib need täita uue, sissevalamismeetodiga. Seda meetodit kasutatakse siis, kui vuugid ei ole ühtlase laiusega, näit. murtud looduslikust kivist katete puhul.
Peale valmissegamist valatakse see täpselt vuuki ja lastakse vuugimassil olla veidi üle vuugi serva. 30 – 45 minuti pärast (sõltuvalt kattematerjali imamisvõimest) eemaldatakse ülejääv materjal kelluga.
 
Pärast seda tasandatakse vuuk niiske svammhõõrutiga ja puhastatakse plaatide servad .
Vuugitäitemassi on peensavist katetelt kergem puhastada kui neid juba enne vuukimist niisutada.


 
 

Soovitused
Vuugitäitemassi on peensavist katetelt kergem puhastada kui neid juba enne vuukimist niisutada.
Vuugitäitemassi ostmisel jälgige, et värvide koodid oleksid ühesugused.
Vuukimisel ei järgita tihtipeale segu ja vee vahekorda . Vuugi ühtlase värvuse saavutamiseks tuleb seda proportsiooni täpselt järgida.
 
Ärge kunagi lisage vuugitäitemassile liiga palju vett.
Selle tulemuseks võib olla teraline, jahune pind ja heledam vuugitoon ning on olemas oht, et täielikku kivistumist ei toimu.
Eelpoolnimetatud põhjustel tuleb olla tähelepanelik, et vuuki puhastades ei satuks sinna liiga palju vett – piisab täiesti kui puhastate veidi niiske svammiga.
 

Keraamilise plaadi tsemendipõhiste seinavuukide värvuse taastamine sise tingimustes.
Vuugivärskendi tuleb hoolikalt läbi loksutada ja pintsli või kaasas oleva käsna pehmema poolega ühtlase kihina vuugile kanda. Lasta kuivada kuni pind on matt . Kuivamisaeg võib ulatuda 30 minutist 2 tunnini.
Seejärel tuleb niiske käsna karedama poolega pind üle hõõruda. Üleliigne värv ringjate liigutustega või diagonaalselt vuugi suhtes plaatidelt maha hõõruda. Võimalike defektide puhul protsetuuri korrata . Mitte kasutada klasuurimata, imavate plaatide korral ja vuukidele mis on intensiivse vee mõju all.
Infot leitsin http://www.knauf.ee/?id=240
Plaatimine #1 Plaatimine #2 Plaatimine #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 181 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor XmasterX Õppematerjali autor
Vuukimine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Plaatimine
7
odt

Plaatimine

Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda liitekohad tuleb muuta vettpidavaks kangaga (mira safe coat)veetõkke abil, mis käib kanga peale ja alla. Märjas tsoonis kantakse seinale veetõkke (mira 4400multicoat) ja niisketes tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 32. Põrandate plaatimine. Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 33. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate

Ehitusviimistlus
Plaatimine
7
odt

Plaatimine.

Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda liitekohad tuleb muuta vettpidavaks kangaga (mira safe coat)veetõkke abil, mis käib kanga peale ja alla. Märjas tsoonis kantakse seinale veetõkke (mira 4400multicoat) ja niisketes tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 25. Põrantate plaatimine Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 26. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate

Ehitusviimistlus
Müüritiste ladumine
36
pdf

Müüritiste ladumine

1:3 või tugeva segamördiga 1:1:6. Korrosioonivastaseks kaitseks peavad ankrud olema tsingitud või bituumeniga kaetud. 7.4.3 Tellisseinte pindamine Pindamise vajadus. Tellisseina pindamine on eritöötlus, mida kasutatakse, kui soovitakse : · luua sellist esteetilist pinda, mida ainult müürimisega ei saa; · soovitakse saada tasast alust järgnevaks töötlemiseks, näiteks tapeetimine, plaatimine, värvimine jms. Tellissein on väga sobiv pindamiseks, sest pindamisainete nake tellisega on tema spetsiifiliste omaduste tõttu tugev ja püsiv, parem kui paljudel teistel kivimaterjalidelt. Pindamise eeltööd. Müüritis on pindamisalusena ebahomogeenne, kuivõrd see on moodustatud teineteisest erinevate omadustega tellistest ja vuugimaterjalist. Pindamise kavandamisel tuleb arvesse võtta mitmeid asjaolusid:

Hooned
Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl

Ehitus
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Kategoriseerimata



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun