Minu elukutsega seotud tervistkahjustavad tegurid (0)

VÕRUMAA
KUTSEHARIDUSKESKUS
Minu elukutsega seotud
tervistkahjustavad tegurid
Valdis Vill
Mtp-13
Referaat
Juhendaja : Aivar Kalnapenkis
Väimela 2013
Võimalike probleemide välja selgitamine
Õnnetused võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi ja pikaajalise töövõimetuse. Õnnetusoht oleneb konkreetsest olukorrast ega pruugi esineda pidevalt. Õnnetuste ennetamiseks saab palju ära teha, hoides töökohal korda, mõeldes läbi töömeetodid ja tehnilised lahendused ning tagades asutuses hea käitumise ja juhtimise. Hinnates asutuse õnnetusriski tuleb mõelda läbi võimalikud ohtlikud olukorrad. Eriti tuleks keskenduda järgmistele aspektidele.
Raskuste tõstmine
Materjalide teisaldamisel võib tekkida õnnetusoht näiteks siis, kui puuduvad sobivad abivahendid raskete esemete, näiteks stantsiosade, elektrimootorite ja suurte metallplaatide tõstmiseks, või kui abivahendeid ei kasutata. Esemete tõstmine võib põhjustada õnnetusi ka siis, kui need ei ole eriti rasked, näiteks kui tõstmiseks on ruumi liiga vähe või kui metallplaadil on terav serv, mis võib lõigata.
Masinate, tootmisliinide ja troppide kasutamine
Masinate kasutamisel võib õnnetusoht tekkida näiteks siis, kui ohutusseadmed
puuduvad või on rikutud, näiteks kui puuduvad kaitseekraanid või korralikud luugid. Samuti suurendab ohtu see, kui töötajaid ei juhendata põhjalikult, kuidas seadmeid ja tööpinke kasutada. Õnnetusoht on suurem, kui avariipidur puudub või asub raskesti kättesaadavas kohas.
Käsitööriistade kasutamine
Õnnetusoht tööriistade kasutamisel on eriti suur, kui tööd tehakse käes hoitavate masinatega, nagu ketaslõikurid ja trellpuurid. Oht kasvab, kui tööriistu kasutatakse valesti või kui need on korralikult hooldamata või kontrollimata , näiteks kui poltide pead on kulunud, nii et mutrivõti libiseb.
Kukkumine ja komistamine
Kukkumise ja komistamisega seotud õnnetuste oht tekib siis, kui põrand on koristamata ja maas vedeleb kasutatud või katkisi pakendeid, kaubaaluseid, liikumisteedel seisab valmistoodangut vms. Oht võib tekkida ka siis, kui põrandad või muud pinnad on libedad või ebatasased. Samuti on kukkumisoht suur, kui töötatakse kõrgel, näiteks platvormidel või redelitel.
Muud ohud
Õnnetusoht tekib, kui kahveltõstukid, veoautod ja jalakäijad kasutatavad samu liikumisteid. Õnnetusi võib juhtuda ka siis, kui tõstetakse materjale kõrgemale kui kaks meetrit, eriti teiste töökohtade või liikumisteede läheduses.
Probleemide lahendamine
Sageli on õnnetusi kõige parem vältida mitut erinevat lahendust kombineerides. Heaks lähtekohaks õnnetuste ennetamisel on läbimõeldud ohutuspoliitika ja -kultuur. See hõlmab süstemaatilist tööd ettevõtte ohutuse parandamiseks ja tähendab muuhulgas , et on olemas strateegia, milles sisalduvad
selged ohutusalased eesmärgid. Juhtkond peab kindlustama, et kõik töötajad oleksid strateegia ja eesmärkidega kursis ning järgiksid neid oma igapäevatöös.
Juhendamine
Kõiki töötajaid tuleb juhendada põhjalikult, kuidas töid teostada. Juhendada tuleb sellisel viisil ja niisuguses keeles, millest töötaja aru saab. Keskenduge tööga seotud ohtudele ja nendest tuleneda võivate õnnetuste ennetamisele. Motiveerige töötajaid töökohal ohutult käituma. Seadke ohutus positiivseks eesmärgiks, millel on igapäevatöös oluline koht.
Tegevuse kavandamine ja töökoha heakord
Põrandaid tuleb koristada ja puhastada regulaarselt, et ei tekiks ohtu libiseda või komistada seal
lebavate esemete otsa. Töö kavandamine peab hõlmama ka masinate, tööriistade ja teiste abivahendite reeglipärast hooldamist, et vältida kulumisest tingitud õnnetusohtu. Hinnake õnnetuseriski iga tööülesande puhul eraldi, et oleks selge, mida tuleb ohutuse tagamiseks teha – näiteks kinnitada redelid korralikult või kasutada inimeste tõstmiseks ainult selleks ette nähtud seadmeid.
Masinate kasutamine
Tagage, et kõik kasutaksid masinaid ja tehnilisi abivahendeid õigesti ning kontrollige regulaarselt, kas turvameetmed on töökorras, näiteks kas avariipidur on hooldatud ja töökorras. Kõik masinad ja tehnilised abivahendid tarnitakse koos kasutusjuhendiga, kus on kirjas, kuidas neid kasutada ja hooldada . Järgige alati juhendeid ja veenduge, et rakendataks kõiki ettevaatusabinõusid. Ärge unustage ka isikukaitsevahendeid, näiteks kaitseprille ketaslõikurit kasutades.
Analüüsige õnnetusi
Juba juhtunud õnnetustest on võimalik palju õppida. Seepärast on oluline, et seaksite sisse kindla protseduuri analüüsimaks juba toimunud tööõnnetusi ja ohuolukordi, mis oleksid võinud õnnetuseni viia. Selle alusel saate võtta tarvitusele abinõud õnnetuste ärahoidmiseks ja nende kordumise ennetamiseks. Analüüsi alusel saab omavahel arutada võimalikke igapäevaste tööülesannetega seotud õnnetusohte ja kehtestada reeglid, mis kindlustaksid, et tööd tehakse ohutult ja vastutustundlikult. Nõnda muudate ohutuse igapäevaste tööülesannete täitmise loomulikuks osaks.
Selgitage välja võimalikud probleemid
Raskuste tõstmine
Tõstmine võib olla raske või ebamugav näiteks seoses detailide paigutamisega masinasse ja nende väljavõtmisega või seoses masinate remondiga. Raskuste tõstmine on koormavam, kui seda tehakse väljasirutatud kätega, kui tõstetakse kõrgemale kui õlgade kõrgus, kui selg on tõste ajal painutatud või pööratud või kui tõstetav ese on raskesti haaratav, näiteks libe või suur. Olukorda võib raskendada see, kui ei saa ruumipuuduse tõttu tõsta sobivas asendis. Terviseprobleeme võib põhjustada ka korduv tõstmine või suur hulk päeva jooksul tõstetud kilosid, näiteks toodete pakkimisel.
Raskuste liigutamine
Raskuste tõmbamist või lükkamist võib ette tulla näiteks transportides raske koormaga kärusid tootmisruumidesse ja sealt välja. Tõmmates ja lükates on koormus suurem ebatasasel pinnal, kui kärul on väga väikesed rattad või kui käepide on ebamugavas asendis. Koormust võib suurendada see, kui kaupade sisetranspordil on vaja pidevalt peatuda ja jälle paigalt liikuda , näiteks kui liikumistee on kitsas ja takistusi täis.
Koormavad tööasendid ja liigutused
Eri tööülesanded koormavad kehapiirkondi erinevalt. Valude tekkimise oht kasvab sedamööda, mida kauem ja intensiivsemalt tehakse tööd ebasobivas tööasendis. Näiteks võivad tööasendid olla ebasobivad keevitades või töötamisel mittereguleeritavate töölaudade taga. Õlgadele ja kaelale langeb eriti suur koormus, kui töötatakse väljasirutatud või õlgadest kõrgemale tõstetud kätega. Seljavaevuste tekkimise oht on suur, kui peab keha ettepoole või küljele painutama või pöörama, eriti kui seda tuleb teha sageli või kui sellises asendis tuleb püsida kaua, näiteks kui töölaud ei ole reguleeritud vastavalt töötaja pikkusele. Koormav võib olla töö kitsastes või piiratud liikumisvabadusega ruumitingimustes. Käed on koormatud , kui peab hoidma tööriistu või esemeid käes või kui pööratakse ja painutatakse sageli randmeliigest. See on eriti koormav siis, kui kasutatakse töö tegemisel ka jõudu, näiteks tootmisseadmeid monteerides.
Kasutatud materjal:
http://www.tooelu.ee/UserFiles/T%C3%B6%C3%B6keskkonnajuhendid/Metalli-_ja_masinatoostus.pdf