Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "E-tarbija". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kodulehe, ostukeskkonna, selgub, ibid, tehnoloogia, atmosfäär, veebis, kaupleja, kpmg, tarbijaid, dennis, turundus, virtuaalne, consumer, behaviour, tavalisest, jagama, viidud, sean, collins, digitaalne, motivatsioon, disain, action, huvidega, käsitlemine, ostmine, nauding, navigeerimine, säästmine, autorite, käesolev, bill, ratsionaalsus, customerTarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute
emotsionaalset (hedoonilist) kasu. Kui tarbija otsib utilitaarset kasu, kasutab ta selle toote hindamisel kainet mõtlemist. Olulised on funktsionaalsed omadused. Kui tarbijat juhivad toote või teenuse hindamisel emotsionaalsed motiivid, on tarbija poolt oodatav kasu abstraktsem, sümboolsem ja ka isiklikum. Ehkki paljude toodete juures tajutakse mõlemat liiki kasusid, on oluline teadvustada, kummad on tugevamad, domineerivamad. Seda on oluline arvestada tarbijaid toodete või teenuste potentsiaalsetest kasudest kommunikatsiooni või reklaami kaudu teavitades. Oluline on ka kommunikatsioonitüübi valik. Väidetavalt on utilitaarsete motiivide domineerimisel verbaalne, mõtlemist vajav info mõjusam ja emotsionaalsete motiivide puhul vastupidiselt pildilised kujundid, sümbolid ja võib-olla isegi fantaasia (Tarbija individuaalsed omadused 2012). Vajadus tekib, kui inimene märkab soovitu ja tegelikkuse vahet. Vajadus kujuneb
E atraktiivs us Tugev 1 2 4 Keskmine 3 5 7 Nõrk 6 8 9 Turu atraktiivsuse maatriks Turu suurus, kasv, tsüklilisus, hooajalisus Tulu potentsiaal Tarbijate hulk Konkurentide hulk, konkurentsipoliitika Turupositsiooni maatriks Turuosa, käive Tarbijate lojaalsus Finantsvahendid Tehnoloogia Innovatsioon, toote kvaliteet, valikud, kulud Arengupotentsiaal TURUOSA = Toote X müügimaht regioonis N/Tootegrupi müügimaht regioonis N *100(%) Makrokeskkond Turunduse makrokeskkond koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujundavad turunduse võimalusi ja ohte. Õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ja vastupidi. Turunduse makrokeskkonna liigid ja tegurid: Demograafilised tegurid
LOOGILISED MÕJURID • Motiivid • Tähelepanu • Taju • Õppimine • Mälu • Hoiakud Joonis 17. Tarbija ostukäitumise mõjurid. Järgnevalt vaadeldakse, kuidas loetletud mõjurid toimivad ostukäitumisele. 5.2. Turunduse mõjurid Turundus saab tarbijaid mõjutada turunduskomplekside abil. Et ostustiimulid oleksid tugevad, on vaja õigesti valida nelja turundusinstrumendi kombinatsioon. Esmajärjekorras tuleb määratleda toode, mis vastaks turu vajadustele. “Kui teil pole õiget toodet, siis pole teil mitte midagi,” kõlab üks turunduskompleksi kujundamise aksioome. Tarbija valib toote selles sisalduvate väärtuste järgi. Otsuse langetamisel võrdleb ta tootest saadavat tulu tehtavate kulutustega (vt. joonis 18)
toimuda. Ühiskonnas on aga tootjad ja tarbijad üksteisest eraldatud ning selle lahusoleku tõttu võib vahetus isegi ära jääda. Firma ja tema tarbijate vahel võivad esineda järgmised turubarjäärid: 1) ruumiline vahetuse osapooled ei asu ühes punktis, nad on üksteisest eraldatud geograafiliselt; 2) ajaline toode tuleb toimetada tootja juurest tarbijate asukohta, selleks kulub teatud aeg; 3) tajuline tootja ei pruugi tunda tarbijaid ning tarbijad firmat ja tema toodet; 4) omandiline toode on selle müümiseni tootja omanduses, kui tarbijad selle ära ostavad, saab toode nende omaks; 5) väärtuseline tootja ja tarbija võivad toodet erinevalt väärtustada. Turunduse abiga on võimalik turubarjääridest üle saada. Mida suurem on tootja ja tarbija vahetuslik eraldatus, seda olulisem on turunduse osa turupotentsiaali realiseerimisel.
2) Nad elavad erinevas maailmas, neil on erinevad väärtused, teadmised, erinevad töömeetodid. 3) Tulemusena: nad räägivad erinevas keeles, aga sõnad on nii sarnased, et nad ise ei kahtlustagi seda. E-turunduse projektides kohtuvad kolm osapoolt: 1) Turundusspetsialistid 2) IT spetsialistid 3) Äri esindajad Kõigil neil on projektist erinev arusaam. Probleemid tekivad, sest e-turunduse projektid hõlmavad nii äri, tehnoloogia kui ka turunduse valdkonda. Nende valdkondade spetsialistid mõtlevad sageli oma valdkonna piiratud raamides ning näevad seeläbi asju erinevalt. Seetõttu peavad kõik osalised: Arvestama, et projektiga on seotud ka inimesed, kes ei ole nende tegevusvaldkonnaga samaväärselt kursis Vajadusel selgitama oma üldisemalt, andma taustainformatsiooni, "tõlkima" teistele kasutatavat terminoloogiat ja metoodikaid.
sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus jne. · Majanduslik keskkond: inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord; · Kultuuriline keskkond: väärtushinnangud, müüdid, tabud, kehtivad normid, arusaamad, käitumine jne; · Tehnoloogiline keskkond: tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, nõuded toodetele (ohutus- ja tarbijakaitsenõuded), transpordi areng konkreetses piirkonnas; · Õiguslik keskkond: millised seadused määratlevad ettevõtte tegutsemise võimalused. Maksuseadus, äriseadustik, tarbijakaitseseadustik, võlaõigus- seadus. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema äritegevust mõjutavad: tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid.
Turu atraktiivsuse hindamisel arvestatakse tavaliselt nelja tegurite rühma: · Turutegurid (segmendi suurus, segmendi kasvukiirus ja turu arenguaste, turul toimuva ennustamine, hinnaelastsus ja tundlikus, ostjate sõnaõigus tehingute sõlmimisel, nõudluse hooajalisus ja tsüklilisus) · majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid (sisenemisbarjäärid, väljumisbarjäärid, pakkujate sõnaõigus turul, kasutatava tehnoloogia tase, väljaminevad investeeringud, tõenäoline kasum) · konkurentsitegurid (konkurentsi intensiivsus ja kvaliteet) · keskkonnategurid (majanduslik ebastabiilsus, poliitilised ja õiguslikud tegurid, sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused) Kasvuvõimaluste analüüs: 4. Tarbija vajaduste analüüs ja tarbija väärtuse loomine. Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
on kasutanud internetti viimase seitsme päeva jooksul. Ainult umbes 316 000 inimest on 2007.aasta seisuga TNS Emori hinnangul interneti mittekasutajad (Pruulmann-Vengerfeldt & Kalvet 2008). 2009.aastal oli Eestis ainult 13% selliseid ettevõtteid, kus ei olnud ühtegi arvutit (Arvutite hulk ettevõtetes). 2009.aastal kasutas interneti püsiühendust arvutit omavatest ettevõtetest 99%, kodulehekülge omas 60% internetiühendust omavatest ettevõtetest, kodulehe vahendusel toote või teenuse müümise kavatsus oli 25 protsendil internetiühendust omavatest ettevõtetest (Internet). Nagu ülaltoodud faktidest näha, ei ole internet enam ammu ei maailmas ega Eestis vaid IT- meeste pärusmaa – seal veedavad iga päev aega miljonid tavalised inimesed. Internetis toimuv mõjutab poliitikat, majandust ja ühiskonda ning vastupidi. Paljusid töid ja asjatoimetusi saab kõige lihtsamalt, mugavalt ja kiiremini teha interneti kaudu ning turundajatel ja
ettevõtet mõjutavad laenusaamise võimalused, laenukoormus ja välishangete võimalused. Majanduskeskkond mõjutab toodete ja teenuste nõudlust, kulusid, hindu ja kasumit. Poliitiline-õiguslik keskkond- sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist. Ettevõtlusalase seadusandluse arendamise kolm eesmärki: kaitsta ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest, kaitsta tarbijaid ettevõtte ebaõiglase käitumise eest ja kaitsta ühiskonda tervikuna ettevõtete kontrollimata käitumise eest. Ettevõtted peavad maksma sotsiaalsete kulude eest, mida nad teevad oma toodete valmistamisel. Demograafiline keskkond- tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega, suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt. Kultuurikeskkond- subkultuuride olemasolu- inimgrupid ühise kogemuse või huvidega
rakendab müüki toetavaid ja soodustavaid abinõusid, teeb lisapingutusi kaupade realiseerimiseks ja müügi suurendamiseks. On suunatud müügi, turustustegevuse organiseerimisele. Eeldused: · Teatud müügimahu saavutamine · Kui ei avaldata teatavat mõju, siis tarbijad ei osta kaupu soovitud mahus · Rakendades müüki stimuleerivaid, aktiveerivaid meetodeid, sunnitakse tarbijaid kaupu ostma · Ostjad teevad edaspidi kordousoste või on olemas küllaldane potensiaalne ostjaskond Tuleneb seisukohast, et tarbijatel ei ole selgelt väljakujunenud kavatsust mingit kaupa omandada, mistõttu on vajalik otsida potensiaalseid ostjaid. Eesmärgiks on pakkuda kõikvõimalikke kaupu ja teenuseid, kasutades reklaami- ja müügikunsti olenemata tarbijate
ning formuleeritakse firma eksisteerimise mõtet esiletoov põhi-eesmärk ehk missioon. Kujundatakse firma tulevikunägemus-sõnastatakse võimas eesmärk ning pannakse eesmärgile vastavalt kirja selle saavutamise tulevikupilt ehk visioon. 2.Strateegiliste äriüksuste moodustamine Strateegiline ärivaldkond on firma tegevusvaldkond või allüksus, millel on oma otstarve, eesmärgid ja strateegia. Strateegilise ärivaldkonna tunnused on: 1. tarbijaid ja konkurente saab selgelt eristada, 2. strateegia on orienteeritud firma kasvule ja on kooskõlas üldstrateegiaga, 3. tasuvust saab mõõta kulude ja tuludega, 4. iga üksuse juht vastutab oma tegevuse eest, 5. juhtide ja töötajate vahel on hea koostöö, 6. oma tegevuse korrigeerimine toimub vajadusel kiiresti 3.Turunduseesmärkide püstitamine Turunduseesmärk on mõõdetav ja ajakavaga seotud ülesanne, mida firma püüab täita.
ning formuleeritakse firma eksisteerimise mõtet esiletoov põhi-eesmärk ehk missioon. Kujundatakse firma tulevikunägemus-sõnastatakse võimas eesmärk ning pannakse eesmärgile vastavalt kirja selle saavutamise tulevikupilt ehk visioon. 2.Strateegiliste äriüksuste moodustamine Strateegiline ärivaldkond on firma tegevusvaldkond või allüksus, millel on oma otstarve, eesmärgid ja strateegia. Strateegilise ärivaldkonna tunnused on: 1. tarbijaid ja konkurente saab selgelt eristada, 2. strateegia on orienteeritud firma kasvule ja on kooskõlas üldstrateegiaga, 3. tasuvust saab mõõta kulude ja tuludega, 4. iga üksuse juht vastutab oma tegevuse eest, 5. juhtide ja töötajate vahel on hea koostöö, 6. oma tegevuse korrigeerimine toimub vajadusel kiiresti 3.Turunduseesmärkide püstitamine Turunduseesmärk on mõõdetav ja ajakavaga seotud ülesanne, mida firma püüab täita.
toimuda. Ühiskonnas on aga tootjad ja tarbijad üksteisest eraldatud ning selle lahusoleku tõttu võib vahetus isegi ära jääda. Firma ja tema tarbijate vahel võivad esineda järgmised turubarjäärid: 1) ruumiline vahetuse osapooled ei asu ühes punktis, nad on üksteisest eraldatud geograafiliselt; 2) ajaline toode tuleb toimetada tootja juurest tarbijate asukohta, selleks kulub teatud aeg; 3) tajuline tootja ei pruugi tunda tarbijaid ning tarbijad firmat ja tema toodet; 4) omandiline toode on selle müümiseni tootja omanduses, kui tarbijad selle ära ostavad, saab toode nende omaks; 5) väärtuseline tootja ja tarbija võivad toodet erinevalt väärtustada. Turunduse abiga on võimalik turubarjääridest üle saada. Mida suurem on tootja ja tarbija vahetuslik eraldatus, seda olulisem on turunduse osa turupotentsiaali realiseerimisel.
Harilikult loetakse faasi alguseks momenti, kus müügimahu kasv või kahanemine on ilmekas ja nähtav. Turundaja saab iga etapi jaoks koostada vajaliku turundusstrateegia ja –taktika. Kuna tegevust on vaja muuta sõltuvalt toote elustaadiumist, tuleb turundajal hästi tunda elutsükli kõiki faase, selleks on vaja koguda ja analüüsida infot. Iga toode läbib elutsükli talle omase kiirusega. Elutsükli pikkus oleneb tarbijate vajadustest, soovidest, hoiakutest ja käitumisest, tehnika ja tehnoloogia arengust ning uuenduste kasvutempost, konkurentsist ja firma enda turundusest. Tehnika ja tehnoloogia arengust tingituna on toote elutsükkel üldiselt lühenenud. Mida aktiivsem on konkurents, seda lühem on toote elutsükkel. Turutõkked, patendid või piiratud juurdepääs toormeallikatele aeglustavad konkureerivate toodete evitamist ja seetõttu võib elutsükkel olla märksa pikem sellest, mis kujuneb kergesti ligipääsetaval turul. Arendusfaas
Pöördunud rohkem välismaailma Keskendunud sisemaailma Seltsiv, hea suhtleja Tagasihoidlik, kinnin Sõpru palju Sõpru vähe Jagab oma tundeid sõpradega Avameelne vaid heade sõpradega Armastab vaheldust, huumorit Ettevaatlik Pole alati usaldatav On usaldusväärne Ostmise ja tarbimise alusel võib tarbijaid jagada järgmistesse tüüpidesse: majanduslik ostja – rõhutab hinna-kvaliteedi suhet, ei tunne huvi hea teeninduse suhtes; sotsiaalne ostja – suhtleb müüjaga, on lojaalne firmale; apaatne ostja – ostab ainult hädavajalikku; aktiivne ostja – on suur ostja ja kulutab selleks palju aega, ootab head teenindust;
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Süüdistuskok
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
võlgnevuste hulk ning krediidi kättesaadavus, välishanked ja väliskaubandus. c. Poliitilis-õiguslik keskkond sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist. Seadusandluse mõte: kaitsta ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest, kaitsta tarbijaid ettevõtete ebaõiglase käitumise eest, kaitsta ühiskonda tervikuna ettevõtete kontrollimata käitumise eest. d. Demograafiline keskkond. Demograafia tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt. Näiteks pidevalt kasvav rahvaarv tähendab rohkem rahuldamata vajadusi jne. e. Kultuurikeskkond
ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs). · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 4. Startup-ettevõtete mõiste. Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Selliseid ettevõtmisi võib leida pea igast eluvaldkonnast, alustades mittetulundussektorist ning lõpetades ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
klikitavaid viitasid ühest kohast teise. Kõige suuremaks probleemiks on siin ühenduse aeglus, mille puhul ei taheta reklaami laadimise peale aega ja raha raisata. E-post ja uudisegrupid on tegelikkuses rohkem levinud kui www-lehekülgede vaatamine. Mõlemad on valdavalt tekstipõhised, kuid üha enam liigutakse ka selle poole, et saadetakse ka kujundatud kirju. Kirjale võib lisada ka pilte, heli- ja videofaile, kuid soovimatute kirjade saamine pahandab tarbijaid seda enam, mida rohkem ja suuremad nad on. Antud rühma juures on probleemiks see, et privaatsustaotluse ja passiivse tarbimise summana tekib väga tugev vastureaktsioon. 29. Millised probleemid ja perspektiivid on seotud Interneti kasutamisega reklaami otstarbel? Interneti plussid: Internet võimaldab leida kliente, kes on haritud ja jõukad, need, kes tahavad su toodet osat. Müüja ja ostja suhtlevad omavahel. Tagasiside on olemas.
4.Kapitalivajadus 5.Vertikaalse integratsiooni levik harus 6.Harru sisenemise ja väljumise barjäärid 7.Tehnoloogiliste muudatuste kiirus harus 8.Konkureerivate toodete ja teenuste diferentseeritus 9.Tegevusharu keskmine rentaablus 10.Tootmisvõimsuste üle- või puudujääk Tegevusharu mõjutavate konkurentsijõudude hindamine: Michael Porteri viis konkurentsijõudu: 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel 2. Teiste harude ettevõtete katse lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega 3. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel Konkurentide arv, suhteline suurus ja mitmekesisus Nõudluse muutumine Väljumisbarjäärid Ettevõtte rahulolu oma positsiooniga Püsikulude suurus Kliendi kulud hankija vahetamiseks Oluliste ettevõtete sisenemine 2
Referaat Talis Bachmann,Reklaamipsühholoogia Tallinn 2009 Reklaamipsühholoogia Mis siis on reklaamipsühholoogia? Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa aitama toote/teenuse levikule ning ku
Auto puhul laieneb läbiuuritav turg sageli kogu Eestile. Seega: mida põhjalikumalt ma autoturgu uurisin, seda suurem on tõenäosus, et ma saan just sellise auto, mida ma soovisin. ? ? Joonis 1.5. Valik autode ja poliitikute vahel. Kuidas on poliitikute vahel valiku tegemisega. Kas siin kehtib samasugune investeerin rohkem aega saan parema tulemuse reegel? Täpsemal vaatlemisel selgub, et ei kehti. Minu hääl muudab Eesti tingimustes ehk vaid ühe sajatuhandiku võrra võimalust, et kandidaat, kelle poolt hääl anti, ka võidab ja satub rahvaesindus kogusse. Kui kandidaat osutuks valituks ka ilma minu hääleta, olen ma oma hääle ju raisanud. Samuti olen ma raisanud kogu selle aja, mis mul kulus erinevate segaste valimisplatvormide ja parteiprogrammide tundmaõppimiseks ja nende vahel vahe tegemiseks. Seda enam, et osata vahet teha, peab mul olema vähemalt kõrgem
toetuspoliitika efektiivsuse hindamiseks jne. 6 Turundusuuringud Meelis Zimmermann 2. Tööstuskaupade tootjad kasutavad vähem turundusuuringuid kui eelmine grupp, sest neil on vähem tooteid ja tarbijaid. Lühemate müügikanalite tõttu on nende kontakt tarbijatega tihedam. Turunudusuuingud seisnevad pigem turumahtude määramises territooriumite , toodete ja tarbijate lõikes. 3. Vahendajad. Kasutavad turundusuuringuid veel vähem sest on tarbijale veel lähemal. 4. Teenindusfirmad (pangad , kindlustusfirmad) 5. Meediafirmad TV, raadio-ajalehed. Eriti on turundusuuringute kasutamine
Turundusega seotud tegurid - nt hea ettevalmistusega müügipersonal, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, lai toodete valik, garantiid tarbijale (oluline kallite ostude, postikaubanduse, uute toodete puhul). Oskustega seotud tegurid - nt eriline anne ja teadmised (konsultatsiooniteenuste ja juriidilise abi korral), kujundusoskus (rõivatööstuses), konkreetse tehnoloogia hea valdamine, võime uued tooted uurimis- ja arendustööde faasist kiiresti turule tuua, oskus teha efektiivsemat reklaami. Organisatsioonilised võimed - nt kõrgtasemel infosüsteemid (lennunduses ja majutuses) või võime kiiresti reageerida muutunud turutingimustele. Muud tegurid - nt patentide valdamine, kapitali kättesaadavus (kapitalimahukates ja uutes
Turundusega seotud tegurid - nt hea ettevalmistusega müügipersonal, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, lai toodete valik, garantiid tarbijale (oluline kallite ostude, postikaubanduse, uute toodete puhul). Oskustega seotud tegurid - nt eriline anne ja teadmised (konsultatsiooniteenuste ja juriidilise abi korral), kujundusoskus (rõivatööstuses), konkreetse tehnoloogia hea valdamine, võime uued tooted uurimis- ja arendustööde faasist kiiresti turule tuua, oskus teha efektiivsemat reklaami. Organisatsioonilised võimed - nt kõrgtasemel infosüsteemid (lennunduses ja majutuses) või võime kiiresti reageerida muutunud turutingimustele. Muud tegurid - nt patentide valdamine, kapitali kättesaadavus (kapitalimahukates ja uutes
Jaekaubandust tervikuna, selle iga haru ja üksikut ettevõtet mõjutavad tegutsemiskeskkond ja selle muutused (Tonndorf 1995, 11-12). Muutuseid omakorda on nimetatud jaekaubanduse ainukeseks püsivaks näitajaks, mis ettevõtte tegutsemisele mõju avaldavad. (Gilbert 2003,1) Jaekauban- duskeskkonna moodustavad riigi üldine majanduslik areng ja majanduspoliitika; elanikkond, sealhulgas kliendid ning nendega seotud demograafilised ja kultuurilised näitajad; lisaks, konkurendid, tehnoloogia ja kulud. Majanduslik areng ja rahvamajanduse kogutoodangus toimuvad muutused on loomulikult tähtsad mõjurid. Nad määravad ära ostujõu, mis on inimestel käsutada sisseostude ja teiste väljaminekute teostamiseks. Ühtlasi mõjutavad nad konkurentsiõhustikku ja kaubandusstrateegiat. Väikese juurdekasvu või selle puudumise korral püüavad jaekaubandusettevõtted esmajoones ratsionaliseerida ja vähendada kulusid ning kasutada kaupade hinnakujundamise võimalusi
rahul. Tabel 3. Tugeva ja nõrga konkurentsiga situatsioonid Tugev konkurents Nõrk konkurents Kliendi ükskõiksus Reguleeritud monopol või vähe asendajaid Palju asendajaid Kõrged ümberlülituskulud Madalad ümberlülituskulud Tugevad lojaalsusedendusprogrammid Kaupade vähene diferentseeritus Tehnoloogia ainuvalitsemine Allikas: Srnivasan. Marketing Research. Fall 1996. Kõrge rahulolematuse peamine või isegi ainupõhjus ei ole sugugi kehv toode või teenus. Tihti on ettevõte ligi meelitanud valed kliendid, kelle vajadusi ei ole võimalik rahuldada. Samuti ei ole firma oma õigete klientide kogemuse puhul rakendanud õigeid heastamismeetmeid. Sageli ei lasta rahuldamatuid valesid kliente ehk nn raskeid juhtumeid firma juurest ära minna. Ja kuna neid üritatakse pidevalt paremini
disniseerimise aspektidega ning jälgimine on kontrolli toimivust toetav mehhanism. Kontroll eksisteerib ka väljaspool Disney teemaparke ning sellel ei pruugi olla mingit pistmist disniseerimisega, kuid disniseerimise kontekstis on kontrolli ja jälgimise ülesanne tõhustada ja edendada tarbimist. Disniseerimine toob kaasa kontrolli tarbijate liikumise üle. Liikumisel asetatakse tarbija soovitud keskkonda, et suunata tarbimist ja tekitada talle tarbimisest maksimaalne nauding. Tarbijaid jälgitakse selleks, et hõlbustada nende liikumist ja kindlustada, et mitte miski ei satuks tarbimise teele. On täheldatud, et väljaspool Disney teemaparke ei ole paremat näidet jälgimisest kui kaubanduskeskused, kus kasutatav arhitektuur ja dekoor on vahendid tarbimise soodustamiseks ning kus kasutatakse tõenäoliselt iga ruutmeetri kohta rohkem klientide jälgimist (nii tehniline kui inimese poolt) kui vanglates.
et olla konkurentsivõimeline. Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsükleid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne). - Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel. Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. - Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama Mitmesuguste huvigruppide mõju: valitsusorganid, omavalitsused, keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid, konkurentsiamet, ametiühingud jms.
annaabi.ee 
