tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine.
aidanud. Inimesed saavad välja öelda, seda, mida nad muidu ei julge öelda. Kuid suureks 7 probleemiks on see, et me ei näe partnerid. Me ei näe emotsiooni, kes ta oma loomingu poolest on. Anonüümsus võib näiteks toimida filtrina inimeste jaoks, kelle suhtes muidu võib olla eelarvamusi (nt teatud puuetega inimesed). Kas tsensuur on internetis õigustatud? Kindlasti leidub palju idealiste, kelle jaoks internet on sõnavabaduse etalon ning selle mis tahes piiramine võrdub diktatuuri kehtestamisega. Aga siin peaks mõtlema noore põlvkonna peale, kes enamasti õpib läbi interneti. Kui nemad kasvavad ühiskonnas, kus vabalt saab kasutada tsensuuri, siis nad seda sama 'petavad oma lastele. Maailm on varsti sotsiaalselt räpane ja vastik. Elektroonilise suhtluse etikett Pole kahtlust, et e-post on märkimisväärselt muutnud meie suhtlusmaneere ning ärilisest
Viirusetõrje tuvastavad ja kõrvaldavad viiruseid jm pahavara. 27. Milline vahe on suhtluskontrollina kasutataval valgel ja mustal nimekirjal? Whitelistingnimekiri tarkvaradest, mida on organisatsioonis lubatud käivitada, pahavara ei otsita. Keelatud tarkvara käivitamine on tõkestatud või käivitatakse turvalises reziimis (karantiin) Blacklistingnimekiri tarkvaradest, mida ei ole organisatsioonis lubatud käivitada Valged ja mustad nimekirjad võivad sisaldada lisaks inimesi, seadmeid, veebilehti 28. Milline vahe on avaliku võtmega krüpteerimisel ja digitaalsel sertifikaadil? Krüpteerimineprotsess, mille käigus viiakse algne sõnum loetamatule kujule, mis on dekrüpteeritav vaid saaja poolt Avaliku võtmega krüpteerimineavalik ja salajane võti · Võtmed genereeritakse samaaegselt, kasutades kindlat algoritmi · Avalik võti on kõigile huvitatud osapooltele kättesaadav
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..................................................
Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekkis kasutusvõimalus ka neil inimestel, kes pole arvutispetsialistid või fanaatikud. Kuna suuremale enamusele kasutajatest tähendab Internet põhiliselt World Wide Web'i siis Interneti populaarsus sai teoks tänu WWW levikule. WWW võidukäik sai
tema kohta ajakirjanduses ilmunud materjalide peale, välja arvatud reklaam. Kuid praktikas on seda sätet tõlgendatud laiendavalt ja menetlusse võetud ka teisi kaebusi.37 Pressinõukogu menetleb kaebusi, mis on esitatud kirjalikult ja millele on lisatud artikli koopia ja vajadusel selgitavad dokumendid. Tingimuseks on, et vaieldava materjali ilmumisest ei tohi olla möödunud üle kolme kuu.38 2. PIRAATLUS JA SELLE LIIGID 35 Samas 36 Samas 37 Samas 38 Samas 14 2.1. Piraatlus ja selle tekkimise põhjused Esimesena tulevad paljudele kindlasti meelde piraadid merel laostamas, röövimas ja uputamas teisi laevu, ajamas kokku võõrast vara, et end sellega rikastada. Ja kui võrdlema hakata, siis ega tegelikult ei erinegi kunagine piraatlus tänapäeva piraatlusest filmi-, muusika- ja tarkvaraturul.
väga sarnane tegelikuga, ent ei pea olema, kusjuures just noored katsetavad oma identiteediga üsna palju. Paljude noorte jaoks on online-sisu loomine ja võrgustikes viibimine lahutamatu vahend oma identiteedi haldamisel, elustiili ja sotsiaalsete suhete järgimisel. [4] Nagu mainitud, pole virtuaalse identiteedi loomine pole sageli üks-üheses vastavuses reaalses elus oleva identiteediga. Seda illustreerib väga hästi Peter Steineri koomiks, milles ta väidab järgmist: ,,On the internet, nobody knows you're a dog" (i.k. internetis ei tea keegi, et sa oled koer), ehk internetis võib igaüks olla anonüümne ning luua ise oma virtuaalne identiteet sellisena, nagu ta ise tahab. Alustades nime ja kasutajatunnuse väljamõtlemisest kuni pseudohobide, huvialade ja muu taoliseni. Huvitav on seejuures boydi uurimus kus ta uuris portaali Friendster ning jagas suhtlusportaalide kasutajad neljaks. Ilmselgelt saab neid nelja gruppi mõningaste mööndustega kasutada ka siinkohal. 1
aastal projekti Riigiportaal etapi „Dokumendihaldussüsteemide arendus“ raames. DVK arendustööd teevad koostöös Riigikantselei ja Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA). DVK peamine eesmärk on pakkuda keskset dokumendivahetus teenust. Eesmärgiks on digitaalsete dokumentide vahetamine läbi X-tee dokumendivahetuskeskuse, mis loob eeldused paberdokumentidest loobumiseks. DVK toimimine tõstab asutuse efektiivsust, võimaldab loobuda paberdokumentide vahetusest, loob eelduse e-teenuste arendamiseks ning kiirendab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste üleminekut digitaalsele asjaajamisele. DVK tagab hajutatult paiknevate infosüsteemide suhtlemise X-tee vahendusel, dokumentide lühi- ja pikaajalise säilitamise, dokumentide menetlemist toetavate ja lihtsustavate teenuste pakkumise ning dokumentide varundamise. Eeldus: staatuse jälgimine 22. Mis on ADIT ja milleks seda vaja on? Ametlike dokumentide infrastruktuuri teenus (ADIT). ADIT on ühtne dokumentide ajutise ladustamise ja
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
majandustarkvara järele. Igapäevased arvete koostamised, andmete tabelisse kandmise ja lepingute koostamise saab MS Office-ga tehtud ja meilisuhtluseks kasutame Gmaili. Raamatupidaja kasutab oma tööks ikka vastavaid programme, kuna tema teeb raamatupidamist mitmetele firmadele. 4.1 Dokumendihaldus programmid Dokumendihaldus programme kasutatakse firmades selleks et töö dokumentidega oleks lihtsustatud ja süstematiseeritud, need programmis võivad sisaldada ka muid kasulikke lisasid mis firma asjaajamise oluliselt lihtsamaks teevad. Üks dokumendihalduses kasutatav programm on Webware. Webware OÜ poolt väljatöötatud täisfunktsionaalne dokumendihalduse tarkvara, mis sisaldab võimalusi ka grupitööks, kalendrite ja ülesannete halduseks, arutelude pidamiseks ning sisaldab ka lihtsat e-posti klienti. Tegemist on kaasaegse internetipõhise lahendusega, mis on teostatud digitaalse
Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses E-turunduses on infotehnoloogial toetav roll. Kui e-kommertsi algusaastatel arvati, et uus tehnoloogia
organisatsiooni sisevõrku, läbivad tulemüüri. 25. Milleks kasutatakse viirusetõrjet? - Viirusetõrje tuvastavad ja kõrvaldavad viiruseid jm pahavara. 26. Milline vahe on suhtluskontrollina kasutataval valgel ja mustal nimekirjal? - Whitelisting(valge nimekiri)nimekiri tarkvaradest, mida on organisatsioonis lubatud käivitada. Blacklisting (must nimekiri)nimekiri tarkvaradest, mida ei ole organisatsioonis lubatud käivitada. Valged ja mustad nimekirjad võivad sisaldada lisaks inimesi, seadmeid, veebilehti. 27. Milline vahe on avaliku võtmega krüpteerimisel ja digitaalsel sertifikaadil? - Avaliku võtmega krüpteerimineAvalik võti on kõigile huvitatud osapooltele kättesaadav. Sõnumi saatja krüpteerib sõnumi saaja avaliku võtmega. Digitaalne sertifikaat elektrooniline dokument, mis lisatakse saadetavale sõnumile. Tõendab, et sõnum pärineb sõnumi saatjalt ja ei ole muudetud. Vajalik on kolmas osapool, mis väljastab ja verifitseerib
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
suvalisest kompuutrist ja kohalikus ettevõttes. (brauseri) suvalise veebilehitseja Selle asemelabil.ostetakse vastavalt Interneti teenusepakkujalt Näiteks aitabendale sellelemingi osa tublisti salvesturuumi kaasa ja serverivõimsust—pilveressursse ka varsti ilmuv Internet Explorer 9, mis toetab samutikasutatakse HTML5 uutaga vastavalt vajadusele. web-standartit Maksmine ja mis kasutab 'hardware acceleration'toimub kuupõhise (riistvara arveldusega kiirendamise) ja makstakse ainult reaalse teenuse funktsiooni...
Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
Kavatsus pettuseks, Õigustatud usaldusväärsus ( isik tugineb tegevusel valeandmetel) Kannatanu vigastus või kahju. Puudub täpne informatsioon pettuste kahjude kohta, kuid organisatsioonid on välja toonud kaks suunda, mis vallas pettusi toime pannakse. Nendeks on maksupettused ja kindlustuspettused. Eeldatavalt 75% kunii 90 % arvuti kuridegudest on toimunud teadliku siseinfot valdava isiku poolt, kes omab vajalikku ligipääsu, oskusi ja andmeid, et sooritada pettust. Eelkõige sellepärast, et töötaja on teadlik ettevõttes toimivatest süsteemidest ja nende nõrkustest. Töötajal on eeliseks varjatult sooritada pettust, kuna ta omab siseinfot. Ettevõtte valduses olevad varad ja informatsioon on üldjuhul kaitstud ning see raskendab väljaspoolt ettevõtet oleval isikul kuriteo toime panemist. Pettusele orienteeritud kurjategijaid on nimetatud ka ametialasteks kurjategijateks.
Blogi on veebisait, mille sissekanded on kronoloogilises järjestuses nagu päevikuski. Paljud blogid sisaldavad uudiseid või arvamuslugusid konkreetse teema kohta. Mõned blogid seevastu toimivad rohkem isiklike võrgupäevikutena. Tüüpiline blogi sisaldab nii teksti, pilte, teiste blogide ja veebilehtede linke kui ka muid teemaga seotud meediume. Paljude blogide oluliseks osaks on võimalus lugejatel kommentaare jätta. Blogid võivad sisaldada mitmesuguseid ressursse, mitte ainult tekstilist teavet. Lisaks võivad sisaldada ka videoid (videoblogid), fotosid (fotoblogid) ja heliressursse (netisaated). Levinud blogivahenditeks on Blogger, TypePad, Wordpress, Live Journal ja Edublogs. (Uued hindamismeetodid). 4 5 1.3. Mikroblogi ehk Twitter Mikroblogiks on keskkond, kus ühe sõnumi edastamine on piiratud 140 tähemärgiga.
Majandusinfosüsteemid 1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. · Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud. · Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi ressurss, tegevus
Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused tööle asumiseks.....................
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
seda suurem on selle mõju inimese hoiakutele. Initsiatsiooniriitused muudavad gruppi kuulumise ligitõmbavamaks ja väärtuslikumaks, suurendab seotust grupiga. Vabalt valitud- me peame end oma käitumise eest vastutavaks juhul, kui arvame, et tegime seda tugeva välise surveta. Suur materialne tasu, auhind, ähvardus jne vähendab sisemist vastutust teo eest ning võib põhjustada vastumeelsust sooritada sama tegu hiljem. 4 Miks on kirjalik kohustumine nii tõhus? Inimeste iseloomu määratlemisel pööratakse olulist tähelepanu tema tegudele ning ka inimesed ise kasutavad endale hinnangu andmiseks sama mõõdupuud. Kirjalik avaldus on füüsiline tõendusmaterjal, et tegu on toimunud. Kuna tegu on dokumenteeritud ja tõestatud, siis sunnib see inimest oma veendumusi ja minapilti kooskõlla viima sellega, mida ta vaieldamatult teinud on
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4
Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ettevaatlikkusega. Kardetakse jääda raskustesse arvete tasumisega. Selle probleemi lahenduseks on pangad välja töötanud arvelduskrediidi võimaluse, mille abil saab kindla limiidi ulatuses minna arvelduskontoga miinusesse. Loomulikult kaasneb toodud võimalusega ka intressikulu. Raha juhtimine seostub optimaalse rahakonto suuruse määramisega. Raha hoidmisega kaasneb loobumiskulu investeerides raha väärtpaberitesse, on võimalik teenida oluliselt suuremat tulusust kui deposiitides, rääkimata lihtsalt raha hoidmisest arvelduskontol. Samas kaasnevad
funktsionalistliku hariduse teooria järgi? a) Jah a) Inimese tööalane edu sõltub sellest, kui palju b) Kindlasti mitte (Spengler elas enne Bourdieu'd) ta on tegelikult koolis õppinud, mitte sellest c) Ma ei tea täpselt, aga põhimõtteliselt on see kas tal on diplom kooli lõpetamise kohta või ei võimalik ole 10. Internet leiutati USA-s; tänapäeval on see b) Inimese tööalane edu sõltub sellest, kas tal on levinud juba kõikjale üle maailma. Millist diplom kooli lõpetamise kohta ja mitte sellest muutuste teooriat need sündmused kui palju ta tegelikult õppinud on (Diplom kinnitavad? on signaaliks tööandjale inimese oskuste
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: Kinnitame, et käesolev projekt on meie
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
Seda dokumenti hakati tunnustama ka maksevahendina. Aastal 2006 on Eestis sularahana käibel Eesti kroon. Seaduslik ainuõigus Eesti krooni käibele laskmiseks ehk emiteerimiseks ja käibelt kõrvaldamiseks on Eesti Pangal. Samuti on Eesti Pangal kohustus varustada raharinglust vajaliku hulga sularahaga. Enamik maksetest tehakse tänapäeval sularahata. See tähendab, et rahapakkide asemel kasutatakse elektroonilist ehk digitaalset ja plastikraha.. Elektrooniline raha tähendab võimalust sooritada vajalikud maksetehingud läbi internetipanga. Oma igapäevaseid sisseoste tehes ei ole enam vaja rahapakki kaasas kanda, piisab kui Sul on taskus pangakaart. Elektrooniliste maksevahendite kasutamiseks on vajalik omada pangas nõudehoiust. Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab igal ajahetkel oma raha kasutada. Nõudehoiuse igapäevast kasutamist elektrooniliselt võimaldab deebetkaart. Deebetkaardiga on võimalik arveldada isiklikul arvelduskontol oleva rahasumma ulatuses
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Printsiibid. · Hoiustaja ja investori kaitse kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka säiliksid. Kuivõrd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksejõuetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine pool, investori kaitse. · Transparentsus ehk läbipaistvus ühemõtteliselt koostatud, igal panga kliendil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
