ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis.Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud.Aastast 1866 oli vabakutseline kirjanik.Aastal 1888 armus Zola Jeanne Rozerot'sse, kes oli siis 20-aastane. Neil oli kaks last.Mitmeid kordi taotles Émile Zola enda vastuvõtmist Prantsuse Akadeemiasse, kuid tulutult.Aastal 1898 kirjutas ta Prantsuse vabariigi presidendile Félix Faure'ile avaliku kirja "Mina süüdistan" (J'accuse), millega sekkus Dreyfusi afääri ning pidi seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas kritiseeris ta juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud.Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis vingumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panthéoni
Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque'i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema teoste läbivaks motiiviks ongi nn. ,,kadunud põlvkond". Mind paelus mõte sellest, kuidas suutis endine sõdur oma eluga edasi minna. Kuna Erich Maria Remarque on alati müstiline ja ekstravagantne tundunud, oli valik kerge. Laskunud nõnda legendaarse kirjaniku eluloosse ning loomingusse, olid kõiksugused ootused ületatud.
H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil"
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja
ajalehtedes järjejuttudena- põnevus, nali, kergus. Ed. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890. aastate algupoolel ja keskseks problemaatikaks oli sotsiaalne ebavõrdsus ja ülekohus, mõisnike ja maarahva suhted. 1986 "Külmale maale" TÄHISTAB KRIITILISE REALISMI JÕUDMIST EESTI KIRJANDUSSE. Väljaotsa Jaani ühiskondlikust ebaõiglusest tingitud allakäiku kujutav romaan. Eesti külaolustik ja analüüsib kuritegevuse põhjusi. 1898 "Raudsed käed" Narva tektiilivabriku tööliste elu Ajatemaatika. Vilde loomingu keskseks saavutuseks on romaanitriloogia Põhja-Eesti talurahva ja linnakäsitööliste elust XIX sajandi keskel. Tsüklit ühendab põhiteemana feodalismivastane võitlus: 1902 "Mahtra sõda" käsitleb 1858.aasta talurahvarahutuste dramaatilisi sündmusi Juuru vallas. 1903 "Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid" 1905 "Prohvet Maltsvet" Silmapaistev on Vilde roll eesti draama arengus
vaimustusega monarhia kukutamist 1917. aastal. Sellest meeleolust kantuna kirjutas ta artikli ,,Intelligents ja revolutsioon", poeemi ,,Kaksteist", milles revolutsionääride rühma eesotsas marsib Jeesus Kristus, luuletuse ,,Sküüdid" jm. II PILET 1. Maailmaloomismüüdid erinevates piirkondades kes loob, millest loob ja kuidas loob (3 omal valikul) 2. Modernistlik proosa (valida 1 autor ja teos), nt Hamsun, Joyce, Kafka, Hesse, Bulgakov, ,,kadunud põlvkond" - Remarque v Hemingway Vastused: · Egiptus: Loojajumalaks Ra, kes varjab end ürgkaose Nuni vetes. Ra aevastusest tekivad uued jumalad. Lausumisega loob Ra kõik muu + Maati (tõe- ja õiguse jumal) India: Brahma loob kõik, (k-a aeg) esialgseks meditatsiooniperioodiks oli öö, tekkis uus loomeprotsess (päike ja tähed) Hiina: Kaost sisaldav muna, peajumal Pan Gu lööb katki, munavalgest taevas,
välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“. Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“. Absurd – Beckett „Godot’ oodates“ – mitte midagi ei toimu, oodatakse ainult Godot’. Näitab ainult ootamist. Sürrealism – Ionesco (pidi olema absurdihuumor) „Kiilaspäine lauljatar“, „Tulevik on munades“. Hemingway ja Remarque. Ernst Hemingway elu ja looming + “Kellele lüüakse hingekella” Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega . See on loomingu sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega – sealt saab olulised tarkused. Tundis huvi ka spordi vastu (poks).On korduvalt tõsiselt vigastada saanud. Saab töö
(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31. Tuglase loomingu ülevaade
talupoja särgid seljas ja. See suhe ei mõju tõeselt, sest liiga ideaalne, ei saa olla tõene. Samas peab ültema, et selles Kittys on üsna palju jooni Tolstoi oma enese naisest, sest neil aastatel on Tolsotoi perekonda kiindumine üsna oluline. Ongi veendunud, et maailm on ebaõiglane, aga seda saab parandada kõlbelise enesetäiustamise läbi. Läheb ikka ühest äärmusest teise, järgmine suur veendumus selline, et maailma pääsemine on tagasipöördumises lihtsasse talupojaellu. Idealiseerib just vene talupoega. Pole nüüd päris oma suurelt sisult nii vale. 70ndate aastate lõpus on siis Tolstoi veendunud, et Venemaa elukorraldus on absoluutselt ebaõiglane. Valitsus ei tegutse õigesti, et kirik on liiga palju seotud valitsemisega, valitsevad klassid, sealhulgas tema enda perekond, on väga egoistlikud. Püüab omaltpoolt teha midagi selle olukorra parandamiseks
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühele väiks
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühel
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna j
J. Tamme õde suhtus T-sse emalikult, hiljem laenas rahagi. Käib V-M-s 2 a-t, siis 2 a-t vahet. Tal polnud rha isegi kohale sõita, saatis J. Tammele kirja, et tervis olnud nõrk, maj.-lik seis kehv. Võetakse uuesti vastu, 1897 lõpetas V-M kooli (oli oma klassivendadest vanem). Pärast seda periood, kus Tms ei hellita lootusi gümn-i minna (raha pole -> peaks minema tasulisse eragümn-i <- liiga vana). Sel jal kirjutanud luuletuse "Minu kodu", et ei saa Trt-sse minna. 1898 läks Tms siiski Trt-sse Treffneri gümn-i, "ühe omakandi naabrimehe kaerakoorma otsas, kaasas leivakott, hädvajalikud hilbud ja 50 rbl". Treffnerist saadeti tagasi: liiga vana, vähe raha. II kord läheb see naabrimees ise kaasa, Treffner käsib III korda tagasi tulla. III korda läks Tms üksi: 50 rbl poolaastamaks + vajalikud tööd (koristas, kattis lauda jne). Tms-l hirm, et jääb linnakoolis hätta. Tglt ta tase kõikus, sest keskendus ainetele, mis teda huvitasid. Pidev
Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud. See ei ole normaalne, sest vanemad ja õed-vennad kodus muretsevad. Märku tuleks ikka alati endast anda. Noores eas, kui Hannes oli veel 15- aastane, siis oli tal silmarõõmuks Suureõue talu Niida. Kuna tüdruk käis linnas koolis, siis oli võimalus neil kohtuda ainult vaheaegadel. Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis
ühesugused vene talupoja särgid seljas. See suhe ei mõju tõeselt, sest liiga ideaalne, ei saa olla tõene. Samas peab ültema, et selles Kittys on üsna palju jooni Tolstoi oma enese naisest, sest neil aastatel on Tolsotoi perekonda kiindumine üsna oluline. Ongi veendunud, et maailm on ebaõiglane, aga seda saab parandada kõlbelise enesetäiustamise läbi. Läheb ikka ühest äärmusest teise, järgmine suur veendumus selline, et maailma pääsemine on tagasipöördumises lihtsasse talupojaellu. Idealiseerib just vene talupoega. Pole nüüd päris oma suurelt sisult nii vale. 70ndate aastate lõpus on siis Tolstoi veendunud, et Venemaa elukorraldus on absoluutselt ebaõiglane. Valitsus ei tegutse õigesti, et kirik on liiga palju seotud valitsemisega, valitsevad klassid, sealhulgas tema enda perekond, on väga egoistlikud. Püüab omaltpoolt teha midagi selle olukorra parandamiseks. Võtab osa söögimajade, nagu
Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole. ,,Vari" 1894 Enne selle teose kirjutamist võttis end töölt lahti ja ütles, et see on raamat, mis saab kuulsaks. Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes. On koos realism ja romantism. Tugevam pool puudutab realismi, kirjeldab vaeste elu, sest seda ta teadis. Nõrk koht on mõisa elu kirjeldamine, aga see on ka elu, millest ta midagi ei teadnud, see saigi vist teosele saatuslikuks. Teose peategelane on Villu, kelle vanemad surid kui ta oli noor ning ta kasvab üles oma vanaema juures. Vanaema on vaene. Tegevus vaestele mõeldud linnas - Kukulinn. Kõik mis puudutab Kukulinna on realistlik. Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on
keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda
Kaastunne Goriot vastu tekib jätab oma saksast armukese. sellest, et ta ei saanud tütardelt vastuarmastust. Teda pimestas see, Honore de Balzac ,,Isa Goriot" et ta oli isa, sest kes see isadest sooviks oma lastele halba, mitte keegi. isa Goriot - endine nuudlikaupmees Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane Vautrin- põgenenud sunnitööline Paul Bäumer peategelane Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Albert Kropp amputeeritud jalg Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Müller - õppis kõike. Kuul kõhtu, kaks tundi elus.
lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle. Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina sai seal tuttavaks kunstnikuperega, kelle lastega ta käis mängimas ja õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it.
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriit
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal ka
(jämekoomika).* 2. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" SOPHOKLES(496-406) Sophoklese tragöödiates on esiplaanil tugeva indiviidi traagiline saatus. Kõige täiuslikumaks tragöödiaks on peetud Sophoklese "Kuningas Oidipust". Ainestik pärineb Teeba linnaga seotud müütidest. Oidipus püüdis vältida kuritegusid, mida Delfi oraakel oli talle kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus sai jagu linna hirmu all hoidnud sfinksist, valiti kuningaks ja talle anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see
Isa-ema olid pärit Viljandimaalt mulgid olid rikkamad ja haritumad kui ülejäänud eesti, aga seal olid selle tõttu ka talud kallimad. Selle tõttu koliti Järvamaale, mis on soine ala. Tammsaare oli oma pere neljas poeg, isa oli väga range. Lõunatalus elas Jakob Sikenbreg, kellest sai Pearu prototüüp. 1888 läks Tammsaare kooli, ta oli siis 10. Lastel ei olnud jalanõusid, selle tõttu minek viibis. Käis külakoolis, siis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898, kui oli 20, läks gümnaasiumi Treffnerisse. Tegu oli venekeelse kooliga, seal oli õppureid üle Venemaa. Tamsaare tegi raha saamiseks tööd äratas inimesi, küttis ahje. Paljud õppejõud olid ülikoolist. 1903 tegi Narva gümnaasiumis lõpueksami, sest Treffneris ei saanud. Samal ajal töötas ,,Teataja" toimetuses ajakirjanikuna. 1905 1907 toimus Venemaal revolutsioon. Tammsaare mõistis seda hukka. 1907 läks Tartu Ülikooli õigusteadust õppima, olles ise 29
novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kohe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua
Näha on kummalist kokkulangevust. Nende esimene kohtumine oli samuti 6.aprillil. Giovanni Boccaccio Oli petrarcast natuke noorem, sündis 1313-1375 (Petrarca 1304-1374). Ta looming on üsna mitmekesine. Eesti keeles on "Dekameron". Nõuka ajal oli see teos üks vähestest erootilistest teostest, mida loeti :D Ajastu suurvaim. Eesti keelde tõlkis Johannes Semper (1957). On välja antud neljal korral, 1957, 1993 (Jüri oli ka tegev seal), 2004 (2 kirjastust samal ajal, ise ei teadnud, et teine ka teeb sama). Ringles müüt, et Boccaccio sündis väljaspool abielu kas Firenzes või Certaldos. Läks Napolisse, mis oli tol ajal kuningriik, õppima. Õnnestus saavutada kuninga õukonda. Seal armus Maria D'Aquino'sse. Fiammetta. Oli kreeka keele tundja ja teda fuvitas mütoloogia. 1330 astate keskpaiku tekivad esimesed loomingud. Kirjutas proosas. Peaaegu iga teos mida ta lõi oli mingi laiema nähtuse algusega seotud. Boccacciost saab itaalia kirjakeele peamisteks kujundajateks
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eeposeid Ilias ja Odüsseia I
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahvas, kes ei arvves
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
