Viini veri (2)

Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior
Libreto: Victor Leon ja Leo Stein
Tõlkinud: Neeme Kuningas
Koreograaf ja lavastaja : Monika Wiesler( Viin )
Muusikaline juht ja dirigent : Jüri Alperten
Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp
Kunstnik: Eldor Renter
Koormeister: Elmo Tiisvald
Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul
Valguskunstnik: Tiit Urvik
Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla
Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid
Etenduse juht: Rein Taidla
Osades:
Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA
Reuss -Schleiz-Greizi peaminister
Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA
Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis
Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR , HELI VESKUS
tema naine
Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM
Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULEP
Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE ŠEVTŠENKO
Kagler, tema isa, karuselliomanik MART LAUR
Pepi Pleininger, õmblejanna ANGELIKA MIKK
Josef , krahvi kammerteener ANDRES KÖSTER
Anna, Franziska toatüdruk GARMEN TABOR
Voorimees TÕNU TAMM
Hietzingi kasiino peremees TIIT TRALLA, VILLU VALDMAA
Maitre de plaisir AARE KODASMA
Balletisolistid ALEKSEI KOROLEV , NANAE MARUYAMA,
MARIKA MUISTE , VITALI NIKOLAJEV
DAGMAR RANG -SAAL, SANNA KONDAS
„Viini veri “ on elegantne ja lõbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, kui terve Viin lõbutses ja valssi tantis, taustaks julmad poliitilised otsused. „Kongress tantsib “ on nii selle opereti kui ka ajastu märksõnad.
„Viini veri“ on erilaadne operett J. Straussi loomingus. Viini Karlteater tellis selleks, et madalseisust välja jõuda, uue opereti Johann Straussilt. Strauss oli siis juba üle 70 ja ei võtnud tellimust vastu. Siis lepiti kokku, et uus operett kirjutatakse Straussi varasemate oopuste põhjal – neid oli tal tervelt 477! Heliloojale tuli appi dirigent Adolf Müller. Kui opereti muusika -dramaturgiline plaan oli valminud, haigestus helilooja ja suri 3.juunil 1899. Dirigent oli sunnitud töö lõpetama ning „Viini veri“ esietendus 25.oktoobril 1899 erilise eduta – meloodiad olid publikule liiga tuttavad. Alles mõned aastad hiljem kuulsas An der Wien -teatris saatis operetti menu . Ja sealt alates kõikjal. Võib-olla on õigustatud väide, et „Viini veri“ jääb alla „Nahkhiirele“, kuid seda siis ainult liberetto osas. Muusikaliselt kuulub siia uskumatult palju igihaljaid lugusid .
Pärast Johann Straussi surma ilmus lavale arvukalt operette, mis baseerusid tema muusikale . „Viini veri“, 1899, oli neist esimesi. Pärast seda kui „Viini veri“ oli vastu pidanud arvukalt etendusi, ilmus ühes Viini ajalehes artikkel, kus muuhulgas oli öeldud: „Adolf Müller, luues opereti Straussi muusikaga, ehitas endale kivimaja. Kui Strauss oleks kirjutanud opereti Mülleri muusikale, oleks ta nälga surnud.“
„Estonias“ lavastati „Viini veri“ esmakordselt 1965.aastal, lavastaja oli Paul Mägi. 1994.aastal tõi „Viini vere“ välja Monika Wiesler.
Sisu:
I vaatus
Mademoiselle Cagliari suvevillas Döblingis.
Üksi Viinis viibiv krahv Balduin Zedlau otsustab külla minna suvevillasse oma armukesele tantsijanna mademoiselle Franzinska Cagliarile. Kuid tema mõtted on vallutanud hoopis õmblejanna Pepi, kellele ta määras kohtumise rahvapeol Hietzingis. Pepi on aga tegelikult kihlatud krahvi teenija Josefiga. Krahvile teeb veel muret, et ka tema naine krahvinna Gabriele Zedlau on samuti Viini jõudnud. Saabub Pepi, kes toob Cagliari ballikleidi tantsunumbri jaoks krahv Bitowsky ballil. Franzi lubab suuremeelselt Pepil endal seda kleiti kanda ja peol komtesside tantsus tema asemel esineda. Saabub vürst Ypsheim-Gindelbach, krahv Zedlau ülemus. Ta satub kokku Franzi isa Kagleriga, kes esitleb end majaproua isana. Ypsheim järeldab sellest, et majaproua Cagliari ongi krahvinna. Ja kui suvevillasse ilmub tõeline krahvinna, peab vürst teda hoopis tantsijannaks ja krahvi armukeseks. Nüüd on krahv sattunud raskesse olukorda. Ta palub vürstil Cagliarit esitleda kui oma naist. Vürst aga saab valesti aru ja esitleb krahvinnat oma naisena .
II vaatus
Ball krahv Bitowsky palees.
Krahv Bitowsky organiseeritud suurel tantsupeol selgitab krahv oma suhteid krahvinna Zedlauga, tantsijanna Franzi ja Pepiga. Nii krahvinna kui Cagliari on otsustanud mees endale võita. Krahv ise on aga ainult Pepist huvitatud. Viimane läheb peol Josefiga tülli ja otsustabki Hietzingisse krahviga kohtuma minna. Krahvinna tahab oma mehele õppetunni anda ning kutsub vürsti, kes teda endiselt tantsijanna Cagliariks peab, samuti Hietzingisse.
III vaatus
Rahvapidu Hietzingis.
Krahv Zedlau ja Pepi on äärmiselt üllatunud, kui rahvapeole ilmuvad nii krahvinna Zedlau ja vürst Ypsheim, kui ka Franzi ja Josef. Algab üldine suhete klaarimine. Cagliari, kes on krahvi peale ikka veel natuke pahane, otsustab koos krahvinnaga krahvi üle pisut nalja heita. Lõpuks kõik selgineb, krahv tõotab oma naisele truudust, Cagliari leiab vürsti ja Josef ning Pepi kuuluvad jälle kokku.