Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laamtektoonika (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

LAAMTEKTOONIKA
Mis on laam ?
  • Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab – suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli
  • Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all).
    7 suurt ja 20 väikest
    laama


  • Euraasia laam
  • Aafrika laam
  • Lõuna-Ameerika laam
  • Põhja-Ameerika laam
  • Vaikse ookeani laam
  • Austraalia
  • Nazca
  • India
    LAAMAD
    Laamtektoonika ehk laamade
    liikumine


  • Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal;
  • laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad “ ujuvad ” ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril;
  • laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 2-20 cm/a;
  • liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud.
    Laamade vastastikustest
    liikumistest tulenevalt on kolm laamadevahelist piiri:
    divergentne e. lahknemispiir
    (eemaldumine);
    konvergentne e. kokkupõrkepiir
    s.o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub:
    1) kahe ookeanilise laama
    kokkupõrge;
    2) ookeanilise ja mandrilise
    laama kokkupõrge;
    3) kahe mandrilise laama
    kokkupõrge;
    transformne e. kahe laama
    nihke piir.
    LAAMTEKTOONIKA
    Laamade teineteisest
    eemaldumine


    toimub Atlandi ookeanis, kus
    Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid , ookean laieneb ; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst
  • Laamtektoonika #1 Laamtektoonika #2 Laamtektoonika #3 Laamtektoonika #4 Laamtektoonika #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 153 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaitom Õppematerjali autor
    laamad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    33
    ppt

    Laamtektoonika

    Laamtektoonika Koostaja Kene Kõiv Elva Gümnaasium Mis on laam? · Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab ­ suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all). Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal; http://www.gi.ee/geomoodulid/ · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel vahevöö ülaosal; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 220 cm/a; · liikumist põhjustavad vahevöö ülaosa aine liikumine. http://www.gi.ee/geomoodulid/ Laamade liikumine viimase 150 milj. aasta vältel

    Geograafia
    thumbnail
    3
    docx

    Laamtektoonika

    Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uuriv teadus mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915. aastal laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" plastilisel astenosfääril liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud laamad liiguvad 2-20 cm/aastas eristatakse seitset suurt (üle saja miljoni ruutkilomeetri), kaheksat keskmist (üle mln. km2) ja umbes 20 väikest laama (alla mln. km2) laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest

    Geoloogia
    thumbnail
    5
    docx

    Maa kui süsteem

    kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1. 2 ookeanilist 2. Ookeaniline (läheb alati alla) ja mandriline - > tekib süvik ja vulkaaniline mägi. (Lõuna- Ameerika ja Nazca) 3. 2 mandrilist laamat ( Euraasia ja Araabia). Tarnsformne e kahe laama nihke piir. Kui kaks ookeanilist eemalduvad tekib õhuke ookeaniline maakoor (rift), riftiorud, pangasmäestikud ja vulkaanilise saared (nt Island, Assoorid). Ida-Aafrika murrangute vöönd- seal on Kilimanjaro. O ja O põrkumine Tihedam laam sukeldub, tekib süvik, nt Mariaani süvik: Vaikse ookeani ja Filipiini laamad ( 11022m). Kaarsaarestik (nt Jaapan, Mariaani saared, Filipiinid). Seal piirkonnas esineb maavärinaid, alla läinud laamas tekkinud pinged tekitavad maavärinaid.. *Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. O ja M põrkumine. (subduktsioon) Nazca ja Lõuna-ameerika O sukeldub, tekivad süvikud, kurdmäestikud (nt Andid) purskavad vulkaanid ja esineb tugevaid maavärinaid. M ja M põrkumine Euraasia ja India=> Himaalaja

    Geograafia
    thumbnail
    5
    docx

    Maateadus eksamiks

    Sünklinaal on kurrutuse toimel tekkinud negatiivne pinnavorm ja antisünklinaal on positiivne pinnavorm. Maa pikalaineline kiirgus, kuidas tekib? Pikalaineline kiirgus- soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4­100 µm. Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. Erinevad laamade kokkupõrke variandid - Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete kilomeetriteni, püstsuunas mõnekümnest (ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini (mandrite keskosas ja kõrgmägede all). Enamik tänapäeva kaheksast suurest laamast hõlmab nii mandrilist kui ka ookeanilist maakoort, ainult Vaikse ookeani laam on tervikuna ookeaniline. Laamad piirnevad murrangu e. riftivönditega. liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud.

    Maateadus
    thumbnail
    8
    doc

    Maateadus

    Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Teadlaste poolt välja töötatud laamtektoonika teooria võimaldab selgitada enamiku maavärinate tekkepõhjusi. Selle kohaselt koosneb maakera pindmine kiht umbes kümnest suuremast ja kahekümnest väiksemast laamast. Iga laam koosneb maakoorest ja vahetult selle all olevast vahevöö osast, mille moodustavad tulised kivimid. Teadlased nimetavad maakoort ja vahevöö ülemist osa hõlmavat kihti litosfääriks. Laamad liiguvad aeglaselt ja pidevalt mööda astenosfääri (vahevöö kiht, mille moodustavad plastses olekus kivimid)

    Maateadus
    thumbnail
    32
    docx

    Ooeaniline ja mandriline kliima

    3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam

    Geograafia
    thumbnail
    4
    doc

    GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE

    kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Subduktsioonivöönditega on ümbritsetud suur osa Vaiksest ookeanist (Vaikse ookeani tulerõngas). o Kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik). Veealuste vulkaanide vöönd moodustab üle merepinna kerkides vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt). Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv

    Geograafia
    thumbnail
    8
    pptx

    Mäestike teke

    Kuidas tekivad mäestikud? Mäestikud võivad tekkida põhiliselt kolmel moel: ● Kurdmäestikud tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel. Kokkupõrkanud laama pind kortsub ning suruvad ja kergitavad kivimit, mida nad kannavad. Kurrutuse kõrgus sõltub kivimitüübist ning kokkupõrke tugevusest. Apalatšid Ameerikas, Alpid Euroopas ja Himaalaja Aasias on kurdmäestikud. ● Vulkaanilised mäestikud tekivad seal, kus ookeaniline põrkub vastu mandrilist laama. Ookeaniline laam, mis on raskem, sukeldub mandrilise laama alla. Ookeanilise laama esimene serv sukeldub sügavale vahevöösse, kus ta üles sulab. Magma tõuseb pinnale, tekitades vulkaanilisi mäeahelikke. Vulkaanilised mäestikud on näiteks Kaskaadid ja Andid. ● Pangasmäestikud tekivad sinna kohta, kus maakoor on murrangu tõttu murdunud ja üks osa sellest teise suhtes on kõrgemale tõusnud. Nad tekivad kahe teineteisest eemalduva laama eralduspiiril

    Kategoriseerimata




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    aabitsakukk profiilipilt
    aabitsakukk: mitte eriti põhjalik aga aitas

    19:22 19-12-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun