Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Distributiivne õiglus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õiglus, oman, nozick, rawls, maksud, distributiivne, kahjustamine, arvas, kaldus, laissez, faire, toov, eelistatum, rawlsi, skeemiga, baseerub, käsitlemisel, staatusele, lähtu, kindlast, olemuselt, hüved, seadusliku, tunnistab, rahaga, röövimine, vabaturg, tegijad, annetused, locke, vabaturu, printsiipi, tooraine, tööjõud, konkurents, kaubadtehtuna kaasa tuua ühiskonnale ja selle liikmetele märkimisväärset kahju. (saastamine, porno) ..Kui rakendaksime kahjuprintsiipi siis oleksid paljusid tänapäeva seadusi väga raske kaitsta. Printsiibist lähtuvalt eutanaasia, abordi, duelli, enesetapu puhul sekkuda ei tohi, sest kahjut teistele pole. Järeldus: Kahjuprintsiip on liiga nõrk. 11.-12. ÕIGLUS 1. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav õiglus e distributiivne, sotsiaalne, majanduslik. J-õiglus eelneb K-õiglusele. Jaotava õigluse põhiküsimuste hulka kuuluvad küsimused on: .. õigluse objekt (mida tuleks jagada): vara, võim, respekt .. õigluse subjekt (mille või keele vahel jagada): inimesed (elavad, surnud..), rahvad, riigid .. mis on õige jaotus: igaühele vastavalt tema väärtusele/vajadusele/panusele/staatusele või kõigile võrdselt .. pole oluline, kes jaotust korraldab
mitte kalduvusest, ihadest ja tunnetest. Teo motiiv Kantile tähtsam kui tagajärg. „Mõistus nõuab, et me iialgi ei varastaks ega valetaks.” Kanti kriitika: 1. Vastuolus intuitsiooniga (mõrvar küsib, kas jälitatav teie keldris peidus, Kant vastaks jah!) 2. Emotsioonide roll (ignoreerib emotsioonide nagu kaastunne, sümpaatia jne rolli moraali valdkonnas). 3) vooruseetika – vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, eneseväärikus, tõearmastus, õiglus (Aristoteles) Keskendub indiviidi elule tervikuna. Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis, et naudiks hea olemist, et poleks kiusatust halba teha. Voorused avalduvad toimepandud tegudes. Inspiratsiooniallikas: Aristoteles: „Inimelu eesmärk on „õitseng”. Voorus on käitumise ja tundmise muster, kalduvus
küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma mitteaistitavatest põhjusetest. Mis eksisteerib? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu (hinge)? Kas inimese tahe on vaba? 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? õigusfilosoofia
küsimuses? Liberaalid/libertaarid kalduvad vastama eitavalt:vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid ja egalitaarid kalduvad vastama jaatavalt: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt kuid siiski kausaalselt. 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? 1.Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste suhtes(tõde, õiglus).Kas vabadus kaalub nad üles.Libertaar R.Nozick:vabadus on tähtsam kui õiglus:teatavate õiglusprintsiipide ülalhoidmine (nt kõigile võrdselt mingid hüve) nõuab sekkkumist indiviidie vabadusse.I.Berlin- Ei tasu naiivselt eeldada, et väärtused sobivad omavahel hästi kokku. 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Sest keelatav seiskukoht ( arvamus)võib olla tõene.(vabaduse ja tõe seos). Väära seisukoha (arvamuse)keelamisega takistatakse mõistmast tõde.Tõde muutub dogmaks 9. Kuidas põhjendab Mill vabadust
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
kannab nende poolt tehtud töö Selle lähenemise põhiküsimus seisneb selles, et praktikas on väga rakse ära määratleda mis on panus, jõupingutus või kompensatsioon, veelgi raskem on neid mõõta kaasaegses majanduses. Samuti, moraalne vastuväide rõhutab seda, et teenetel põhinevas heaoluriigis majanduslikud toetused sõltuvad teguritest mida inimesed ei saa kontrollida. John Rawls oli esimene kes sede argumenti välja tõi. Kuna inimese tootlikus on mõjutatud paljude teguritega mida inimene ei saa kontrollida siis järelikult teenetel põhinevaid toetusi samuti ei ole võimalik täielikut kontrollida. (John Stuart Mill oli samuti selle lähenemise vastu, kuna tema arvates, teenetel põhinevaid printsiipe rakendamine eeldaks draamatilisi muutusi kaasaegses majanduses nin vähendaks ebavõrdsust.)
Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud). On metafüüsika haru. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: 1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? 3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? 4. relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) 5. esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? 6
Võime öelda, et riigi suurus või väiksus maksukoormuse ja tulude ümberjaotamisega seoses sõltub väga olulisel määral nendest valikutest, mis tehakse sellesse gruppi kuuluvate teenuste nõudmise ja pakkumise vastavusse viimise osas. 3. Merkantelistid, A. Smith ja J. M. Keynes riigi rollist. SMITH Liikumapanevaks jõuks pidas Smith indiviidide toimimist, kes lähtuvad oma individuaalsest huvist ja kasumitaotlusest. 19. sajandi prantsuse ökonomistid kasutasid samas tähenduses mõistet Laissez faire (las käia, toimida). Mida Smith arvas riigi osast. Toome välja nende valdkondade loetelu, mille puhul Smith pidas oluliseks riiki: 1) ühiskonna kaitsmine teiste sõltumatute ühiskondade ülemvõimu ja sissetungi vastu. Selles mõttes võime rääkida eelkõige riigikaitsest, aga siia võib liigitada ka tegevused, mis on suunatud näiteks teise riigi rahandusliku ülemvõimu tõkestamisele; 2) ühiskonna iga liikme kaitsmine teiste ühiskonnaliikmete eest
teistega võrdsed võimalused 16. Milline peaks Robert Nozicki meelest olema ideaalne riik ja ideaalne maksusüsteem? Nozicki järgi on ideaalne riik (minimaalriik) selline, mis ei sega end oma kodanike ellu muuks, kui vaid selleks, et tagada kõigile julgeolek (kaitse vägivalla eest). Riik peab kaitsma indiviidide õigust sellele, mida nad juba omavad. Kõik muu haridus, tervishoid võib olla eraettevõtlus Maksud Nozicki järgi on kurjast - kui tõstakse maksud, siis see sunnib kapitali riigist ära voolama; peavad olema võrdsed 17. Kumb maksusüsteem vastab rohkem R.Nozicki kujutlusele ideaalsest maksusüsteemist, kas Rootsi või Ameerika Ühendriikide? Ameerika Ühendriikide, sest sealne süsteem on üles ehitatud nii, et igaüks peab ise tegelema oma tervisekindlustusega, sealsed maksud on madalamad kui Rootsis ning ka ebavõrdsust on rohkem. Rootsi on
6 Põhivastuolu seisneb heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku lähenemisviiside vastandumises. Kui heaoluökonoomika uurib peamiselt ideaalolukorda sellest, kuidas indiviidid n-ö peaksid käituma, siis ühiskondliku valiku lähenemine arvestab enda käsitluses poliitilises maailmas tegutsevate indiviidide tegelikku käitumist, mis on omakasupüüdlik. 35. Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana? Makse nähakse kui hinda, mida mida kodanikud peavad mingi avaliku hüvise eest maksma. See käsitlus võimaldab aru saada kui otstarbekas mingi avalik hüvis on, sest kui indiviid hindab hüvise eest makstavat maksu liiga kõrgeks, siis ta ei maksa selle eest ja hüvist ei tule enam pakkuda. Siiski on paljude hüviste puhul indiviidi saadav heaolu raskesti tunnetatav
ametiaja lõpus vaadati (tavaliselt kohtu ees) üle kõik tema sooritatud teod, 3. ametiaja lõpus kontrolliti, kuidas ta rahva raha on kasutanud. Ametnikku tagasi valida ei saanud, teda kontrolliti enne ja pärast ametisoleku aega. Viiesajanõukogu oli kõrgeim võim, sest arutas kõik rahvakoosolekule (ekleesiale) tehtud ettepanekuid ning ka riigiametnikud ja sõjavägi allusid sellele nõukogule. Nõukogu kuulutas sõdu ja sõlmis rahu, lõi sõjalisi liite, määras maksud, kõik see omakorda läks veel rahvakoosolekule heakskiidu saamiseks. Poliitilised ideaalid: 1) Kodakondsus oli ateenlaste kõrgeim au. Perekond, sõbrad ja vara, neid nauditi parimal juhul kui elemente sellest ülimast heast, mis väljendus selles, et inimene omas kohta linnas ja selle tegemistes. Perikles: "Inimene, kes ei tunne huvi avalike asjade vastu, on kasutu" ja ,,Kuigi vähe on poliitika
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem.
Kas voorusest piisab õnneks? Stoikute vastus (Cicero, Seneca, Marcus Aurelius) · voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus ehk õige arusaam sellest, mis on hüve, kuidas voorused ja hüved seonduvad · tõeline hüve on see, mis on oma loomu poolest hea. Kas tervis, nauding, rikkus, sünnipära on loomu poolest head? ei ole, sest väärtus sõltub sellest, kuidas ja milleks neid kasutatakse. Tõelised voorused on tegutsemisviisid: õiglus, mõõdukus, julgus on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel. Välised hüved on meist sõltumatud ja võime nad vastu enda tahtmist kaotada. Seesmised hüved ehk meie enda käitumine, mõtlemine, tunded ja ihad on midagi, mida saame kontrollida. Nende omamises saame olla kindlad. Epictetos: peame olema väliste hüvede suhtes täiesti ükskõiksed. Kõik need sündmused, mis toovad kaasa
Need 50 moodustasid prütaneia, mida juhtis üks nõukogumees üheksast mitteametisolevast suguharust. See juht omas tegelikku kontrolli ning toimis kogu nõukogu nimel, ta valiti liisuga üheks päevaks ning ateenlane sai seda ametit pidada vaid päev elus. Viiesajanõukogu oli kõrgeim võim, sest arutas kõik rahvakoosolekule (ekleesiale) tehtud ettepanekuid ning ka riigiametnikud, sõjaväegi allusid sellele nõukogule. Nõukogu kuulutas sõdu ja sõlmis rahu, lõi sõjalisi liite, määras maksud, kõik see omakorda läks veel rahvakoosolekule heakskiidu saamiseks. 2 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Kohtute liikmed määrati demoste poolt, igal aastal valiti 6000 kodanikku, kellest seejärel valiti liisuga teatud kohtutesse ja teatud juhtumite üle otsustama. Selleks pidi kodanik olema vähemalt 30- aastane
heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku koolkondade vahel. Vastuolu seisneb selles, et heaoluökonoomika läheneb avalikule sektorile üldistatud huvide ja põhimõtete aspektist, ühiskondliku valiku ökonoomika võtab lähtepunktiks aga indiviidi ja tema omakasu poole pürgiva loomuse. Samuti on alternatiivseteks lähenemisteks poliitökonoomika ja lepinguteoreetiline lähenemine. 35.Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana? Maksud kujutavad endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest selles mõttes, et seda ei ole mõttekas pakkuda, kui indiviid peab selle eest makstavat hinda liiga kõrgeks. Maksud on kui kodanikkonna poolt makstav hind ühiste vajaduste rahuldamise eest, mille optimaalse taseme saavutamiseks tuleb arendada demokraatlikke otsustusmehhanisme. Maksude
Antiikaja käsituste kohaselt oli jumalikustatud loodus alati ise eksisteerinud, kristluse dogmaatika kohaselt on vaid Jumal ise primaarne ja igavene. Tema loob maailma, mis on samuti igavene (monoteistliku jumalakäsituse mõju). Inimene loodi teatud ajahetkel ja Jumala loodut saavad inimesed tunnetada vaid sellest alates. Jumal üksinda teab seda, mis alati on olnud, sh mis on 13 tegelikult õiglus ja õigus, hea ja kuri. Inimesed suudavad hoomata vaid tühist osa jumalikust kõiksusest (kõiketeadmisest), aga hea seegi. Seetõttu on teoloogilistes teooriates põhipostulaadiks, et õiguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe). Jumal ei eksi, inimene aga küll - kui juba maapealne riik on täiusliku taevariigi puudulik peegeldus, siis ei ole ka inimeste loodud õigusega lugu parem. Jumala tahtes väljenduvad absoluutselt õiglased
teadus heast ja õiglasest. Juriidilises mõttes võiks 'õigus' tähendada sotsiaalset korda, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid, ehk siis kehtivate õigusnormide kogumikku (nimetatud ka positiivseks õiguseks või õiguseks objektiivses mõttes), inglise keeles 'law'. Positiivsest õigusnormist tulenev igaühe õigustus on subjektiivne õigus, inglise keeles 'right'. Ülaltoodu jätkuks saame küsida, mis on õiglus? Küsimust õiglusest käsitletakse erinevates valdkondades, nagu nt eetikas, õiguses, aga ka argielus. Väärtusõpetusena uurib eetika, millistest printsiipidest peaks oma käitumises ja otsuste langetamisel lähtuma üksikisik. Õigusteadus, mis on seotud nii väärtuste kui eetikaga, otsib muuhulgas vastust küsimusele, kas õigus on õiglane. Õgusteaduses kesksel kohal hea ja kurja probleem, see on sügavalt eetiline teadus.
abi, peavad seda ühiskonna võimaluste kohaselt saama. Järgides eelpooltoodud printsiipide põhimõtteid, võib rääkida ka nn (sotsiaalse) õigluse standardite (standards of equity) kehtestamise võimalusest, kuigi absoluutselt objektiivseid põhimõtteid õigluse käsitlustes ilmselt polegi olemas, sest erinevatel ühiskondadel ja ajajärkudel võivad olla erinevad arusaamad sellest, mis määrab õigluse. Üldiselt ei ole õiglus sünonüümiks mõistele võrdsus. Kolm üldlevinud õigluse standardit on: 1. Toetav (kaasaaitav) standard (contributory standard). Inimesel peaks olema õigus ühele osale ühiskonnas toodetud hüvistest ja teenustest, vastavalt temapoolsele panusele, kaastööle ühiskonnas. Need, kes teevad rohkem (kaas)tööd, peaksid ka ühiskonnalt vastu saama suurema osa (töö järgi jaotamise printsiip). Keeruline on aga tehtud töö mahu ja kvaliteedi õiglane hindamine, probleemid tekivad
Positiivsed ja negatiivsed väärtused · Positiivsed: on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) · Negatiivsed: on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused · Individuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis · Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtusi võib jaotada valdkonniti: Väärtused (näited): · Tervis, asjad, turvalisus · Majanduslik tootlikkus · Ausus, õiglus, hoolivus · Altruism, sõprus, armastus · Vabadus, õiglus, võrdsus · Ilu, graatsia, sümmeetria · Usk, pühadus, halastus · Teadmised, tõde, tarkus · Looduse puhtus, elamiskõlblikkus Väärtuskategooriad: · Materiaalsed, füüsilised · Majanduslikud · Moraalsed · Sotsiaalsed · Poliitilised · Esteetilised · Usulised · Intellektuaalsed · Ökoloogilised Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1
Eelpool kirjeldatu on traditsioonilised arusaamad õigusest. Tänapäeva arusaam õigusest on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil ta saab korrastada, suunata, ka käsikida õiguse subjekte. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus. Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 38-41 Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Tööõigus – mõlemas Avalikku õiguse alla kuuluvad:; rahvusvaheline õigus; riigi- ja konstitutsiooniõigus; haldusõigus; kirikuõigus; karistusõigus; kohtu- ja protsessiõigus; finantsõigus; sotsiaalõigus.
preambula (sissejuhatav osa): ... kikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, ...mis on rajatud vabadusele, iglusele ja igusele...) (141). Demokraatlikus riigis on positiivse moraali normid aluseks ja kriteeriumiks õigusloomes, neid toetatakse igati praktikas ja samas on riigi õiguspoliitika suunatud negatiivse moraali ilmingute elimineerimisele. Ideaaljuhul kattuvad moraalinorm ning õigusnorm - õiglus on õiguse sisuks. P.3.3. Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Loengumapi riigi osas selgitati, et korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks (tüüpilised: nt keskaegsed aadliorganisatsioonid või käsitööliste tsunftid; kaasajal nt:
võimalik õigust tänapäeval ette kujutada. Alexy ütleb, et õigus kutsub üles õiguspärasele (õiglasele) käitumisele mitte ise, vaid läbi esindajate (otsustajate). Laias laastus on siin tegemist kõigiga, kes osalevad õiguslikult relevantses elus. Nende ülesandeks on tõstatada oma tegevusega nõude sisu. Selles avaldub muidu neutraalse sätestatud õiguse ülipositiivne loomus. Alexy demonstreerib, et õiglus pole midagi muud, kui õiglane jaotamine ja õiglane hüvitamine ning see eksisteerib kõikjal õigussüsteemis. Lisaks eristab Alexy ametnike subjektiivset arvamust käitumisest seaduse nimel. Viimasel juhul lähtutakse alati seadusest ja selle mõttest taaskord üles kutsudes õiguspärasele käitumisele. Taolise üleskutse sisuna näeb Alexy kõigi poolt aktsepteeritavat ning kõigile suunatut. Seetõttu kuulub ta samuti õiguse kriitilisuse dimensiooni.
materiaalne maailm eksisteerib ainult niivõrd, kuivõrd inimese mõistus suudab seda endale ette kujutada. Selle järgi on kõik objektid, nähtused olemas aprioorselt vaatamata sellele, kas inimene üldse nendele mõtleb. Vastandina materiaalse filosoofilise käsitluse järgi on primaarsed materiaalsed esemed ja teisene on mõte selle kohta, Materiaalse on objekt, mida inimene tunnetab. Comte arvas, et ühiskond areneb alati lihtsamatelt vormidelt keerulisemateks. Arengul on kaks seadust (kirjeldas sotsiaalseid nähtusi): 1. Sotsiaalsete funktsioonide orgaaniline diferentseerumine 2. Nende funktsioonide koordinatsioon Comte ei saanud populaarseks, sest tema ideoloogiline lähenemine võrdsuse/ebavõrdsuse käsitlemine polnud töölisklassile meeldiv, sest ta leidis, et sotsiaalse ebavõrduse vastu pole õige võidelda, sest need, kes siin ilma on rõhutud, peavad lootma, et
Väärtuste jagamise üle ühiskonnas on alati vaidlusi ja vastuolusid, kuna igaühel on oma idee kuidas neid jagada tuleks. "Jagamine" (allocation) Väärtuste jagamine on protsess, mille käigus tehakse otsuseid midagi kellelegi anda ja kellelegi mitte anda. Väärtuste jagamine toimub alati kui mõni poliitiline otsus vastu võetakse. "Autoritaarsus" Inimesed on sunnitud valitsejate tehtud otsustega nõustuma, (ka siis, kui see neile soodne pole. Näit: maksud, ebameeldivad seadused. ) Miks inimesed aktsepteerivad võimu: 1. Seadusekuulekus (kuna ta usub et riigi seadused on hästi koostatud) 2. Traditsioon (kõik inimesed on juba kaua aega võimule allunud) 3. Karismaatiline liider 4. Sotsiaalne leping inimese ja riigi vahel 5. Sotsialiseerumine (poliitilise sotsialiseerumise kandjad võivad panna inimese uskuma / aru saama, et riigi tegevus on hea ja kasulik) 11
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
Eesmärk tähendab lõppseisundit, ideaalseisundi saavutamist. Teoloogiliselt on absoluutsed karistusteooriad põhjendatud arusaamaga maisest maailmast kui Jumala loomingust ning jumaliku ja maise olemise kooskõlast. Filosoofiliselt tuginevad absoluutsed teooriad Kanti ja Hegeli seisukohtadele. Kanti arvates kujutas kriminaalseadus endast kategoorilist imperatiivi, st kõigist eesmärgikaalutlustest, kaasa arvatud ülepreventsioonist vaba õigluse käsku. Karistus on tasu süü eest, see peab õiglus ja on juba seetõttu õiglane. Hegel põhjendas karistust dialektilise skeemiga, mille järgi õiguskord kujutab endast üldist tahet, millele õigusrikkuja vastandab oma eritahte. Viimast peab karistus eitama ning ületama. Nii manifesteerib ühiskond oma üldise tahtega eritahte eitamise ning näitab, et süütegu ei ole tõeline. Kui süütegu on õiguskorra eitamine, siis karistus peab süütegu, st eitust eitama ning õiguskorda kinnitama.
kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: - sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev - koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled - dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa - solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. 12. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus) Sotsiaalsed lõhed. Sotsiaalne sidusus ja sotsiaalne tõrjutus õpik lk.57 Inimarengu jätkumiseks peavad ühiskonna liikmed olema omavahel seotud sellisel viisil, et nad saaksid normaalselt areneda: õppida
Demokraatia definitsioon Termin demokraatia hakkas levima peale Suurt Prantsuse revolutsiooni. Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Kelle huvides toimub valitsemine? Rahva huvides (vähe tõenäoline), rahva enamuse huvides (tõenäolisem), erinevate sotsiaalsete gruppide huvides (kõige tõenäolisem). Mis on demokraatlikud väärtused: vabadus, võrdsus, vendlus, õiglus, tolerantsus. Briti entsüklopeedia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides (ehk otsene demokraatia); valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad sama õigust nende poolt valitud ja nende eest vastutavate esindajate kaudu (ehk esindus demokraatia); valitsemisvorm, milles enamuse võimu teostatakse põhiseaduslike piirangute raamistikus, mis on loodud
sümbioos, vastastikustele huvidele toetuv liit, mida ideoloogiliselt esindab kujutlus, et õigus juriidilise regulatsiooni vormis on ja peabki olema monopoolse võimu instrument, riigivalitsuse seadustesse valatud tahe. Vastavalt sellele leitakse juriidiline õigustus võimu igasugustele manipulatsioonidele, omavolile ja kuritarvitustele. Ius est ars boni et aequi- jurist Celsus. kaks mastaapi, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine, on õiglus ja headus. Õiguse käsitlemine ei ole vastavate reeglite mehaaniline käsitlus, vaid see seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. Tänapäeval näeks Celsuse määratlus: õigus on teadus heast ja õiglasest. Õigusteaduses on kesksel kohal hea ja kurja probleem, see on sügavalt eetiline teadus. I. Tammelo kirjutab ,,tung õigluse poole on omane meile kõigile. Ebaõiglust põlgab igaüks..."
...............................................................217 EV ERAÕIGUS.......................................................................................................................218 Tsiviilõigus................................................................................................................................218 TSIVIILÕIGUS.......................................................................................................................222 VÕS § 293. Maksud ja koormised....................................................................................222 VÕS § 573. Ülalpidamislepingu vorm..............................................................................222 Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud.....................................................222 3
ühest rassist inimesed (valged on kõrgemad). Inimkond jaguneb bioloogiliste ja geneetiliste omaduste alusel erinevateks rassideks. Rassid jaotatakse: a. Aarialased- kultuuri loojad ja arendajad b. Rahvad, kes on võimelised kultuuri kandma, kuid mitte looma c. Juudid- kultuuri purustajad Fiskaalpoliitika Eelarve ja maksupoliitika. 1) Kõrged või madalad maksud. Maksude ülekoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud varieerida. 2) Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3) Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus,
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
annaabi.ee 
