Eesti Maaülikool Diskrimineerimine on eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel, õiguste kitsendamine ja alavääristamine. Diskrimineerimine liigitatakse otseseks ning kaudseks diskrimineerimiseks. Otsese diskrimineerimise all mõistetakse olukorda, kus sarnastes tingimustes olevatest isikutest koheldakse kedagi teistest halvemini tulenevalt selle isiku rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puuetest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist. Kaudne diskrimineerimine ilmneb siis, kui pealtnäha neutraalsed tingimused, kriteeriumid või tavad seavad kedagi ebasoodsasse olukorda tulenevalt tema
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5
pöörduvad. Nii jääb ka ära kohuse liigne koormamine. Ja just ühtse seaduse alusel on komisjonil kergem kindlaks teha, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte. Seadus, mis suunatud naistele Mis seal salata - olgugi, et seaduse nimi on Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis ei sisalda endas mingit viidet ainult naistele, on tegu eelkõige naiste õigusi kaitsva seadusega. See naistekesksus ongi see, mida meessugu seaduse juures ei salli, tuues välja olukordi, mis ka mehed on dikrimineeritud ja allasurutud. Tõsi see on, et ühiskonnas võib näha ka tugevama sugupoole diskrimineerimist (sõjaväe kohustuslikkus, madalam eluiga, enesetappude kõrgem arv kui naistel, ühiskonna ootus mehe edukusele jne ), kuid miks ei osale seaduse koostamise protsessis sama palju mehi kui naisi. Seda, et seaduse eestvedajateks on naised, heidetakse ette meessoost poliitikute poolt, olgugi, et meestel on täpselt samasugused õigused
pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Võrdõiguslikkuse ajaloost Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. Samas pandi sel perioodil alus nende arusaamade muutumisele. 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO
Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad.
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool Getter Suup SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Referaat Alatskivi 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4 FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest
integratsiooniprotsessis alahinnata. Eesti- ja venekeelsete inimeste osalusaktiivsus kodanikeühendustes on sarnane, aga venekeelsed inimesed on tunduvalt vähem huvitatud osalusest ühiskondlikus tegevuses (RIP 2008-2013, lk 115). Peamiseks huvi vähesuse põhjuseks võib tuua selle, et ühiskondlikus elus toimuv ei kõneta vene vähemust, Eestis toimuv alatihti ei huvita vene vähemust, pigem huvitab neid emamaal toimuv. Olulisel kohal on ka diskrimineerimine. Eelkõige peab vene vähemus diskrimineerimise all silmas nii formaalsete võrdsete õiguste puudumist poliitiliste õiguste ja hariduse kättesaadavuse osas kui ka võrdsete võimaluste puudumist, eelkõige ametliku info kättesaadavuse osas (RIP 2008-2013, lk 115). Diskrimineerimine väljendub vene vähemuse sõnul just suhtumises neisse ja riigi suhtumises diskrimineerimisse. Vene vähemus taotleb riigi kaudu diskrimineerimise vähendamist, mis tähendab seda, et riik julgustaks vene
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
Sissetulek Pensioni potensiaalne suurus Pensioni asendusmäär Tervislik seisund oluline mõjutaja, ei oma mõju, ainult tõsine terviseprobleem Säästud Perekonna stuktuur Ootused sissetuleku kohta Ootused tervise ja eluea kohta Ootused pensionipõlve suhtes Tööga seotud pakkumispoolsed tegurid: Rahulolu tööga ja see, kas töö on huvitav ja väljakutset pakkuv, väsitav Pühendumus karjäärile ja see, kas ollakse oma karjäärieesmärgid juba saavutanud Vanuseline diskrimineerimine Sotsiaaldemograafilised tegurid: Sugu ei oma mõju, mehed lähevad hiljem pensionile Pereseis ei oma mõju, partneri surve Vanus vanemad inimesed tahavad hiljem pensionile minna Tööjõu nõudluspoolsed tegurid Töötingimused autonoomia ja tööpinge Vanemaealiste töötajate produktiivsus Töötururegulatsioonid, ametiühingud Pensionile mineku rahaline soodustamine Riikide tüpoloogia lähtuvalt tööturult pensionile siirdumisest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.......................................................................................................................8 kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Inimesi eristavaks tähtsamaks tunnuseks on sooline kuuluvus - mehed ja n
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik
Seega on subkultuuri seisukohalt keskmisest eristuvad noored samaväärsed kõrgmoe kaudu keskmisest rõivakandjast eristuvate täiskasvanutega. ---- Noorsooprobleem -> noored kui probleem Noored kui röövlid (thugs – autopõletajad, koolitulistajad, comorra mootorratturröövlid vms) Noored kui tarbijad (alkohol, uimastid, suits, rasestuvad korterijärjekorda saamiseks, hoolivad ainult endast jne) Noored kui ohvrid – sündinud düsfunktsionaalsetes peredes, kehva haridusega, töötud jne --- Noored sünnitajada: Üsnagi suur probleem USA-s (820 tuhat noort sünnitajat 3.954 sünnist 2011). 80% noorte sünnitajate lastest on mitteplaneeritud 4 noort naist 10-st, kelle esimene seksuaalakt oli vanuses 13-14 aastat väidavad, et see oli soovimatu (vägivaldne) Iga 4-s noor ema saab teise lapse 2 aasta jooksul peale esimest sünnitust Noorte emade haridustee on eakaaslaste omast lühem (vähem gümnaasiumi- või
Eakate ja tööjõu-uuringu üldkogumi hõivealade võrdluse põhjal on eakaid mõnevõrra rohkem hariduses ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, tunduvalt vähem ehituses ja kaubanduses. Muudel tegevusaladel on eakatel enam-vähem sama suur esindatus. Tihti makstakse eakatele sama töö eest väiksemat palka kui noortele, siinkohal võib rääkida diskrimineerimisest. Tööelus võib vanuseline diskrimineerimine toimuda vähemalt neljas erinevas vormis: tööle võtmisel, koolitusel, edutamisel ja suhtumises vanemaealisesse töötajaskonda. Vanusega seotud diskrimineerimise kohta on raske andmeid leida, sest sageli on diskrimineerimine kaudne. Eestis ei ole tööandjate vastavaid hoiakuid seni uuritud, seetõttu on põhjust käsitleda Rootsi tööturuameti tehtud tööandjate uuringut. Sellest selgus, et tööandjatele on kõige vähem atraktiivsemad vanemaealised töötajad võrdluses
partnerid töötavad ning nende sissetulek on oluline pere majanduslikuks toimetulekuks. Sageli on ühe partneri osalus sissetuleku kindlustamises suurem. See võib viidata võimu võimalikule ebaproportsionaalsele jaotumisele peres, kuna peresiseste võimusuhete üheks aluskomponendiks on majanduslikud ressursid (vt nt Steinmetz et al. 1990). Statistikaameti uuring kinnitab, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised. Monitooringusse kaasatud 1574-aastastest meestest enam kui kolm neljandikku (78%) väitsid, et nemad on leibkonnas suurima sissetuleku saajad, naistest määratles ennast peamise tulutoojana iga teine (51%). Ennast perekonna suurima sissetuleku saajateks pidavate naiste üsna suur osatähtsus tuleneb sellest, et suhteliselt suur osa nimetatud vanuses naistest elab ilma partnerita (üksikud, lahutatud ja lesed)
meestele või naistele. Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida.
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on
Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-ülene tööotsing, -nõustamine, koolitus jt) · Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Sotsiaalhoolekande areng Eestis
eesmärkide saavutamiseks. See on riigi sekkumine ühiskondlikesse suhetesse, et tagada kodanike heaolu. See on valdkond, mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast, politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest. Sotsiaalpoliitikal on eesmärkideks: 1. poliitilised eesmärgid - klassivastuolude leevendamine ja rahvuslikud eesmärgid, rahvuse ühtsuse saavutamine, 2. eetilised eesmärgid - õiguslikkus, õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus, 3. majanduslikud eesmärgid - majandusliku arengu toetamine. Eesmärgid võivad olla kas ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. 1. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus 2
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema laps l
Matemaatikas on aga eesti- ja venekeelsete koolide tulemused suhteliselt sarnased. Ka ei seleta kehvem haridus, miks on vanematel töötajatel põhjendamata palgaerinevus väiksem. Seega jääb koolide taseme roll hilisema sissetuleku seletamisel küsitavaks. Võib küsida, kas põhjendamata palgaerinevus võib lähtuda mitte-eestlaste diskrimineerimisest tööturul. Analüüsi tulemused küll kinnitavad, et muulased saavad oma töö eest madalamat palka, kuid diskrimineerimine ei ole siiski tõenäoline. Esiteks ei ole arvesse võetud kõik olulised tegurid (nt töömotivatsioon), teiseks ei ole tööandjate diskrimineeriva käitumise kohta mingeid tõendeid. Küll aga on võimalik, et eestlasi eelistatakse töölevõtmisel, sest sissetulekute erinevused on noorte puhul suuremad. See viitab sellele, et tööturule sisenemine on mitte-eestlastel raskem. Niisugune käitumine võib sagedamini ette tulla kõrge palgaga töökohtade täitmisel,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Liivika Laisaar AÜSR1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Miniuurimustöö Juhendaja: Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Vaesuse põhjused............................................................................................................4 1.1. Mis on vaesus.........................................................................................................4 1.2. Vaesuse põhjustajad................................................................................................5 2. Vaesuse tagajärjed..........................................................................................................8 2.1.Vaesuse tagaj�
Laps võib aga toimunut teisiti ajuda ja tal tekib ebarealistlik kujutlus endast ja teistest. Vaimupuudega lapsed aimavad, et nad ei suuda teha asju sama hästi kui nende eakaaslased. Laps võib märgata, et teised teda vaatavad kui ta joonistab, räägib või midagi teeb. Ta satub ka tihti teistega konflikti, sest enesekontroll ja olukorra hindamise võime arenevad hiljem. Sellised lapsed võivad hakata vältima olukordi, millega nad hakkama ei saa ja põgeneda fantaasia maailma. Sageli ei osata olla nõudmistes sellise lapse suhtes teadlik. Nõutakse kas liiga vähe või paju. Madalad nõudmised on sageli lapse enesekontrolli ja teistega suhtlemise osas. Oluline on, et laps saaks positiivseid elamusi oma tegemistest rohkem. Tegevus võiks olla lustlik ja mitte ainult täiskasvanu poolt juhitud. Nii saab laps oma tegemistest ja oskamistest rõõmu tunda, mis paneb teda veel enam tegutsema
...23 Kokkuvõte ................................................................................................................................24 Kasutatud materjalide loetelu ...................................................................................................26 SISSEJUHATUS Vaieldamatult on hetkel kõige populaarsem teema majanduskriis ja selle tagajärjel tekkinud erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi. Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane. Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest.
järgima kokkulepitud printsiipe. 04.11.1950 kirjutati alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise korral sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Inimõiguste eesmärk on vältida diskrimineerimist, st inimeste vahel mingil põhjusel vahe tegemist näites selle järgi, et nad kuuluvad teatud rahvusesse või rassi, tunnustavad teatud usku või pooldavad teatud ideid. Inimõigused kehtivad nii üksikisikute kui ka inimrühmade kohta. Inimrühmad on näiteks perekond, välismaalased, vähemused, valitsusvälised organisatsioonid ehk vabaühendused jt. Inimõiguste subjekt võib olla ka rahvas või kogu inimkond. Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt: 1) põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused; 2) poliitilised õigused; 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; 4) kultuurilised õigused.
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struktuurist lähtuvad ehk põhjus
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Presidentalism USA hääleõiguslik kodanikkond valib nii parlamendi (seadusandlik võim kahekojalisel Kongressil) kui presidendi. President juhib valitsuse tööd ja peaministri ametikoht puudub, seega presidendi institutsioonil on suur võim. Kas Obama saamine USA presidendiks näitab USA ühiskonna äärmist demokraatlikkust? Põhjendage. Tooge välja nii Jah kui Ei pool. Jah, puudub inimeste diskrimineerimine rassi järgi. USA toetab multikultuursust ja pluralismi. Ei, rassiline diskrimineerimine on ühiskonnas olemas, kuid pole domineeriv. Unitaarriik on riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Eesti. Föderaalriik on riik, kus kohaliku elu korraldamisel on piirkondadel suurem vabadus. USA Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus ebademokraatlikud e diktaatorlikud
Sundus vastutada oma pere materiaalse heaolu eest. Probleem soolise võrdõiguslikkuse taotlemine kui naiste võitlus meeste vastu. Küsimus: kas ja mida mehed võidavad SVÕ saavutamisega? Mida on ära tehtud? 2004. aastal võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus. Reguleerib eelkõige tööelu. Siiski seadusel on üksi vähe jõudu (suunab käitumist ,,ülevalt alla"), kui ei muutu tegelik praktika ja hoiakud ühiskonnas tervikuna. Mis on üldse sooline diskrimineerimine? Sotsiaalses mõttes, inimest koheldakse lähtuvalt tema soost halvemini kui teisest soost inimest lihtsalt sellepärast, et ta on sellest soost. Eraldi mõiste sugupoole ahistamine, mis sisaldab peamiselt seksistlikke hoiakuid ja remarke, mis on ühele sugupoolele solvavad ja alandavad. Lähisuhtevägivald. Vaimne, füüsiline ja seksuaalne vägivald. On suhteliselt massiline nähtus ning seetõttu ei
suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud „Isesesvusmanifest”. Iseseisvusmanifestiga fikseeriti ka peamised vabadused (sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus) ja üldine võrdõiguslikkus. Esimest põhiseadust hakkas välja töötama 1919 aprillis otseste ja vabade valimiste tulemusena moodustatud Asutav Kogu poolt. Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Juba 1920.aastate lõpus algas Eestis diskussioon, et muuta senist põhiseadust. 1932-1933 toimusid Eestis kolm rahvahääletust: kahel Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer
küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud ,,Isesesvusmanifest". Iseseisvusmanifestiga fikseeriti ka peamised vabadused (sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus) ja üldine võrdõiguslikkus. Esimest põhiseadust hakkas välja töötama 1919 aprillis otseste ja vabade valimiste tulemusena moodustatud Asutav Kogu poolt. Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Juba 1920.aastate lõpus algas Eestis diskussioon, et muuta senist põhiseadust. 1932-1933 toimusid Eestis kolm rahvahääletust: kahel esimesel ei saanud Riigikogu põhiseaduse muutmise eelnõu vajalikku toetust. Kolmandal
ja passiivsed meetodid). Sotsiaalkindlustus sissetulek on oluline, kuid kuna esinevad riskid, mis takistavad inimesel tööle minemast, siis riik toetab teda. Riski leevendamise eesmärk on väärikas elu. Sotsiaalhoolekanne teenused, mida hoolekande raames osutatakse tagavad toimetuleku. Toimetulek sotsiaalteenuste, toetuste, abi ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem: inimõigused, isiku vastutus(kui ise ei saa, siis teised), abistamise kohustus(lähim tasand tuleb appi), toimetuleku soodustamine. Aktiivsed meetodid eeldavad inimese pingutust, et abi saada. Tööturuteenused: töötutele koolitused, arvutikursused jne. Passiivsed meetodid inimese pingutust toetuse(raha) saamiseks ei ole vaja ehk abi saamisel on inimese osalus piiratud. Raha antakse kätte ja jalutad sellega ära, ise tead mis edasi teed sellega. 33
tumedanahalisi naisi üsna tihti nende nahavärvi tõttu. 3 4. Juured Lõuna Ameerikas Nüüdisaegse feministliku liikumise juured ulatuvad Lõuna-Ameerika vabastusliikumisse. Kolonialistliku poliitika tulemusena tekkis seal nõnda suur sotsiaalne ebavõrdsus, et kohalik rahvas oli sunnitud midagi ette võtma. Kuna kolonistid olid enamikus valged, lisandus sotsiaalsele ebavõrdsusele ka rassiline rõhumine. Sarnast ebavõrdsust kohtab erinevatel 3; 4 A. Saluraid EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Internet http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1828.0 5 tasanditel kõikjal üle maailma ka täna ning teema ei ole võõras ka meie armsal Eestimaal.4 5. Feminism Eestis Feminism, see vähene, mis meil on tekkinud, on meile sisse toodud. Kas feminismile on
ivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728 Faks: (+372) 6 282 737 Epost: [email protected] http://www.kohus.ee/3479 Riiklik Õigusabi http://www.just.ee/106 Inimõigused 1 AP arvestustöö Inimõiguste kaitsemehhanismid ( organisatsioonid jms, ära unusta ka pagulasi!)? Loetle varjupaigataotleja õigusi. Loetle varjupaigataotleja kohustusi. Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid? Loetlege kehtivaid inimõiguseid kaitsvaid dokumente (rahvusvahelised kui ka siseriiklikud)? Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja ajutist kaitset vajav isik? Piirivalveametniku kohustused varjupaigataotluse vastuvõtmisel?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
