KÄSITÖÖTEHNOLOOGIAD JA DISAIN ÕPPEKAVA DIPLOMITÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE JUHEND Kinnitatud käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala õppekava nõukogus 29.11.2012 Üldsätted 1. Käesolev juhend reguleerib diplomitöö vormistamise ja kaitsmise tingimusi ning korda Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledzi Käsitöötehnoloogiad ja disaini (edaspidi KTD) erialal. 2. Lisaks reguleerib diplomitööde teostamist Tallinna Ülikooli õppekorralduseeskiri ja õppekavad. 3. Diplomitöö eesmärkideks on: - kinnistada õpingutega omandatud oskusi ja teadmisi, - väljendada süvendatud teadmisi käsitöötehnoloogiate ja disaini valdkonnas,
..........................................14 2.1.5. Miniuurimistöö....................................................................................................................................16 2.2. Praktikatöö.....................................................................................................................16 2.3. Kursusetöö..................................................................................................................... 16 2.4. Diplomitöö.....................................................................................................................17 3. KIRJALIKE TÖÖDE STRUKTUUR JA VORMISTAMINE ............................................18 3.1. Üldnõuded......................................................................................................................18 3.2. Tiitelleht.........................................................................................................................20 3
1) Kvalitatiivne meetod: - subjektiive, lähtub isiku seisukohast. - spekulativne, ei saa kontrollida - poliitiline, väljendab teatud hoiakut 2) Kvantitatiivne meetod - objektiivne, empiiriline uurimine, tugineb kindlatele andmetele - hüpoteesi kontroll on võimalik - väärtusvaba Konkreetsed meetodid: 1) Juhtumiuuring. Uuuritakse teatud sündmuseid, juhumeid. Selle ostarbeks viiakse läbi intervjuusid. 2) Dokumendiuuring. 3 7. Diplomitöö koostamine ja vormistamine. Diplomitöö peab sisaldama: - selge probleemiasetusega sissejuhatuse, milles selgitatakse uurimuse või arendustöö vajalikkust, probleemi aktuaalsust ja selle lahendamise viisi; - tegeliku töö kirjelduse koos saadud tulemuste analüüsiga; - kokkuvõtte põhiliste tulemuste loeteluna koos nende tähtsuse määratlemisega ja lahendamata jäänud probleemide ning edasiarendamise võimaluste äramärkimisega.
Essee Diplomitöö analüüs teemal ,,Hüdrograafiline mõõdistamine Raahe sadama näitel" Lõputöö annab ülevaate hüdrograafiliste mõõdistamistööde läbiviimisest Raahe sadama rekonstrueerimise käigus teostatud tööde osana, läbi praktikandi silmade ja arusaamade. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina. Töö ülesehitus on loogiline ja annab hea ülevaate praktikast. Autori teema valik on väga
Essee "Diplomitöö analüüs" Minu essee eesmärk on analüüsida minuga valitud diplomitööd. Diplomitöö analüüs on teemal ,,Tarbijate valikukriteeriumid nutitelefonide ostmisel", mille autor on Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse õppiv üliõpilane Kaarel Kosk. Lõputöö eesmärgiks autor seadis, kui oluliseks peavad tarbijad nutitelefoni valikul ostuotsuse langetamisel seadme erinevaid füüsilisi parameetreid ja milliseid toiminguid kõige enam nutitelefoniga igapäevaselt teostatakse. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti
Kui seisund, mille tõttu laps intubeeriti on möödunud on laps ekstubeerimiseks valmis. Intubatsioonitoru ja neel aspireeritakse puhtaks, last ventileeritakse 100 protsendilise hapnikuga, et valmistada ette varu hapnikust ja vältida ekstubatsioonil tekkida võivat larüngospasmi. Kui lapse kopsud on õhuga täidetud, eemaldatakse intubatsioonitoru, lapsele antakse niisutatud hapnikku ja jälgitakse tähelepanelikult hingamisega hakkamasaamist nii visuaalselt kui ka monitooringuga. Antud diplomitöö on kasulik kõikidele lasteintensiivravis töötavatele õdedele ja sinna tööle asuvatele meeskonnaliikmetele. Siit saab vajaduse korral meelde tuletada või õppima asumisel juhendiks võtta, missugused nansid on olulised ja mida tuleb oma tööd tehes silmas pidada. Antud diplomitööks pstitatud eesmärgid ja uurimislesanded said täidetud. SUMMARY SISUKORD 1.SISSEJUHATUS Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 2007. ja 2008. aasta aruandest
MEHIS HEINSAAR Kai Leola 12. klass ELUKÄIK · Sündinud 1. augustil 1973 · Esimesed 12 eluaastat elas Tallinnas, järgmised 7 aastat kuni keskkoli lõpetamiseni KarksiNuias · Luuletusi hakkas kirjutama 1617aastasena · Lapsena unistas saada pikamaajooksjaks · 19922000 õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat, diplomitöö tegi August Gailitist · Tartusse kolides sai Heinsaarest luulerühmituse Erakkond ja Tartu NAK liige LOOMING · Trükidebüüt 28. jaanuaril 1995 Postimehes (luuleveerg) · Esimene avaldatud proosapala "Keeristorm Tartus", ilmus 14. jaanuaril 1997 Postimehes · Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998, üsna pea sai Heinsaar ka tunnustuse osaliseks · Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest
raadioprojektides. Adamsoni elukaaslane on Toomas Vara, kes oli TV3 juht. 18 veebruar 2006. sündis neil tütar Miira ja 7. novembril 2007 poeg Voldemar. Näitleja sai temast suure juhuse tahtel. Läks neiu sõber Rain Tamme palvel uurima, millal Humanitaarinstituudis näitlejate vastuvõtt on, ja pruukis Lembit Petersonil ainult möödamisi mainida, et: "Tore, teiega kohtume siis reedel!", kui Kadri oligi ära tehtud. Humanitaarinstituudi tudengi Kadri Adamsoni diplomitöö oli Rita osa Vanalinnastuudios etendus ,,Rita koolitamine." 2003. aastal alustas seriaal ,,Kodu keset linna", kus Adamson mängis peretütar Liisi. Liis on ülbe ja korralik, aga ka nutikas, kes erinevalt teistest temavanustest alkoholi ei tarvita ja pidudel ei käi. Ta on üsna terava ütlemisega ja paneb kõik paika. 2006. aastal, kui ,,Kodu keset linna" tegemine ajutiselt lõpetati, liitus näitlejanna krimisarjaga ,,Kelgukoerad", kus kehastas kõrvaltegelast Laurat. 2007
Sergei Rahmaninov (1873 1943) Sergei Vassiljevits Rahmaninov (sündis 1 aprill 1873 a Novgorodi lähedal, suri 28. märts 1943 a Beverly Hills). Oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta on kirjutanud 3 sümfooniat, 4 klaverikontserti ja 3 ooperit. 1898 kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Selle põhjuseks oli peamiselt teose novaatorlik, oma ajast ette jõudnud stiil. See ebaõnnestumine põhjustas Rahmaninovil raske närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada. Kriisist välja tulla suutis ta kogenud psühhiaatri Nikolai Dali abiga. Aastal 1901 valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert ja ta võttis 1904 vastu dirigendi koha Moskva Suures teatris. 1906 reisis ta Itaaliasse, misjärel elas 3 aastat Dresdenis, pühendudes täielikult heliloomingule. 1909 sooritas ta suure kontsertturnee USAs ja Kanadas, esin...
- maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - diplomitöö - artikkel Ajakirjandus: · Ajakirjandusse kuuluvad: - artikkel (uudis) - intervjuu - reportaaz - arvamuslugu - koomiksid - karikatuur (pilapilt) - reklaam Tarbetekstid: · Tarbetekstidesse kuuluvad: - õpik
kineetilisi skulptuure, animatsioone, mini-ja monumentaalvitraaze, akvarelle, akrüülmaale. Tema monumentaalvitraaze iseloomustab isikupärane käekiri, mis on toonud tunnustust nii Euroopas kui ka USA-s. Meeli Kõiva on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud valguse- ja klaasialaste uuendustega kunstis. Ta on tuntud just visionäärina arhitektuurse monumentaalkunsti vallas. Ta on eksperimenteerinud ja loonud innovaatilistes, unikaalsetes tehnoloogiates mini- ja monumentaalskulptuure. Tema diplomitöö Eesti Kunstiakadeemias 1984. aastal (liikuva laserjoonega kvartsklaasskulptuurid) pälvis suure tähelepanu ja oli unikaalne lähenemine omas ajas. Elulugu Loonud monumentaaltöid ja valgusskulptuure avalikesse hoonetesse ja eramutesse Eestis, Soomes, Rootsis, Belgias, USAs. Kavandanud üle 30 klaas- monumentaalteose. Esinenud näitustega, ettekannetega ja konverentsidel üle maailma. Esinenud näitustega Tallinnas, Malmös, Helsingis, Brüsselis ja New
Mehis Heinsaar Mehis Heinsaar on eesti kirjanik, kes sündis 1. augustil 1973. aastal. Tema esimene tosin eluaastat möödus Tallinnas ja järgmised seitse, kuni keskkooli lõpetamiseni, Karksi-Nuias. 19922000 kestsid õpingud Tartu Ülikoolis, kus ta lõpetas eesti kirjanduse erialal. Diplomitöö tegi ta August Gailitist. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. Tema looming on väga omapärane. Mehis Heinsaare poolt väljamõeldud tegelased on kõik erilised ja omanäolised ning nende loomisel pole kirjanik fantaasiaga koonerdanud. Tema jutustustes on sageli (kui mitte alati) mingi sügavam tagamõte, mis teeb tema lood veelgi paeluvamaks. Ta on avaldanud järgmised teosed: "Vanameeste näppaja", "Härra Pauli kroonikad", "Artur
systems/gopro-gopro.html] 12.01.2012. Lisa 1. Vaated programmist Joonis Vaade programmile Allikas: Lotus: 2012. Joonis Vaade programmi kaldendrile Allikas: Tecnology Evaluation Centre, 2012 Lisa 2 Info leidmine Info leidmine lihtsalt n.ö. googeldades jääb usaldusväärsete allikate näol kasinaks. Kasutasin otsingumootorina google scolarit mis annab otsingutulemusteks allikad mis on usaldusväärsed. Otsisin ka eestikeelseid allikaid ning leidsin magistri ja diplomitöö mis sisaldasid möödaminnes informatsiooni antud tarkvara kohta. Völismaised allikad piirdusid internetilehekülgede näol, põhiliselt programmiga tihedalt seotud organisatsioonid. Välismaist informatsiooni oli mitmes allikas aga jutt iseenesest sama mis mujal, sõelusin ja tõlkisin välja informatsiooni mis kirjeldaks programmi võimalikult laiahaardeliselt või n.ö holistlikult, et saada kirja olulisim. Varam samas
Garantii tagatisaeg (-ki liide läheb Karantiin helitu Grotesk moonutus kaashäälikuteg Draama vapustav sündmus ak,p,t,g,b,d,f,s, Tragöödia kurbmäng s,z,z) Puänt ootamatu lõpp Igihaljas Alati värsk, ajakohane Magistrant magistrikraadi t. Ulgumeri avameri Eksaminand eksameeritav Hagu küte Diplomand diplomitöö tegija Agu koit Doktorant doktorikraadi t. Hajameelne laokil mõtetega Diskreetne peenetundeline Haruharva haruldaselt Atentaat tapmiskatse Tuuleiil hoog,puhang kandidaat kandideerija Hämar Delegaat esindaja Hallaöö Dupligaat dokumnedi II ek Hoovab kandub Debütant esmaesineja Harutama sõlmest lahti päästma
kandideerimise põhjust. Omandan hetkel turunduse erialal magistri kraadi, lisaks olen täiendanud ennast välismaal: Soomes Markkinointi Instituudis ja Taanis turundus - reklaamialasel seminaril. Pean väga oluliseks elukestvat õpet, mis võimaldaks pidevalt olla kursis uute trendide ja suundadega antud valdkonnas. Õpingutega seoses olen läbi viinud mitmeid turundus- ja müügialaseid uuringuid, millest olen kirjutanud ka diplomitöö: "Nõuandliku müügi eelised konkurentsi tingimustes". Seega hindan oma kursisolekut antud valdkonnas väga heaks. Praktilise poole pealt tooksin esile töökogemuse AS-is Geoprojekt, kus ehitasin üles kogu müügisüsteemi ja juhtisin seda edukalt neli viimast aastat. Minu alluvuses töötas 5 liikmeline müügimeeskond, kellega suutsime ettevõttele tagada pea 30% käibekasvu aastas
Õppuri kood................................................. Õppekava..................................................... Avaldus Palun registreerida minu diplomiprojekti / diplomitöö /bakalaureusetöö / vajalik alla kriipsutada magistritöö / doktoritöö teema: ............................................................................................................................................... lõputöö kood lõputöö nimetus ............................................................................................................................
PRAKTILINE TÖÖ NR. 1 1. RIKSWEB Leidsin RIKSWEB’ ist kuus lõputööd motivatsiooni kohta. Avasin lehekülje www.webriks.ee ja lisasin otsingusse sõna motivatsioon. Esialgu tuli liiga palju tulemusi. Proovisin teist varianti. Vasakust veerust valisin täpsema otsingu. Seal sisestasin märksõna ja ühikuks panin diplomitöö. Nii leidsin ülesandele vastavad tulemused. Leidsin meie kooli raamatukogu elektronkataloogist märksõnaga äriplaanid 10 tulemust. Sisestasin täpsemasse otsingusse sõna ärikataloog. Panin keeleks inglise ja ühikuks raamatud. Tulemuseks tuli neli lehekülge, kust selekteerisin ülesandest tulenevalt vajaliku. Vasakust veerust valisin täpsema otsingu, kus märkisin linnukestega nimetuse ja artiklid ja otsinguna märksõna suhtlemispsühholoogia
1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka väljaspool Nõukogude Liitu Aasias ning Lääne-Euroopas. Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Kunstihoones esines Okas esimest korda 1939. aastal kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse sügisnäitusel, kus temalt olid väljas joonistused. Evald Okase riigi kõrgema kunstikooli diplomitöö "Sügis" jäi Draamateatrisse. Sõja ajal rebisid venelased selle ribadeks, mõned tükid on veel alles. Kokkuvõtteks võib Okase kohta öelda Villem Raami sõnadega: "Kunstiõpilase arengut ei määra mitte ainult kool ning õpetajad. Võimekal õpilasel on ka oma "mängukapital", on oma ideed ja kavatsused. Evald Okase nooruslikku teealgust iseloomustas otsingute rahutus ja mitmekülgsus." Ja kuidagi sihikindlalt,
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
Kättesaadav: http://www.jaaaeg.ee/aksi-ja-saadjarv (05.04.2014) 8.Kalda, T., Ilves, E. 2008. Eesti maastikud. Kirjastus Tänapäev. Lk. 78, 81. 9.Keskkonnaamet. Vooremaa õpperajad. Kättesaadav: http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf (05.04.2014) 10.Koppel, L. 1982. Inimtegevusest Vooremaa maastikukaitsealal. Diplomitöö 11.Mäemets, A 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. ,,Valgus". Tallinn. Lk. 201-208. 12.Puhka Eestis. Elistvere loomapark. Kättesaadav: http://www.puhkaeestis.ee/et/elistvere-loomapark-1 (05.03.2014) 13.Riigiteataja 2014. Tabivere valla loodusvarad. Loomastik. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1319/2022/13192025.pdf (06.04.2014) 14.Tallinna Ülikool. Vooremaa
Arusaamatused tekkisid seoses kahe tütarettevõtte ühinemise ja juhtkonna vahetumisega. Mulle tundus tollal, et ülesandeid jagati asjatundmatute ja vähe asjasse süvenenud isikute poolt. Seda tehti käskimise ning mõtlematuse vormis, tajumata tegelikku vajadust ning võimalikkust antud tööd teha nii tajusin seda mina. Kuna olin sellel hetkel ka lõpetamas kõrgkooli raamatupidamise erialal, süvendas kriisi ka minu töölt eemal oldud aeg, mis kulus diplomitöö ettevalmistamise peale. Ühel päeval otsustas uus ülemus võtta kokku raamatupidamise osakonnad ja arutada kuidas koos edasi tööd teha. Kahjuks kokkutulnud kolleegium asus süüdistama ja mind märtriks tituleerima, süüvimata seejuures olukorra lahendusse. Lõpetasin enda jaoks koosoleku püsti tõustes ja öeldes - teil kõigil on õigus oma arvamusele. Järgmisel päeval mind koondati sõnadega õnneks oled tänaseks töötanud siin 4,7 aastat ja me ei pea
vice rector/vice president prorektor a graduate/ an alumnus(pl. Alumni) vilistlane dean dekaan bachelor's degree bakalaureusekraad lecturer, instructor BSc Bachelor of Science tehnikateaduste bakalaureus to give/to deliver lectur BA Bachelor of Arts humanitaarteaduste bakalaureus a diploma thesis (pl theses) diplomitöö master's degree magistrikraad to defend a thesis diplomitööd kaitsma MSC Master of Science tehnikateaduste magister bachelor's degree bakalaureusekraad MA Master of Arts humanitaarteaduste magister master's studies magistriõpe
1) Mis on teaduslik uurimistöö? Nimeta koolis läbi viidavaid uurimistöö liike. - Uurimus, mis rahuldab teadusliku tunnetuse põhitunnuseid: *Teaduslike meetodite kasutamine * Metoodika täpsus ja järjepidevus * Uuringu põhjalikkus, tõepäraste faktide küllaldane hulk * Objektiivselt esitatud faktid ja tulemused - Liigid: * Referaat * Essee * Miniuurimistöö * Praktikatöö *Kursusetöö *Diplomitöö/Lõputöö 2) Millistest etappidest koosneb uurimistöö läbiviimine? - Probleemipüstitus, hüpoteesi püstitus - Töö allikatega, ülevaade vanematest uuringutest, kirjanduse analüüs - Metoodika väljatöötamine, uurimismeetodi valik, valim - Uuringu teostamine, andmete analüüsimine, kokkuvõtete tegemine - Arutlus, andmete tõlgendamine, järelduste tegemine - Avaldamine: tulemuste esitlemine, ettekanne, kaitsmine, levitamine 3) Mis vahe on baasuuringul ja rakendusuuringul? ...
Die Zise passend kaar Der Jugendjargon niedermachend lõbusõit Der Hang Die Humanität alandav Die Simplifizierung geeignet doktoritöö hingerotzt erniedrigend sobiv Die Dissertation Die Geduld diplomitöö Die Spritztour Die Neigung kurv Die Nachsicht ausgespuckt lihtsustamine Die Biege Die Tendenz noorte poolt kõneldav släng prädestiniert Die Vergnügungsfahrt sigaret abschätzig Die Vereinfachung kauamängiv (plaat) Die Doktorarbeit tolerants Die Schallplatte välja sülitatud
GMO-de kasutamine suudaks poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates lahendada probleeme, nagu seda on näiteks näljahäda. Joonis 1. Põhimõtteline GM-taime valmistamise metoodika3 1 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 4 2 Ritso, K. (2004) Põllumajanduses kasutatavatest geneetiliselt muundatud organismidest tulenev ökoloogiline risk. Diplomitöö, [http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/protection/biosafety/gmorisk] (vaadatud: 23.03.2011), lk 6 3 Ritso, K. (2004) Põllumajanduses kasutatavatest geneetiliselt muundatud organismidest tulenev ökoloogiline risk. Diplomitöö, [http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/protection/biosafety/gmorisk] (vaadatud: 23.03.2011), lk 8 1.1 Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeensed ehk muundkultuurtaimi üheks loomismeetodiks on bakterite abil
kuulsusest. Kuid nüüd loodan teada saada, kes ta täpsemalt on ja mida kirjutab. 2 Elulugu Mehis Heinsaar sündis 1. augustil 1973. aastal. Ta on eesti kirjanik. Tema esimene tosin eluaastat möödus Tallinnas ja järgmised seitse kuni keskkooli lõpetamiseni Karksi-Nuias. 1992-2000 kestsid õpingud Tartu Ülikoolis, mille ta lõpetas eesti kirjanduse erialal ja kus ta tegi diplomitöö August Gailitist. Tema trükidebüüt oli luuleveerg 28. jaanuaril 1995 "Postimehes". Esimeseks avaldatud proosapalaks sai groteskne nägemuspilt "Keeristorm Tartus", mis ilmus Postimehes 14. jaanuaril 1997. Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998 ning üsna pea sai kirjanik tunnustuse osaliseks, milleks oli Tuglase novelliauhind aastal 2000. Teist korda võitis ta sama auhinna 2002. aastal. Ta on välja andnud novellikogumiku "Vanameeste näppaja" ja kogumiku
Õunapuu juures. 17-aastasena Vabadussõjas, siis sõjakoolis ja seejärel soomusrongi dessantroodu ülemana korraldas ta sõduritele ja kohalikus algkoolis võimlemistreeninguid. (Heino Rannap, 2001, "Ernst Idla võimlemise sajand", lk 63) Aastatel 1922-1925 õppis Ernst Idla spordiseltsi "Kalev" stipendaadina Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikoolis ning sai sealt laiapõhjalise meditsiinilise, pedagoogilise ja sportlikul baashariduse. Diplomitöö käsitles suitsetamise kahjulikkust kehaehitusele. Õhurünnakus Tallinnale 9. märtsil 1944.a. hävisid tulekahjus Ernst Idla diplomitöö ja ülikooli lõpudiplom. Ülikooli lõpetamist kinnitab 21. mail 1926. a. "diplomeeritud võimlemise -ja spordiõpetajale" E.Idlale saadetud kiri, milles loodetakse tema lõpudiplom väljastada talle lähemal ajal.(Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla-võlur Tallinnast", lk 13)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ12 Stella Selberg EMPAATIA ÕE TÖÖS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendajad: R.Orumaa S. Piirsalu E. Kotkas Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÕE TÖÖ Õendus on elukutse, millel on loomupäraselt kõrged moraalsed eesmärgid. Selles ametis on eelkõige tähtsad patsiendi kaitse, haiguse komplikatsioonide ennetamine ning tervist tagava keskkonna loomine. (Valler 2011: 15). ,,Õendusele on omane austada inimõigusi, sealhulgas kultuurilisi õigusi, elu- ja valikute õigust, õigust väärikusele ja õiglasele kohtlemisele. Õendusabi on lugupidav, olenemata inimese vanusest, nahavärvusest, usutunnistusest, kultuurist, puudest või haigusest, soost, sek...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL Diplomitöö Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD SUMMARY................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1.PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS.............................................................5 2.LAINEENERGIA VOO KESKMISED VÄÄRTUSED..
Haridus-ja teadusministeerium VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Giidieriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja:Aivar Kalnapenkis Väimela 2008 Deklaratsioon Olen koostanud diplomitöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor K. Kapp ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja A.Kalnapenkis ............................................................
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest soovitatakse tugevdada lapse enda t...
Ionesco on absurditeatri peamine esindaja (3, 258). Ta lammutab hoogsalt vana teatri reeglistikku, pelgamata kõige pöörasemaid moondamisi ja groteskseid kujutlusmänge. Fantastilis- groteskses kujundikeeles räägib kirjanik inimese tasalülitamisest massiühiskonnas, mis avaldub mõttestampides ning kõne ja suhtlemise muutumises automaatseks. Tema tegelaseks on manipuleeriv ja rutiini takerdunud väikekodanlane (1, 352). Pariisi peatuma jäädes, pidi Ionesco kirjutama diplomitöö teemal ,,Patt ja surm prantsuse kirjanduses", kuid hakkas selle asemel omal käel fraseoloogia sõnastikust inglise keelt õppima ning tundis sügavat hämmastust selle üle, kui absurdsed tundusid sõnad ja fraasid kontekstist väljavõetuna. Ta hakkas kirjutama näidendit ,,Kiilaspäine primadonna" (La Cantatrice chauve, 1950), kasutades keelt samamoodi nagu käsiraamat, et näidata, kui mõttetu võib olla suhtlemine.
Jaanus Pihelgas & Co mööbli- ja puidurestaureerimisfirma kodulehekülg. Elektrooniliselt kättesaadav: http://antiik-restaureerimine.ee/koik- artiiklid/eesti-talumoobel 6. Pihelgas, J. Eesti talumööbel. Jaanus Pihelgas & Co mööbli- ja puidurestaureerimisfirma kodulehekülg. Elektrooniliselt kättesaadav: http://antiik-restaureerimine.ee/koik- artiiklid/eesti-talumoobel 7. Poomann, H. Kahekohaline pulksohva Eesti Vabaõhumuuserumi Lau külapoe lilleaeda. Diplomitöö. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.tlu.ee/UserFiles/Haapsalu %20Kolled%C5%BE/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6d/Harle_Poomann.pdf 8. Raal, M. Stiilid, mis jätnud jälje- talumööbel. Tsunftijänes, 2006. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.sisustusweb.ee/uudis/184/stiilid-mis-jatnud-jalje- talumoobel.html 9. Reemann, V. Puupakust uhke ornamendiga pruuttoolini. Sisustaja- Äripäeva eriväljaanne. 2007. Elektrooniliselt kättesaadav http://www.sisustusweb
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Anni Velks TOIDUTALUMATUS Referaat SISUKORD Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Olles mitmeid kuid üritanud selgust saada, miks kõht tihti peale toidukorda valutab või olenemata söögi kogusest ning kvaliteedist ebamugavustunnet tekitab, jõudsin selgusele, et olen üks neist, kes kõiki toiduaineid süüa ei saa. Toidutalumatus on aina enam levinud probleem maailmas. See võib tekkida nii noorel kui ka vanal. Suurel ja väikesel. Talumatuse tuvastamine on enamasti väga keeruline ja aeganõudev protsess, mistõttu paljud meie seast ei teagi, et neil võib seda organismis esineda. Tervise Arengu Instituudi teatel on Eestis kaks ametlikult diagnoositavat toidutalumatuse liiki: Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia ja Tsöliaakia ehk gl...
HEA VASTAJA! Käesoleva küsitluse eesmärgiks on läbi viia diplomitöö uurimus ,,Eestlaste hoiakud teisest rahvusest või rassist sisserändajate suhtes: Pärnu linna näitel". Uuringuga hõlmatakse Pärnu linna. Käesolev küsimustik koosneb neljast osast, mis puudutavad Teie üldisi andmeid, tolerantsust, eelistusi sisserändajate suhtes ning võimalikke ohte sisserände suurenemisega seoses. Küsimustikule vastates palun valige etteantud vastusevariantidest Teile sobiv variant ning tehke selle juurde märge .
Narva Vanalinna Riigikool Darja Asmer 11 klass INDREK HARGLA „VABADUSE KÕRGEIM MÄÄR" Referaat Juhendaja Kristiina Mäesaar-Timofejeva Narva 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................................ 3 2.TÖÖ PÕHIOSA.............................................................................................. 4 2.1.Elulugu................................................................................4 2.2.LOOMING.............................................................................5 2.3.Raamatu analüüs.................................................................6 3.Kokkuvõte.................................................................................................... 8 4.Kasutatud kirjandus..........................................
5. Doan, T., 2009. External recruitment. [Online] http://www.humanresources.hrvinet.com/external-recruitment/ [19.01.10] 6. Jaamul, M., 2007. Personali värbamine ja valik Eesti posti näitel. Tallinn: Äripäeva Kirjastus 7. Jackson S.E., Schuler R. S., Werner, S., 2009. Managing Human Resource 10E. Canada 8. Kiipus, A., 2007. Personali värbamine ja valik ning uue töötaja adapteerumine lahingutoetusüksuste väljaõppekeskus (LtVÕK) Tapa Väljaõppekeskuses. Diplomitöö, Pärnu 9. Kõrven, T.-R., 2006. Dokumendihaldus. Tallinn: Külim 10. Pedras, J., Liivamägi, A. & Varts, R., 2007. Pare Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: Pegasus 11. Rikkinen, K., 2006. Personali värbamine ja valik Kohila Gümnaasiumis. Diplomitöö, Tallinn 12. Türk, K., 2005. Inimressursi juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Personali värbamine ja valik
Kursusetöö põhieesmärgid on: anda üliõpilasele erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega töötamise kogemus; arendada üliõpilases oskust oma eriala kontekstis näha uurimisprobleeme ja neid formuleerida ning leida lahendusvõimalusi; õpetada üliõpilasele korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia); tutvustada ja õpetada üliõpilasele kirjaliku töö vormistamise nõudeid; anda ettevalmistus diplomitöö koostamiseks. Koht õppekavas: Kursusetöö on õppekava osa. Selle maht ja kaitsmise aeg on fikseeritud õppekavas. Kaitsmisele pääsemise eelduseks on õigeaegselt esitatud kursusetöö. Kursusetöö struktuuri ja vormistamise kirjeldus on toodud kolmandas peatükis. Kursusetöö koostisosad, orienteeruv maht ja hindamine on toodud lisas 1. Teoreetilise uurimuse (kirjanduse ülevaade) korral moodustub sisukord järgnevalt:
Omandan hetkel turunduse erialal magistri kraadi, lisaks olen täiendanud ennast välismaal: Soomes Markkinointi Instituudis ja Taanis turundus - reklaamialasel seminaril. Pean väga oluliseks elukestvat õpet, mis võimaldaks pidevalt olla kursis uute trendide ja suundadega antud valdkonnas. Õpingutega seoses olen läbi viinud mitmeid turundus- ja müügialaseid uuringuid, millest olen kirjutanud ka diplomitöö: "Nõuandliku müügi eelised konkurentsi tingimustes". Seega hindan oma kursisolekut antud valdkonnas väga heaks. Praktilise poole pealt tooksin esile töökogemuse AS-is Geoprojekt, kus ehitasin üles kogu müügisüsteemi ja juhtisin seda edukalt neli viimast aastat. Minu alluvuses töötas 5 liikmeline müügimeeskond, kellega suutsime ettevõttele tagada pea 30% käibekasvu aastas
kehtivale üliõpilastööde koostamise ja vormistamise metoodilisele juhendile. 7. UURIMISTÖÖ TÄHTSUS ERIALAPRAKTIKA ARENDAMISE SEISUKOHAST Valitud teema on väga tähtis õe elukutses, töös on kirjeldatud traumast tingitud kaela piirkonna kahjustusega patsiendi tekkivaid õendusprobleeme ja nende ennetamine, selgitatud patsiendi psühholoogilise toetuse vajadust. Teema valiku põhjus on ka see, et tahaks tulevikus kirjutada diplomitöö lähtuvalt selle uurimistööst. See teema on aktuaalne ja õed peavad rohkem pöörata tähelepanu selle traumaga patsientidele. Tähtis on aru saada patsiendi probleemidest ning toetada sel määral, et ta suudaks oma mõtetes selgusele jõuda. Õde peab oskama kuulata patsiendi isikliku murestest, sest tavaline kuulamine ja emotsionaalne toetus võib tõsiselt parandada inimeste elu. Väga tähtis on aidata perekonnaliikmetele mõista probleeme ja seltada võimalikke lahendusi.
Arvatakse, et egiptlased olid esimesed, kes avastasid Ameerika (see võis toimuda umbes 1500 aastat e.m.a ehk 3000 aastat enne Kolumbuse avastusretki). Egiptlased (orisõduritest mamelukid) olid esimesed, kes suutsid peatada takistamatute mongolite pealetungi läände. Underwood : 23) 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Altrov, Rene.- Ruum ja kommunikatsioon. Ruumikasutus eestlaste suhtluses : Diplomitöö, 1998 2. Egiptus, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 3. Egiptus [1001 fotot], Tallinn : Sinisukk, 2008 4. Gabriel, Theodor, Geaves, Ronald. ...ismid : mõistmaks usundeid, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 5. Pajupuu, Hille. Kultuurikontekst, dialoog, aeg : Eesti TA Eesti Keele Instituut, 1995 6. Self, David. Suurusundid, Tallinn : Koolibri, 1998 7. Underwood, Linn. Maailma usundid, Tallinn : Koolibri, 1999 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus 9. http://www.scandinaviantours.ee/
Daugavpilsis saavutati Eesti Siluri kuuluvaid kihte kuid vähemas sügavuses kui seda võiks oodata, arvestades nende kihtide kallakust Eestis. Eriti Daugavpilsi juures oli sinisavi, mis peaks üle 1000-1500 m sügavuses asuma, 560 m sügavuses avastatud. Kasutatud kirjandus Eerik, A. Maaõli (Nafta). Eesti Sügavmaardlad I. Tallinn, 1936. Lokk, U. Looduslike bituumenite levik Lääne- Eesti saartel. Tartu Ülikooli geoloogia instituudi diplomandi diplomitöö. Tartu, 1993 Pirrus, E. Maavarade geoloogia. Tallinn, 2000. Internet
FÜÜÜÜSIKA Ernst Öpik Elukäik : 1893 - 1900 lapsepõlv Kundas kohaliku tolliülema Karl Öpiku peres 1900 - 1911 õpingud Gustav Adolfi gümnaasiumis Tallinnas 1912 - 1916 õpingud Moskva Ülikoolis 1916 - 1920 Moskva Ülikool assistent, professoriks valmistumine 1920 - 1921 Tashkendi Ülikooli dotsent 1921 - 1944 naasmine kodumaale, Tartu Tähetorni astronoom-observaator 1930 - 1934 pikaaegne koostöö Harvardi observatooriumis USA-s 1944 - 1948 pagulastee algus Balti Ülikooli Eesti rektorina Saksamaal 1948 - 1981 Armagh observatoorium, Põhja-Iirimaa 1956 - 1974 teadustegevuse jagamine Marylandi Ülikooliga, USA 1981.aastast vanaduspuhkusel sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa Olles pärit paljulapselisest perekonnast, tuli tal varakult enda eest väljas olla ja tunniandmisega elatisrahale lisa teenida. Sellepärast ei saanud ta ka kohe ülikooli edasi...
•seoste-sõltuvuste mõtestamiseks, st nende tähenduse avastamiseks, •uurimistulemuste rakendusala avardamiseks 11. Mis on meetod? Kindel, äraproovitud tee või viis kindla eesmärgini jõudmiseks. Vahend, mille kaudu on võimalik jõuda süstemaatilise teadmiseni. Millised olulisi meetodeid peaks valdama uurimistöö kirjutamiseks ja juristitöös üldiselt? Katse läbiviimine, eksperiment, vaatlus. Õiguse tõlgendamise meetod (normist arusaamine) Näiteks on diplomitöö jaoks vaja osata kahte liiki meetodeid: ühed võimaldavad koguda algandmeid ja teised analüüsida statistilist materjali. Algandmete kogumise meetodid on küsitlus, ankeet, eksperiment. Et saada fakte, on vaja mingisuguste teooriate raames osata interpreteerida saadud algandmeid. 12. Milles seisnevad peamised empiirilised meetodid ja kuidas neid rakendada? (Prof Talis Bachmanni teksti alusel) katsete, vaatluste läbiviimine
Jakov Zeldovits, USAst Nõukogude Liitu üle tulnud itaalia päritolu Bruno Pontecorvo, tulevane akadeemik Roald Zagdejev ja mitmed Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liidu juhtivad astronoomia ja füüsikaprofessorid. Hakkas toimuma läbimurre Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liidu teaduse süsteemi. Kaugemale sel ajal eriti ei saanudki. Suvekooli ajal ei olnud peahoonel veel põrandaid ja ehitus oli pooleli. 1963. aastal hakati sinna tasapisi sisse kolima. Meenub, et kevadel sain oma diplomitöö tulemustest rääkida just peahoones toimunud seminaril. Järgmisel, 1964. aastal toimus pidulik peahoone ja kogu esimese ehitusjärgu pidulik avamine. Foto 1. Tõravere Observatooriumi peahoone. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://nvv.ee/index.php?page=vabal&id=3 Kohal oli tollane Rahvusvahelise Astronoomialiidu president Armeenia Teaduste Akadeemia president ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikliku Liidu Teaduste Akadeemia
Kogu kirjeldataval alal eraldati 20 taimekoosluse tüüpi. Kõige suurema levikuga märgiti Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Carex panicea (hirsstarna), Carex panicea 13 (hirsstarna)-Carex goodenowii (C. nigra ssp. nigra, hariliku tarna alamliigi), Carex disticha (lünktarna), Carex gracilis (saleda tarna) kooslusi. Ülevaatlikke andmeid Halliste luha kohta kajastab ka T. Pullissaare diplomitöö "Materjale Kasari, Halliste ja Navesti luhaniitude taimkattest" (1959). Välitööde käigus tehti 290 geobotaanilist analüüsi, neist Soomaa luhtadelt 85. Anti ülevaade luhal levivatest taimekooslusest. Enamlevinud kooslusteks kõigil luhtadel olid tarnakooslused: Carex elata (luhttarna), Carex disticha ja Carex gracilis kooslused. Kõrreliste kooslustest levisid Halliste luhal Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Festuca pratensis (hariliku aruheina),
Annual Revue of Phytopathology 21: 317-40. Weber, E. 1992. Untersuchungen zu Fortpflanzung und Ploidie verschiedener Ascomyceten. Bibliotheca Mycologica 140: 1-186. Weber, H. 1993. Allgemeine Mykologie. Gustav Fischer Verlag Jena, Stuttgart, 541 pp. Öpik, M. 1995. Viljakehade morfoloogia, kultuuritunnused ning paarumistestid austerserviku (Pleurotus ostreatus (Jacq.: Fr.) P. Kumm.) kompleksi kuuluvate liikide eristamisel. Diplomitöö. Tartu Ülikool. Käsikiri. Öpik, M. 1998. Puhaskultuuride tunnused liudikulaadsetel seentel (Pezizales) süstemaatikas. Magistritöö. Tartu Ülikool. Käsikiri. Yun, S.H., Berbee, M.L.,Yoder, O.C. & Turgeon. BG. 1999. Evolution of the fungal selffertile reproductive life style from selfsterile ancestors. Proceedings of the National Academy of Sciences, USA 96: 5592–97. Шнырева, A
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Töörahulolu ja motivatsiooniteooriad........................................................................... 4 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria................................................................ 4 1.2. Frederick Irving Herzbergi kahe faktori teooria.....................................................6 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria.......................................................... 9 2. Personaliuuringud ja nende seos töörahulolu ja motivatsiooniteooriatega.................12 Kokkuvõte.......................................................................................
Töö käigus üritasin rohkem tundma õppida Rummo kirjutamisstiili ja teemasid, millel kirjanik arutleb. 1.ELULUGU Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas kirjanik Paul Rummo pojana. Aastail 1948-1959 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis, 1959-1965 Tartu ülikoolis eesti filoloogiat. Ülikooli viimasel kursusel süvenes Rummo individuaalplaani alusel kirjandusteaduslikkesse ainetesse ning kirjutas märkimisväärsel tasemel diplomitöö ,,Henrik Visnapuu tulek luulesse". Peale ülikooli lõpetamist oli ta lühemat aega ,,Vanemuise" teatri dramaturg. 1964 võeti Paul-Eerik Rummo Kirjanike Liitu, 1967 asus kutselise kirjanikuna Tallinna, aastast 1977 kuni 1989. aasta alguseni töötas Draamateatris. 1987. aastast oli ta 3 ühtlasi Kirjanike Liiu juhatuse sekretär, 1989 aseesimees, seejärel Riigikantselei konsultant. Märtsis 1990 valiti Rummo Eesti Komiteesse
külastatud 02. 04. 2011). 6. Kalda, T., Ilves, E. 2008. Eesti maastikud. Kirjastus Tänapäev. Lk. 78, 81. 7. Kink, H., Erg, K. Ürglooduse objekt: Vooremaa järved (Saadjärv ja Soitsjärv). Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=1127189353&obj=yrg (viimati külastatud 01. 04. 2011). 8. Koppel, L. 1982. Inimtegevusest Vooremaa maastikukaitsealal. Diplomitöö 14 9. Mets, R. 2011. Jääaja teemapargi ehitus läheb lahti. Tartu Postimees. Kättesaadav: http://www.tartupostimees.ee/?id=378652 (viimati külastatud 04. 04. 2011). 10. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn. Lk. 178. 11. Riigimetsa Majandamise Keskus. Kättesaadav: http://www.rmk.ee/teemad/looduses- liikujale/elistvere-loomapark (viimati külastatud 01. 04 .2011). 12. Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
