Sergei Rahmaninov (1)

Sergei Rahmaninov
(1873 ­ 1943)
Sergei Vassiljevits Rahmaninov (sündis 1 aprill 1873 a
Novgorodi lähedal, suri 28. märts 1943 a Beverly Hills).
Oli vene helilooja, pianist ja dirigent.
Ta on kirjutanud 3 sümfooniat, 4 klaverikontserti ja 3
ooperit.
1898 kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi.
Selle põhjuseks oli peamiselt teose novaatorlik, oma ajast ette
jõudnud stiil. See ebaõnnestumine põhjustas Rahmaninovil raske
närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada.
Kriisist välja tulla suutis ta kogenud psühhiaatri Nikolai Dali abiga.
Aastal 1901 valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert ja ta võttis
1904 vastu dirigendi koha Moskva Suures teatris. 1906 reisis ta
Itaaliasse, misjärel elas 3 aastat Dresdenis, pühendudes täielikult
heliloomingule. 1909 sooritas ta suure kontsertturnee USAs ja
Kanadas, esinedes nii pianisti kui ka dirigendina.
Juba 4aastaselt ilmutas Sergei huvi muusika vastu ja
hakkas klaverit õppima, aga 9aastaselt astus Peterburi
konservatooriumi klaverit õppima. 1888 jätkas ta
õpinguid Moskva konservatooriumis.
Aastal 1892 lõpetas Sergei Rahmaninov
konservatooriumi nii pianisti kui ka heliloojana suure
kuldmedaliga. Selleks ajaks oli juba valminud tema
ooper "Aleko" Aleksandr Puskini "Mustlaste" põhjal (see
oli tema diplomitöö), esimene klaverikontsert ning rida
romansse ja klaveriteoseid, sealhulgas prelüüd dodiees
minoor, mis on üks tema tuntuimaid teoseid.
Aastast 1893 töötas ta klaveriõpetajana Marinini
tütarlaste koolis, 1897­1898 dirigendina Moskvas Savva
Mamontovi eraooperis.
Pärast Oktoobrirevolutsiooni Rahmaninov
emigreerus USAsse. Loomingulise kriisi tõttu ei
suutnud ta midagi kirjutada kuni 1926. aastani,
mil valmis neljas kontsert ja järgmisel aastal
"Neli vene laulu". Üldse kirjutas ta pärast 1917.
aastat ainult 6 teost. Kuni surmani esines ta
palju nii Ameerikas kui Euroopas, astudes üles
pianisti ja dirigendina. Kontserttegevust jätkas ta
peaaegu kuni oma surmani 1943. Sergei
Rahmaninov suri vähki.
"Ma ei ole kunagi suutnud otsustada, milline on
mu tõeline kutsumus: helilooja, pianist või
dirigent. On momente, mil mulle näib, et peaksin
olema ainult helilooja, mõnikord tunnen, et olen
ainult pianist. Nüüd, mil on elatud suurem osa
elust, vaevab mind pidevalt mõte, et killustades
end mitme ala vahel, ei ole ma leidnud oma
tõelist kutsumust."
Täname tähelepanu eest!