...............................................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................7 1 Sissejuhatus Valisin Mehis Heinsaare, kuna ta on minu jaoks täiesti tundmatu nimi. Tavaliselt on ikka teada, kes on eesti kirjanikud, kuid seda nime pole enne kuulnud. Arvan, et ta on pigem selline vaiksem tegelane, kes ei hooli väga kuulsusest. Kuid nüüd loodan teada saada, kes ta täpsemalt on ja mida kirjutab. 2 Elulugu Mehis Heinsaar sündis 1. augustil 1973. aastal. Ta on eesti kirjanik.
Naeruvääristab ka moodsat kunsti, ready-made, mõttetud asjad jms. Tal üldse palju intertekstuaalsust. 90ndatel kirj lühiproosa on grotesksem, fantistiline element on tugevam, 00ndate tekstides äärmuslik absurd taandub. „Maailma otsas“ on fantastiline element peaaegu miinimumini viidud, romaan käsitleb kaasaega ja vaatab lihtsate inimeste elu. Kandev idee on „ära minemise igatsus“, rutiinist väljumine jne. vastandub valusalt tegelikkusele. *Mehis Heinsaar Eesti nüüdiskirjanduse imemees. Suure tunnustuse sai 2001 a „Vanameeste näppaja“ ja „Härra Pauli kroonika“ kaudu. Tekstide puhul tähtsad mitmed kk ja taustad, nt oluline roll Tartu linnal, Lõuna-Eesti maastikel jne; ük-ale eelistatakse pigem looduslikku kk. Mainitud teoste läbivaks tegevuskohaks on tuba.. kirjeldab isegi erinevatest toa liikidest, mis on nö maailma mudel, tuba mahutab maailma, võid oma toas rännata nagu maailmas, pidevalt muutuses olev ruum. Heinsaare
Fantastiline muinasaeg + allegooriline kaasaja kirjeldus (väikekultuuri kadumine suure pealetungi eest). Naeruvääristab nii ristiusku kui ka eestlaste muinasusku. Üsna erakordne, kuna hiieusku on tavaliselt ikka soosivalt suhtutud. Lasteraamatud päris revolutsioonilised. ,,Kaelkirjak" poisil on sõbraks paeluss. ,,Kaka ja kevad" tegelased Näts, Sünnitavad Sokid, Kaka jne. 11. Sajandilõpu prosaistide ,,teine laine" (Heinsaar, Vadi, Barker jt). Mehis Heinsaar. 2001 esimene novellikogu ,,Vanameeste näppaja". Kriitika tajus teda eesti kirjanduse lunastajana, alternatiiviks realistlikule proosale. Tegevus Supilinnas, piir linna ja looduse vahel hägune. Juhuse osakaal on väga tähtis elus ja tegevustes. Hipilikkus, boheemlus, meelelisus, spontaansus (Tartu ühe uue boheemlaste põlvkonna sünd). Eeskujud: maagiline realism tegelik maailm, kus võib iga hetk midagi müstilist juhtuda;
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule
humoorikad kommentaarid; võibolla on surnult sündiv laps siin ka kriisiajastu metafooriks). Omaelulooline kirjandus, nt Leonard Lapin "Siintallinn" (2014), Mihkel Raud "Musta pori näkku" (2008) ja geikirjandus: Caspar Trees "Sergo" (2004), Ivar Sild "Tantsiv linn (2007), Jan Beltrán "La mala vida ehk neetud elu" (2009), Marek Kahro "Päikeseta paradiis" (2012). 10. Sajandivahetuse sümbolistlik proosa ja maagiline realism ( M. Heinsaar, Paavo Matsin). Teine klassikaline suundumus eesti kirjanduses, nii öelda tuglaslik liin. Tekstiloome lähtekoht on tugev kujutlusvõime, mille alusel luuakse kirjanduslik omamaailm. Fictio luuakse oma kehtestatud reeglite kaudu, nt aegruum, fantastiline realism, ebatavaline realism, nt reaalne ja fantastiline põimuvad. Võimatu muutub võimalikuks, õleloomulik loomulikuks, ebastabiilne reaalsus, fantasy, maagia, müütilisus. Teaduslik mäng fakti ja fiktsiooni piirialadel. Tugev
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
"kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal"
Juhan Liivi luulepreemia: a) valitakse parim luuletus, mis pärjatakse Juhan Liivi preemiaga; b) Juhan Liivi etlemiskonkurss erinevates koolides, parim pärjatakse preemiaga, minnakse Alatskivile, kus on tema haud. I preemia Debora Vaarandi ,,Eesti mullad", II preemia Paul-Erik Rummo ,,Ikka Liivist mõteldes", III preemia Betti Alver ,,Tähetund". Veel on preemiat saanud Juhan Viiding, Viivi Luik, Doris Kareva, Mats Traat, Hando Runnel, Andres Ehin, Tõnu Õnnepalu, Mehis Heinsaar, Jaan Kaplinski, Lauri Sommer, August Sang. Tegemist on venestusajaga. Ärkamisaja lõpp. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud. Tahtis saada muusikuks Autobiograafiline eleegia e. kurb laul Luuletaja peegeldas oma traagikat. Näiteks ,,Rändaja" (räägib vaesest ja üksikust rändajast), ,,Laulikutele" vastandamine; nii palju ilu kui ka nii palju valu. ,,Ärge küsige mult luuletusi" retooriline pöördumine
Kõik kommentaarid