Lk 110-Meioos 1. Mis on meioosi peamine eesmärk? Valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõisteid. Haploidne kromosoomistik on kromosoomistik, kus on vaid ühekordsed kromosoomid (tähistakse n) ja diploidne, kus on kahekordne kromosoomistik (tähistatakse 2n) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. 4. Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad
5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Vale. Tsütokinees on raku jagunemine. Polotsüütides ja ovotsüütides on identsed geenid Õige vastusevariant Inimese sugurakus on : a) 17 b)23 c)46 d)48 kromosoomi Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a)8 b)12 c)36 d)48 e)72 tundi Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b) profaasis c) metafaasis d) anafaasis c) telofaasis Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c)emakas d) tupes Täida lünk
Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a ) muutumatus b) vähenemine kaks korda c) suurenemine kaks korda d) suurenemine neli korda 10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis 11
Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Sügoot tekib, kui sperm on viljastanud munaraku. -) Sügoodi lõigustumine algab munajuhas. -) Kliiniline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt seitse minutit enne bioloogilist surma. -) Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. -) Tsütokinees on tsütoplasma jagunemine. -) Polotsüütides ja ovotsüütides on tänu krossingeverle erinevad geenid. -) Inimeste/embrüo rakud võivad olla kas haploidse või diploidse kromosoomistikuga. -) Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. -) Sügoodi lõigustumine algab munajuhas. -) Enamiku loomaliikide isengite onogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus. -) Geneetilsed ja keskkonnateguri koos määrsavad ära eeldatava eluea. -) Klinilise surma puhul on veel võimalik inimest 5-7 minutit elustada. -) Eostega paljunemne on mittesuguline paljunemine. -) Viljastunud sugurakku nimetatakse sügoodiks. -) * 3
Kordamine ( 102 126 ). Rakud jagunevad mitoosi ja meioosi käigus. Mitoosi abil paljunevad keharakud ja meioosi käigus tekivad sugurakud. Mitoosi tagajärjel tekkinud rakud on diploidse kromosoomistikuga, meioosi tagajärjel tekkinud rakud aga haploidse kromosoomistikuga. Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi
pärmides asuvate homoloogide uurimisel Saccharomyces cerevisiae Saccharomyces tähendab kreeka keeles „suhkruseeni“ Saccharo- suhkur Myces- seen Cerevisiae tähendab ladina keeles „õllest tulenev“ Haploidse raku elutsükkel Pagaripärmid saavad elada ja kasvada olles kahes vormis: haploidne ja diploidne Haploidsed rakud teevad läbi lihtsama elutsükli, mis koosneb mitoosist ja kasvamisest Stressi tingimustes nad tavaliselt surevad Diploidse raku elutsükkel Diploidsed rakud (pärmseente eelisvorm) teevad läbi ka lihtsama elutsükli Stressi tingimustes võivad moodustada spoore, minnes läbi meioosi ja moodustades neli haploidset spoori Kasvades täisväärtuslikus söötmes, kahekordistub pagaripärmi kultuur 100 minuti jooksul Keskmine eluiga on umbes 26 jagunemist Kasvutingimused Pagaripärmi tüved võivad kasvada aeroobselt, kasutades glükoosi, maltoosi ja trehhaloosi
kasutavad rohkem ära kevadist mullavett. (Parol, Keres, 2014) Eestis aretatud sordid on ,,Jõgeva 205", ,,Jõgeva 433", ,,Ilte" ja ,,Varte" (Parol, A., Keres, I. 2014). Eestis kasvatakse veel ka teisi sorte, nagu ,,Atlantis", ,,Harmonie", ,,Maro", ,,Rajah", ,,SW Ares" ja ,,Vesna" (Põllumajandusamet, 21.10.2017). ,,Jõgeva 205" on aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Selle sordiaretajaks on Jaan Mets. Sordileht on aastast 1952. Tegemist on diploidse hilise sordiga, millel on hea talvekindlus ja püsivus kuni 2aastat. Ta on keskmiselt vastupidav ristikuvähile. Soovitatatakse niiteliseks kasutamiseks. (Eesti Taimekasvatuse Instituut, 21.10.2017) ,,Jõgeva 433" on ka aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Aretajaks on Heiti Kotkas ning sordileht on aastast 1960. Tegemist on varajase diploidse sordiga, millel on hea talvekindlus ning püsivus kuni 2 kasutusaastat. Ta on samuti keskmiselt
(AA). Sellist domineerivat tunnust nimetatakse dominantseks tunnuseks.Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides.Homosügootsuseks nimetatakse diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisundit, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid; näiteks AA, aa. Homosügootse genotüübiga indiviidi nimetatakse homosügoodiks. Eristatakse homosügootset dominantset genotüüpi ja homosügootset retsessiivset genotüüpi. Esimene esineb kui üks lookus haarab endasse 2 alleeli, mis näitavad dominantset tunnust (AA), homosügootne retsessiivne genotüüp esineb aga kui üks lookus
Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks- moodustuvad 2 tütarrakku. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Mitoosi tulemusena tekib kaks identset rakku (teoreetiliselt) rakku. 8. Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. 1. Mis on meioosi peamine eesmärk? Valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõisteid. Haploidne kromosoomistik on kromosoomistik, kus on vaid ühekordsed kromosoomid (tähistakse n) ja diploidne, kus on kahekordne kromosoomistik (tähistatakse 2n) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. 4. Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja
Geenid reguleerivad rakkude jagunemist ensüümide vahendusel. Kontrollpunktist sõltub, kas rakk liigub järgmisse faasi või mitte, see on vajalik selleks, et rakud õigel hetkel jagunema hakkaksid. Ja see aitab ära hoida kasvajate teket. 5.Milline on meioosi eesmärk ja tulemus? Meioosi eesmärk on valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. Esimese jagunemise tulemuseks on kaks identset tütarrakku. Meioos on rakkude jagunemine, mille tulemusena kahekordse ehk diploidse kromosoomistikuga rakkudest tekivad haploidse kromosoomistikuga rakud. 6.Võrdle mitoosi ja meioosi toimumist. Too välja 4 erinevust. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke, aga meioosiga sugurakke. Meioosi tulemusena tekkivad rakud on geneetiliselt erinevad. Meioosil toimub 2 järjestikkust jagunemist, DNA kahekordistumine toimub ainult enne 1-st jagunemist. Meioosil 1. jagunemise profaasis toimub homoloogiliste kromosoomide vahel ristsiire. 7.Võrdle munaraku ja spermi arengut
sündides ega ka eelsoodumusi, siis keskkonda mõjutab rohkem. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Viljastumine võib olla kas organismi ontogenees või partenogenees. Ligikaudu nädal pärast ovulatsiooni kinnitub inimese embrüo emakaseinale. Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. Tavalise 28-päevalise menstruaaltsükli kõrval esinevad 21 või 35 päeva pikkused tsüklid. mõnel naisel ka Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. Inimese ontogenees algab viljastumisega. Inimese ontogenees lõppeb surmaga. Ovulatsioon lakkamist naisel nimetatakse menopausiks.
Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Kalade areng on vaegmoondeline. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub idu. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Viljastumine võib olla kas organismi sisene või väline Ligikaudu nädal pärast viljastumist kinnitab inimese embrüo emakaseinale. Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga Inimese ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga Kehasisese viljastumis eelised kehavälise ees-soodsam keskkond, ei ole nii suurt ohtu sugurakkude hävimiseks. Sügoot-viljastunud munarakk
Eristatakse PRIMAARSEID (sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme) ja SEKUNDAARSEID (sisaldavad lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid) Karl Ernst von Baer võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Imetaja munaraku ja viljastumise avastaja. II LOENG RAKKUDE JAGUNEMINE -Rakud jagunevad, et kasvada, paljuneda, parandada MITOOS: eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS 2. METAFAAS 3. ANAFAAS 4. TELOFAAS MEIOOS: eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasi ei jagune). -Apoptoos programmeeritud rakusurm, mis * on omane hulkraksele organismile * algatatud rakusiseselt (geenid, retseptorid, transkriptsiooni faktorid jt). Apoptoos oluline embrüonaalses faasis (kehaosade väljakujunemine).
Tagada kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Toimub tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel( moodustub 2 tütarrakku). 8. Miks eelneb igale mitoosile replikatsioon? Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse ( ka DNA ahel kahekordistub). Rakkude jagunemine meioosi teel 1.Mis on meioosi peamine eesmärk? Kromosoomide arvu vähenemine 2 korda. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n-ga. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n-ga. 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos?
Ristsiire tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad, see suurendab muutlikkust (suurenevad ellujäämis- ja kohanemisvõimalused) Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega SUGURAKK EI JAGUNE, eelasrakul on diploidne kromosoomistik. 5. Meioosi ja mitoosi erinevused Mitoos Meioos Toimub keharakkude jagunemisel Eoste ja sugurakkude moodustumisel Tekkiv rakk on diploidse kromosoomistikuga Tekkiv rakk on haploidse kromosoomistikuga Rakud on identse geneetilise materjaliga Rakud on geneetiliselt erinevad Ei toimu kromosoomide ristsiiret Toimub kromosoomide ristsiire Jagunemisel tekib 2 uut rakku Jagunemisel tekib 4 uut rakku Toimub 1 mitootiline jagunemine (neli faasi: Toimub 2 järjestikust mitootilist jagunemist pro-, meta-, ana- ja telofaas) vahepealse interfaasiga
4. Mitoosil a)saadakse b)kulutatakse energiat. 5. Nimeta kaks mehhanismi meioosis, mis tagavad selle, et tütarrakud on vanemarakust geneetiliselt erinevad. 1. Ristsiire 2. Homoloogide lahknmine on sõltumatu, mis tähendab seda, et tütarrakk saab juhuslikult nii isas-kui ka emasvanemalt pärit homolooge. Mida suurem on kromosoomide arv organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv. 6. Mitu kromosoomi on inimese diploidse kromosoomistikuga rakus ? 2n=46 7. Mis on sügoot, gameet, ovogenees, karüoginees, haploidne kromosoomistik ? Sügoot-viljastunud munarakk Gameet-sugurakk Ovogenees-munarakkude areng Karüoginees-rakutuuma jagunemine Haploidne kromosoomistik-sugu kromosomistiks, kus iga kromosoom on üksikuna. 8. Mitoosil on tekkinud uued rakud vanemrakuga geneetiliselt a)identsed b)erinevad. 9
- Inimese juuresoleku pr- inimene on osa loodusest ja temast ei saa lahti, LK-s tuleb inimesega arvestada ja neg mõju vähendada Looduskaitse eetilised alused- elurikkust tuleb säilitada; ökoloogiline keerukus (komplekssus) peab säilima; evolutsioon peab jätkuma; liigirikkusel on oma sisemine väärtus. St igal liigil on õigus olemas olla, liigid sõltuvad üksteisest, inimene peab hea peremees olema (vastutus tulevate põlvede ees) Populatsioon Heterosügoot- diploidse indiviidi homoloogilistes kromosoomides on ühe geeni erinevad alleelid, üks dom ja üks retsessiivne. Aa ja Aa Homosügoot- diploidse indiviidi homoloogilistes kromosoomides on ühe geeni ühsugused allelid, nt dom AA või retsessiivsed aa geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni gen. Struktuuris nt iga järgmine generatsioon kannab endas vaid teatud osa vanemate geenidest ; väikestes populatsioonides on suurem mõju. Ekstreemne näide on amishite 6 sõrme
ÕIGE ✗ Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. VALE Parandus: Tsütokinees on raku jagunemine. ✗ Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. ÕIGE ✗ Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. VALE Parandus: Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geeni vahetus. ✗ Katteseemnetaimed paljunevad eostega. VALE Parandus: Katteseemnetaimed paljunevad ribosoomidega ja mugulatega. ✗ Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. ÕIGE ✗ Kromatiidid lahknevad meioosi teise jagunemise anafaasis. ÕIGE ✗ Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks. VALE Parandus: Munaraku eellast nimetatakse ovogooniks. 2. Leia õige vastus! ✗ Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu vähenemine kaks korda. ✗ DNA kahekordistumine toimub mitoosi interfaasis. ✗ Spermid moodustuvad spermatogeneesil. ✗ Bakterid paljunevad enamasti vegetatiivselt.
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel. Translatsioon on peamine osa valgusünteesist Geenmutatsioonid muutused DNA nukleotiidses järjestuses Geeni alleelide dominantsus ja retsessiivsus Dominantne tunnus avaldub Retsessiivne tunnus - ei avaldu, st surutakse alla Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid (näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa) Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid (üks alleel on dominantne ja teine alleel retsessiivne). Genotüüp isendi geenide kogum
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel. Translatsioon on peamine osa valgusünteesist Geenmutatsioonid muutused DNA nukleotiidses järjestuses Geeni alleelide dominantsus ja retsessiivsus Dominantne tunnus avaldub Retsessiivne tunnus - ei avaldu, st surutakse alla Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid (näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa) Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid (üks alleel on dominantne ja teine alleel retsessiivne). Genotüüp isendi geenide kogum
Meioos- raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2 korda. Koosneb kahest järjestikust jagunemisest, mille tulemusena tekib 4 tütarrakku. 1. Mis on meioosi peamine eesmärk? See, et saaks toimuda suguline paljunemine viljastumise tulemusena. Sest, et kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kaherkodsitusk peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. See toimub sugurakkude arengu käigus ja meioosi teel. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet. Haploidne kromosoomistik- meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik.(esineb sugurakkudes n=23) Diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, tekib siis kui viljastumisel ühinevad ühte rakku kahe suguraku kromosoomid. ( Esineb keharakkudes, 2n=46) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustamisega. 4. Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus?
kaksiktuumalisi rakke. Kaksiktuumalised hüüfid on enamasti ümbritsetud ning kaitstud eristunud haploidsete hüüfidega, mis moodustavad viljakeha. Tuumade liitumine (karüogaamia) toimub noores eoskotis. Diploidne sügoot läbib seejärel koheselt meioosi, mille tulemuseks on neli diploidset tuuma. Viimaste mitootilise jagunemise tagajärjel valmib kaheksa haploidset kotteost. Seega iseloomustab kottseeni nii dikarüoosse kui diploidse faasi lühiealisus. Oluline iseärasus võrreldes kandseentega on viljakeha moodustumine haploidsetest hüüfidest! Kottseened võivad moodustada spetsiaalseid seeneniidistiku struktuure, mis on seotud parasiteerimisega erinevatel peremeesorganismidel. Nendeks struktuurideks on peremehele kinnitumiseks (apressooriumid) ja peremehe rakkudest toitainete imamiseks arenenud struktuurid (haustorid). Enamik kottseeni on haploidsed organismid, kuid mõned, näiteks pagaripärm (leivapärmkottseen,
tõelisi vart, lehte ja juurt. Neile sarnased taimeosad koosnevad tegelikult sõlmerakkudest ja sõlmevaherakkudest, mis võivad olla kaetud koorerakkudega (N: Chara). Arvatavalt (kõrgemate) taimede eellkäijaiks. Tallus kasvab tipmiselt: kiirdrakk annab vaheldumisi sõlme- ja sõlmevaherakke. Sõlmerakkudest tekivad harud, „koor” ja paljunemisorganid. Umbes 300 liiki, magevees ja riimvees. 12. Sammaltaimed – talluse erinevad tüübid, kiirdrakk, haploidse ja diploidse faasi osatähtsus elutsüklis. Maksasamblad, turbasamblad, lehtsamblad. Sammalde keha on kas lame dorsoventraalne (rakis e. tallus) või liigestunud varreks ja lehtedeks (lihtne tüvend). Valdav osa neist on niiskuslembesed või veetaimed Väikesekasvulised, harva mõnikümmend cm kõrged (turbasamblad kasvavad ülaosas, all kõdunevad) Vegetatiivne paljunemine sigikehade, sigipungade sigivõsude, sigiokste või lihtsalt talluseosade abil
9. Pruunvetiktaimed pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik, liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine. 10. Rohevetiktaimed üldine iseloomustus ja suurtaimede hulka kuuluvad tähtsamad taksonid meie vetes. 11. Mändvetiktaimed üldiseloomustus, ehituse eripära võrreldes teiste vetikatega, sugulise paljunemise organid. 12. Sammaltaimed talluse erinevad tüübid, kiirdrakk, haploidse ja diploidse faasi osatähtsus elutsüklis. Maksasamblad, turbasamblad, lehtsamblad. 13. Sõnajalgtaimed tähtsamate klasside ehituse eripära, paljunemine. 14. Katteseemnetaimed: ehituse ja elutsükli üldiseloomustus, klassid, tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad. 15. Taimede osa veekogude aineringes. 16. Taimede tähtsus teistele vee-elustiku rühmadele. 17. Milliseid veetaimede ökoloogilisi rühmi või eluvorme kahjustab eutrofeerumine kõige enam
a) idu b) juur c) vars d) vili 16. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: a) kõldkestaga b) kusekotiga c) vesikest d) nabanööriga Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks 18. Viljastumine võib olla kas organismi ontogenees või partenogenees . 19. Ligikaudu nädal pärast ovulatsiooni kinnitub inimese embrüo emakaseinale. 20. Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. 21. Tavalise 28-päevalise menstruaaltsükli kõrval esinevad mõnel naisel ka 21 või 35 päeva pikkused tsüklid. 22. Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta 23. Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõppeb surmaga 24. Ovulatsioon lakkamist naisel nimetatakse menopausiks Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega?
alla, horisontaalselt). Eristavad pimedust ja valgust, kuiva ja niisket õhku (sulgevad õhulõhed). Rakkude vaheline suhtlemine plasmodesmide kaudu. Taimedele on iseloomulik: 1. embrüo hulkrakne loode 2. kutiikula keha kattev lipiidne kiht 3. rakke ühendavad plasmodesmid (tsütoplasmaväät) 4. raku pooldumisel moodustub rakuplaat, see eraldab tütarrakud ja kasvatab nende vahele uue rakukesta 5. haploidse ja diploidse eluperioodi vaheldumine TAIMERAKK lk 15-19 Tsütoloogia - rakke uuriv teadusharu. IGA RAKK PÄRINEB RAKUST! Taimeraku läbimõõt 10-200 µm. Taimerakk on liikumatu. Rakuehitus 1. Rakukest tselluloosist, väljaspool membraani. 2. Rakumembraan ümbritseb rakku. 3. Plasmodesmid e tsütoplasmaväädid ühendusteed naaberrakkude vahel. 4. Tsütoplasma raku poolvedel sisu, liidab kõik organellid üheks tervikuks, koosneb tsütosoolist.
Eosest arenenud eellehele(n) tekivad nii emas- kui isassuguorganid, arhegoonid ja anteriidid. Eelleht on tegelikkuses vaid kuni 4 mm läbimõõdus. Arhegoonides ja anteriidides tekkinud sugurakud saavadki tänu veele kokku eellehe pinnal. Tekkinud sügoodist* (2n) areneb sõnajalgtaim (sporofüüt, 2n), millele aja möödudes ilmuvad eoslad. Sporangiumites meiootiliselt* tekkinud üherakulised eosed on taas haploidsed*(n). Seega on sõnajalgtaime rakud erinevalt sammaltaimest diploidse kromosoomistikuga. Sellist eluperioodi nimetatakse sporofaasiks. Sõnajalgtaime gametofaasi moodustavad eos, eelleht ning sellel arenenud suguorganid ja sugurakud. Haploidne (ühekordne) kromosoomistik - igat kromosoomi rakus on vaid üks komplekt. Neil puuduvad paarilised, nendega sarnased (homoloogilised) kromosoomid selles rakus. Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome. Sügoot - viljastatud munarakk.
Telofaas- kääviniidid kaovad I telofaas II telofaas 4. Mitoosi ja meioosi ülesanded kääviniitidel 5. Ristsiire ehk krossingover on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. See toimub meioosi alguses. 6. Sugurakkudes esineb haploidne kromosoomistik. Meioos on rakkude jagunemine, mille tulemusena kahekordse ehk diploidse kromosoomistikuga rakkudest tekivad ühekordse ehk haploidse kromosoomistikuga rakud. 7. Meioosi ja mitoosi erinevused Mitoos Meioos Keharakkude jagunemine sugurakkude jagunemine kromatiidide lahknemine toimub mitoosi kromatiidide lahknemine toimub meioosi anafaasis II anafaasis moodustub kaks identset tütarrakku moodustub 4 tütarrakku
2. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Õige 3. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär; tsütokinees on tsütoplasma jagunemine. 4. Viljastatud munarakku nimetatakse ovogooniks. Väär; Munaraku eelasteks on ovogoonid. 5.Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär; Katteseemnetaimed paljunevad risoomida, sibulate, varre- ja lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on haploidse kromosoomistikuga. Väär; Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. 7. Mitoosi ja meioosi alguses on kromosoomid kahekromatiidsed. Õige 8. Viljastatud munarakku nimetatakse gameediks. Väär; Vanemorganismide sugurakke nimetatakse gameediks. II Leia kõige õigem vastusevariant. 9. Replikatsioon toimub raku elutsükli: a) profaasis, b) interfaasis, c) telofaasis, d) metafaasis. 10. Munarakud küpsevad keskmiselt: a) 12-päevase, b) 23-päevase, c) 28-päevase, d) 46-päevase intervalliga. 11
vähem sooni ja säsikiiri kui diploidsel haaval. Südamemädanikku põhjustava haavataeliku seeneniidistiku arenemiseks on vaja õhku ja niiskust, mida puidu tugirakkudes on vähem kui soontes ja säsikiirtes. Seetõttu arvatakse, et puidu selline anatoomiline ehitus tagab kiirema kasvu kõrval ka suurema mädanikukindluse. Et Eestis ei ole õnnestunud leida samasugusel kasvukohal enam-vähem sama vanusega diploidse ja triploidse haava puistut, esitame võrdlusandmed 90-aastaste haavikute kohta Venemaalt Novosibirski oblastist. Diploidse haavapuistu keskmine rinnasdiameeter oli 34 cm, keskmine kõrgus 27 m ja hektaritagavara 302 m³; triploidse haavapuistu vastavad näitajad olid aga 42 cm, 31 m ja 564 m³. Olulisi erinevusi oli ka nende haavikute südamemädanikust kahjustatuses. Kuigi viljakehadega puude protsent oli mõlemal peaaegu võrdne (diploididel 98,6% ja triploididel
Milline on ligikaudne mutatsioonikiirus inimesel 1 põlvkonna kohta? Molekulaarsel kellal on põlvkonnaefekt, mis seisneb selles, et põlvkonnapikkus mõjutab kella tiksumist. Organismidel, kellel on pikem generatsiooniaeg, on aeglasem molekulaarne kell, kui neil, kellel on lühem generatsiooniaeg. Inimesel on keskmiselt 1x10-9 mutatsiooni aluspaari kohta põlvkonnas. Kui korrutada inimese aluspaari kohta leitud mutatsioonikiirus diploidse genoomi suurusega (2*3,2*109) saame: (1 * 10-9 mut/bp/gen) * (2 * 3,2 * 109 bp) = 6,4 mutatsiooni generatsiooni kohta. 8. Millised on erinevad mutatsioonikiiruse määramise viisid? Millised võivad olla mutatsioonikiiruse ühikud? Mutatsioonikiirust on keeruline määrata, kuid seoses kogu genoomi sekveneerimise kasutamisega on mutatsioonikiiruse hinnangud täpsustunud. Oluline on arvestada replikatsioonide arvu, mille lookus läbib. Isaste imetajate
perekonnad Allomyces, Blastocladia Coelomomyces Mono-või polütsentrilised epi-või endobiondid. Tallus seeneniidistikuna. Talluse alusrakk kinnitub substraadile risoidide abil. Seeneniidistikul paiknevad õhukeseseinalised zoosporangiumid ja paksuseinalised puhkesporangiumid Zoospooris varuainetest tuumamüts. Suguline tsükkel gametogaamiana. Mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine: haploidne gametotallus vaheldub diploidse sporotallusega milledel arenevatest zoosporangiumidest vabanevaddiploidsed zoospoorid puhkesporangiumidest aga haploidsed zoospoorid; KOTT, KANDSEENED: Alamriik: Dikarya- paaristuumsed (üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli esineva kaksiktuumse faasiga). 2 hõimkonda: Ascomycota – kottseened (verev karikseen, pärmseened, Penicillium jt) ; eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti (askuse) sees mitmekesisem grupp seeneriigis: pärmid
Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimub tsütokinees. 4.3. Rakkude jagunemine meioosi teel. Mis on meioosi peamine eesmärk? Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homollogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. Selgitaga diploidse ja haploidse kromosoomistiku mõistet. Haploidne on kaks korda vähenenud kromosoomistik. Diploidne e kahekordne kromosoomistik(viljastumisel ühinenud kromosoomid). Milliste protsessidega kaasneb meioos? 2 jagunemist samade protsessidega nagu mitoosis. Milline on esmane meiootilise jagunemise tulemus? Tekib kaks tütarrakku. Ei moodustu tuumamembraane ja kromosoomid ei keerdu päris lahti.kromosoomid on paarikaupa. Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus?
Aine „Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin“ (ARMP.01.036) KORDAMISKÜSIMUSED Andres Salumets 1. Kromosoomi mutatsioonid sugurakkudes, embrüotes ja lootel. Vanuse tõustes tõuseb ka defektiga lapse sünnitamise tõenäosus. Triploidia (69 kromosoomi) põhjuseks võib olla munaraku viljastumine kahe seemnerakuga, munaraku viljastumine diploidse seemnerakuga või diploidse munaraku viljastumine. Aneuploidia tekib inimestel peamiselt kromosoomide mittelahknemise tõttu meioosis. Enamik defekte tekib oogeneesi esimese meioosi faasi käigus. Kõige sagedasem probleem on lisa 21 kromosoom – Downi sündroom, aga ka 18 ja 13 (vastavalt Edwardsi ja Patau sündroom). Lisaks on võimalik ka sugukromosoomide trisoomia (47, XXX), (47, XXY) ja (47, XYY). Samuti võib inimestel esineda ka monosoomia – (45, X), Turneri sündroom
vegetatiivne areng areng, mille käigus uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. · Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. · Tsütoginees on rakutuuma raku jagunemine. · Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. · Kromosoomide ristsiide tulemuseks on haploidne diploidne kromosoomistik. · Katteseemnetaimed paljunevad eostega seemnetega. · Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. · Kromatiidid lahknevad meioosi teise jagunemise anafaasis. · Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks tsügoodiks. · Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. · Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik. · Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane 28-päevane. · Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. · Taime looteline areng kulgeb seemnes õies.
Oma toimelt jagunevad alleelid kaheks: dominantsed alleelid ja retsessiivsed alleelid. Dominantset alleeli tähistatakse tavaliselt suure, retsessiivset väikese tähega. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Retsessiivne tunnus (sh defekt, haigus) avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari aa) korral. Retsessiivsus saab avalduda ainult dominantsuse puudumisel. Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid. Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni erinevad alleelid. (lookus- koht kromosoomis, kus paikneb geen) 11. Mis põhjustab geenide ahelduse? Geenide aheldus on nähtus, mille korral samas kromosoomis paiknevad geenid
Kaks tunnust päranduvad lahus, kusjuures alates teisest tütarpõlvkonnast võivad esineda uued, homosügootsed kombinatsioonid. See seadus kehtib siiski ainult juhul, kui tunnuste eest vastutavad geenid asuvad eri kromosoomides. Kui üks vanem erineb teisest kahe tunnuse või enama alternatiivse tunnuse poolest siis need tunnused lahknevad ja kombineeruvad teises hübriidses põlvkonnas üksteisest sõltumatult 12.Homo- ja heterosügootsus 1. Homosügootsuseks nimetatakse diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisundit, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid; näiteks AA, aa. Homosügootse genotüübiga indiviidi nimetatakse homosügoodiks. Eristatakse homosügootset dominantset genotüüpi ja homosügootset retsessiivset genotüüpi. Esimene esineb kui üks lookus haarab endasse 2 alleeli, mis näitavad dominantset tunnust (AA), homosügootne
3. Lindudel ja imetajatel fikseeritakse sugu viljastamise hetkel. 4. Kõikide organismide diploidses kromosoomistikus esineb 2 sugukromosoomi. KÜSIMUS Geneetika 28 Milliseid alljärgnevaid lauseid kasutaksite Mendeli lahknemisseaduse tsütoloogiliste aluste selgitamiseks? Paigutage sobivad laused loogilisse järjekorda! Heterosügootne isend moodustab erinevate alleelidega sugurakke. Geenid paiknevad lineaarses järjestuses. Diploidse organismi rakkudes on iga geen esindatud kahekordselt. Geenid esinevad alleelsete teisendvormidena. Mõlemad vanemad võtavad võrdselt osa kõigi järglaste genotüübi kujundamisest. Erinevad sugupooled pärandavad geene erinevalt. Sugurakkudes on isendi genotüübi igast geenipaarist 1 geen. Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad koos. 4
alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid. Homosügootsus – homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid; näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa. Heterosügootsus – homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel.
hulgast valitakse 2N ja kombineeritakse need sügootideks ning järgmiseks põlvkonnaks. Sugusid ei eristata, iseviljastumine on lubatud sama tõenäosusega, mis viljastumine teise indiviidiga, 1/N. Kõik isendid panustavad järgmisesse põlvkonda gameete sama suure tõenäosusega. Praegu ei huvita meid sügoodid/genotüübid, vaid ainult alleelisageduste muutus juhuse läbi. Eeldused: • Populatsiooni suurus on lõplik, selles on 2N geeni. • Ei arvesta ploidsust (eeldab haploidsust). Diploidse pop. puhul võetakse N(geen)=2N(indiv) • Alleeli sattumise tõenäosus järgmisse põlvkonda sõltub ainult tema sagedusest vanempopulatsioonis, s.t. et looduslik valik puudub • Ei mõju ükski teine evolutsioonitegur peale juhusliku gen.triivi • Põlvkonnad ei kattu – kõik isendid sigivad korraga ja ainult üks kord •NB! Hardy-Weinberg: Populatsioon on lõpmata suur ja diploidne
Kuidas saavad emamesilase munadest tekkida: a) töölised, b) uued emamesilased, c) lesed. Emamesilane saab muneda mune nii, et need viljastakse, osad viljastamata. Ema ja töömesilased eristatakse hooldusega, alguses on kõik ühesugused ja osasid hakatakse erinevalt hooldama. Lesed heidetakse sügiseks välja. Partenogeneesil moodustuvate organismide iseloomustus 1) Ploidsus tavaliselt haploidsed, erandina diploidsed a. diploidse organismi saame juhul, kui areng algab diploidse munarakuga ja läbib ühe meiootilise jagunemise. Nt. teatud kõrbesisalikud. b. Pseudoviljastumine ühinevad 2 munarakku. Nt. osadel putukaliikidel. 2) Sugu tekivad tavaliselt naissoost organismid (nt. kogu liik eksisteerib emastena), erandjuhtudel isased näiteks mesilastel. 3) Järjepidevus a. On liike, mis paljunevad ainult partenogeneetiliselt (nt. emased kõrbesisalikud)
patoloogiline füsioloogiline Hüperplaasia , rakkude suurus jääb samaks, aga nende arv suureneb patoloogiline füsioloogiline Atroofia väheneb raku maht väheneb rakkude hulk RAkkude suurus sõltub : gen määratkusest vanusest mitoosi faasist varuainete hulgast Rakkude jagunemine Mitoos: eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku Meioos: eukarüoodsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasiei jagune) Raku jagunemiseajal on 55% ajast Interfaas ja 45% Mitoos - (mis omakorda jaguneb profaasiks 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3% raku jagunemisel : Interfaas 55% Mitoos 45% ,mis jaguneb - Profaas 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3 %
Tsentromeeris olevad valgud moodustavad kromosoomide lahknemist määrava valgulise kompleksi, sisemise ja välimise kineohoori. Kromosoomi paare, kus üks kromosoom on pärit emalt, teine isalt, nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Homoloogilistes kromosoomides on samad geenid, kuid võivad olla erinevad geeni teisendid ehk alleelid. Seepärast ei ole homoloogilised kromosoomid geneetiliselt identsed. Kahekordse ehk diploidse kromosoomikoplektiga rakke nimetatakse keharakkudeks ehk somaatilisteks rakkudeks. Küpsed sugurakud on aga ühekordse ehk haploidse kromosoomistikuga. Sugurakke ehk gameete moodustatakse diploidsetest sugurakkude eellasrakkudest sugurakke moodustavas koes või organis. Organismi diploidne olek taastub viljastumisel. 13. Bakteriraku ehitus. Enamik on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. Koosneb lipiididest ja valkudest
Reguleerivad geenid jaotatakse omakorda regulaatoriteks ja operaatoriteks. Regulaator "lülitab" struktuurgeeni sisse ja välja, operaator kontrollib 9 struktuurgeenil toimuvat transkriptsiooni. On ka geene, mis sünteesivad transpordi- ja ribosoomi RNA-d. Seega võib geeni defineerida kui funktsionaalselt piiritletud lõiku DNA ahelas. Geeni asukoht kromosoomis on määratud. Geeni asukohta kromosoomis nimetatakse lookuseks. Diploidse organismi kaks homoloogset kromosoomi võivad sisaldada samas lookuses ühe geeni erinevaid variante. Üht ja sama tunnust määravate geenide erinevaid variante nimetatakse alleelideks. Seega on alleeli mõiste seotud tunnustega. Tunnused on aga harva monogeensed - sagedamini määravad tunnuseid geenikompleksid. Sellest tulenevalt võib defineerida geeni ka kui geneetilise informatsiooni ühikut, mis muutumatult pärandub põlvkonnast põlvkonda.
Diploidsus ja haploidsus – evolutsiooniline perspektiiv Elu sai alguse mereveest. Päristuumsed arenesid üheraksetest vabalt elutsevatest protistidest (organismirühmadest) – protožoa, mis tekkis terve rea prekambriumi prokarüootide sümbioosi tulemusena binaarne rakujagunemine suur osa protistide gruppidest on jäänud haploidseks ja aseksuaalseks (mõnel toimub gametite vabastamine koonduvad ühte ja genereerivad ajutiselt diploidse sügoodi). Diploidse ja haploidse faasi esinemine elutsüklis on mitmes fülogeneetilises liigis edasi arenenud, eriti juhul, kui tegemist on sessiilse hulkrakse staadiumiga. Nende samade liikide puhul toimub gametite diferentseerumine; naisgametid arenevad suurteks ja liikumatuteks, nt haploidne vorm domineerib paljudel seentel ja pseudofüütidel. Diploidne vorm domineerib trahhofüütidel ja seentel. Paljude liikide puhul on kahest generatsioonivormist üks kadunud või teisel juhul pole kunagi välja arenenudki
32. Milline järgnevalt nimetatud asjaoludest põhjustab kõikide makromolekulide tüüpide akumuleerumist lüsosoomides? H+ATP-aasi inaktiveerumine lüsosoomide membraanis 33. Tay-Sachs'i haiguse põhjuseks on gangliosiidide lagunemise puudus 34. Profiliin seostub G-aktiini (+) otsale 35. Profiliini üheks põhiliseks funktsiooniks rakkudes on soodustada 6-aktiini polümeriseerumist 36. Kui loomarakus rakutsükli G1 faasis on 12 kromosoomi, siis milline on diploidse kromosoomistiku kromosoomide arv selles organismis? 12 37. Mitoosi ja tsütokineesi protsessides erinevuseks taime- ja loomaraku vahel on, et et telofaasis hakkab... 38. Tsentromeer on piirkond, milles kromatiidid on üksteisega seotud 39. Kõik järgnevalt nimetatu on iseloomulik mitoosi telofaasi jaoks, välja arvatud iga krom koosneb 2st kromatiidist 40. Rakk, mis sisaldab mitoosi alguses 92 kromatiidi, moodustab mitoosi lõppedes 2 rakku, milles
avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa). Kromosoom - eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). (loeng 2 rakk, paljunemine ) Geen - kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt
„somaatilises“ hüüfis toimuvast tuumade jagunemisest palju erinegi (sellest allpool). Haploidiseerumine tuumade jagunemisel võib toimuda pintselhalliku hüüfides sagedusega 1 x 10-3 – 2 x 10-2 ühe tuumajagunemise kohta (Weber, 1993). Sisuliselt näitab see meioosi teise jagunemise sagedust. Antud juhul langeb see kokku mitootilise geenivahetuse sagedusega. Siin toimub meioosi esimesele jagunemisele tüüpiline geenivahetus diploidse tuuma korduva (näivalt mitootilise) jagunemise käigus, enne kui jõutakse tuumade haploidiseerumiseni. Meioosi teine jagunemine (haploidiseerumine) on vahepealsete jagunemistega ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud, edasi lükatud. Võib-olla annab see rohkem aega rekombinatsioonide tekkeks. Võiks öelda, et suguline protsess on toimunud ilma nähtava sugulise paljunemiseta. Sellisel juhul on ilma viljakehade
sündroom, supermehe ja supernaise sündroomid. 4. Viljastumises osaleb sugurakk, milles ühte kromosoomi polegi 5. Vanemate sugurakkudel on erinev arv kromosoome, sest nad kuuluvad eri liikidesse(liikidevahelised hübriidid) 6. Keharakkude ühinemine hulktuumsete rakkude teke nt levinud seentel, protistidel ja ka üksikutel loomarakkudel. Genoommutatsioonid rohkem omased seentele ja taimedele, oluliselt vähem loomadel. Mutatsioonide mõju vähendamine 1. Diploidse faasi suurendamine elutsüklis - diploidses faasis mutatsioonid nii kergelt ei avaldu. Bakter on kogu elu haploidses faasis (haplo). Sammaltaim on põhiliselt haploidses faasis. Sõnajalg on rohkem diploidses faasis. Inimene valdavalt diploidses faasis. Evolutsiooni käik. 2. Heterosügootsus rajaneb diploidusel. Heterosügootsuses surutakse retsessiivsed geenid alla. 3. Polügeensus - ühte tunnust määrab korraga mitu geeni. Nt vaimsed võimed 4
Kui isendil on üle kahe genoomi, nimetatakse neid polüploidseteks. Ühe liigi piires tekkinud polüploidid (ühetaoliste genoomidega nt AAAA-, kus A tähistab ühte genoomi) kannavad autoploidide (autopolüploidide) nime. Erinevate liikide hübrididseerimisel, kui lähtevormid on polüploidsed, tekivad nn alloploidid (allopolüploidid) (mitu erinevat genoomi - nt AABB). 31. Aneuploidsus Klinefelteri sündroomi olemus Aneuploidsus - Üldreeglina lahknevad diploidse isendi homoloogsete kromosoomide paarid meioosis, mille tagajärjel moodustuvad haploidsed gameedid. Siiski esineb ka erandeid, kus mõned homoloogsed kromosoomid ei lahkne sugurakkude moodustumisel ja tekivad sugurakud kromosoomiarvuga n+1 või n-1. Selle nähtuse avastas C. Bridges 1916. aastal äädikakärbsel. Klinefelteri sündroom (gonosoomid XXY) - Sellega kaasnevad kasvu- ja arenguhäired («kastraaditüüp»), bilateraalne munandite alaareng, seksuaalfunktsioonide (erektsioon,
annaabi.ee 
