Traditsioonilised tegevused ning nende viimine üle digitaalsele kujule Interneti ajastu algusest oleme inimestena üha enam tehnika saavutuste külge seotud ning ei kujutaks oma elu nendeta enam endale ette. Internet ning erinevad digitaalsed lahendused ja teenused on muutnud meie igapäevased tegevused kordades kiiremaks, lihtsamaks ning meelepärasemaks. Üldjuhul oleme me rahul sellega, kuid on tehinguid ja toiminguid, mida on kas raske üle viia digitaalseks või puudub selleks üldse soov, kuna see rikuks traditsioone ning
Analoog- digitaal muundur alltoodud skeemil on näidatud analoog digitaal muundur (ADM, eesti; ADC, inglise). antud muundur on ehitatud loenduri ja digitaal-analoog muunduri baasil. analoogsisendisse antakse analoogsignaal mida tahetakse viia digitaalsele kujule stardi pulss: muundamise protsessi (konversiooni) alustamiseks antakse vastav signaal taktsageduse sisendisse antakse mingisuguse sagedusega clock signaal loenduri sisu seerendamiseks digitaalväärtus mis vastab analoogsignaalile saadakse loenduri väljundist võrdluselemendiks sobib hästi komparaator operatsioonivõimendi baasil, annab märku sellest kas analoogsignaal (analoogsisendist) on suurem või väiksem digitaal analoogmuundurist (DAC) tulevast signaalist. vaikimisi, kui
võimsama emotsiooni kui nendesse kirjutatud read. Füüsilises kujus raamat ei pea olema haruldane ja kallis, see peab andma enda omanikule kindluse tunde, et tal on selja taga riiulis midagi tähtsat ja võimsat. Kirjanikud, kes on enda teosega aastaid vaeva näinud, väärivad enda loomingule suuremat hoolt ka kirjastaja poole. Kui soovitakse kokku hoida raamatute kvaliteedilt, võivad need teosed jääda ainult digitaalsele kujule, sest hetkel on artikli autori arvates niigi liiga palju vormitu välimusega teoseid. Kõikidele mõeldud kompositsiooni-reeglid ning kirjastiilid on end pika aja jooksul tõestanud ja lugeja suhtes on neist viisakas kinni pidada. Digiajastu on teinud kättesaadavaks väga paljud teosed üle maailma, teinud noortele autoritele karjääri alustamise lihtsamaks ning loonud palju võimalusi raamatute
generatsiooni arvutid. Neile järgnesid 1970 ja 1971 kolmanda ja neljanda generatsiooni arvutid. Alles PC tulekuga hakati tootma tarkvara. Sellest tulenevalt võiks öelda, et tarkvara ei ole kindlasti asendamatu osa arvutist. Kuid kui lähtuda tänapäeva arvutitest, siis ei ole nendega töötamine võimalik ilma tarkvara omamata. Arvuti tarkvara on programmide, protseduuride, funktsioonide, seotud andmete ja nende dokumentatsiooni komplekt. Programmi tarkvara annab juhised digitaalsele elektroonikale või töötavad sisendina mõne teise tarkvara jaoks. Samuti ei ole tänapäevased arvutid enam lihtsalt arvutamiseks, vaid paljudel igapäeva töövahend. Veel aasta tagasi ei omanud arvuti minu elus nii suurt tähtsust, kuna see oli mulle ainult suhtlemisvahend, siis aastaga, mis ma olen LVRKK’s õppinud olen saanud juurde oluliselt arvutialaseid teadmisi ja oskusi. SOA eelised ja miinused SOA (Service Oriented Architecture) ehk teenusorienteeritud arhitektuur
ning aega vähemnõudvamaks, kuna hääli ei ole vaja manuaalselt üle lugeda vaid need arvutatakse välja automaatselt. Kogu protsess muutub mugavamaks hääletajate jaoks, kes saavad enda hääle anda nende enda soovitud paigas ning ilma lisandunud viivitusteta või järjekorras ootamisteta, mis on hääletuspunktides kindlatel kellaaegadel tavaline. Kuid hääletamine ei ole ainuke protsess, mida saab üle viia digitaalsele kujule. Lapse sünni registreerimisel väheneb paberimajandus kordades ja kaob vajadus mitmete bürokraatide töö alleshoidmiseks. Näiteks, minnes migratsiooniametisse saab sünnitunnistuse interneti teel kätte, ning kaasas pole vaja kanda mitmeid pabereid. Vajadusel on ka kergem antud dokument kättesaada, sest pole vaja minna seda eraldi kuhugi asutusse küsima. See kergendab oluliselt inimese elu, kui näiteks
Fääri saartel tegutseb 2 kindlustusseltsi ja 4 panka. Suurimaks pangaks on Føroya Banki, kes omab ka kindlustusseltsi Trygd. Føroya Banki 99,4% aktsiate omanikuks on Fääri valitsusele kuuluv Finantseerimisfond. Suurim hoiupank on Føroya Sparikassi. Koostöös Islandi väärtpaberibörsiga on kavas luua kohalik väärtpaberiturg. Fääri saarte IT ja telekommunikatsiooni teenused on kõrgelt arenenud. Esimese maana maailmas mindi täielikult üle TV digitaalsele edastamisele. Arenenud on GIS ja MPS teenused. Fääri saared arendavad ka oma geeniprojekti. 6 Maksud Fääri saartel kehtivad oma maksud, mida koguvad Fääri võimud. Maksudeks on tulumaks, tollimaksud, tootmis- ja automaksud. Kehtivad ka käibemaks ja aktsiisimaksud. Tulumaksuga maksustatav tulu jaguneb A-tuluks (palgatulu) ja B- tuluks (tulu ettevõtlusest)
12. Milliseid värvitoone võib kasutada maa-ala plaani koostamisel? Digitaalsel maa-ala plaanil võib kasutada kõiki värvitoone, välja arvatud mustale või valgele värvitoonile lähedasi värvitoone, mis arvutikuvaril või väljatrükil võivad jääda märkamatuks. 13. Millises mõõtkavas koostatakse maa-ala plaan? Maa-aluste tehnovõrkude uurimine toimub ainult M 1:500 M 1:1000 teostatavate uurimistööde korral või M 1:2000 puhul tellija erinõudel. 14. Millised andmed kantakse digitaalsele joonisele katastriüksuste kohta? Mida lisatakse kirjanurga kohale? (1) Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuste piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. (2) Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid.
Rahvusarhiiv Riigikantselei halduses olev valitsusasutus ehk arhiivinduse keskus Eestis. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kuluuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkonda. 4 Valgas, Rakveres, Kuressaares, Haapsalus. Eesmärk on luua õiguslikud tingimused üleminekul paberivabale asjaajamisele digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele. Arhiiviseadus Seadusega sätestatud õigusakt, mis sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, Aarhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning tegevuse alused. Arhiivieeskiri Reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni. Kehtib: Rahvusarhiivile,
Kõiki ühiskonnaliikmeid kaasav ning nende elukvaliteeti tõstev arenev infoühiskond ja konkurentsivõimeline eesti majandus, kus kasutades ratsionaalselt loodud ja loodavaid IKT lahendusi saavutatakse suurem tootlikus ning tööhõive määr. Inimeste heaolu Eesti infoühiskonna arengukava 2020 o I: Isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine Digitaalsele teabele tehniliste ligipääsuvõimaluste avardamine Inimeste oskuste ja osalusvõimaluste suurendamine o II: Teadmistepõhise majanduse arendamine IKT tulemusliku kasutuselevõtu edendamine ettevõtluses Eesti IKT sektori konkurentsivõime suurendamine o III: Isikukeskse, läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine Avaliku sektori toimimise tõhustamine
enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti uuema PCI Express ja vanema ISA laiendussiinistandardiga. 70. sisemodem- lisakaart, mis asetatakse arvuti sisse. 71. sisendseade- sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada. Tuntumad sisendseadmed on: klaviatuur, hiir, skänner, arvutimängude juhtpuldid jne. 72. skänner- optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. 73. suurarvuti- ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. 74. sülearvuti- ehk rüperaal on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. 75. ZIF- PGA kiipide jaoks loodud pesa. 76
eristada, milline on erinevuse aste, mis on seotud ühiskonna muutustega. 23. Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida? Kõiki ühiskonnaliikmeid kaasav ning nende elukvaliteeti tõstev arenev infoühiskond ja konkurentsivõimeline Eesti majandus, kus kasutades ratsionaalselt loodud ja loodavaid IKT lahendusi saavutatakse suurem tootlikkus ning tööhõive määr. I: Isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine Digitaalsele teabele tehniliste ligipääsuvõimaluste avardamine Inimeste oskuste ja osalusvõimaluste suurendamine II: Teadmistepõhise majanduse arendamine IKT tulemusliku kasutuselevõtu edendamine ettevõtluses Eesti IKT sektori konkurentsivõime suurendamine III: Isikukeskse, läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine Avaliku sektori toimimise tõhustamine Kasutajasõbralike elektroonsete avalike teenuste osutamine 24
Vanusegruppide eristamiseks kasutatakse metoodikat, mis põhineb kihvajuure läbilõikest võetud juurekanali läbimõõdule ning veel täpsem bioloogiline vanus määratakse kihva juure tsemendi aastarõngaste järgi (Kübarsepp ja Männil 2010). · Kahjustuste uurimisel viiakse läbi spetsiaalne ekspertiis, mille käigus täidetakse vastav ankeet, kuhu kirjutatakse kõik faktid konkreetse sündmuse kohta, lisatakse fotod ning kantakse digitaalsele kaardile. Tänu aastal 2008 jõustunud määrusele kompenseeritakse suurkiskjate poolt tekitatud kahjustusi ja kahjustustest teatamine on suurenenud ning tänu sellele paranenud ka ekspertiisist saadavad andmed. Eelkõige saadakse läbi kahjustuse uurimise olulist teavet hundi paiknemise ja juurdekasvu muutuste kohta (Kübarsepp ja Männil 2010). Loomulikult kasutatakse eelpool mainitud meetodeid ka teiste liikide puhul (Männil et al
Kuidas sai alguse isikuandmete kaitsmine ? Varem olid kõik andmed paberi peal, kõik dokumendid ja isikuandmed. Nüüdseks on järjest rohkem enamikke andmeid digikujul. Vähemal või rohkemal määral on digiandmed tihti seotud ka internetiga. See muutus on andmete otsimise võimalust ja kiirust strateegiliselt muutnud. Kui inimene suudab teha maksimaalselt kümme üksteisele järgnevat tegevust, siis arvutid töötavad miljoneid kordi kiiremini. Tegelikult oli digitaalsele kujule üleminek põhjustatud just mugava ja kiire otsimisvõimaluse tõttu, mis sellega kaasnes. Kui meil oleks arhiiv, mis sisaldaks miljoneid paberdokumente ja sealt oleks vaja teatud märksõna otsida, siis kuluks selleks sadu aastaid. Kui need dokumendid oleks failidena arvutis kuluks selleks vaid sekundi murdosa. Väga hea näide on ülemaailmne otsingusüsteem Google. See leiab enam kui neljast miljonist temas registreeritud avalikust
(http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb töö vähemolulised osad (näiteks lisad) paigutada tööle lisatavale digitaalsele andmekandjale. BT kirjutatakse eesti keeles, erandiks on juhud kui, õppekavas ei ole sätestatud teisiti. 1. Töö teema valimine ja registreerimine Üliõpilane valib ja kooskõlastab õppekava juhiga teema oma põhiõppesuuna või kõrvalaine õppesuuna poolt väljapakutute seast lähtudes õppekavas püstitatud eesmärkidest. Üliõpilasel on võimalik teha lõputöö mõnel oma poolt pakutud teemal, mille aktuaalsust, teostatavust ja
laenutuse arvestamine, komplekteerimimoodul, analüütikamoodul. 6. Mis on virtuaalraamatukogu. Virtuaalraamatukogu on süsteem, mille kaudu kasutaja saab kohapeal ühendust võtta eemalasuvate raamatukogude ja andmebaasidega, kasutades selleks vahendajana näiteks kohaliku raamatukogu elektronkataloogi, ülikooli- või muud võrguarvutit. 1990ndatel aastatel kujunebki termin "virtuaalraamatukogu" levinumaks väljendiks, kui kirjeldatakse raamatukogusid, mis võimaldavad juurdepääsu digitaalsele informatsioonile läbi erinevate arvutivõrkude, sh. Internet. Virtuaalraamatukogu all mõistetakse elektrooniliselt paiknevat informatsiooni ja/või selle kättesaadavaks tegemist, arvestamata ressursside asukohta ja/või kättesaamiseks kuluvat aega. Virtuaalraamatukogu on infosüsteem, mis simuleerib infootsikäitumist traditsioonilises raamatukogus, kasutades virtuaalreaalsuse (tehistõelisuse) tehnikaid. 7. Mis on digitaalraamatukogu.
pakkuda kasutajatele digitaalset teatmeteenindust. Üha enam on raamatukogu veebisait portaaliks raamatukogu elektroonilistele kogudele ja tihti alustab enamus kasutajaid oma suhtlemist raamatukogu elektroonilise koguga veebisaidi või portaali kaudu. Logifailid · Kõigi nende ressursside kasutamine on kokkuleppeline ja seega kantud logifaili, mis võib olla süsteemispetsiifiline (nt ainuomane elektronkataloogile, müüjale või digitaalsele teatmetarkvarale), või standardne nagu veebiserverite genereeritud "üldine logivorming" (common log format, CLF) või "laiendatud logivorming" (extended log format, ELF). Logifailid Raamatukogud, mis kasutavad hoiustavaid süsteeme osana oma elektroonilisest kogust, peavad: · mõistma logifaili struktuuri ja rakendamist vastavasse süsteemi; · teadma kuidas otsida logifaile, mida võib sageli leida hoiustavate skripti/analüüsi süsteemide kaudu;
10 tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. 1.6 Skanner Skanner on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse, digitaalsele kujule viimiseks. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks, muundab skanner selle mõistetavaks arvuti jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi arvuti ekraanil. Skanneril on funktsionaalne sarnasus koopiaaparaadi lugemisseadmega.
vormi/blanketti, üle 1000 artikli erinevatel teemadel, üle 1500 lingi). Sisenemine ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kasutajatunnustega. Riiklike registrite teenuste kasutamine. Uks e-maksuametisse, e-kinnistusraamatusse, patsiendiportaali, digilugu.ee keskkonda jm. Eeltäidetud e-vormid ametiasutustega suhtlemiseks. 69. Milleks kasutatakse dokumendivahetuskeskust (DVK)? - Erinevate elektrooniliste dokumentide edastamise teenus avaliku sektori asutustele. Digitaalsele asjaajamisele ülemineku kiirendamine. Seob erinevate asutuste dokumendihaldussüsteemid jm dokumente käsitlevad infosüsteemid tervikuks. 70. Millist kasu toob riigi infosüsteem? - Kulude kokkuhoid, asutuste töö lihtsustamine, teiste poolt varem loodud lahenduste kasutamine, klientide rahulolu, töötajate rahulolu, missiooni täitmine, võimalus luua midagi enamat, kui oodatakse. 71. Mis vahe on klientmasinal, serveril ja suurarvutil? -
ühendatakse omavahel välisliin 1111 ja see telefoniaparaat. Rääkimise ajal on liin 1111 kinni ja sinna helistada ei saa. Kui teiselt telefonilt tahab keegi välja helistada, ühendatakse ta otse liiniga 2222. Kõik keskjaama (private branch exchange PBX) külge ühendatud telefoniaparaadid peavad vennalikult jagama neid kaht liini ja numbrit. Digitaalkeskjaam Mille poolest siis erineb digitaalne telefonijaam analoogsest? Digitaalses telefonijaamas muundatakse kõne digitaalsele ehk numbrilisele kujule. Nagu arvutis. Õigupoolest mitmed digitaaltelefonijaamad sisaldavadki personaalarvutite maailmast tuntud protsessoreid, RAM-i, EPROM-i, kõvakettaid jne. Digitaaljaama mõte avaldub siis, kui ta on teiste jaamadega (ka linna telefonivõrguga) ühendatud digitaalliinide kaudu. Tänapäeva Eestis mõeldakse digitaalliinide all ISDN-liine So ja S2 ning vanematel jaamadel R2. Linnavõrguga digitaalühenduse korral ei ole abonentnumber enam konkreetse
DVK arendustööd teevad koostöös Riigikantselei ja Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA). DVK peamine eesmärk on pakkuda keskset dokumendivahetus teenust. Eesmärgiks on digitaalsete dokumentide vahetamine läbi X-tee dokumendivahetuskeskuse, mis loob eeldused paberdokumentidest loobumiseks. DVK toimimine tõstab asutuse efektiivsust, võimaldab loobuda paberdokumentide vahetusest, loob eelduse e-teenuste arendamiseks ning kiirendab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste üleminekut digitaalsele asjaajamisele. DVK tagab hajutatult paiknevate infosüsteemide suhtlemise X-tee vahendusel, dokumentide lühi- ja pikaajalise säilitamise, dokumentide menetlemist toetavate ja lihtsustavate teenuste pakkumise ning dokumentide varundamise. Eeldus: staatuse jälgimine 22. Mis on ADIT ja milleks seda vaja on? Ametlike dokumentide infrastruktuuri teenus (ADIT). ADIT on ühtne dokumentide ajutise ladustamise ja
olemasolust. Kui oled laisk (või tark), saab öelda AVR kasutada sisemist pull-ups asemel, et jama neid ise. Sadama D nagu näiteks olgem luua digitaalne Pin 2 (PD2) sisendina sisemisi pull-up: DDRD & = 0xFB; / * Jäta kõik muu bitti üksi, lihtsalt null bitti 2 * / PORTD | = 0x04 / * jäta kõik muu bitti üksi, vaid seada natuke 2 * / väärtus = PORTD & 0x04; / * Ja see ongi PIN ... * / Proovige programm lugeda lüliti ühendatud digitaalsele pin 2 ja maa, ja kasutada seda kontrollida LED. Üks võimalik lahendus on lesson3.c Õppetund 4: Serial väljund Serial on vanamoeline. Kulus mitu läbib 19. peatüki ATmega168 Andmeleht enne kõik tükid hakkasid k tulnud.Ma soovitan vastu kopeerida proovi kood andmelehel, vähemalt seni, kuni sa aru, kus magic bitt tulema. Ma ka soovitan vastu tehes init funktsioon liiga seadistatav; lihtsalt luua com port kord ja teha sellega
suudab ühele tollile trükkida 600 üksteisest eristatavat punkti. Skänneri puhul kehtib vastupidine põhimõte, kui paljudeks punktideks suudab skänneri optika ühe tolli pikkuse joone eraldada. Tähelepanelik tuleks skänneri valimisel olla terminitega "optiline" ja "interpoleeritud" resolutsioon. Optiline eraldusvõime on see "õige" ehk masina tegelik eraldusvõime, interpoleeritud eraldusvõime tähendab masina võimet lisada skaneeritud materjalist saadud digitaalsele pildile lisapunkte, tuletades lisatavate punktide väärtused naaberpunktide väärtuste põhjal. Seega ei näita interpoleerimine masina suutlikkust ning see parameeter on masina valikul ebaoluline. Juhul, kui tõesti on vaja pilti tema tegelikest võimalikest piiridest välja viia, suurendada, siis võiks selleks kasutada mõnda head pilditöötlustarkvara, mis annab sageli parema tulemuse. 12 13
Lihtsam on näidata sugupuud esitlusprogrammis. Sugupuu asetseb internetis aadressil http://www.geni.com/family-tree/index/5346608221430105732. Kuna sugupuule juurdepääs on limiteeritud (seda saavad otseselt vaadata ainult sugupuu liikmed ise, siis sugupuu nägemiseks tutvustab seda töö autor eraldi. 2.2 Sugupuu liikmed Selles peatükis toon ära interjvuu käigus saadud info oma sugulaste eludest, et anda tööle ka veidi kvalitatiivset mõõdet lisaks digitaalsele sugupuule, mille põhjal saab küll aru sugupuu liikmete sugulusastmest, kuid mis ei anna ülevaadet nende eludest ja selle olustikust, ametitest jne. Intervjuu teel saadud andmete abil saab infot digitaalsel sugupuul nähaolevate inimeste eluolu kohta. Intervjueerisin oma vanavanaema Virve Kändu ning allpool esitatud tekst on jäetud suures osas muutmata, esitatud tema kõnemaneeris. 2.2.1 Andrus (perekonnanimi teadmata) Andrus (?) sündis 1839
või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 8. protokollid, kohtuistingi protokolli parandamise kord Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamist. Protokoll koostatakse kohtuistungil masina- või arvutikirjas või jäädvustatakse digitaalsele andmekandjale selliselt, et tagatud on protokolli kirjalik taasesitamine. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist. 9. menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord
funktsiooniga f(t). Diskreetse aja signaalid on võetud kindlate ajaperioodide järel ning on esitatav funktsiooniga F(nT), n on konstant üle mille signaali võetakse. 49. Analoog- ja digitaalandmed Digitaalandmed on esitatud kahendsüsteemis. Analoogandmed on kirjeldatud mingi pideva funktsiooni graafikutega, pidevaja süsteemis. Analoogandmed on näiteks kõne, pilt jms. Analoog andmeid on võimalik viia digitaalsele kujule ADM (analoog-digitaal muundur) abil ning vastupidi, digitaalseid andmeid on võimalik viia analoog kujule DAM'i (digitaal-analoog muundur) abil. Digitaalsele kujule andmeid viies kannatab sageli kvaliteet, kuid seda annab vältida valides vastavalt suur diskreetimissagedus (sampling rate). Digitaalsignaali iseloomustavad suurused: ribalaius, sünkroniseeritavus, vea tuvastatavus, häirekindlus, keerukus ja hind. 50. Mürad
ee keskkonda jm, *igal isikukoodi või ID-kaarti omaval kodanikul e-posti aadress, *igal registrikoodi omaval asutusel e-posti aadress, *eeltäidetud e-vormid ametiasutustega suhtlemiseks (elukohateade, vanemahüvitise taotlemine jm) 69. Milleks kasutatakse dokumendivahetuskeskust (DVK)? DVK on erinevate elektrooniliste dokumentide edastamise teenus avaliku sektori asutustele. *DVK on turvaline, üle X-tee e-post ebaturvaline; *digitaalsele asjaajamisele ülemineku kiirendamine; *seob erinevate asutuste dokumendihaldussüsteemid jm dokumente käsitlevad infosüsteemid tervikuks; *lisaks dokumentide vahetamisele dokumentide täiselektrooniline asutustevaheline menetlemine. 70. Millist kasu toob riigi infosüsteem? Kulude kokkuhoid: *riigiaparaadi ja asutuste töö lihtsustamine asutustevaheline paberivaba suhtemine;
See võib viidata kõikidele arvuti juhistele üldiselt või mistahes konkreetsele juhisele. See hõlmab nii masinjuhiseid (kahendkood, mida protsessor "mõistab") kui ka lähtekoodist (inimesele arusaadavamad juhendid, mis tuleb enne käivitamist tõlkida masinkoodi). Arvuti tarkvara on komplekt programme, protseduure, funktsioone, seotud andmeid ja nende dokumentatsioone, kui võimalik. Programmi tarkvara täidab rakendatava programmi ülesande, kas andes juhised otse digitaalsele elektroonikale või töötavad sisendina mõne teise tarkvara jaoks. Kihtstruktuur, mis näitab, kus asub operatsioonisüsteem ja rakendused (rakendusprogrammid). Erinevalt riistvarast on käivitatav tarkvara salvestatud andmetena arvuti süsteemis ning seega ei saa seda füüsiliselt puudutada. Madalaimal tasandil käivitatav kood koosneb masinkeelsetest juhistest, mis on spetsiifilised ühele individuaalsele protsessorile. Masinkeel koosneb
Ei Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on: arvutite massiline kasutamine ja interneti ja sellel baseeruvate struktuuride ning teenuste levik Ettevõtte e-äri infosüsteemi mudelis on välisklientidel võimlik ligi pääseda: ekstranetile ID kaarti kasutatakse: siseriikliku isikuttõendava dokumendina, digiallkirja andmiseks ja pangateenuste kasutamiseks Valitsusasutuste dokumendihalduse programm (DHP): on riigikantselei algatatud riigiasutuste koostööprogramm üleminekuks digitaalsele dokumendihaldusele omavahelises asjaajamises Seos äristrateegia ja IT strateegia vahel on: otsene, kuna ka IT strateegia puudutab läbivalt kõiki ettevõtte põhi ja tugitegevuste infoga varustamist. Tugitegevuste infotehnoloogiavajadus: seob põhitegevuse ja tugitegevuse infotehnoloogilise lahenduse üheks tervikuks Miks liigub info ettevõttes kahesuunaliselt: korraldused liiguvad juhtimistasandilt täitjatele ja aruandlus vastupidi
................................................................................ 14 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida ettevõte rakendab oma sihtturu mõjutamiseks. Klassikaliselt sisaldavad need toote, hinna, turustuse ja toetuse kujundamise meetmeid. E-turundus tähendab samade meetmete rakendamist infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. E- turundus laiendab traditsioonilise turunduse kontseptsiooni digitaalsele meediumile ning pakub välja lahendusi, kuidas infotehnoloogiat integreerida ettevõtte olemasoleva turundusstrateegiaga. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset
valdkonnas turutõkkeid, kui täiendava operatsioonisüsteemi tootjad, eriti Microsoft, andsid välja tööriistad, mis muutsid rakenduste kirjutamise lihtsamaks. Täiendustoodete ja -teenuste olemasolu võib suurendada asendustoodete riski. Näiteks vajadus sobivate kütusejaamade järele alternatiivkütuseid kasutavate autode jaoks teeb raskeks tavapäraste sõidukite asendamise. Kuid täiendustooted võivad asendamise ka lihtsamaks muuta, nt kiirendas Apple’i iTunes üleminekut CD-delt digitaalsele muusikale. Täiendustooted ja -teenused võivad mõjutada konkurentsi positiivselt (kui tõstavad vahetamiskulusid) või negatiivselt (kui neutraliseerivad toodete eristumist). Sarnaselt saab analüüsida ostja ja tarnija mõjuvõimu. Muutused valdkonna struktuuris Siiani oleme arutlenud konkurentsijõudude üle teatud ajaraamistikus. Jah, valdkonna struktuur on suhteliselt stabiilne ning kasumlikkuse kõikumised on praktikas läbi aja märkimisväärselt üherütmilised
Eesti Meremuuseum · Fondiruumide hoiustamistingimused vastavad tänapäeva nõuetele (2010) · Muuseumis toimib Muuseumide Infosüsteem (2010) Meede: Muuseumi infosüsteemi (Muis) käivitamine 2009 aastal MUISi kasutuselevõtuga sisestatakse muuseumi kartoteegid digitaalsesse keskkonda, mis muudab museaalide kättesaadavuse nii muuseumi töötajatele kui huvilistele palju hõlpsamaks. Samuti muutub muuseumi kogude keskkond rahvusvaheliseks, sest ligipääs digitaalsele infosüsteemile toimub ka Eestimaa piiridest väljapool. Kultuuriministeeriumi poolt algatatud MUISi kasutuselevõtuga muuseumis kaob järk-järgult vajadus kartoteegikaartide ja kappide järele. Meetme realiseerimisel toimub lihtne ja kättesaadav digitaalsesse keskkonda talletatud kultuuripärandiga tutvumine Eestis kui välismaal. Meede: Museaalide sihiteadlik kogumis- ja hoiustamistegevus
· Fondiruumide hoiustamistingimused vastavad tänapäeva nõuetele (2010) · Muuseumis toimib Muuseumide Infosüsteem (2010) Meede: Muuseumi infosüsteemi (Muis) käivitamine 2009 aastal MUISi kasutuselevõtuga sisestatakse muuseumi kartoteegid digitaalsesse keskkonda, mis muudab museaalide kättesaadavuse nii muuseumi töötajatele kui huvilistele palju hõlpsamaks. Samuti muutub muuseumi kogude keskkond rahvusvaheliseks, sest ligipääs digitaalsele infosüsteemile toimub ka Eestimaa piiridest väljapool. Kultuuriministeeriumi poolt algatatud MUISi kasutuselevõtuga muuseumis kaob järk-järgult vajadus kartoteegikaartide ja kappide järele. Meetme realiseerimisel toimub lihtne ja kättesaadav digitaalsesse keskkonda talletatud kultuuripärandiga tutvumine Eestis kui välismaal. Meede: Museaalide sihiteadlik kogumis- ja hoiustamistegevus
valtel siis see vahendab interferentsi probleeme. andmekiirusega 2400 Selliselt on signaali vastuvott kvaliteetsem. bit/s. Praktikas on enim kasutusel 16QAM, Tavaline FDM nouab erinevate kandevsageduste 64QAM, 128QAM ja 256QAM (kanalite) vahele (manipuleeritakse signaali amplituudi ja lisa tuhimikke ,et valtida interferentsi. Seega on faasiga) FDM PSK kasutamine spektri raiskamine. Tanu digitaalsele digitaalne faasimodulatsioon, edastusele on faasimanipulatsioon, diskreetfaasmodulatsioon voimalik kanaleid paigutada uksteisele Faasimodulatsiooni meetod, kus moduleeriv lahedamale. digitaalsignaal varieerib kandevlaine faasi. Bitijada jaotatakse paljudeks osadeks (aeglasteks Digitaalse bitijadadeks) ning iga uks neis modulleeritakse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne
Nii on võimalik elektriväljaga juhtida iga pikseli heledust ja värvilise vedelkristallkuvari puhul ka värvi LCD- monitoride üheks suurimaks puuduseks on tema hind, mis võrreldes samade suurusnäitajatega CRT- monitoriga on mitmekordne. Samuti on kuni praeguseni mitmetel vedelkristallekraanidel mitmed probleemid esitatava pildi kvaliteediga. Üheks probleemiks kvaliteedi puhul, on see et enamus videokaartidest kasutab vaid analoogühendust ning vastavalt sellele tuleb ka digitaalsele LCD monitorile sisse ehitada kallis analoog-digitaal muundur, mis kuvarilt saabuvad digitaalsignaalid kuvaadapterile vastuvõetavaks muudaks-selline muundamine viib aga protsessi käigus tekkivate vigade tõttu kvaliteeti allapoole. Õnneks on aga olukord muutumas ning üha enam firmasid pakub lisaks tavalistele videokaartidele ka digitaalse konnektoriga mudeleid (20 pin ühendus). Kaasaskantavate arvutite LCD -kuvarid on digitaalset ühendust juba aastaid kasutanud.
informatsioon kodeeritakse baitidesse. Liikuvad pildid (video) jaotatakse kaadriteks; iga kaader omakorda piksliteks ja need omakorda baitideks. Helivõnkumised jaotatakse lühikesteks ajavahemikeks, mille väärtused siis bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti). Seega lubas arvuti ilmumine, täpsemalt öeldes arvuti kasutamine digitaalinfo salvestajana, viia info kõik esitusvormid samale alusele esitada nad kõik bittidena (digitaalsele kujule). Just see võimaldaski hakata nii tekste, pilte, filme kui ka helisid vaatlema ühtse mõistena infona. Sümbolite, teksti-, heli- ja pildifailide mälumahu võrdlus: · Näiteks 1 lehekülg teksti võib hõivata mälus kuni 2,5 kuni 25 kB olenevalt; · lehekülg pilti olenevalt paljudest asjaoludest (värvigammast, pikslite suurusest, salvestamise programmi valikust jt) aga mitmeid kordi rohkem alates ligikaudu 25 kB st.
Samal ajal kelk ise liigub alusel X suunal. Mitmevärvilise joonise samiseks kasutatakse eri värvi sulgi. Sulgede vahetamine toimub tarkvaraga juhitult. Paremate plotteritega võib olla joonise täosus 0,25 mm. Tegemist on spetsiifilise valdkonna jaoks projekteeritud seadmega mis ei ole sellepärast leidnud eriti laialdast kasutamist. · Skanner Optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. Kujutise pind jaotatakse tillukesteks ruudukesteks ja iga ruudukest esitatakse nulli või ühega sõltuvalt sellest, kas ruuduke on tühi või täidetud. Teisiti öeldes, ühe bitiga saab ära näidata, kas ruuduke on must või valge. Halltoonide esitamiseks on vaja iga ruudukese jaoks kasutada mitut bitti. Näiteks 3 bitiga saab esitada 8, 4 bitiga 16, 5 bitiga 32 jne. halltooni. Tavaliselt kasutatakse
Samal ajal kelk ise liigub alusel X suunal. Mitmevärvilise joonise samiseks kasutatakse eri värvi sulgi. Sulgede vahetamine toimub tarkvaraga juhitult. Paremate plotteritega võib olla joonise täosus 0,25 mm. Tegemist on spetsiifilise valdkonna jaoks projekteeritud seadmega mis ei ole sellepärast leidnud eriti laialdast kasutamist. Skanner Optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. Kujutise pind jaotatakse tillukesteks ruudukesteks ja iga ruudukest esitatakse nulli või ühega sõltuvalt sellest, kas ruuduke on tühi või täidetud. Teisiti öeldes, ühe bitiga saab ära näidata, kas ruuduke on must või valge. Halltoonide esitamiseks on vaja iga ruudukese jaoks kasutada mitut bitti. Näiteks 3 bitiga saab esitada 8, 4 bitiga 16, 5 bitiga 32 jne. halltooni. Tavaliselt kasutatakse
ISA siiniga. Igal helikaardil peab olema digitaal-analoogmuundur, mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks. Samuti on enamikul helikaartidel olemas analoog-digitaalmuundur, mis muudab sissetuleva helisignaali diskreetsignaaliks, võttes väikeste ajavahemike (tuhandeid kordi sekundis) tagant analoog- helisignaalist hetkväärtusi (sample). Saadud hetkväärtused viiakse digitaalsele kujule ning salvestatakse arvuti mällu, kus neid hiljem vajadusel muudetakse. 4. Pooljuhtmälud Pooljuhtmälud põhinevad samal valmistamistehnoloogial, mis protsessorid. Pooljuhtmälud asendasid välja varem kasutusel olnud kallid/ebatõhusad ferriitmälud. Pooljuhtmälusid iseloomustab kõrge tihedus, mida mõõdetakse eelkõige bits per chip. Jagunevad staatilisteks, dünaamilisteks ja read-only (ROM). 1
dokumentide ja nendes sisalduva teabe haldamine. Tegemist on põhitegevust toetavate tugifunktsioonidega, mis on vältimatult vajalikud organisatsiooni ladusaks toimimiseks [30, lk 3]. Kuna asutuste dokumenteerimise vajadused on erinevad, kasutatakse dokumentide loomiseks suurt hulka erinevaid vahendeid. Dokumentide loomine võib tähendada teksti kandmist paberile, sisu omava arvutifaili salvestamist, kirje salvestamist andmebaasis, digitaalsele maakaardile isikute andmete kandmist, andmebaasitoimingu jäädvustamist infosüsteemi logis jne. [8, lk 13]. Peaks mainima, et dokumendihaldus on lai mõiste, millel on mitu tähendust. Enim leiab see termin kasutamist kahe küllalt erineva tegevuse puhul: · dokumendi loomine asutuse tööprotsessi või otsuse vastuvõtmise käigus, · juba tekkinud dokumentide ja nende kogumite alalhoidmine ja neile juurdepääsu võimaldamine nende elukäigu jooksul [29].
Mõnele plotterile kõlbab pastapliiatski, kuid tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid joonestuspliiatseid. Reeglina on pliiatsid mitmes värvitoonis (6..8) ja seetõttu on võimalik ka joonis koostada mitmevärvilisena. Pliiatsivahetuse teeb plotter ise- viib eelmise oma kohale ja haarab uue. On ka ühevärvilisi plottereid. · Skanner Skanner on arvuti väline lisaseade/optiline instrument, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse/digitaalsele kujule viimiseks. Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks (või pikseliteks) muundab skanner selle mõistetavaks arvuti jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi arvuti ekraanil. Skanneril on funktsionaalne sarnasus kserokoopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamiseks kasutab skanner
PS/2. See on ühilduv eelmiste süsteemidega, kuid pakub veidi suuremat lahutusvõimet ja värvivalikut. Kujutis on kas monokroomne või värviline ja lubab esitada pilti tekstireziimis resolutsioonil 720x400 ja graafikareziimis 640x480 (16 värvi) või 320x200 (256 värvi). Esitatavate värvide koguarv on 262144. VGA adapteris hakati kasutama ka uut 15- viiguga D- pistikut. Kasutab andmeedastuseks analoogsignaali (vastupidiselt MDA-, CGA-, EGA digitaalsele) Peale algse VGA väljatöötamist IBM selle edasist täiustamist ei jätkanud, vaid pakkus uue parema standardina 8514/A- adapteri ja veidi hiljem XGA. Mõlemad graafikastandarid ei ole aga leidnud massilist kasutamist. XGA (eXtended Graphics Array) - ettevaatus: kuigi suure pikselite arvuga, kasutab ta paaris- ja paaritu rea kordamööda esitust ja väsitab silmi. Tutvustati IBM-i poolt 1990- ndal aastal. Loodi asendamaks 8514/A- adapterit
MINERVA kvaliteeditöörühm MINERVA kvaliteeditöörühma tegevus on üldjoontes kulgenud plaanipäraselt. Kultuuriveebi kujundamiseks on leitud ja pakutud häid lahendusi, kuid nagu iga uue ettevõtmise puhul, on ka selle projekti käigus ette tulnud mitmeid lahendamist vajavaid probleeme. 4 Töörühm on määratlenud kümme põhimõtet, millest tuleb juhinduda digitaalsele kultuuripärandile juurdepääsu tagamisel, arvestades seejuures Euroopa kultuurilist mitmekesisust. Koostatud on ka eelmainitud põhimõtete üksikasjalikumad selgitused. Käesoleva kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamatu väljatöötamise käigus moodustati MINERVA kvaliteeditöörühma initsiatiivil kõnesolevat tegevust toetav, Euroopa Toimetus. Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat: kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks
annaabi.ee 
