Rakenduse tüübid - arutelud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

62

pdf

Tarkvaratehnika konspekt eksamiks

Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda

Tarkvaratehnika

210

pdf

Tarkvaratehnika kordamisküsimused

TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED     1. Mis on tarkvaratehnika?  Software engineering    ! ​“Engineers Australia” definitsioon: ​ Tarkvaratehnika ​on tiimide poolt rakendatav distsipliin  tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab  kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel.    IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava  lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see  tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale.     Tarkvaraarendus ​ on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu,  standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus.    Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti,  ajakavasid,

Tarkvaratehnika

142

doc

Arvutite riistvara

tööoperatsiooniks on lugemine. Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt CMOS(Complementary Metal-Oxide Semiconductors) - mälu. Peale RAM-i ja ROM-i on arvutis väike mäluosa, kus hoitakse teavet arvuti konfiguratsiooni kohta. Näiteks hoitakse seal teavet arvuti mitmete lisaseadmete (kõvaketta ja disketiseadmete tüübid, parool, kuupäev jne.) kohta. Sinna info kirjutatakse uue arvuti kasutuselevõtul ja kus ta säilib töö vaheajal tänu akumulaatorile(viimasel ajal ka nn. EEPROM-mälu). Kui akutoites tekib katkestus, siis info hävib ja sisselülitamisel on arvuti unustanud kõik eelpoolloetletu. Arvuti viitab tavaliselt vajadusele uuendada akut (CMOS battery). Arvuti konfiguratsiooni parameetrite muutmiseks on BIOS-s eriprogramm - SETUP.

Arvutid

48

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid

Arvutiõpetus

52

docx

Krüptokontseptsioon

Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja toodete valik, ning lõpuks tuleb hoolitseda selle kasutajate teadlikkuse tõstmise ja koolituste ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka juhul, kui ühele võim

Andmeturbe alused

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

sellega seotud mustrid, mis on kasulikud teatavate veebiprojektidele omaste küsimuste lahendamisel. Lisas on esitatud mustrite kataloog ja mustrimääratluste esimene kavand. 3. Kultuuriveebi kvaliteediraamistik Kultuuriveebi täpsed ülesanded ei eelda mitte üksnes kõikidele veebirakendustele kehtiva üldise kvaliteediraamistiku järgimist, vaid ka täpsete eesmärkide seadmist. Need kriteeriumid võivad erineda, sõltuvalt rakenduse üksikutest eesmärkidest, mis omakorda on kultuuriüksuse sihtide ja kasutajate vajaduste omavahelise kokkusobitamise otsene tulemus. Need märkused kehtivad igat liiki kultuuriüksustele koos asjakohaseid liike käsitlevate lisamärkustega ja iseärasuste selgitustega. Loodetavasti on see käsiraamat üks versioon dokumendist, mida pidevalt täiendatakse, muudetakse ja täiustatakse igas riigis ja igas kultuurivaldkonnas.

Kultuurilugu

575

docx

Nimetu

valmistumise tarbeks. Ka on kõrgkoolidel võimalus kasutada C# materjali oma programmeerimise põhikursuse alusena ­ senised katsed on olnud edukad. Veebistuudiumi materjali muud peatükid on ka üles ehitatud põhimõttel, et lihtsamast ja tuttavamast keerukama ja võõrama poole. Andmebaaside juures alustamiseks on baasi ja tabeli loomine hädavajalik tegevus. Lihtsama ülesehitusega päringud kuuluvad iga rakenduse juurde ning sageli saab nendega küllalt palju ära teha. Kui aga andmed keerukamad, siis paratamatult tuleb tabeleid siduda ning sobivate väljavõtete saamiseks ka ridu grupeerida ning nende pealt tulemusi kokku arvutada. Praktiliste andmebaasirakenduste koostamiseks võiks siinne materjal päris hea aluse anda. Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu kõrgkoolides kombeks), siis on vaja lisaks tutvuda veel andmemudelite, normaalkujude jm.

Informaatika

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

Kommentaarid (0)