Traditsioonilised tegevused ning nende viimine üle digitaalsele kujule
Interneti
ajastu algusest oleme inimestena üha enam tehnika saavutuste külge
seotud ning ei kujutaks oma elu nendeta enam endale ette. Internet ning erinevad digitaalsed lahendused ja teenused on muutnud meie
igapäevased tegevused kordades kiiremaks, lihtsamaks ning
meelepärasemaks. Üldjuhul oleme me rahul sellega, kuid on tehinguid ja toiminguid, mida on kas raske üle viia digitaalseks või puudub
selleks üldse soov, kuna see rikuks traditsioone ning sündmus ise jääks korrakohaslt tähistamata. Millised on need toimingud ning
mis juhtuks, kui viia need üle digitaalsele kujule?
Praegu
21. sajandi alguses on Eest kui e-riik digitaalsele kujule viinud
valimised ning seda võimalust kasutab suur osa rahvast. 2015. aasta
Riigikogu valimistel oli e-hääletajate osalus veidi alla kolmandiku
Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne.
.....................................32 0.8 Riskianalüüsis hinnatud suuremad tekkida võivad hädaolukorrad Eestis.........34 0.9 Rahvusvaheline kriisireguleerimine................................................................... 36 2. VALITSUSASUTUSTE DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUSE KRIISIREGULEERIMISE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS............................38 2.1 Ankeetküsitluse metoodika ja valimi kirjeldus................................................. 38 2.2 Uurimistulemused ja nende analüüs..................................................................41 2.2.1 Dokumendi- ja arhiivihalduse kriisiks valmisoleku planeerimine valitsusasutustes................................................................................................... 41 2.2.2 Dokumendi- ja arhiivihalduses ennetamise osaks olev analüüs valitsusasutustes................................................................................................... 44 2.2
Skriptijuntsud (script kiddies) -- Murravad süsteemi sisse, teevad pahategusid (näotustamine (defacement), andmete kustutamine). Enamasti kasutavad teiste tehtud ründeprogramme, tihti neist ise aru saamata. Organiseeritud kuritegevus -- see on terve tööstusharu · Muud (arvutivargused, ...) Näitena StuxNet (ilmselt USA ja Iisrael ründasid Iraani tuumareaktoreid, muutes veidi reaktorite temperatuuride kohta kuvatavat infot, mistõttu reaktorid aeg-ajalt kuumenesid üle, tekkis suur majanduslik kahju), mh kasutati ära Windowsi lähtekoodis olevat fontide renderdamist, õhuvahet (rünnatavad arvutid ei olnud võrgus, pahavara levis USB-pulkade kaudu). Riskianalüüs · Potentsiaalsete ohtude tõenäosused on erinevad · Erinevate ohtude poolt tekitatav kahju on erinev · Riskianalüüs -- hindame reaalseid ohte ning kulutusi ning püüame leida aktsepteeritava riski, kus turbekulud on ligikaudu võrdsed tõenäoliste kahjudega Ohtude edetabel 2014
Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus lisaks aineteadmiste omandamisele on oluliseks peetud ka õpilaste oskust probleeme leida, neile lahendusi otsida. Kindlasti on võimalik välja tuua mitmeid erinevaid põhjusi, miks selliste õppevormide kasuks on otsustatud ja mis on ühe või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku
Sellesama materjali põhjal on edukalt testinud oma teadmisi Eesti kõige paremad arvutiõpetajad, sh ka Sinu kooli õpetaja! Tulevased maailma parimad koodimeistrid, edu teile! Rain Laane Microsofti Eesti esinduse juht Sissejuhatus Käesolev juhend on mõeldud kasutamiseks õppematerjalina Veebistuudiumis. Juhendis antakse edasi põhiteadmised, mis on vajalikud andmebaasipõhiste ASP.NET 3.5 veebirakenduste loomiseks. Koostades alustasime põhitõdedest ning väga keerulisi konstruktsioone ei käsitle. Selle juhendiga töötamiseks piisab, kui on olemas huvi programmeerimise vastu. Kuigi .NET raamistik võimaldab koodi kirjutamist kümnetes erinevates keeltes, piirdume siin juhendis C# keelega, kui keelega, mis on spetsiaalselt loodud .NET raamistiku tarbeks. Andmebaaside osas vaatleme SQL Server 2008 võimalusi ning XML failide kasutamist. Õppematerjali väljatöötamist toetasid Microsoft Eesti, BCS Koolitus ja Tiigrihüppe Sihtasutus.
○ Polnud väljapaneku ajal skandaalne, kuid kogu kaasaegsele kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor (kõik, mis moodsa kunsti puhul tundub häiriv ja arusaamatu ● Esimene oli siiski Piero Manzoni sari “Merda d’Artista”, mida ta siis müüs väitega, et iga purk sisaldab 30g kulda (solgiauto = kullapaak) ○ Ideeks oli kulla maailmaturu grammihinna arvestamine ○ Tegelikult on purkide hind kasvanud ning neid müüakse oluliselt kullast kallimalt ○ Rekordhinnaks 182 500 GBP ○ Ühelt poolt kunstituru parodeerimine ○ Teisalt tarbimisühiskonna ja selle poolt tekitatavate jäätmete kriitika Eelnev kui kontranihilistlik žest ● Mõte oli näidata, kui sitane kultuur tglt oli (kutsika nina kaka sisse surumine) ● Praegu on kristlus õhtumaise kultuuri alusena vastanduva alternatiivse vaatena pungiga ühes paadis
Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud.
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega inimeste vajadused ...................................................................... 69 2.4. Abi saamine ..................................................................................
Kõik kommentaarid