z z ´´ ´´ ´´´ ´´´ ´´ ´´ ´´ ´´ ´´´ ´´´ ´´´ ´´´ ´´ ´´ ´´´ ´´´ ´´´ ´´´ ´´ ´´ ´´ ´´ ´´ ´´ ´´´ ´´´ ´´´ ´´´ x ´ ´ y3 ´ ´ ...
3. Mitme päeva jooksul tuleb valmis maa-ala plaan esitada kohalikule omavalitsusele? Geodeetilise uurimistöö tegija peab esitama §-s 10 nimetatud aruande ühe eksemplari ning digitaalse maa-ala plaani kohalikule omavalitsusele 10 päeva jooksul tööde lõpetamise päevast arvates. 4. Millistel kihtidel võib kasutada joonestiili ,,0/continues"? Abijoonte kujutamisel võib kasutada joonestiili «0»/«Continuous». 5. Mida tehakse kasutamata kihtidega digitaalsel joonisel? Lõplikult valminud digitaalsest joonisest eemaldatakse kõik kasutamata ja ajutised kihid. 6. Mis suunas orienteeritakse joonisel leppemärgid? Mida võib leppemärkidega Erandkorras teha? Kõik mõõtkavatud leppemärgid orienteeritakse põhjasuunas, välja arvatud need, mis määruse lisas 1 toodud tingimuste kohaselt joonestatakse objektidega paralleelselt või risti. Vastavad juhised on toodud lisas 1 leppemärkide tabeli selgituste veerus. Erandkorras
kihid. 6. Kõik mõõtkavatud leppemärgid orienteeritakse põhjasuunas. Erandkorras võib leppemärki pöörata, et see ei varjaks teisi objekte. 7. Digitaalsed joonised koostatakse meetermõõdustikus. Digitaalne joonis esitatakse tasapinnalisena, s.o kahemõõtmelisena (kõik objektid peavad paiknema null kõrgusel), kasutades riiklikult kehtestatud koordinaat- ja kõrgussüsteemi. 8. Digitaalsel joonisel konstrueeritavad objektid peavad olema kinnitatud nende mõõdistamisel saadud punktidesse. Kasutatavad joonelemendid peavad olema sidusad. 9. Pindobjekte kirjeldavate leppemärkide, leppelühendite ja kirjete kinnituspunktid peavad jääma vastava pindobjekti kontuuride sisse. Tekstide kinnituspunktid peavad olema valitud nii, et teksti kõrguse muutmisega kaasnev nihe ei halvendaks plaani loetavust. 10
Skänner Skänner on sedae,mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimateriali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCD-elementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalisdeks. Skännerid jagunevad laua-ja käsiskänneriteks.Käsiskännereid on tänapeval kasutuses vähe (peamiselt kasutatavad käsiskännerid on võõtkoodi lugejad kaubanduses),peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on : lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab skänner
Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse. Avaldab suurt mõju sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele suhetele, muutub töö olemus ja ühiskonna struktuur. Möödunud kümnendi algul oli eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamine, nüüd on tähtsaks saanud infokirjaoskus ja võrgusisu. UNESCO silmapaistev ülemaailmse infoühiskonna arengus (tegevus õigused, vabadused,
komposiidvideo üle, sest heleduskanal on tegelikkuses must-valge komposiitsignaal, mille värvikanaliga värv lihtsalt juurde pannakse, kuid siiski ei ole S-video häire kindel, sest sisse tulevad häired panevad video värisema. S-video edastas/edastab ainlt pilti ning maksimaalne resolutsioon on 728x576 pikslit PAL reziimis. Siiski selle standarti populaarsus on kõvasti langenud, sest seda kasutati pigem analoogsignaali ajastul, nüüd aga digitaalsel ajastul on kõvasti populaarsem HDMI, sest HDMI on täielikult digitaalne audio-video ühendus, kindlam häirete ning pildi kvaliteedi suhtes. Siiski praegu on olemas lisaks originaalsele nelja nõelaga ühendusele ka seitsme nõelaga S- Video ühendused, need kombineerivad endas lisaks veel ka komposiitvideo ühenduse ning kasutusel on nad kompaktsetel seadmetel, nagu näiteks sülearvutid. 1 maandus
televisioonisignaali ülekandeks koaksiaalkaabelvõrgu kaudu. DVB-C pole ühilduv DVB-T-ga: ehkki sageduskanalid on mõlemal samad, on modulatsioon erinev. DVB-C olulisteks eelisteks analoogtelevisiooni ees on samas sagedusalas kuni 15 korda suurema programmide arvu edastamise võimalus ühtse paketina. DVB-S (Digital Video Broadcasting - Satellite) on satelliitidel kasutatav digitaaltelevisiooni standard. Digitelevisoon on selline televisioonisüsteem, kus signaali edastamine toimub digitaalsel kujul. Digitelevisiooni kolm tähtsamat standardit on ATSC, DVB ja ISDB. Kõik kolm kasutavad pilditihenduseks MPEG-2 vormingut ja helitihenduseks vormingut Dolby Digital. DVB ja ISDB kasutavad ka MPEG helitihendust. Analoogtelevisioon PAL on üks kolmest enamlevinud televisoonistandardist. Nii PAL-süsteemi puhul on ridade arv ekraanil 625. Ka siin on kasutusel nn. ülerealaotus ja kuna võrgusagedus Euroopas on 50 Hz, siis kulub ühe täiskaadri saamiseks 1/25 s. PAL ja NTSC
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahalise karistusega. Lisaks sellele on võltsitud dokumendi kasutamine kuritegu. Nimelt, võltsitud dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahalise karistusega. Digitaalallkiri on tavalise allkirja analoog digitaalsel kujul oleva info allkirjastamiseks. Digitaalallkirja abil on tuvastatav seos dokumendi ja allkirjastaja vahel. Digitaalallkiri koos ajatempliga moodustab dokumendiga ühise andmekogumi, mille koostisosi ei ole hiljem võimalik eraldi muuta. Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. Toon välja ka paar asja, mis teevad digitaalallkirja kasutamise mugavamaks ja paremaks
...................................................5 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng..................................................................................................... 5 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis...........................................................................................................7 1.4 Kuidas suguvõsa uurida?............................................................................................................8 1.5 Sugupuu koostamine digitaalsel teel.......................................................................................... 9 II MINU SUGUPUU..........................................................................................................................11 2.1 Digitaalne sugupuu ..................................................................................................................11 2.2 Sugupuu liikmed.................................................................................................
kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades *äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult
tunduvaid seoseid. Palju tänapäeva kirjandust leiab endale auditiivse avaldusvormi. Tänapäeval plaadistatakse paljusid raamatud, romaane ja isegi laulvaid kirjanikke. Inimesed on harjunud sellega, et raamatu kaane küljes on CD-tasku. Plaatide levik võib mõnel juhul tähistada kirjanduslike kvaliteetide muutumist, ilmselt tähistab ta aga veel rohkem heli salvestamise lihtsust ja odavust. Tänapäeval iga inimene puutub igapäevaselt kokku kirjandusega kas siis digitaalsel teel või siis paberkandjal. Paljudel inimestel käib kodus mingi ajakiri või ajaleht. Ajalehtedest saab teada midagi uut ja põnevat kõigest, mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest saad sa teada palju uut ja põnevat. Näiteks ajakirjast Imeline teadus leiab palju huvitavaid fakte uutest tehnoloogiatest ning leiutistest. Iga päev puutume kokku kirjandusega. Kirjandusest saame informatsiooni ning teadmisi
Skännerid Marden Muuk Kus kasutatakse skännereid? Millised skännerid on olemas? Mik kasutatakse skännereid? Millised on tootjad? Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. Skänner Skänner on seade, mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimaterjali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCDelementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalideks. Skännerid jagunevad laua ja käsiskänneriteks. Käsiskännereid on tänapäeval kasutusel vähe (peamised kasutatavad käsiskännerid on vöötkoodi lugejad kaubanduses), peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on: lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab
edastada, jagada ja töödelda. Arvutid, telefonid ja muud tehnoloogiad teevad kõik raskema inimese eest ära. Nii palju tuleb vaid selgeks saada, kuidas arvutiprogramme juhtida ja efektiivselt kasutada. Elektroonilisi dokumente on ka lihtne kasutada ja paigutada ning hoiustada, sest see ei võta kaua aega ega ka palju ruumi. Neid dokumente saab ka samaaegselt kasutada mitmes kohas. Samuti ei kulu ega purune digitaalsed dokumendid. Kuid isegi digitaalsel dokumentatsioonil on omad miinused. Üheks suureks miinuseks on kindlasti see, et kui serverid on maas või vool kaob ära, siis pole enam mitte midagi teha. Teiseks probleemi kohaks on see, et digitaalsetesse dokumentidesse on võimalik häkkida. On raske öelda, kumb variant oleks ainuõige. Kuid teada on, et ei paberil dokumentatsioon ega ka digitaalne dokumentatsioon ei kao kuhugi. Kõige õigem oleks kasutada sellist varianti, mis sobib
Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. MÄLU on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus, sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Laienduskaardid GRAAFIKAKAART on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks
on kolm last: poeg Ef Nei Net (sündinud 2000) ning tütred Ke Nette (sündinud 2002) ja Mona Rea (sündinud 2006). Hetkel elab ja töötab kunstnik Nerva Lõuna-Eestis Põlvamaal Maaritsas. Hariduselt on Nerva viiuldaja ja helilooja. Kunsti pole ta kunagi õppinud oli autodidakt. Kunstitööga alustas 1998. Aastal, kui müüs maha oma muusikainstrumendid ning tekkis eneseväljenduskriis. Ta alustab omaloomingut akrüüljoonistustega. 2002. Aastal hakkas ta pilte tegema digitaalsel joonistuslaual, hiljem ta printis joonistused välja. 2004. Aastal lõi ta "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" tehnoloogia, milles printis pildid välja spetsiaalsele paberile, kattis UV-- kaitsega laminaadiga ja kleepis aluspapile. Alates 2005. Aastast kasutab Nerva giclée- nimelist tehnoloogiat, milles ta prindib pildid lõuendile. Nerva signeerib ja nummerdab oma teosed käsitsi ning seejärel need lakitakse ja raamitakse. Igast Nerva pildist on piiratud arv
■ info haldamine, ■ suhtlemine digikeskkondades, ■ sisuloome, ■ turvalisus, ■ probleemilahendus. Nimetatud pädevused on kirjeldatud sooritusena neljal tasemel: ■ I tase - põhikooli I kooliaste; ■ II tase - põhikooli II kooliaste; ■ III tase - põhikooli III kooliaste; ■ IV tase - gümnaasium ja kutseõppeasutus. Sooritustasemed on seotud õppekavades kirjeldatud õpitulemuste rahuldava tasemega. DIGITAALNE ÕPPEVARA: ■ Digitaalne õppevara on digitaalsel kujul avaldatud õppematerjal: e-õpik, õpiotstarbeline veebivideo ja mobiilirakendus, õpimäng, e-tööleht, veebipõhine test, õpiobjekt. ■ Näited digipädevuse kujundamise õpiülesannetest erinevates õppeainetes on kättesaadavad digitaalse õppevara portaalis e-Koolikott https:// ekoolikott.ee/ kohaldades otsingul märksõna „digipädevus“. NÄIDE: Käsitöö ja kodundus – II kooliaste Käsitööaine - “Materjaliõpetus”
küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. teabekandja sisu faktid, millest dokument räägib vorm viis, kuidas sisu on esitatud füüsiline vorm dokumendi välised tunnused intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. ) isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust : väljaandja, adressaat, koostaja Dokumendid vormistatakse dokumendiplankidele. Igal asutusel on: Üldplank (nii paber- kui ka digitaalsel kandjal). Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse " Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes" toodud näidisvormingu alusel ( kuni vastavate standardite väljatöötamiseni ). Dokumendil on kohustuslikud ja vastavale dokumendiliigile omased rekvisiidid väljaandja nimi või nimetus dokumendi kuupäev tekst allkiri vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul) Valgamaa Kutseõppekeskuse direktorile
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli autor on professor Gang Chen, prodekaan ajakirjandus ja kommunikatsiooni erialal Pekingi ülikoolis. Tema kirjutatud artikkel põhines seisukohal, et toimunud on suured muutused ehk siis vana „kommunikatsioon on turundamine“ on muutunud uueks „kommunikatsioon on juhtimine“. See on muutunud just peamiselt digitaalsel tasandil. Ehk siis CCM ( Loomingulise Kommunikatsiooni Juhtimine) lubab meedia tasandil teha suuri muudatusi selle juhtimis alal. Tänapäeval turundamine hoolib rohkem ja rohkem uuest meediast kui massimeediast. Internet kui kõige parem meedialiik on muutunud kui uueks elavaks virtuaaleluks. Interneti kasutajad üle maailma kogunevad kokku vastavalt nende hobidele, käitumisviisidele jne luues oma virtuaal kohvikuid, keskuseid vms. See kõik on muutumas kui reaalseks eluks
kiudoptilise võrgu läbilaskevõime palju kordi suurem. Seepärast kasutatakse kiudoptilisi kaableid e. valguskaableid järjest laialdasemalt. Nende installeerimine ja hooldamine on vaskkaabliga võrreldes oluliselt kallim. Kui võrrelda seda vaskkaabliga, siis tal on eeliseid: * Suurem ribalaius * Väiksem kaal * Väiksem diameeter * Suurem häirekindlus * Nad sobivad eriti hästi info edastamiseks digitaalsel, mitte analoogkujul Eestis toimub vaskkaablite asendamine valguskaablitega üsna kiiresti. Tuleb ette, et haritumad vasevargad varastavad eksikombel valguskaablit. Seda ei õnnestu neil metallikokkuostjatele müüa. Alguses võeti kasutusele kiudvõrkudes (LAN) ning hiljem hakkasid telefonifirmad neid kasutama magistraalliinidega. FIIBEROPTIKA ....ehk klaaskiudoptika on tehnoloogia, kus valguse ja moduleeritud
..........................6 Püsimälu ROM........................................................................................................................6 Muutmälu................................................................................................................................6 Mis asi on mälu Arvuti mälu on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Primaarsed andmesalvestid Primaarsed andmesalvestid peavad olema ühendatud otse arvuti keskprotsessorisse. Nende olemasolu on vajalik, et keskprotsessor korralikult funktsioneeriks. Primaarseid andmesalvesteid on kolme tüüpi: 1. Arvuti registrid (Processor registers) 2. Vahemälu (Cache memory) 3. Primaarsalvesti (Main memory) Enne kui lisad mälu
erinevatele rakendustele ja vidinatele, mis selgus NSA sisefailide lekkel. Inimesed on hakanud arutama, et kas e-riik on üldse vajalik ning ehk selle peaks ära kaotama. Teisalt võib olla probleemiks see, et me oleme võtnud endale selle tiitli tugevalt külge ja uhkeldame sellega kui kaubamärgiga. Me püüame luua "uusi" ja "innovaatilisi" digilahendusi, mille abil säilitada meile antud nime. Meie ühiskond ja iga aspekt selles tasapisi sõltub digitaalsel võrgul. Peaaegu terve Eesti on kaetud kiire digilevialaga ning tasuta ligipääsuga veebikeskkonda. Kõige uuem ja populaarsust koguv E-residentsus on teenus, mille abil välismaalased saavad endale eesti isikuandmed ja sissepääsu eesti.ee portaalile ja Eesti digiteenustele ilma füüsiliselt kohal olemata. See võib olla ühelt küljelt loodud selleks, et tööjõud saaks vabalt liikuda, kuid samuti suuresti ka selleks, et meelitada suuri investoreid Eestisse
mõõteriist on digitaalne multimeeter Suure sisetakistuse tõttu avaldavad digitaalmõõteriistad minimaalset mõju mõõdetavale suurusele. Nende tundlikkus sõltub eelkõige primaarmuunduri (anduri) tundlikkusest. Ülejäänud probleemid on lahendatavad konstruktsiooni ja skeemi valikuga: nt muundurite ebalineaarsus on programmiliselt kompenseeritav. Selliseid mõõteriistu on võimalik paigutada mõõtmiskoha vahetusse lähedusse ja mõõtetulemusi edastada andmekogumisseadmesse juba digitaalsel kujul kas juhtme kaudu või juhtmevabalt, mis vähendab signaali ja mõõtetulemuse moonutust. Digitaalmõõteriistade üheks oluliseks eeliseks on võimalus salvestada mõõtetulemusi pikemaks ajaks kas mõõteriista enda või mõne arvuti mälusse ja nii neid hiljem töödelda ja analüüsida. Ka võib võib sellised mõõteriistu küsitleda ja juhtida arvutivõrkude kaudu. Ühe mõõteseadmega võib olla ühendatud mitu andurit üheaegselt,
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Alalisvooluahel Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega j1 ja j2 (joon.1).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Siin on välja toodud ahela elektriskeem koos mõõtepunktidega. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimä...
lisaks on meil 7-segmendiline indikaator element (digitaalne ekraan, display) näitamaks süsteemi summat X. Seitsme-segmendiline ekraan näitab 16 numbit, sümbolitega: 0,1,2,3,4,5,6,7,8,9,a,b,c,d,e,f. Binaarkoodile vastavad olekud on järgmised: Binaarkoodi summeerimisel alustame reeglina kõige vähem tähtsamast bitist ai , mis on kõige parempoolne bitt ning lõpetame kõige suurema tähtsusega bitiga, kõige vasakpoolne bitt. Nt binaarkoodile 1100 vastab kümnendarv 12, mis on digitaalsel ekraan-indikaatoril tähisega ,,c". 1 23 1 22 0 21 0 20 8 4 0 0 12 Skeem. Töö põhimõte. Antud elektroonika skeem koosneb neljast JK trigerist (JK flip-flop), neljast valgusdioodist (LED probe), lülitist (switch), takistusest (resistor), maandus (ground), 4 sisendilisest NING lülitusest ja vooluallikast (VCC). Jadamisi ühendatud JK triger koosneb 5'st sisendist (set, reset, J, K ja clock) ja 2'st väljundist Q ja inverteeritud Q ( Q )
säilimine on kindlam. Seeläbi kaob aga kogu protsess, mis käib kaasas nende dokumentide loomisega ja on tihtipeale seotud traditsioonide ning tavadega. Inimeste ellu jäävad vaid nupule vajutamised ja arvuti või telefoni taga istumine ning ei suudeta omale võtta aega, et olla koos enda jaoks tähtsate inimestega ja tähistada mõnda olulist sündmust elus. Samuti muutub kogu protsess vähem turvaliseks, kuna kontroll inimese isiku üle toimub ainult digitaalsel teel läbi digiallkirja andmise, teinekord ei ole ka seda vaja. Seeläbi kasutatakse heal eesmärgil loodut hoopis halval eesmärgil omakasu saamiseks ehk uute süsteemide loojatel lasub raske ülesanne otsustada, millised toimingud viia üle digitaalsele kuju ning millised mitte, kuna kindlasti eksisteerib palju selliseid, mis peavad rikastama meie elu nagu viimased sajad ja tuhanded aastad.
internetis (nt Facebookis). Kuna e-lugerid võivad kukkumisel minna kergesti katki, siis on tehtud nende jaoks ka erinevad kaaned, mis neid kaitsema peaksid. Maailma populaarseim Amazon Kindle on valmistatud Amazon.com-i poolt. Esimest Kindle’i mudelit esitati 2007. aastal. Amazon Ameerikas avalikustas 2010. aastal, et nad on müünud rohkem e-lugereid kui raamatuid. Esimene Amazon Kindle maksis 399 USA dollarit. Kindle edukusele on kaasa aidanud ka Stephen King, kes kirjutas ühe romaani digitaalsel kujul avaldamiseks ja seda müüdi ainult Amazon.com-i vahendusel. Apollo e-luger on ainuke eestikeelne ja Eesti e-raamatute poega e-luger. Apollol on kaks e- lugerit, millest üks maksab 130 eurot ja teine 149 eurot. Esimene Apollo e-luger anti välja 2013. aastal. Need on valminud koostöös Euroopa suurima e-lugeri tootjaga PocketBook. Kobo on maailma suuruselt teine e-lugeritootja ning suurim, mille e-lugerid loevad Eestist ostetud e-raamatuid
tugevaks positiivseks argumendiks, sest teadupoolest on abiellumine üpris kallis toiming. Lisaks saaks Eesti riik end taaskord tõestada, kui infotehnoloogiliselt innovaatiline riik. Usun, et esialgu leiaks sellise lahenduse kasutuselevõtt nii negatiivset kui ka positiivset vastukaja. Pikemas perspektiivis mõistaksid inimesed, et taoline lahendus on täiesti normaalne ja aktsepteeritav. Usun, et 20 aasta pärast sõlmitakse ligi 40 % abieludest digitaalselt. Palju negatiivseid omadusi digitaalsel abielu sõlmimisel mina ei näe. Selle infotehnoloogilise lahenduse väljatöötamisega kaob traditsiooniline ,,jah" sõna ütlemine ära. Selleks, et konservatiivsematelt inimestelt ei võetaks ära abiellumise maagiat, tuleks digitaalse abielu sõlmimise kõrval säilitada tavapärane meetod. Järgmine negatiivne mõju võib olla turvarisk. Häkkerid võivad näha selles uudses meetodis võimalust paari panna suvalisi inimesi. Selleks, et taolist olukorda vältida tuleks lisaks lihtsale
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 19651967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks
Nendest kahest osast saadakse ülevaade sellest, milline võib olla e-raamatute tulevik, kui populaarsed on need õpilaste seas juba praegu ja kas on võimalik, et paberkandjal raamatud surevad välja. 1. E-RAAMATU OLEMUS Vikipeedia ütleb e-raamatutu kohta järgnevalt: "Elektrooniline raamat (ka e-raamat, digitaalne raamat) on teksti-ja pildimaterjalil põhinev digitaalses vormis toodetud, avaldatud ning arvutil või mõnel muul digitaalsel seadmel loetav teos."(Wikipedia 2013)"Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e- raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog". (Vikipeedia 2013) Lihtsamalt oleks e-raamatu definitsioon "Raamat elektroonilisel kujul, st mõne tekstifailina; enamasti, kuid mitte alati mõne trükitud teose digitaalversioon".
läbilaskevõime ühes kius kuni 25 THz, praktiliselt kasutatakse praegu enamasti 10-40 GHz). 2) Väike signaali sumbuvus. Kui võrrelda vaskkaablit ja valguskaablit, siis fiiberoptilise kaabli plussid vaskkaabli ees on: 1) Suurem ribalaius 2) Suurem häirekindlus 3) Väiksem kaal ja diameeter 4) Sobib hästi info edastamiseks just digitaalsel kujul, mitte analoogkujul. Siiski on valguskaablil ka üks miinus, võrreldes vaskkaabliga. Nimelt on valguskaabli installeerimine ja hooldamine tunduvalt kallim, kui vaskkaablil. Fiiberoptiline kaabel koosneb mitmest fiiberoptilisest kiust. Fiiberoptiline kiud koosneb omakorda kolmest kihist: 1) Sisemine kvartskiud ehk südamik (core). Kvartskius liigub valguslaine. 2) Südamikku katab optiliselt hõredamast materjalist kattekiht (cladding).
Kuigi FatCatArt-i puhul ei saa ma olla täiesti kindel, et teose kasutamiseks pole luba küsitud, kahtlen ma selles väga ning ilmselt on FatCatArt-i puhul seda varalist õigust rikutud näiteks Salvador Dali (suri 1989), Marc Chagall (suri 1985), Jeremy Deller (elus), Damien Hirst (elus) jt kunstnike puhul. Lisaks autori varalisele õigusele teost töödelda on FatCatArt projekti puhul rikutud ka isiklikku õigust teost avalikustada. FatCatArt veebilehel on pood, kust saab maale osta nii digitaalsel kujul, kalendrina kui ka lõuendil. Suurem osa rahast läheb seejuures küll heategevuseks, kuid nende autorite puhul, kes on elus või surid vähem kui 70 aastat tagasi, on tegemist siiski autori varaliste õiguste rikkumisega, mille käigus rikuti autori ainuõigust igal moel ise oma teost kasutada ja saada tulu oma teose kasutamisest. Seejuures on rikutud ka autori õigust lubada või keelata reprodutseerida oma teost, levitada oma teost või selle koopiaid, teha teosest kohandusi ja
kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Mis muutub infoühiskonnas? Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa
Kas muutes konteksti, suudetaks tagada enamuse poolehoid, tõestades, et programm või lahendus on hariv? Juba praegu soodustavad arvutimängud nii meeskonnatöö- kui ka iseseisva mõtlemise oskust, õpetavad seejuures probleeme lahendama, arendavad loovust ning on keeleoskuse ja enese väljendamise edasiviijaks – need igati positiivsed omadused peaks suunama haridustöötajate pilgu mängutööstuse poole. Hariva lahenduse loomiseks ei piisa teose digitaalsel kujul kättesaadavaks tegemisest. Raamatukogud on juba paar aastat vanu teoseid vabalt kättesaadavaks teinud, ent lugejaskonnale ei läheneta uudselt, mistõttu antud kirjatükkide mõju tundub võrreldes eelnevaga samasse suurusjärku jäävat. Omanäolisus ning lugejaskonna tundmine tagavad edu, seega peaks ühte kasti suruda üritav õpetamismudel muutuma individuaalsemaks. Nii mõnigi õpilane sooviks piirduda üksnes teda huvitava matejali uurimisega, ent see ei tagaks üldist
Internet. Virtuaalraamatukogu all mõistetakse elektrooniliselt paiknevat informatsiooni ja/või selle kättesaadavaks tegemist, arvestamata ressursside asukohta ja/või kättesaamiseks kuluvat aega. Virtuaalraamatukogu on infosüsteem, mis simuleerib infootsikäitumist traditsioonilises raamatukogus, kasutades virtuaalreaalsuse (tehistõelisuse) tehnikaid. 7. Mis on digitaalraamatukogu. Digitaalraamatukogu on raamatukogu, mis koosneb digitaalsel kujul esinevatest infomaterjalidest ja -teenustest. Digitaalseteks infomaterjalideks loetakse väljaanded, mis on talletatud digitaalsete (binaarsete) seadmete abil ja edastatavad andmesidevõrkude vahendusel. Digitaalraamatukogu on informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks mõeldud elektrooniliste ressursside ja tehniliste vahendite kogum. Digitaalraamatukogu sisaldab andmeid ja metaandmeid. Viimased kirjeldavad andmete omadusi (nt
Lasteriiete pood asjaajamisjuhend 1. ÜLDALUSED 1. Riidepood edaspidi pood asjaajamisperiood on 1. Jaanuarist 31. Detsembrini. 2. Poe asjaajamiskorralduse eest vastutab ja seda korraldab direktor. 3. Poe asjaajamiskord kuulub täitmisele kõigile töötajatele. 4. Poe asjaajamise korraldus ja dokumendi teabekandja valik peab tagama asutuse tegevuse, õigusaktidest lähtuva dokumenteerimise ning paberkandjal dokumentide ja digitaalsel kandjal dokumentide, kui ka muudel kandjatel olevate dokumentide säilimise ja kasutatavuse neile kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. 5. Asjaajamiskord on kõigile kättesaadav veebis. 6. Poe aadress : registrikood 10240235 Telefon: +37255908888 e-post: eesti@ee koduleht: 2. DOKUMENDI RINGLUSE KORD Dokumendiringlus hõlmab: 2.1. Dokumentide registreerimist; 2.2. Dokumentide läbivaatamist 2.3. Dokumentide täitmist; 2.4
väljasaatmise ja kättesaamise kuupäevi. -digitaalselt saabunud registreerimisele kuuluv dokument prinditakse välja (EDHSi puudumisel). -paberkandjal dokument ja selle lisad skaneeritakse EDHSi olemasolul ning saadetakse täitjatele elektrooniliselt. Saabunud dokumentidest koopiate valmistamine enne täitjatele suunamist pole kooskõlas hea asjaajamistavaga. -kui dokumendile on lisatud andmeid digitaalsel andmekandjal (CD, mälupulk, jne), tehakse andmekandja viiruse kontroll. Andmekandja tähistatakse kleebisega, kuhu märgitakse kontrolli tulemus, kuupäev, kontrollija nimi. Kleebisele märgitakse dokumendi number, millega koos andmekandja saabus. Saabuvate dokumentide ringluse protseduur. Dokumendiringluse sihipäraseks korraldamiseks on otstarbekas organisatsiooni asjaajamiskorras sätestada dokumendiringluse skeemid ja protseduurid.
teises uues EL liikmesriigis! Eesti teravilja keskmine saagikus on kõige madalam Euroopas, kuid ka kõige ebastabiilsem (FAO)! Põllumajanduse toodang on vähenenud kümne aastaga kaks korda (ESA)! Pärast Eesti taasiseseisvumist on meil väetiste kasutamine vähenenud mitmeid kordi! Agromajanduslik geoinfosüsteem (AMGIS) aitab tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, pakub tootjale digitaalsel kujul ajas ja ruumis toimivaid teaduslikult põhjendatud lahendusi efektiivseks ja keskkonda säästvaks majandamiseks. AMGIS võimaldab hinnata ja leevendada põllumajandustootmisest ja toodangust tarbijale ning keskkonnale tulenevaid riske ning töötada välja neid riske vähendavaid meetmeid kogu tootmisahelas. ·AMGIS on kasutatav põllumajanduse võimalike arengustrateegiate ja sellega seonduva maakasutuse hindamisel ning soovituste andmisel ettevõtte, talu või
GPSi kasutamine annab firmale siukesed kasusid ning võimalused: · Võimalus kontrollida kütusekulu. On kindel, et autojuht ei varasta kütust. · Kindel olla, et auto sõidab ainult vajalikkudel marsruutidel. Kadusid mõttetud sõidud. · Leidsid võimalust marsruuti optimeerimiseks. · Autode seisakute langemine. · Võimalus autojuhti informeerida ummikutest ning tee-avariidest · Parem logistiline planeerimine (asukoht ja trajektoor digitaalsel kaardil, kilometraaz, tööaeg) · Töötundide arvestamine (töö-, jõude- ja parkimisaeg) · Sõidukiiruse kontroll nii reaalajas kui ajaloos · Kütuseinfo jälgimine nii reaalajas kui ajaloos (kus, millal, kui palju kütust tarbiti/tangiti) Millal / kui sageli kasutatakse (nt kui sageli logitakse keskkonda)? Kasutame igapäevaselt: Kõiki autosid, millele on seade peal, jälgitakse. Nad saadavad koordinaadid keskserverisse
Neid kahte osa kokku liites peaksin saama ülevaate sellest, milline võib olla e-raamatute tulevik kas on võimalik, et paberkandjal raamatud surevad välja ja kogu kirjandus on e-raamatutes, nagu ütleb Swedbanki reklaam? Mis on e-raamat? Esmalt tuleb selgitada, mis on e-raamat. Vikipeedia defineerib e-raamatut järgnevalt: ''Elektrooniline raamat (ka e-raamat, digitaalne raamat) on teksti-ja pildimaterjalil põhinev digitaalses vormis toodetud, avaldatud ning arvutil või mõnel muul digitaalsel seadmel loetav teos.''(1) Oxfordi Inglise keele sõnaraamatus on e-raamatu kirjeldus aga''paberkandjal raamatu digitaalne versioon''(2). Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e-raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog. (3) Lihtsas maakeeles oleks e-raamatu definitsioon ''Raamat elektroonilisel kujul, st
mõjutustega indie rocki zanr. Põhiline grungemuusika valitsusaeg jäi 1980-te aastate lõppu ja 1990-te algusesse, kogudes suurimat populaarsust 1991-1994 aastatevahelisel perioodil. Grunge tekkis USA loodeosa linnades nagu Seattle, Olympia, Portland. Üks tuntumaid grungebände on Nirvana. Singel on lühike helisalvestis, millel on tavaliselt üks või paar erinevat lugu. Singlitel on mitmeid erinevaid vorme: Download singlid koosnevad kõigest ühest loost, mida saab osta digitaalsel vormil mõnest online muusikapoest. Sama loo erinevate remixide eest tuleb eraldi maksta. CD singlid koosnevad tavaliselt ühest peamisest loost (A-pool), mis annab ka singlile nime, ja ühest või enamast vähema tähtsusega loost (B-pool). Tihti võib CD-singlitelt leida erinevaid remixe või muusikavideoid. Mõnikord lastakse singlid välja ka kahe A-poolega (nt. Nirvana All Apologies/Rape Me). Maailma enimmüüduim singel on Elton John'i Candle in The Wind
maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele. Teadmusühiskond on infoühiskond, kus majanduse ja poliitika arendamiseks kasutatakse pidevalt ja oskuslikult informatsiooni, kusjuures oluliseks ei peeta mitte kogutud informatsiooni hulka, vaid seda, et poliitilised ja majanduslikud otsused
....3 Digitaaltelevisiooni eelised ja töötamispõhimõte.............................4 Vajalik tehnika....................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................................................8 2 Standardid Digitaaltelevisioon (DTV) on telekommunikatsiooni süsteem liikuva pildi ja heli edastamiseks digitaalsel kujul . Maailmas on kasutusel kolm digitaalse videolevi standardit : USA -ATSC (Advanced Television Systems Committee) ; Jaapan ISDB (Integrated Services Digital Broadcasting) ; Euroopa-DVB (Digital Video Broadcasting). DVB sisaldab omakorda kolm standardit: · DVB-C(cable) -levi kaablivõrgu kaudu , · DVB-S(satellite) -levi satelliitide kaudu , · DVB-T(terrestial -levi maapealsete saateantennide kaudu .
Ühtlasi kehtestab eetika erinevate poolte vahelised suhted, milles on alati üks domineerivam osapool. Mõiste arvutieetika võeti kasutusele 1970. aastail (TÜ Eetikakeskus). Arvutieetika tegeleb eetiliste probleemidega, mis on päevakorrale tulnud arvutite laiema levikuga maailmas. Arvutieetika problemaatika on seotud infotöötluse ja –kasutamisega (Laanemäe 2003, lk 68). Siinkohal tasub märkimist, et tegelikult on paberkandjal informatsioon tunduvalt turvalisem, kui digitaalsel kujul olev informatsioon (Praust 1997, lk 172; Laanemäe 2003, lk 68). Arvutites olev informatsioon on salvestatud arvuti mällu. Siinjuures on informatsiooni väärtus väga erinev. Näiteks tudengi arvutis olev õppematerjal omab palju väiksemat väärtust kui mõne firma andmebaas. Eriti väärtuslik on siinjuures riiklike andmebaasides olev informatsioon, mida nii mõnedki persoonid sooviksid vaadata ja omada. Võõraste andmebaaside omamiseks ning nende uurimiseks on erinevaid põhjuseid
(19.02.2007) Karofeld, E., Pajula, R. 2005. Distribution and development of necrotic Sphagnum patches in two Estonian raised bogs. Folia Geobotanica. [e-journal] (http://www.tlu.ee/~foliageob- foorum/) (19.01.2007) Muu allikas internetis: Autor(id). Aasta kui võimalik. Pealkiri. [viide meediale] URL aadress (kontrollimise kuupäev): Mets, K. Keemia õpetamisest keskkoolis 20. sajandi lõpus. [WWW] http://www.tlu.ee/keemia/matrejalid/opetamine.html (14.02.2007) Digitaalsel andmekandjal (CD, DVD vms) olev andmebaas: Autor(id). Aasta. Pealkiri. Jätk- või üksikväljaande pealkiri. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. [viide meediale] väljaandmise aeg kuu täpsusega (kontrollimise kuupäev) Normak, P., Laanpere, M. 2003. Training teachers to become educational software developers. Journal of Digital Contents, 1, 146 - 150. [CD-ROM] December 2003 (15.02.2005) Elektroonilisi materjale tuleb käsitleda kui tekste. Lisada elektroonilise vahendi
3) kaitsmata põhjaveega alad 4) tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega aladel 5) tegevuspiirangud allikate ja karstilehtrite ümbruses ning määruste jõustumise (RT I 2003, 10, 49). Kaitse-eeskirjas on veel eraldi välja toodud Pandivere piirkonnas asuvate allikate ja karstilehtrite nimekiri ning põhjavee taastumiseks olulisemad allikad ja karstialad. Samuti 7 on digitaalsel kaardil määratud eraldi Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikud alad (RT I 2003, 10, 49). 4. Hinnang regulatsiooni kohasusele Lähtudes probleemi õiguslikest apektidest leiab autor, et nitraaditundliku ala põhja- ja pinnavee kaitseks sätestatud regulatsioon on piisav. Kõik autori poolt nimetatud punktid on vastava seadustikuga reglementeeritud: 1) Sõnniku ja mineraalväetistega antavad lämmastikukogused on normeeritud
1.3 Veterinaar- ja Toiduameti asjaajamiskord Asjaajamiskord on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti direktori käskkirjaga 06.01.2009. Asjaajamiskord koosneb 35 leheküljest ja on jaotatud 13. peatükiks ja need omakorda alapeatükkideks. Ameti asjaajamisperioodiks on kalendriaasta 1.jaanuarist-31.detsembrini. Asjaajamises kasutatakse elektroonilist dokumendihalduse programmi. Paberkandjal dokumentide kõrval kasutatakse asjaajamises ka skaneeritud ja muul viisil saadud või loodud digitaalsel kujul dokumente. Ametil ja töötajatel on asjaajamiseks kasutatav ametlik elektronposti aadress. Kolmandas peatükis on toodud vormindusnõuded dokumendiplankidele (vapid, turvaelemendid, lehekülje veerised jne), samuti kasutusel olevad plangi liigid (üld-, kirja-alkoholiregistri otsuse plank jne). Dokumendiplangid vormistatakse digitaalsel kujul ning neid hoitakse haldusbüroo vanemspetsialisti poolt määratud kõrvalistele isikutele kättesaamatus kohas ning neid antakse
poolusel,paralleelidkujutuvadk6vedoontena. Ristkoordinaatidealguspunkton valitud Pohja-Ldtisgeograafilistekoordinaatidega O=57"31'03,19415" plja ?,=24'00'ip, mis vastabuhtlasiTM-Balti (silinderprojektsioon; baaskaart1:50000) projektsioonikoordinaatideliihtepunktileviiiirtusega o x=6 375000m (kaugusekvaatorist miiddaellipsoidi)ia o Y=500000m Sellist ristkoordinaatidestisteeminimetatakseLambert-Est97; pdhikaart l:20 000, digitaalsel kuiull:10 000. Paldiskimeridiaan Rii kl i ku d g eodeetiIi sed v6rg ud --> plaanilised(X;)), -r kdrguselised(lD, -+ gravimeetrilised, -+ mareograafilised. Riigi tenitooriumil mjataksekindelpunldidevdrgud.Needpunktid kindlustataksemaastikul kapitaalseltjanendekoordinaadidmiiitatakse suurimavoimaliku ttipsusega. GPS-m66tmised o 1991-)43 punl:ti o 1992-t 5 punkti Riiei o I klass 13 punkti o U klass199punkti
Võimalik on mitme allkirja andmine
DIGIDOC-XML fail võib sisaldada suvalisel arvul signatuure.
Kliendi allkiri sisaldub elemendis
Toiteplokk ise saab toitepinge vooluvõrgust, see on 220V vahelduvpinge Toiteplokk muundab võrgupinge arvutile sobilikeks alalispingeteks. 220 V on ohtlik, seetõttu on toiteplokk kinnine Pilt ekraanil VGA Pildi saamiseks on vaja: Videokaarti (VGA kaarti) VGA kaardil on graafikaprotsessor (tänapäeval ATI või NVIDIA) VGA kaardil on graafikamälu (videomälu) kus hoitakse ekraanipildi kujutist digitaalsel kujul. Graafikaprotsessor vajab head jahutust (suur radiaator või ventilaator) Pilt ekraanil VGA Pildi näitamiseks on vaja monitori Vanemad monitorid kasutavad kineskoopi , CRT monitorid. Uuemad kasutavad vedelkristall paneeli LCD monitorid Ekraan koosneb kolmevärvilistest RGB (punane , roheline, sinine) punktide kobaratest (piksel) Pilt ekraanil VGA Monitori ja videokaardi ühendamiseks kasutatakse kaablit.
Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia, et informatsiooni luua, kasutada, edastada, säilitada ja hävitada. 12. Milline ühiskond on infoühiskond? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab? Infoühiskond on ühiskond, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud/peidetud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs informatsioonile ehk teabele. Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital, vaid rikkus ja õitseng jääb neile, kes suudavad asju välja mõelda ja turustada Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia – vaid inimene. 13. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides
annaabi.ee 
