DDOC ja tarkvara referaat (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
EP 1
DDOC JA TARKVARA
Referaat
Juhendaja: assistent Taavi Tamberg
Pärnu 2014
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. DDOC 4
1.1. Ajalugu 4
1.2. Mis on DDOC? 5
1.3. DDOC komponendid 5
1.4. Failivormingud 6
1.5 Formaadi kirjeldus 6
Kokkuvõte 8
Viidatud allikad 9
Lisad 9

Sissejuhatus

Tehnoloogia areng ja tehnika võimalused arenevad jõudsalt iga päevaga. Mis sai täna soetatud, on homme juba vana. Tehnika ja erinevad tarkvarasüsteemid, failid, dokumendid on arenenud niikaugele, et inimesel on võimalus ka kõige tähtsamaid asju ajada kodust lahkumata või viibides, kus iganes ta ka ei sooviks. Digitaalselt on võimalik allkirjastada dokumente, läbi mobiili on võimalik sõlmida tehinguid ja teha tellmusi. Käesolev referaat keskendub DigiDoc , ehk DDOC terviksüsteemile, mis võimaldab anda digiallkirju.
Uurimisülesanded:

• selgitada välja, mis on täpselt DDOC
  
• uurida digiallkirja ajalugu
  
• DDOC tarkvara, formaat ja failikirjeldus
  

Materjal põhineb internetist leitud allikatele.
Töö koosneb ühest peatükist, mis on omakorda jaotatud alapeatükkideks. Töö lõpus on välja toodud lisad, mis kirjeldavad referaadi allikate kogumist, ning välja on toodud küsimused, millest autor rohkem teada sooviks.

1. DDOC

1.1. Ajalugu

Digitaalallkirja ajalugu ulatub 19. sajandisse. Äritehinguteks kasutati telegraafmasinaid, et sõlmida lepinguid. Selleks, et isikuid tuvastada, kasutati morse koodi krüpeeritud allkirjade jaoks. Sündis ka digitaalallkirja seadus. Esimene elektrooniline allkirjastamine viidi läbi New Hampshire´i ülemkohtus aastal 1869. (The History of.. )
1980ndatel, kui faksimasinad said laialdase kasutuse erinevatel aladel, taastati ka õigus kasutada digitaalallkirju. Sularahaautomaatide, PIN lugejate müügikohtades ja „click-to-accept“ tarkvara lisentside kõrval on digitaalallkirjade kasutus kasvanud põlvest-põlve ning vastanud samaväärselt tehnoloogia kiire arenguga. Internetti läinud e-kaubandus ja e-turundus on oluliselt muutnud digiallkirja mõistet ja selle seadusi.
1996. aastal avaldas ÜRO elektroonilise kaubanduse seaduse mudeli UNCRITAL, millest sai digiallkirja juhtdokument maailmaturul. Valitsused üle maailma juhindusid selle järgi väga kiiresti. (The History of...)
Tänapäeval on digitaalallkirja kasutamiseks töötatud välja eraldi süsteem, millega on võimalik dokumente allkirjastada elektrooniliselt . Nüüdseks on eelnimetatud süsteem arenenud veel jõudsamalt edasi, mis tähendab, et isikutunnistus võib asetseda nii internetis kui ka mobiilis. See tähendab, et pole probleem teha makseid ja sõlimda tehinguid, anda digiallkirju ja osaleda valimistes ükskõik kus inimene parajasti ka ei viibiks. (Mis on Mobiil -ID.... )

1.2. Mis on DDOC?

DOC on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. 1980. aastatel kasutas laiendit WordPerfect. 1990. aastatel võttis laiendi kasutusele tekstitöötlustarkvara Microsoft Word tekstifailide laiendina. DigiDoc ehk DDOC töötati välja AS Sertifitseerimiskeskuse poolt terviksüsteemina, millega on võimalus anda digitaalallkirju ja kontrollida nende kehtivust ning salastada andmeid ehk krüpeerida. (DOC... 2014)
DigiDoc hõlmab endas nii Mobiil-ID kui ka ID-kaardi kasutamise võimalusi.
DigiDoc konteiner on oma sisult XML-dokument (struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel). Selle elemendid on algfailid või nende asukohad, failidega seotud allkirjad ning igas allkirjas omakorda sisalduvad allkirjastaja sertifikaat , kehtivuskinnitus ja kehtivuskinnituse teenuse sertifikaat. (Üldteavet... 2014) (XML... 2013)

1.3. DDOC komponendid

Klientprogramm - Klientprogramm on tasuta ning see võimaldab digitaalkirju anda ja ka kontrollida. Samuti on sellega võimalik andmeid salastada ja muuta loetavale kujule.
Portaal - on tasuta ning mõeldud kasutamiseks kõigile ID-kaardi ja Mobiil-ID omanikele. See võimaldab digiallkirju anda ja kontrollida. Sealhulgas on võimalus allkirjastada pea kõiki dokumente ning ka näiteks teisele portaali kasutajale allkirjastamiseks saata, mis omakorda võimaltab allkirjastamist mõlemapoolselt.
Veebiteenus - Veebiteenus on mõeldud DigiDoci integreerimiseks veebipõhiste infosüsteemidega. Selle abil on võimalik olemasolevasse süsteemi lisada digidoc failide kontrollimine ID-kaardi ja Mobiil-ID ga..
Tarkvarateegid - Digidoc tarkvara on saadaval programmiteekidena (C, COM ja Java ), mida saab lisada näiteks raamatupidamistarkvarale, dokumendihaldussüsteemile, siseinfosüsteemile ja ka teistele rakendustele.
Failivormingud - näitavad kuidas digitaalallkirja failis säilitada, edastada ja kasutada. ( formatides DDOC, BDOC, CDOC ) (Üldinfo DigiDoc... 2012)

1.4. Failivormingud

Hetkel kasutatakse Eestis kolme failivormingut, milleks on DDOC, BDOC ja CDOC.
DDOC on eelnimetatutest kõige tavalisem failivorming. Digitaalallkirjastatud failide formaat baseerub,“XML Advanced Electronic Signatures (XAdES)” standardil. Selle profiiliga on võimalik siduda: allkirjastamiseks kasutatav sertifikaat, allkirjastamise aeg, allkirjastamise asukoht, allkirjastaja roll, allkirjastaja sertifikaadi kehtivuse info, OCSP vastus, OCSP serveri sertifikaat. DigiDoc kasutab failide puhul .ddoc laiendit. Dokumendivormingu (.ddoc) versioon määrab üheselt DigiDoc faili struktuuri. Kui rahvusvahelistest standarditest võetakse uus failiformaat kasutusele, on vajalik ka DigiDoc struktuuri muutmine. Üldiselt muutub DigiDoc failiformaat väga harva. (DigiDoc failivormingud... 2012)
BDOC on uus digitaalallkirja vorming , mis on loodud asendamaks DDOC digiallkirja vormingut. BDOC põhieesmärk ongi olla ühilduv rahvusvaheliste ETSI standarditega.
CDOC on DDOC laiend, mis on kasutusel failide krüpeeritud ehk tavaliselt salastatud failide eristamiseks. Krüpeeritud faili tunnebki ära .cdoc tunnuse järgi. Avada saavad seda ainult isikud, kellele on ID-kaardi või Digi-ID sertifikaadile on fail krüpeeritud. Samuti võib lisada ühele krüpeeritud failile ka mitu vastuvõtjat. CDOC fail sisaldab krüpteeritud kujul MS Word, Excel, PDF, RFT jne. (DigiDoc failivormingud... 2012)

1.5 Formaadi kirjeldus

DigiDoc dokument on esitatud XML kujul ning põhineb rahvusvahelistel standarditel XML-DSIG ja ETSI TS 101 903. XML Advanced Electronic Signatures (XAdES) [ETSI TS 101 903] defineerib vormingu, mis võimaldab struktuurselt esitada allkitjastatud andmeid, allkirju ning muid digitaalallkirjaga seotud atribuute (näiteks kehtivuskinnitusi). (DigiDoc formaadi... 2003)
DigiDoc dokumendiformaadil (DIGIDOC-XML) omadused:

• On õigeks tunnistatav kasutaja poolt ilma lisainfot omamata
  
• Võimalus anda allkirja mitmele algdokumendile korraga
  
• Algdokument võib olla nii konteineri sees või sellest eraldi
  
• Algdokumendiks sobib nii XML või kui ka Word, Excel, PDF, RTF jne
  
• Võimalik on mitme allkirja andmine
  

DIGIDOC-XML fail võib sisaldada suvalisel arvul signatuure.
Kliendi allkiri sisaldub elemendis , milles on esitatud iga signatuur ja mis sisalda kliendi allkirja unikaalset tunnust (Id). Kliendi allkirjade tunnused algavad sümboliga 'S', millele järgneb allkirja järjekorranumber ja XML allkirja (xmnls). (DigiDoc formaadi...2003)

Kokkuvõte

Digitaalallkiri on tavalise allkirja analoog digitaalsel kujul. Digitaalallkirja abil on võimalik allkirjastada dokumente ja see on põhimõtteliselt tavaalkirja asendaja , võimaldades allkirjastada dokumente mugavalt ja kiirelt - digitaalselt. ( Digitaalne allkirjastamine... 2013)
Tänapäeval on digitaalne allkiri põhimõtteliselt asendamatu. Selline viis anda internetis allkirju ja teha vajalikke toiminguid internetis, on paljude toimingute kiireks ja sujuvaks läbiviimiseks väga mugav. Digitaalne allkirjastamine on lihtne, kiire ja mugav ning samuti ei kaasne sellega riske, mis võivad olla paberallkirja puhul. Allkirjastamise eest vastutab füüsiline isik. Allkirjastatud dokumenti ei ole pärast kolmandate isikute poolt muudetud, sest matemaatilised seosed ei võimalda seda. Digitaalse allkirja pugul on väga mugav kontrollida kuupäeva, mis automaatselt kajastub. (Digitaalne allkirjastamine... 2013)
Digitaalse allkirja puhul saab välja tuua ka mõningaid puuduseid. Digitaalallkirja vorming peab olema piiratud,et vältida võimalikku segadust , kus erinevad programmid näitavad allkirja erineval kujul. Kõige olulisem ja tõsisem risk digiallkirja kasutamise juures on see, et allkirja andmise õigused on varastatavad koos privaatvõtmega. Sertifikaadi omaja peab väga täpselt jälgima, et privaatvõti kogemata ei väljuks allkirja andja ainuvaldusest. Siiski on risk oluliselt kahanemaks, sest selle probleemiga tegeletakse. (Digitaalne allkirjastamine...2013)

Viidatud allikad

• Digidoc failivormingud: DDOC, BDOC, CDOC. AS Sertifitseerimiskeskus. [ http://id.ee/index.php?id=30289#ddoc ] 6.11.2014
  
• DigiDoc formaadi kirjeldus. AS Sertifitseerimiskeskus. [ http://www.id.ee/public/DigiDoci_vorming_1.2.pdf ] 9.11 2014
  
• Digitaalne allkirjastamine. Wikipedia Vaba Entsüklopeedia . [ http://et.wikipedia.org/wiki/Digitaalne_allkirjastamine#Digitaalse_allkirjastamise_eelised_ja_puudused.3F ] 8.11.2014
  
• DOC. Wikipeedia Vaba Entsüklopeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/DOC ] 6.11.2014
  
• Mis on Mobiil-ID? AS Sertifitseerimiskeskus. [ http://id.ee/index.php?id=30057 ] 9.11.2014
  
• The History of Digital Signature Law. RightSignature. [ http://www.digital-signature.com/history-of-digital-signature-law.html ] 8.11.2014
  
• Üldinfo DigiDoc kohta. AS Sertifitseerimiskeskus. [ http://www.id.ee/index.php?id=30288 ] 6.11.2013
  
• Üldteavet arendajatele. E- ID Rakendusjuhend. [ http://eid.eesti.ee/index.php/%C3%9Cldteavet_arendajatele#DDOC ] 6.11.2014
  
• XML. Wikipeedia Vaba Entsüklopeedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/XML ] 9.11.2014
  
• 
  

Lisa 1. Kuidas otsisin?

Kui esimest korda oma referaadi teema Google otsingumootorisse kirjutasin , hirmutas mind allikate vähesus. Põhiliselt oli toodud välja, kuidas DigiDoc´i kasutada ja millised võimalused selleks on. Ehk siis leidsin kodulehekülgi, õpetusi ja muud selle sarnast. Ajaloo kohta otsisin andmeid ja artikleid inglisekeelsetest tekstidest. Kui põhjalikumalt süvenema hakkasin, leidsin erinevaid faile ja andmeid päris palju. Kahjuks jäi väga palju mulle esialgu mõistmatuks ja pidin alustama niiöelda A-st ja B-st, ehk hakkama mõisteid tõlkima ja „arvutikeelt“ õppima. Sellest hoolimata jäid mulle paljud seletused siiski segaseks. Mis puudutab niiöelda tavakasutajale mõeldud lehekülgedest, siis sealt sain palju kasulikku informatsiooni. Sealne info oli mõledud küll rohkem seletamiseks ja õpetuste jagamieks, end sain enda referaadi jaoks päris palju kasulikku. Eelnevaid referaate mul eriti leida ei õnnestunud. Leidsin lõpuks vaid ühe, kuid sealne informatsioon ei andnud mulle eriti midagi juurde, sest olin ise suhteliselt samasuguseid allikaid leidnud.

Lisa 2. Edasised uurimisküsimused.

Kuna ma ei olnud varem väga oma referaadi teemaga kokku puutunud, siis oli kogu info mulle tegelikult väga uus. Kui nüüd referaadi koostaja seisukohalt vaadata, siis puudusid eestikeelsed allikad ajaloo kohta, polnud ka arusaadavat informatsiooni tavainimesele teisendusreeglite kohta. Mina sooviksin rohkem teada:
1. Kui turvaline on sellisel viisil dokumentide allkirjastamine? Leidsin infot küll selle kohta, et allkirjastamie turvalisus on päris tugev ning see paraneb iga päevaga, kuid mitte midagi väga spetsiifilst ma teada ei saanud.
2. Milline on digiallkirjade tulevik? Praegu on juba välja töötatud Mobiil-ID, erinevad ID-süsteemid, kuid millised võiksid olla tulevikusuunad?