Geodeesia konspekt (2)

f serreslcl \oan6u{ GEODEESIA Prof Ame Randlepp III-307 6202602 [email protected]
Geodeesial A=labo.atoorium+kodusedtti6d Geodeesiall E,eksamieeldus= laboratoorium +kodusedtaiod Geodeesiadppepraktika 3 nadalat,A
Krjandus -+ J. Randjdw Geodeesia I, II -) R. Ranne Nivelleerimine -+ A. Randlepp Oppepraktikajuhend Insenerigeodeesia .
Sr:ssejutrafus + korgemgeodeesia o uurib Maa kujuja suumst o rajabMaapinnalegodeetiliste kindelpunktide v6ryu + kaxtograafia -+ insenerigeodeesia -) aerogeodeesia -+ satelliitgeodeesia
Maakujuja suurus -+ GRS80 Maaellipsoidideparameetrid nendesuhtaxv- l:300 / , t ) |
( 12l eeodeetilisedv6rgud '- - Geodeetiliseksv6rguksnimetataksemaastikulkindlustatudja iihtseskoordinaatidesiisteemis olevatpunktidekogumit,millest liilrtutaksegeodeetilistelm66tnistel. Eristatakseplaanilistja kdrguselistgeodeetilist vdrku: -+plaanilisev6rgupunkt on maaratudgeograalilisteristkoordinaatidega; +k6rguselisedvdrgud miiliratakseabsoluutsete kdryustega,s.ok6rgusegamerepinnast.
vdrkjagunebriigi geodeetiliseks Geodeetiline pdhivdrguks, geodeetiliseks tihendusvdrguksja geodeetiliseks m6Sdistamisvorguks.
Geodeetilistevorkuderajamiseksja iildse mdddistamiselliihtutaksepohimottestilldisest iiksikasjadesse, st, et algusesmeikataksesuuretApsusega horev6rk, seejdrelsedatihendatakse vziiksematapsusegamiiituatudpunktidega.Hiljem seotaksekogu maastikusituatsioon geodeetilisev6rgu pmktidega.
Geodeetilistev6rkuderajamisekson olenevaltkasutatavatest instrumentidestmitmesuguseid meetodeid : -+ triangulatsioon - m66detaksekolnulkadesisenurki,vdrk koosnebkolmnurkadest, r tdlatemtsioon- lzihtutaksekolmnurgakiilgedem66tmisest, TANAPAEVAT - seodeetilised + GPs-m66tmisd Maasatelliitideabli,dhta!'us mziairatakse koordinaadid poleoluline, pikkusedp ja d. -) Poliigonomeetria* mdddetaksenurgadja horisontaalsed A A ^ -n-+l ' +5/ o md=2...5'am a----o.==.=-o---'o-=z + Teodoliitkdigud o mB=15'.':t30/ o md=5"'/roo.
Eestiriiklik koordinaatideslisteem Rajatud 1992.aastalja tApsustatud1997.Kohustuslikkasutamiseks2005.aastastkdikidel geodeetilistel tdodel.
Siisteemirajamiselon valitud kooniline projektsioon,sestEestiterdtooriurnasubkeskmisl,el laiustelja on idalaane suunasrohkemvdlja venitatudkui p6hjal6una suunas. Koonusl6ikabMaamudelitpiki kahl loikcparalleeli 58'20'ja 59"00'ningkoonusetelgon tihitatud Maa mudeli teljega,Mediaanidkujutuvadkoonusepinnal sirgetena,mis koonduvad poolusel,paralleelidkujutuvadk6vedoontena.
Ristkoordinaatidealguspunkton valitud Pohja-Ldtisgeograafilistekoordinaatidega O=57"31'03,19415" plja ?,=24'00'ip, mis vastabuhtlasiTM-Balti (silinderprojektsioon; baaskaart1: 50000 ) projektsioonikoordinaatideliihtepunktileviiiirtusega o x=6 375000m (kaugusekvaatorist miiddaellipsoidi)ia o Y=500000m Sellist ristkoordinaatidestisteeminimetatakseLambert-Est97; pdhikaart l:20 000, digitaalsel kuiull:10 000.
Paldiskimeridiaan
Rii kl i ku d g eodeetiIi sed v6rg ud --> plaanilised(X;)), -r kdrguselised(lD,
-+ gravimeetrilised, -+ mareograafilised. Riigi tenitooriumil mjataksekindelpunldidevdrgud.Needpunktid kindlustataksemaastikul kapitaalseltjanendekoordinaadidmiiitatakse suurimavoimaliku ttipsusega. GPS-m66tmised o 1991-)43 punl:ti o 1992-t 5 punkti Riiei o I klass 13 punkti o U klass199punkti Riigi tihendusvdrk3922punkti (paarispunktidvahekaugusega'500m).
Lisaks riiklikule p6hivdrgulja tihendusvdryulerajalakseasulateskohalik geodeetilinevork.
Ko hali k geodeetiIine v6rk NL-i ajal oli igal linnal ja asulalomakohalik koodinaatide stlstem.Sellesolid antud geodeetilistekindelpunltide koordinaadid.Niiiidsekson r4iatuduustugipunktidevork, kus koordinaadidon ilhtsesriiklikus koordinaatide sttsteemis.
sdlmpunkt
POLTJGONOMEETNLISED VORGUD o Kraaditdpsus mp=i1"..15" o Distantsitdpsus rnd=2...5"4.
K6rguselinevSrk Sllemoodustavadreepedd.Riigi teritooriumil reeperidnivelleeritaksepoltlgoonidena (BK 77), mille aluseksKroonlinnaveem66du (kiiikudena).EestisBalti 1977k6rgustestisteem null.
Needrajatakseallapoole Riiklikult kindlustataksekdrgusvffk fmdamentaalpunktidega. kiilmumispiiri(- -1,5m),peavadulatuma(geodeetiliselt) kihti. kindlasse Tavakasutuseks pannaksereeperidhoonetemndamentidesse.
K6ik riigi pooltajatud ja m6ddetudreepeddkantakseriiklikku kataloogi (nt H567=25,405). Vajaduselj agatakseinfot maa-ametiasutustes.
Ehitusetarbeksrajatakseehitusplatsiletavaliselt2 ajutistreeperit.Liiniehitustepuhul tajataksealalisedreeperidvahekaugustega -lkm, ajutisedreeperidnendevahele-200 m vaheea. !9 Joone orineteerimine JooEeorienteerimiseksehkjoone surmamii?iramiseks on kasutusele nevadsisteemidja nurgad. Nurgad: J aslmuut, -> rumb, -+ direktsiooninuk, + rumb (tabelinu*). Asimuut on horisontaalnurk ,mida m66detakseantudjoone alguspunktiliibiva meridiaani pdhjcsuunas pituipiievakuni antudjooneni. Asimuuti v6ib miiiiratamagnetilisest(Am (busool-+ maastik ))v6i geograalilisest(Ag) meridiaanistliihtudes.
B!!ob R-+tervanurgakstaandatudasimuut,0',,.90'. M66detakseme diaani ldhimastsuunast (pdhjav6i l6una suunast )kuni antud iooneni.
Direktsiooninurk Asimuut ei ole vegapika sirgeeri punktidesiihesugusevii?irtusege, seeon tingitud meridiaanidekoondumisest.Geodeesias kasutatakseorienteerimiseksdireLlsiooninwkaia see nurk m66detaksex-telje positiivsestsuunastp:iripaevakuni antudjooneni. Tiihiss, viiiktus0'...360'. o: r,-L-tg- oor^- r,.u5-.a--.c[ \Sq ll':ect qrd. \..,".a^di.! A- X N:) NT X
&{,* oor'4"r
\ telgmeridiaan
tr,as={rsa+! $Qo oas )direktsiooninu* 0BA-+vastudirektsiooninuk
[q!qb (tabelinurk) Analoogiliseltasimuudile,kasutatakseka direktsiooninurkadegakoosrumbe.Ainuke vahe on,etasimuudi puhul margitakserumbeilmakaarte,direktsiooninurkadepuhul veerandite jargi . TiihisR vdi r; vzizirtused 0o...90o.
IV veerand
III veerand Direl'lsiooninurkademaaraniseksmaastikulkasutplaanilisegeodeetilisep6hiv6rgupunLte, eriti tihendusvorgupunkte,mis on rajatudpaarikaupa. Saabmitirata punktidevahelisesihi direktsiooninurgaja kui jiitkata m66tmistiihest paarispunLtist,siis saabomakd.igl kiilgedeleamrtadadirektsiooninurgad.
4l \ - 7 - Direktsiooninurkade anutarnine Antud:or,z M66detud:pzv6i Pz'
P2- vasakpoolnehorisonlaalnwk B2'- parempoolnehorisontaalnurk
Leidaoz,e 1) oz,e=sr,u-180'+ 0z vasakpoolsednurgad 2) o71=o1.2-180'+p2' parempoolsednurgad
pr+pr'=360 or ^= or r+ Brl80o
Kui o > 360',siis-360o; Kui s Antud:XAYA 0AB
Leida:XsYo
Jooniselton nfia,et Xs=Xa+AXas
AXarja AYenon koordinaatidejuurdekasmd
AXeg-dAB*cosqAB AYag=des*sinqee
AX ja AY mark sdkub veerandist Rumbi Veeratrd AX AY nimetus I NE II SE III sw rV NW i
+X
X6 ----AY-aq
o o
o o Hori so ntaaIm 66di stami ne Nimetatakseka kontuurm66distamiseks (teodoliitin66distamine). Horisontaalmdddistainine on tditdekompleks,mille tulemusenasaadakse naastiku plaan etteniihtudm66tkavasja sellelplaanil on kujutatudkdik maastikukontuuddja objeklid topograafilisteleppemarkidega, kuid ei ole mingeidandmeidreljeefi kohta. M66distaminekoosnebviili- ja kameraaltdddest. Mdodistatavalmaal mjataksemo6distuskiiikv6i kindlustatudpunktidesiisteem,mille omavahelineasendon mziiiratudkdrgetApsusega. J:irgnevaltmdddistatakse maastikuelementide asendkiigu punktide ja kiilgede suhtes,Sedav6ib tehamadalama tiipsusega.M6ddistamiskiiikudes mdddetaksehodsontaalnftgado (RV ja RP 1"...30') kiilje pikkusedd edasi-tagasi taisvottega, 1---1...r* )ja kaldenurgad D trisv6ttega.
( l\1)Situ atsioonm66distamine Situatsiooniall mdistetaksekoiki maastikulniihtavaidobjekte,nii looduslikkekui tehislikke. Situatsiooniobjektidemdddistamiseltoimub nendeiseloomulikepunktidesidumine m66distusk?iigu ktllgedeja ri stnurkadega.
l. ristjoonteviis 2. polaarviis 3. l6igeteviis
Ristjoonteviisi puhulon uheksteljeksm66distusk6igu kiilg . Miiddasedakulge tdmmataksemaapi ule pingulerulett. Liikudes piki ruletti plistitatakse ristjooned md6distatavatekoltuurprmktidega.Sellekskasutatakseekkorit. Piki ktilge miiihataksekaugus kiiUealguspunktist ristjoonealusni.Piki ristjoontm66detakse teiseruletigakaugusobjcktini. M66distamisekaiguskoostataksesilmam6ddulineskeemehk abriss. Sirma joonsitataksekogu situatsioon,piki kiilge m66detudkaugusedkirjutataksedsti kiilgioonega, teisedkaugused ristisellejoonega,mis viib objektini. Geodeesias m66detudkauzuskidutatakse on iildreegliks.et risti selleioonega.mida mitddam66deti. Maja puhul margitaksepikkusja laius,ehitisetiiiip, m6neljuhul aadress.Veel miirgitaksekillvikute piirid, mis sealkasvab.Mitgitakse pdhjalouna suund. Abrissi voib koostadakas iihe mdddistuskiiljekohta eraldi vdi mitme ktilje kohta iihiselt, Viis sobibkasutadaolukonas,kus kaugusmS6disluskiiljestobjektini ei iileta mleti pikkust, s.o 30-50m ja L-uson palju detaile(nt kvartalisisenem66distamine).
Polaarviis Md6distuskliiguiiks kiilg ja temaalguspunkt.Kiilg vdetaksepolaarteljeks. Teodoliidi abil m66detaksehorisontaalnurkm6ddistuskiigukiilje suunaspunltile viiva suunanija kaugusseisupunktistmdddistatavapunktini. Sedatehaksent ruletiga,ldnapdval laserkaugusmddturiga, Kaasajalon seeviis peaaeguainuvaldav,sest kaugusisaabm66tavziga tepseltja v?igakaugele.
Ldigeteviis Aluseksmdodistuskaiguktilg ja temamdlemadotspunktid.
Esimeselskeemilnurgalineotsel6ige, teiseljoonepikkustejiirgi otsel6igeet* joonelineotseldige.Nugaline kasutusel siis,kui mingil pdhjuselei saajoonepikkusi m66ta (nt kaugusedsuuled)vdi on punkt M k[ttesaamatu(nt veekogus).Jooneliseotseloikepuhul ci saajooni v6tta pikematenaruleti pikkusest,seetottukasutatakseharva.
peavad Viilititddeldppedes meiloleEra joontem66trniste situatsiooniabrissid, situatsioo : andmed, nwgamodtude andmed.
1 22 / Kinnisem6ddistuskaiqu arvutamne Rajata.kse tavaliselttimbermoodistatava maa-ala.Ki tegemistkatastriiiksusega, siis vdimalikult mdddakalastri piiripunkte. Tnp tuleb kinnine ktiik sidudariikliku geodeetilisep6hiv6rguga.Selleksmjatakse tavaliselteraldi sidumiskiiik.Ka sidumiskiiikutahetakseenamastikinnisena,milles iiheks kiiljeks riikliku geodetilisetihendusv6rguotspunktid. -+ Kui tegelik sulgemisvigaiiletab lubatudpiiri, siis ei tohi anutusi enne,kui viga kdrvaldatud,arwtusi j atkata. -+ J?lrymiseks tasandataksehorisontaalnugad.Selleksamrtataksenurkadelev6rdsed t^ parandid:p, - --j.l:. Parmdit?ipsus rurleb 0mardada samasse kui toimusntrrga riipsusklassi. m66tmne. +Direktsiooninurkade arvutamiseksnrleb leida iihe kiilje direktsiooninurkkas sidumiskaigustvdi vdetakseta vdrdseksmagnetiliseasimuudiga. -+ Koordinaatideiuurdekasw armtamine = drrcosa,,, Atcr., Ly,,, = d,, sir'ar., Axz)= d*cosarz,1 Lyr,, = d, sir.ar., Arr,n= drocosar,n Ay.,, = d,,.sinar,o L:tn.,= do,cosao,, Ayo,,= do,sinan,, 2M,."'" ,L! r,*rnn" =0 Z1;t,",,*",,,,,," ," = 0 2L,,",,,",,,, .f, = ZLYr**r"
f,=,1rt'+fv' Lubatud sulgemisviga sdltubkdigupikliusest. pedmeetrist
2000 10000 Iub f., I - >d 2000
Ed-+knigupedmeeter
iiletablubatudpiiri, sjjsei vdi enneedasiarvutada- +Kui sulgemisviga kui vigaon korvaldatud. I r l i r . r l &
JJ(( JL' ' Pox., o'" "7',,= d" . li z d f tt (r p'or,,,.--;* f t . a,,, poy,,'- I n t- d -^ zot 3 -{x P a Yr , h ' : L 4 olt,,, -{v z dd fay.rt\-_J J / 2 a 4lax 4't =;-! . do,o .fYu, U I At+v = _Sl ' l (u, o L1n-,J*.1r9 ;i""r&"e. /
/od,.4/.G"+f^-,{q/\*p I )- t /1 ^,oFAi- A'a4tr1ck /Lr^^/1,A''^,u-4el^o-av^
A h.o,t . d67' cot d6,,t by q, = dy,o sin 4 p,t A - 4. .t, nr r ,- t : 4ti lodt,z a t // . , 4 t