DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 4-aastastele 1. On või ei ole. 2. Telefon 3. Mänguasjade kauplus. 4. Õige või vale. 5. Leia sarnane sõna. 6. Talverõõmud 7. Mis millega? 8. Mänguasjade kauplus 9. Kauplus 10. Nimeta, mida näitan. 11. Ülekäik 12. Liiklusjuht 13. Mis muutus 14. Mida keegi kuuleb 15. Kuula hoolega 16. Tunne lilli 17. Kes see on? 18. Tunne puid. 19. Mis on rohelist või teist värvi. 20. Leia selline puu 21. Mis sul käes on. 22. Sööklas. 23. Riidesse ja õue. 24. Loomaaed. 25. Mis sõidab? 26. Kuningas. 27. Kunstnik. 1. On või ei ole. Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle valjus...
Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused." (Eeva Hujala, "Uuenev alusharidus", 2004) Lapsed on innukad õppijad ja saavad uut teavet ning omandavad kogemusi mängides. *Laps õpib kõige paremini matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise kaudu. * Õppimine on vastastikune laste, täiskasvanute, eakaaslaste ja väliskeskkonna vahel. Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid mängulise, aktiivse õppimise, jõukohasuse, näitlikkuse, huvitavuse printsiibid Mängulisuse printsiip. } Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks } Mängimisvajadus on lapse üks põhivajadusi, mängus laps õpib mõistma maailma, erinevaid olukordi, kogeb erinevaid tundeid ja õpib oma tegevust suunama. } Seega on mäng tegevus, mille kaudu laps kõige paremini ümbritsevat maailma kogema ja tundma saab õppida. Aktiivse õppimise printsiip.
jagaja, reegleid ning oskab neid jagatis, Interaktiivsed rakendada ülesannete jagamise töölehed lahendamisel omadused, jääk, Didaktilised jäägiga mängud jagamine 21. nädal 1. Kordamine. tähe arvväärtus, peastarvutamine, õpik lk 2832 *oskab leida puuduvat Tunnikontroll 13.veeb- 2.5. Mitmesuguseid ajaühikud suuline küsitlus, tv lk 10 tegurit, jagajat, jagatavat nr 14 17.veeb. ülesandeid
Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822)
et kõike ei saa ega pea oskama seletada mõistusega. 10) Üheski protsessis pole üksik isik määrav jõud . 11) Elus ja eluta looduse vahel puudub piir. Peale muinasjutu lugemist või jutustamise tuleks koos lastega leida kõik elulised seosed. Kunstmuinajutude ülesandeks on püüda lapsele selgitada mõistmatut ja seni avastamatut. Nende muinasjuttude najal peaks ta mõistma, et loodus on meie peremees, mitte vastupidi ning loodust tuleb austada ja hoida. DIDAKTILISED MUINASJUTUD Didaktika on õpetamisõpetus. Didaktilised muinasjutud on pedagoogide loodud õppe otstarbeline materjal, kus abstraktsed (numbrid, tähed) mõisted hakkavad elama. NÄITEKS: Karu aabits (Heljo Mänd) VALE JA TÕDE LAPSE MAAILMAS Mika valetatakse? · Oma materjaalsete või vaimsete huvide kaitseks. · Uute materjaalsete ja vaimsete hüvede omandamine. · Oma positsiooni kindlustamine ja parandamine.
Kooli astumiseks oli suur konkurss, sest inimesi oli liiga palju. 1928. aastalt rohkem eraldati tunde matemaatikale ja looduõpetusele, suurendati emakeele tundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 2 tund nädalas. 1928.a. välja antud õppeprogrammide seletuskirjades olid iga õppeaine puhul ära märgitud kasvatuslikud eesmärgid, antavate teadmiste ja oskuste maht, keskustusvõimalused teiste õppeainetega ja didaktilised ning metoodilised lahendused. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. 1933. aastal koolides oli kolmepalliline süsteem- 4, 3, 2- hea, rahuldav, nõrk. Järgmisel aastal koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp- viieklassiline keskkool, kuhu võis astuda juba pärast algkooli 4. klassi lõpetamist. Ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Kui õpilane lõpetas 6
Mängud lugemise ja kirjutamise arendamiseks 6. aastastele Lugemis- ja kirjutamismäng "ELUKUTSED". Eesmärgid: 1. Lihtsamate nimetustega elukutsete kokkulugemine. 2. Lihtsamate nimetustega elukutsete ülesmärkimine suurte joonistähtedega. 3. Teadmiste kinnistamine ametitest. Iga laps mõtleb ühe elukutse ja kirjutab selle kaardikesele. Õpetaja kontrollib ja vajadusel abistab. 1. variant. Iga laps kirjeldab seda elukutset, mille ta paberile märkis. Teised arvavad ära. Kes esimesena õigesti arvab, saab selle kaardikese endale. 2. variant. Kõik kaardikesed on tagurpidi laual. Kordamööda võtavad lapsed kaardikesi, loevad vaikselt sõna ja hakkavad seda ametit teistele kirjeldama. Kes ära arvab, saab kaardikese endale. Mängu lõpus vaadatakse, kes on parim ametite tundja. Kirjutamismäng "VIKTORIIN KODULOOMADEST". Eesmärgid: 1. Koduloomade ülesmärkimine suurte joonistähtedega. 2. Teadmiste kinnistamine koduloomadest. Õpetaja nimetab lapse nime, ...
igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, kus on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, laste perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. I lasteaia/eelkoolieelse asutuse töötas välja sakslane Friedrich Fröbel. Ta töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus (lasteaias oli
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema p...
võrgutuskatse luhtus. · Tentsoon huvitav dialoog-luuletus; vaidluslaul mis tahes teemal kahe luuletaja vahel. 5. Kirjandus keskaegses linnas. Linnaluule ja linnaromaan. Keskaegne draama. 1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2. Tekkisid satiirilis-didaktilised lood, millega pilgati ägedalt munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. 3. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse
Artikklis antakse ülevaade lugemisraskustest, kirjutamisraskutest. Aina Haljaste: Emotsionaalsed ja käitumisraskused. Sisaldab Emotsionaalsete ja käitumisraskuste põhjuseid, seisukohti, äratundmist ja toimetulekut. Inga Jegorova ja Marika Veisson: Hüperaktiivne laps Artiklis antakse ülevaade hüperaktiivsuse terminoloogiast ja olemusest, tekke põhjustest, hüperaktiivsest lapsest ja tema arengu iseärasustest, õppetegevuse organiseerimisest, õppimisest ja õpiteooriatest, didaktilised lähtekohad, lapse õpetamisest, õpetaja tugivõrgustikust ja koostööst lastevanematega. Inga Mutso: Loov lähenemine matemaatika õppimisele ja õpetamisele Artiklis antakse ülevaade matemaatika õppimise ja õpetamise seos keelega, matemaatika mitmekesisusest, õpetamise kaks mudelit, õpetamine individuaalsetest omadustest lähtuvalt, järjepidevus, etapid, lähtemõisted ja nende omandamise olulisus, põhimõisted ja nende omandamine, teadmiste ja oskuste õpetamise etapid.
jänes ole, et eest ära jookseb", ,,Huoleldus on laiskuse ema", ,,Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed"; antiteetilisetes parallelismides: Õp 10:4 ,,Laisk käsi toob vaesuse, aga virgad käed teevad rikkaks", samuti Õp 10:5; 12:27; 13:4; 14:19; 21:26. Vanasõnades: nt ,,Kes tööd teeb, see süüa saab; (aga) kes laiskust peab, see nälga näeb", Kes palju teeb, see palju saab; (aga) kes vähe teeb, see vähe saab", ,,Tegijal juhtub mõndagi, (aga) magajal ei midagi". Samuti on didaktilised kirjeldavad pildid, kui neid nii võiks nimetada: Õp 6:7-8; 24:30-32. Kõnekujunditena esineb Õpetussõnades ja vanasõnades ka elliptilisust: Vanasõnades: Laisk lähteb suil vilusse, talvel ------ ahju paistele. Ei virgal puudu tööd ega laisal ------ aega. Laisal (on) palju laitjaid,
-Sveitsi pedagoog-demokraat, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. -Pestalozzi leidis, et inimese olemuspärane areng ei saa õigesti teostuda väljaspool organiseeritud kasvatusprotsessi perekonnas ja koolis. -Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, millel on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Pestalozzi nõudis ühtsust ja seostatust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamises ja õpetamises. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused. Iga kirjaoskaja ema võib ja peab oma last õigesti kasvatama ja õpetama. ,,Lienhard ja Gertrudd" Friedrich Fröbel (1782-1852) -Institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. -Asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli ,,lasteaed" ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. -Pedagoogilist tegevust mõjutas nii isiklik elukäik, looduse- ja geomeetriaõpinguid, kokkupuude Pestalozzi tegevusega.
Nii tuli Astrid Lindgrenile mõte kirjutada muinasjutt kahest vennast ja surmast. Sõna Nan-gi on leiutatud Astrid Lindgreni noorima lapselapse poolt ja keegi teine ei teadnud selle tähendust. Nii hakkas autor mõtlema, mis see küll olla võiks. Sellest tüvest tuletati Nangijaala tähtedetagune maa.''(Vennad Lõvisüdamed. Inspiratsioon 2015) '' "Vennad Lõvisüdamed" ei olnud 1973. Aastal ilmudes tüüpiline tolle ajastu lugu. 70. aastatel olid moes sotsiaalrealistlikud didaktilised lood soorollide jaotusest ja keskkonna saastamisest, emad tegid remonti ning isad panid põlled ette ja askeldasid köögis. Mitte ükski Astrid Lindgreni raamat, isegi mitte "Pipi Pikksukk", pole pälvinud nõnda palju kriitikat kui "Vennad Lõvisüdamed" 70. Aastatel. Astrid Lindgren kujutab kurjust ühemõõtlemiselt, kõlasis väited, ja surma esitamist probleemi lahendusena peeti vastutustundetuks ja julmaks.
arendama lapse aktiivsust, toetama lapse isetegevust. Seisukohad: laps on hea; laps peab kasvama looduse keskel. J. H. Pestalozzi sveitslane, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. Leidis, et kasvatus peab olema eesmärgipärane. Kasvatus ja areng kulgevad koos ning täiskasvanul on oluline roll juhtimises. Nõudis ühtsust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamisel ja õpetamisel. Töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, lapse perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. Abiks kasvatamisele perekonnas kirjutas raamatu ,,Emade raamat." Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud
Vanavanemate mõju lapse arengule Koduse kasvukeskkonna mõju uuring o Vanaema tegeleb alpsega- lapsel parem kõne o Vanaisa tegeleb lapsega-laps vaimselt ja motoorselt intelligentsem Vanavanemate stiilid (M.S.Smith'i järgi) Formal style- ametlik ehk formaalne o Järgivad kindlaid piirjooni lapsevanema ja vanavanema vahel o ,,mian olen om alapsed juba suureks kasvatanud" o Ametlikud, kauged, manitsevad didaktilised ning iseenda elukogemust rõhutavad Fun seeker style- rõõmu pärast vanavanem o Vanavanema roll kui tõelise kingituse nautimine o Tunnevad uhkust ja rõõmu oma lapselapsest, kelle arengut nad hoolega jälgivad ja püüdlikult suunavad Surrogate parent- asendusvanem o Liigselt hooldavad vanavanemad o Väga toimekad, vähendavad lapsevanemate sotsiaalseid kohustusi ja tähtsust
Bütsantsi kirjanduse tõusuaeg oli 12. sajand. Levinud oli tava luua eepilisi laule hiliskreeka lemberomaanide ainestikul, millele lisati idamaiseid muinasloolisi motiive. Bütsantsi romaanide peamiseks levikuajaks on 13. sajand. Esikoht kuulub taas Prantsusmaale. Kuid üht selle liigi silmapaistavamt romaani 'Flore ja Blanchefleur' tunrakse kõikjal Euroopas. Rüütlikirjanduse kõrval levib 12- 13. sajandil nii ladina kui rahvuskeelne klerikaalne kirjandus. Enamasti on teosed didaktilised, propageerides kiriklikku moraali. Tuntakse palju legende pühakute elust, näiteks 'Legend pühast Alexiusest'. Keskaja kirjanduse kõrgajastu, 12- 13. sajandi hilisemaks silmapaistvamaks avalduseks on linna- ja rahavakirjandus, mis jätkub hoogsalt 15. sajandini. Võitlus rüütelkonna ja linnakodanluse vahel kajastub tekkivas linnakirjanduses. Kui rüütlikirjandus upub keskaja lõpul fantaasiasse, siis linnakirjandus püsib elulähedasena
ebameeldivate asjade, liialduste ja ilustusteta; kuritegelik allmaailm, raha- ja võimuihast väärastunud inimpsüühika, sotsiaalse ebavõrdsuse allikad; põhizanr romaan; kõige intens arenes Pr, Ing, Venes. Stendhal- tegelastel peab olema kindel seos vastava ajastu ja ühiskonnaga, sündmused peavad olema esitatud loogiliselt ning nad peavad taotlema ajaloolist tõde; ,,Punane ja must". C. Dickens- romaanid on sentimentaalsed& didaktilised, organiseeritud kuritegevuse kujutamise,; humor, satiir; "Oliver Twisti seiklused". Honoré de Balzac- kriitiline realism, "Inimlik komöödia"- jõgiromaan- ulatuslik paljudest osadest või iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühised tegelased. F. Dostojevski- mõjutanud peale kirjanduse ka kunsti, filosoofiat ja ka psühholoogiat; "Vaesed inimesed"; "Kuritöö ja karistus". L.Tolstoi- "Sõda ja rahu", "Anna Karenina". A. Tsehhov-
võõrkeeli ja laulmist. Ennekõike võeti vastu lapsi kehvematest perekondadest . Eesti lasteaiapedagoogika rajaja Carl Heinrich Niggol`i (18511927) eestvedamisel ja tema tütre Marie Niggol`i juhtimisel moodustati Haridusministeeriumi korraldusega 1920 aastal Tartu Õpetajate Seminari juurde Lasteaednikkude Seminar koos harjutuslasteaiaga. Lasteaednike koolituse õppekavas, mille koostajaks oli C. H. Niggol, olid nii pedagoogilised, psühholoogilised kui ka didaktilised ained. Vastu võeti esialgu 7-klassilise, hiljem gümnaasiumi haridusega tütarlapsi. Teiste hulgas olid õppejõududeks C. H. Niggol, M. Niggol, M. Kampmann ja tolleaegne Tartu Õpetajate Seminari juhataja Juhan Tork (1889-1980). Õppeaeg oli mõeldud esialgselt 2-aastasena, tegelikult õppis esimene lend 1,5 aastat, teised lennud 1 aasta. Lasteaednikkude Seminar lõpetas tegevuse Haridusministeeriumi korraldusel 1927 aastal, kuna vajadus lasteaednike järgi oli ajutiselt rahuldatud .
laste omavahelist suhtlemist, teiste isikute soovide ja vajadustega arvestamist (Saar 1997; Leppik 2000, Niilo & Kikas 2008). Väärib tähelepanu ka mängude klassifikatseerimine lähtuvalt eri inimtegevustest: · Füüsilised ja psühholoogilised mängud (liikumis- ja sportmängud). Ekstaatilised, ekspromtmängud ja meelelahutused, lõdvestavad ja lõbusad, ravimängud (mänguteraapia). · Intellektuaalloomingulised mängud - asjalikud mängud, intellektuaalsed, didaktilised, (õppe-, ehitus-, töömängud), tehnilised, konstrueerimis- ja arvutimängud. · Sotsiaalmängud - loomingulised, rollimängud, (jäljendus- ja lavastusmäng, dramatiseeringud), lauamängud (ärimängud, korraldamis- ja kommunikatsioonimängud, korraldamis- ja mõtlemismängud, rollimängud, simulatsioonid). · Segamängud (kollektiivloominguline, vabaajaline tegevus) ( 2007).
· Tema luuletused omamoodi tõestuseks, et eesti keel allub klassikalistele värsivormidele. PJ-s mõtisklusi sõprusest, armastusest, õnne kiirest kadumisest jm.Poeetiseeris uudsemalt elutunnetuse ja maailmanägemise olemust. Kreutzwald: · ,,Vana aeg oli vaenuga" (kaebelaulu imitatsioon), ,,Eesti lauluanne", ,,Sõda", kogumikud ,,Viru lauliku laulud" (,,Priiusele", ,,Laul"), ,,Angervaksad", ,,Rahunurme lilled". · Didaktilised värsivormilised ütlemised, filosoofilised arutlused, looduspildid jm. Saksa romantikute laenud. Jannsen: · ,,Sioni-Laulo-Kannel" (tõlgit' pietistlikud värsid), ,,Eesti Laulik", ,,Eestima käib ülle keige", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". · Romantikute luule rahvuslike ideaalide väljendamiseks. Jakobson: · Patriootilisi tundeid väljendav ,,Veel pole kadunud kõik", ,,Lauliku C. R. Linnutaja laulud".
vaateid, tõekspidamisi ja didaktilisi printsiipe. Jagasime töö alateemadeks: Maria Montessori elukäik; Maria Montessori pedagoogilise lähenemise filosoofia; Montessori metoodika: lugema-, kirjutama- ja arvutama õppimine; Montessori meetod Eestis sarnasusi Johannes Käisi meetoditega. Montessori filosoofia ja metoodika aluseks kujunes lapse tähelepanelik jälgimine, sellele rajas ta oma didaktilised põhimõtted. Lapsele kohase pedagoogika rakendamine viis Maria Montessori hämmastavate tulemusteni: lootusetuteks peetud lapsed hakkasid märgatavalt arenema. (Life and career...). 1904. aastal avaldas Maria Montessori, selleks ajaks juba professoriks saanuna, jälgimise kui meetodi põhjal esimene teaduliku töö ,,Pedagoogiline antropoloogia" (Madise 1992, 6-7). Montessori filosoofia on üles ehitatud ideele, et laps on midagi enamat, kui ,,suur inimene
2.laste ea järgi (beebidele, väikelastele jne) 3. tinglikuse järgi (realistlikud asendus lelud) Asenduslelu pole sarnane, lap peab ise kujutlema, et see asi on just see. Need lelud on lapse arengus väga tähtsad. 4.materjali lärgi (metallist, puidust, plastmassist) 5. eesmärgi järgi ( õetuslikud ja harivad) Novosjolova liigitus mänguasjadest: 1.süseelis- kujunduslikud nukud, loomad, loomamängud, karnevalikostüümid, lõbustusvahendis. 2. didaktilised-lauamängud - konstruktorid, ehitusmaterjalid jne. 23. Mängukeskkond eelkoolieas. 24.Laste mängu uhendamise põhimõtted. Otsesed ja kaudsed võtted. Mängima õpetamine tähendab koos täiskasvanuga või kogenenuma partneriga koos mängimist. õpetaja peab tundma mängu iseärasusi, last ja mängu keskkonda. Kuidas täiskasvanu juhendab? aeg täpsemalt 45 min . aega mängimiseks, et lapsd saaksid rahulikult mängda. ruum arendab, hea ja sobilik keskkond
Õpetaja kannab päevikusse: -andmed lapse kohta, sh lapse nimi, sünniaeg ja elukoht; -andmed vanemate kohta (nimed ja kontaktandmed) -õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks -andmed läbiviidud õppe -ja kasvatustegevuste kohta kannab rühmaõpetaja päevikusse samal päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid: MÄNGULISE ÕPPIMISE PRINTSIIP AKTIIVSE ÕPPIMISE PRINTSIIP ELULÄHEDUSE PRINTSIIP HUVITAVUSE PRINTSIIP JÕUKOHASUSE PRINTSIIP NÄITLIKKUSE PRINTSIIP INDIVIDUAALISUSEERIMISE PRINTSIIP Õppemeetodid: Õpetajakesksed: Seletus Jutustus Näitvahendi tutvustus Koostöömeetodid Õpetaja ja lapse koostöö: Laste küsitlemine Lastega vestlus Rühmatöö Lapse iseseisev tegevus Kasvastusstiilid ja kasvatusmeetodid
demokraatia normid ja inimõigused. Ta juhib tähelepanu vastuolulistele ja manipuleerivatele suhetele võimu, keele ja sotsiaalstruktuurides. 8. Viimasel uuringuastmel saame näha täpse kriitilise uurimuse baasil saadud detailset analüütilist tulemust. See võib koosneda ühelt poolt raamatu publitseerimisega ja erinevate artiklite avaldamisega ajakirjades, teiselt poolt laia juurdepääsuga kirjalikele kommentaaridele, ajaleheartiklitele, treeningseminarid, kursused, didaktilised ekspositsioonid ja raadioülekanded. Järgnevalt on tähelepanu all üks näide. Poliitlingvistilise analüüsi tegemine näide Esimene aste. Kõnealloleva probleemi eelneva teavega tegelemine Poliitlingvistiline teadusuuring algab analüüsija huvist poliitilise probleemi vastu lingvistilisest või muust laialivalguvamast aspektist. Koondades tähelepanu näite puhul populistlikule retoorikale Austrias, uuritav teema võiks
3) väljenduslik funktsioon 4) kommunikatiivne – hõlmab sotsialiseerumist 5) fiktsionaalne – õhutab fantaasiat ja kujutlusvõimet, ''Sirli, Siim ja saladused'' Aabits – kindlasti on see tähestik, õpetav funktsioon. Esimesed eestikeelsed aabitsad pärinevad 14. sajandist, teosed Rootsis Lundi ülikoolis. Lastekirjanduse kujunemine on kujutatud järgmiselt: *rahvaluule ja täiskasvanute kirjanduse töötlused *didaktilised lood aabitsates ja vaimulike raamatutes *lastekirjandus kui iseseisev süsteem, teatava žanri ja laadiga *polüfooniline mitmehäälne kirjandus Lastele hakati lugemisvara väljastama reformatsioonidega kaasnenud emakeelse rahvahariduse ideede ajal. Lastekirjandus kui esteetiline nähtus sai alguse 18.sajandil Lääne- Euroopas. Lastekirjanduse teket on seostatud ühiskonna kultuuritaseme tõusu, pedagoogilise mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa
~ Kes sulle putru pakkus?(soovimatule vahelerääkijale vm. sekkujale); Kuhu me risti teeme? (kui tuleb keegi haruldane v. juhtub midagi ebatavalist); Mis sa leidsid? (komistajale või kukkujale); Mis sa sööd, et nii tark oled? (kui keegi püüab tark näida); Mis tanuriie maksab? (kui särk püksist väljas); Palju vile uuelt maksis? (sobimatus kohas vilistajale); Saapad, kus te mehe viite? ~ Müts, kuhu sa...? vms. (kui poisikesel liiga suured jalatsid vm. kehakatted) · Didaktilised üldistavas vormis rahvapedagoogilised keelud, hoiatused jms., mis simuleerivad tihti uskumusi, tavaõiguslikke sätteid ja/või vanasõnu Uudishimu teeb ruttu vanaks; Kes vana asja mäletab, silm peast välja! Kes supiga leiba sööb, see saadetakse Siberisse; Reha palub vihma (kui reha unustatud maha, pulgad ülespoole); Kes jalga põlvel kiigutab, kiigutab vanakuradi lapsi; Kes põlle eest märjaks teeb, saab joodiku mehe · Retoorilised tõrjevormelid e. reparteed, st
sobivad kogu perele, mitmesuguseid nuputamismänge, sest see aitab lastel ette valmistuda kooli minekuks. 3.4 Mänguasjade liigitus kasvatusliku otstarbe järgi Mänguasi peab täitma üht või mitut kasvatuslikku otstarvet. Mänguasi on seda väärtuslikum, mida rohkem ta pakub mänguvõimalusi. Mänguasju võib liigitada: · ainestikulised mänguasjad meenutamaks meid ümbritsevat keskkonda. Need on nukud, loomad, autod jms. · didaktilised õpetuslikud mänguasjad arendamaks käelist ja mõttetegevust. Need on klotsid, püramiidid, legod, puzzled, mosaiigid jms. · motoorsed liikumist arendavad mänguasjad, kehalist arengut soodustavad mänguasjad. Neid on kahte tüüpi mänguasjad, millega paigallamavaid või istuvaid lapsi sõidutatakse ja mänguasjad, mida saab laps ise lükata. Need on lükatavad, tõugatavad, järelveetavad, kiikuvad jm kõndimist abistavad mänguasjad.
mis suunaks lapse huvi, õpimotivatsiooni, toetaks lapse aktiivsust õppijana. See tähendab, et õpetaja oskab luua õpikeskkonna, mis võimaldaks lapsel olla aktiivne tegutseja, teha valikuid, praktiliselt katsetada, uurida ja aktiivselt mängida. Õpetaja aitab laste kasvamisele ja arengule kõige paremini kaasa, kui ta toetub nende huvidele, vajadustele ja tugevatele külgedele. VIII. Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid- mängulise, aktiivse õppimise, jõukohasuse näitlikkuse, huvitavuse printsiibid. Mängulisuse printsiip. Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks Mängimisvajadus on lapse üks põhivajadusi, mängus laps õpib mõistma maailma, erinevaid olukordi, kogeb erinevaid tundeid ja õpib oma tegevust suunama. Seega on mäng tegevus, mille kaudu laps kõige paremini ümbritsevat maailma kogema ja tundma saab õppida. Aktiivse õppimise printsiip.
haljasalad, mis loovad isiklikke territooriume, tekitavad väljakutset, põnevust, võlu ning pakuvad võimalust puhluseks ja järelemõtlemiseks (Grahn 1997). Õues teevad lapsed itensiivsemat koostööd füüsilise keskkonnaga, õuemängud on konkreetsed ja liikuvad, lapsed suhtlevad rohkem keha kui sõnade abil. Tänu looduse mitmekülgsusele võivad nad ise otsustada, kuidas keskkonda kasutada. Jooksuruum vahendab avarusemuljet ning stimuleerib liikumist (Martesson 2004). Didaktika, didaktilised teadmised Järgnevad 5 küsimust on õuesõppe pedagoogikas kesksel kohal: 1)Kus toimub õpetamine ja mida tähendab koht õppeprotsessi jaoks? Üle vaadata lähikeskkond õppekava valguses! Millised keskkonnad õppimiseks sobivad? 2) Mida saab teha õues neist tegevustest, mida me täna veel siseruumides teeme? 3)Kuidas käituda, kui aineid ja teemasid kohandatakse laiendatud klassiruumi tarbeks? Kuidas kasutada õpitavaid teemasid lähtuvalt erinevatest astaaegadest
8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos(7.saj algus eKr) oli laulik. Eeposed: ,,Theogonia" 1022 värssi (maailma tekkimise jaj umalate sündimise lugu) ,,Tööd ja päevad" 828 värssi, didaktiline eepos(õpetlik eepos) ,,Naiste kataloog" räägib kreeka kangelaste esiemadest. ,,Heraklese kilp" järgib Iliase 18ndat laulu ( kujutatud seda, kuidas sepatöö jumal Hephaistos uued relvad kingib ) Ise on öelnud, et Homerose eepostes on palju vale, ent tema räägib tõtt. DIDAKTILISED EEPOSED. 9. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Nimetus lüürika tuleb keelpilli lüüra nimetusest. Luulet esitati tavaliselt pillimängu saatel. Vanakreeka poeesia jagunes zanriti: 1) Eleegia ja jamb (Archilochos, Kallinos, Tyrtaios, Mimnermos, Solon, Theognis, Hipponax, Semonides) 2) Koolilüürika e koorimeelika ( alaliigid: hümn, ood, epiniikon ) (Stesichoros,
Koolide nõustamine ja järelevalve nende üle jäi koolinõunike kanda, need valiti maakondade ja suuremate linnade omavalitsuste poolt haridusnõukogu ettepanekul. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. 1928.a. välja antud õppeprogrammide seletuskirjades olid iga õppeaine puhul ära märgitud kasvatuslikud eesmärgid, antavate teadmiste ja oskuste maht, keskustusvõimalused teiste õppeainetega ja didaktilised ning metoodilised lahendused. Koolisüsteemi reformimine. 1934. Aastal võeti senise kolmepallilise hindamisviisi asemel viiepalliline. Laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp viieklassiline keskkool. Keskharidus algas pärast algkooli 4. Klassi lõpetamist. Ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Aegamööda lahkusid kutseta õpetajad koolitöölt, neid asendas seminar- või
Väga levinud oli värviline graafika. Suur erinevus valitses õukondliku ja rahvaliku graafika vahel. Esimeses armastati kõike seda, mida maalikunstiski kiindumus pikantsete stseenide vastu viis mõnikord avaliku erootika ja isegi pornograafiani. Graafikud omandasid virtuoossuse uhkete tualettide, interjööride ja ka maastiku täpseks edasiandmiseks must- valge tehnikas. Rahvalik graafika kujutas maastikke ja zanristseene, mis olid sageli moraliseerivad, didaktilised ja aadellikku elulaadi kritiseerivad. Sellise graafika suurmeistriks oli inglane WILLIAM HOGARTH (1697-1764). Hogarth oli satiirik ka maalijana. Ta esitas oma ühiskonnakriitikat sarjades, mida oli võimalik lugeda nagu õpetlikku jutustust. Tema kuulsaim sari on ,,Moodne abielu", mis tahab näidata, et vaid kasuahnuse ajel, ilma armastuseta sõlmitud abielu viib hukatusse. ROKOKOO kunstnikud (õp. materjal ,,barokk 2" lõpp) Itaalia rokokoo 1 Giovanni Battista Tiepolo 1696-1770
Koolitusspetsi igapäevatöö; teab mida vaja, seega hakkab koolitust kokku panema. PERSONALI VÄLJAÕPETAMISE MEETODID Kohapealsed -Töökohal õpetamine tuleb uus inimene, vana inimene näitab ette ja uus õpib. Hea: praktikast üle kandmine on lihtne, mulle näidatakse täpselt kõik ette. Ka suht odav. Halb: vana kolleeg ei pruugi õigesti ette näidata (vb ei kasuta isegi õigeid võtteid, ei tule mõne asja peale), vanal kolleegil ei pruugi olla head didaktilised oskused, ei oska seletada. Vanem kolleeg ei pruugi olla motiveeritud, vb ei viitsi, vb kardab lahtilaskmist ja ei taha anda oma teadmisi edasi. -Õpipoiss õpipoisid võivad olla igasugustel 'seppadel', meistri käe all harjutatakse. Tavaliselt õppijal mingi teoreetiline taust olemas, nüüd harjutatakse. Hea: toimub ka töökohal, on hästi ülekantav, suht odav. Halb: kuivõrd suudab 'õpetaja' edasi anda teadmisi.
eesti keeles ilmunud ajakirjas ,,Akadeemia". Antonio de Nebrija- üks tähtsaid humaniste. Üks esimesi suuri keelemehi Hispaanias. 15.sajandi lõpp ja 16.sajandi päris algus. Tema kirjutas esimese hispaania keele grammatika (1492) Samal aastal Ameerika avastamine ja Granada vallutamine. 1517- õigekirja reeglid (de Nebrija) Juan Luis Vives- samuti tähtis hispaania humanist. 16. Sajandi esimene pool. Erasmuse sõber. Ta kirjutas oma teosed eranditult ladina keeles. Enamasti pedagoogilis-didaktilised teosed, väga tugevasti mõjutatud antiigist. Kõige tuntum õpetlane-humanist Hispaanias. Antonio de Guevara- antiigi ideede populariseerija 16.sajandi esimesest poolest. Tema paljutõlgitud teos on ,,Relox de principes" 27.09.10 Hispaanlaste kirjutatud kroonikad. On olemas Kolumbuse päevikud, kõige vahetum uue maailma avanemine. Vallutaja Hernan Cortes. Euroopa romantikud olid esimesed, kes tõstsid protesti indiaanlaste allutamise ja maade avastamise vastu.
saj Soome ühiskonnas olid talupojaluuletajad ehk lihtrahvaluuletajad, kes olid iseõppinud, valgustatud talupojad. Ammutasid ainest omaenda elust või laulsid nähtud ja kuuldud sündmustest, samuti soome keele areng ja selle viljelemise tähtsus. Luuleaineks oli ka kohv, viin ja tubakas. Omane oli väljapoole pööratus. Värsid olid üldiselt kalevalamõõdulised, kuid esineb ka lõppriimilist. Võrreldes vana rahvaluulega oli nende luule kohmakam, vaesem, toonilt kuivem, kaledam ja sageli didaktilised. Talupojaluuletajad => põhilise osa kogus kokku K. Grotenfelt aastal 1889 antoloogiasse ,,Kaheksateist värsiseppa. Paljud olid pärit sise-Soomest, eriti Savost. Idapoolt J. Räikkonen. Kuulsaim P. Korhonen ehk Vihta-Paavo, teosed ,,Soome keelest", ,,Talupoegadele", ,,Soome Kirjanduse Seltsile". Lisaks Korhosele veel Pentti Lyytinen ja kolmik Pietari Makkonen, Olli Kylmäläine ja Antti Puhakka.
annaabi.ee 
