Meie leibkonna peamine sissetulekuallikas on palgatöö, lisaks veel lastetoetus ja stipp. Tarbimiskulutustest suurim osa meie peres tehakse toidule, järgneb finantsteenused(eluasemelaen, tarbimislaen ja ka järelmaks).Kulutused transpordile on järgmine ja päris suur kuluartikkel meie peres, mida on raske vähendada kuna auto on töölkäimise vahend. Majapidamiskulud(maksud) ja kulud lastele on suhteliselt võrdsed. Ravikulud ja muud kulud on eelarves kontrolli all. Nagu juuresolevalt diagrammilt näha siis meie pere-eelarve sisse säästmine sellel kuul ei mahtunud. Vaatamata sellele arvan, et meie leibkond saab päris hästi hakkama.
Vajaduse korral peab olema võimalus degrupeerida kujund, et oleks võimalik eristada elemente. 5 UML'i diagrammid Selles ülesandes tuleb teha kaks UML diagrammi. Nende tegemisel kasutage tekstikaste (Text Box) ja automaatselt ühenduvaid konnektoreid (Elbow Connector). Vormindada tekstikaste ja konnektoreid oma soovi kohaselt. Valmis diagrammidel grupeerida kujundid üheks tervikuks. Diagramm 1 Valige üks neljast allolevast diagrammist oma matrikli viimase numbri (a) järgi: a 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 skeem 4 2 1 3 1 4 2 3 1 3 Üldised diagrammid 6 7 Diagramm 2 Valige üks neljast allolevast diagrammist oma matrikli viimase (a) ja eelviimase (b) numbri summa viimase numbri (c = RIGHT( a + b)) järgi:
o Alati o Sageli o Mõnikord o Harva o Mitte kunagi o ........ 12)Kas võtad isiklikud mured tööle kaasa? o Alati o Sageli o Mõnikord o Harva o Mitte kunagi o ........ Tänan sind vastamast! 7 Küsitlusele vastas 25 inimest. Küsimusi kokku on 12. 8 3. ANALÜÜS 3.1 Kas positiivse esmamulje loomine kliendiga on tähtis? Diagramm 1 Diagrammist 1 saame selgelt näha, et 88% vastajatest peab esmamulje loomist kliendiga alati tähtsaks. 8% vastajatest aga mõnikord tähtsaks. 4% vastajatest peab esmamulje loomist kliendiga sageli tähtsaks. 3.2 Kas sa lood kliendiga silmsideme? 9 Diagramm 2 Diagramm 2 näitab selgelt, et 60% vastajatest loob kliendiga alati silmsideme. 32% vastajatest loob kliendiga silmsideme sageli.
Mees 2 Tallinna Matemaatika- IT tehnoloogia Tehnikaülikool informaatikateaduskond Naine 3 Tallinna Ülikool Õigusteaduskond Jurist Mees 2 Tallinna Ehitusteaduskond insener Tehnikaülikool Andmete töötlus,analüüs 1. Diagramm Mees 12 Naine 19 Diagrammist võib järeldada, et naiste osakaal vastanute seas oli suurem kui meestel. Vastuste kokkulugemiseks kasutasin excelis COUNTIF'i funktsiooni. 2. Diagramm Väga hea 20 Hea 11 Rahuldav 0 Teisest diagrammist selgub, et lõpetanud on enamasti väga heal arvamusel NRG ettevalmistusega ülikooliks. Vastuste kokkulugemiseks kasutasin excelis COUNTIF'i funktsiooni. Eesti Maaülikool 2 Tallinna
9. Kas noored vajaksid abi oma vaba aja sisustamiseks ? a) jah b) ei 10. Kes võiks neid aidata ning kust nad võiksid abi saada vaba aja sisustamiseks ? a) vanemad, kodunt. b) sõbrad, sõpradelt c) netist 11. Kas maa noored, erinevad linna noortest ? a) jah b) ei c) mõned 12. Mille poolest nad erinevad kui erinevad ? a) välimuse b) käitumise c) ei erinegi Mida tähendab vaba aeg ? Vasta ise. Siia tuleb JÄRELDUS Lugedes küsimusi ning vastusevariante näeme diagrammist, kuidas on inimesed vastanud. Noored veedavad enamus oma ajast sõpradega. Erilist vahet pole kus- kodus, õues, sõbra juures. Kõik nad tegelevad mingisugusegi spordialaga, olgu selleks kasvõi mõni kergem ala. Tegeledes kohustuslike asjadega, jääb neil suhteliselt vähe aega üle. See näitab, et noortel on pidevalt mingisugune tegevus, mis on vahel hea ja vahel halb. On näha, et noortel pole midagi nende vastu, kes joovad või suitsetavad
see loodusõpetuse tundides, kus pidi ühisesse ossa kirjutama teatud liikide sarnasuse tunnused ja eraldi ringidesse nende erinevused. Referaadi eesmärgiks on tutvustada Venni diagrammi. Materjali otsitakse internetist, mis kajastavad antud teemat. Uurimisülesanded: selgitada välja Venni diagrammi tekkimine; leida infot Venni diagrammi kohta üldiselt; anda ülevaade Venni diagrammi loomise kohta. Töö koosneb ühest osast, mis annab ülevaate Venni diagrammist ning see jaguneb alapeatükkideks. Alapeatükkides räägitakse antud teema ajaloost, Venni diagrammi olemusest ja kuidas seda luua. 2 1. VENNI DIAGRAMMI ÜLEVAADE 1.1. Ajalugu Nagu iga asi on saanud kusagilt alguse, nii on see ka Venni diagrammiga. Venni diagramm on saanud oma nime Briti loogiku ja filosoof John Venn´i käest, kes lõi selle 19. sajandi teisel poolel. Täpsemalt 1880. aastal John Venn populariseeris selle
näite varal, kusjuures üks keradest oli enne kokkupõrget paigal. Joonis 1.17.1. Erineva massiga kerade mittetsentraalne põrge. (1) Impulsid enne põrget, (2) impulsid pärast põrget, (3) impulsside diagramm Joonisel 1.17.1 kujutatud kerade impulsside vektorid enne ja pärast põrget võib projekteerida koordinaattelgedele OX ja OY. Impulsi jäävuse seadus kehtib ka vektorite projektsioonidele kummalgi teljel. Impulsside diagrammist järeldub (joonis 1.17.1), et mõlema kera impulsside vektorite ja projektsioonid OY-teljel pärast põrget peavad olema arvuliselt võrdsed ning erinevate märkidega, et nende summa võrduks nulliga. Impulsi jäävuse seadus võimaldab paljudel juhtudel leida vastastikku mõjuvate kehade kiirusi isegi sellisel juhul, kui mõjuvate jõudude väärtused ei ole teada. Näiteks võib tuua reaktiivliikumise.
Saun 9(60%) 2(14%) 0 0 0 4(26%) 11(74% Muud ruumid ) 4(26%) 0 0 0 0 Tabel 2 Tulemustest selgus, et kõige enam on rahul ärikliendid, kelle kontoriruumid ja nõupidamiste ruumid on keskmise hinnangu järgi väga hea (5). Samuti ollakse ka väga rahul elutoa (keskmine hinnang 4,9) ja magamistoa (keskmine hinnang 4,8) koristusega. Diagrammist näeme, et kõige vähem on inimesed rahul köögi ja tualettruumi koristusega (keskmine hinnang 4,6). Tualettruumide koristuses oli ainult ühe kliendi hinnang rahuldav. Nelja kliendi arvates oli see hea ja kümne kliendi arvates väga hea. Tulemustest võib järeldada seda, et inimesed on väga rahul meie koristusega. Diagramm 3 Vaadates diagramme ja tabelit võib arvata ka, et järelikult on kliendid ka meie koristus kvaliteediga rahul
c) ei erinegi Mida tähendab vaba aeg ? 5 DIAGRAMM Küsitlus Vertikaaltelg- inimeste arv Horisontaaltelg- küsimuse nr. Tähed- vastusevariant Valida võis mitu vastust. Diagramm näitab, kui paljud inimesed küsitluses vastasid teatud küsimusele. 6 JÄRELDUS Lugedes küsimusi ning vastusevariante näeme diagrammist, kuidas on inimesed vastanud. Noored veedavad enamus oma ajast sõpradega. Erilist vahet pole kus- kodus, õues, sõbra juures. Kõik nad tegelevad mingisugusegi spordialaga, olgu selleks kasvõi mõni kergem ala. Tegeledes kohustuslike asjadega, jääb neil suhteliselt vähe aega üle. See näitab, et noortel on pidevalt mingisugune tegevus, mis on vahel hea ja vahel halb. On näha, et noortel pole midagi nende vastu, kes joovad või suitsetavad
89.500 Imp: 67.25.400 Import on palju suurem, kui eksport, mis näitab, et riik ei suuda toota endale vajaminevat paberi ja kartoni hulka. Toodangut ja tarbimist ei suutnud tuvastada, sest rida nimega ''toote tarbimine'' jookseb üle kahe tulba ning kahjuks oli minu jaoks võimatu aru saada, kumb on tootmine ja kumb on tarbimine. Kalandus 1. Ava järgmine link : http://www.fao.org/countryprofiles/default.asp?lang=en Vali oma riik. Vasakul menüüs kliki lingil Fishery sector. Vali 3 –st diagrammist üks – kopeeri see. Analüüsi diagrammi – tee 3 sisulist järeldust. Püüa põhjendada. Tegemist on diagrammil riigi kalapüügi kogustega aasta kohta: Kalapüük on olnud väga kiiretõusuline 1950 aastal. 1955 ja 1972 aastal on kalapüük tonnides ligikaudu sama kõrge. Alates 1979 aastast algab kalapüügi saagi vähenemine, mis jätkub. See võib olla tingitud sellest, et kala on maailma vetes järjest enam vähem. Põllumajandus. 1
Eesmärk: Meilt kliendini kiire ja täpne kuller teenus. Eelis: Pakid ei lähe kaduma ja klient saab kiirelt oma kauba kätte Mõõt: Ettevõtte töötajad ja ka klient saab jälgida paki asukohta kättetoimetamisel internetist. 5 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade Toodete ostmine ja müümine Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Süsteem: Peab saama lisada, muuta ja kustutada klientide andmeid; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimuse andmeid ning sellega kaasnevat plaanitavad tööd; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimusega seotud dokumendid; Peab saama fikseerida valmis tellimuse kuupäeva. Tellimuse töötlemise osutamist toetava tarkvara kasutusjuhud on: Kliendi olemasolu kontroll
Täpsemalt peab saama vaadata vajatavate ja pakutavate tööde aruandeid perioodide, objekti tüüpide ja objekti aadresside lõikes. Saada ülevaadet pakkumise protsessist. Täpsemalt peab saama vaadata, mis seisundis üks või teine pakkumine on ja kui palju neid on. Kiirendada torutööde hinnapakkumise koostamist. 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. 4 Funktsionaalsetele nõuetele vastav kasutusjuhtude diagramm on järgmine: Kliendi sisestamine Objekti sisestamine Objekti täiendamine Hinnapakkumise sisestamine Hinnapakkumise vastuse fikseerimine Hinnapakkumise täiendamine Järgnevalt esitatakse hinnapakkumise protsessi toetava tarkvara kasutusjuhtude mudel. Joonis 1
Sisukord 4 Sissejuhatus Oma alljärgnevas referaadis räägin ma tähe elust ja HR-diagrammist. Kui sain teada enda teema, mis mulle valiti loosimise teel, järgnes mul reaktsioon: ,,Ma ei tea sellest mitte midagi ju!" Kuid tänu sellele, et käisin hiljuti Tartu Teaduskeskuses AHHAA planetaariumis, tean ma nendest teemadest nüüd pealiskaudselt. Referaadis kirjeldan lühidalt ja lihtsalt tähtede füüsikast ja elust. 1. Tähe elulugu Alguses oli gaas. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on
Eesmärk: tellimuste töötlemise protsessi kiirendamine Eelis: sadam saab kiiremalt töödelda tellimust ning klient säästab aega ja raha Mõõt: tellimuse töötlemise protsess on 50% kiirem 5 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. tellimuse töötlemise toetavas infosüsteemis kasutatavale tarkvarale esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Peab saama lisada, muuta ja kustutada klientide andmeid; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimuse andmeid ning sellega kaasnevat plaanitavad tööd; Peab saama lisada, muuta ja kustutada tellimusega seotud dokumendid;
Kahe- mõõtmeliste diagrammide puhul saab arvandmeid muuta diagrammilt, lohistades nt. tulpasid pikemaks/lühemaks. Lingitud tabeli korral muudetakse arvandmeid ikka Word’i tabelis endas (kui muuta töölehe- aknast, siis diagramm uuendatakse selle järgi, aga Word’i tabelis andmed ei muutu). Diagrammi elementide vormindamise juures on kõige raskem elemendi väljavalimine. Ül- diselt valib iga järgmine hiireklõps järjest väiksema osa diagrammist. Topeltklõpsu tee pärast väljavalimist, et kuvada elemendi vormindamise dialoogiakent. Vormindamisel tuleb silmas pidada, et MS Graph’is saab tagasi võtta ainult ühe toimingu. Lihtsam on element vorminda- miseks esile tõsta nupuriba loendist, mille kõrval oleval nupul klõpsutades või menüü- käsuga Vormin > Valitud diagrammiala… (ingl. Format > Selected…) saab seejärel kuvada vormindamise dialoogiakent. Viimase sisu sõltub elemendist, aga tavaliselt on seal vähemalt
3) kasvama jäetakse terved, sirged, korraliku tüve ja võraga puud. Erinev- 1)Valgustusraiet plaanitakse kaua aega ette, sanitaarraie toimub pärast metsakaitse ekspertiisi kiirelt. 2) Valgustusraiet tehakse peamiselt noortes puistutes, sanitaarraiet vanemates puistutes. 3) Sanitaarraie toimub seoses metsa tervisliku seisundiga, valgusraiet tehakse väärtusliku puuliigi parema kasvamise pärast (väärtuslikku varjutavad puud eemaldatakse). 2.2. Uuri diagrammist andmeid ning vasta selle põhjal järgnevatele küsimustele . NB! Uuendusraie= lageraie+ turberaie Hooldusraie= valgustusraie+ sanitaarraie+ harvendusraie https://docs.google.com/spreadsheets/d/e/2PACX-1vQR-g6sHJyUkBBg- Y0csPz0YGYgxavTJWweAaYfihpGd90v4iIRNKCC8abBk0Bjrsywn5AuX91t-Dau/ pubchart?oid=1969755543&format=interactive 2.2.1. Võrdle Pärnumaad ning Ida-Virumaad. Vasta täislausega. Millise metsamaa raiepindala oli Pärnumaal kõige suurem, kui suur? Millline kõige
saadetise tüüpide, saadetise aadresside jne lõikes. kiirendada traspordipakkumuse koostamist. saada ülevaadet pakkumise protsessist. Täpsemalt peab saama vaadata, mis seisundis üks või teine pakkumine on ja kui palju on ühes või teises seisundis pakkumisi 6 3 INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Infosüsteemis kasutatavale tarkvarale esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Pakkumuse koostamisel peab saama kasutada tüüppakkumust vastavalt valitud saadetise tüübile Peab jälgima pakkumuse protsessi Peab näitama saadetise olemasolu Protsessi toetava tarkvara kasutusjuhud on: Kliendi olemasolu kontroll (logistik) Kliendi lisamine (logistik) Kliendi muutmine(logistik)
raamatupidajal lihtsam kontrollida mehaaniku tegevust minevikus, kui peaks lahknevusi tekkima aruannetega. Administraatoril ja raamatupidajal on klientidest parem ülevaade, mis lihtsustab vajadusel klientide eelistamist. 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktisonaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Infosüsteemis kasutatavale tarkvaral esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Varuosade arvestus Töötajate arvestus Arvete arvestus Potentsiaalsed kasutusjuhendid: Varuosa kinnitamine (mehaanik, administraator) Laoseisu päring (administraator) Varuosa tellimine (administraator) Päring varuosade seisu kohta (mehaanik, administraator) Objekti kinnitamine (mehaanik, raamatupidaja)
pidev uute protsessiandmete sisestamine. Ühe kliendi kohta peab võimalik sisestama mitu erinevat tegevust erinevate inimeste poolt. protsesside täitmise jälgimine. Mis seisundis on üks konkreetne tegevus seoses kliendi poolt tehtud päringuga. 6 3Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Infosüsteemis kasutatavale tarkvarale esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Peab saama vormistada pakkumist kasutades tüüphinnakujundamist Peab saama jälgida pakkumise saatmist ja vastuse saamist Peab saama pakkumist ümbervormistada saateleheks Saateleht peab võimaldama kaupade komplekteerimist Peab saama arve väljastama ja sisestama arve maksmist
proovimaterjali analüüsi tulemusi. 4. Eesmärk: Kiirendada analüüside vastuste koostamist. Eelis: Kliendid saavad analüüside vastuseid kiiremini kätte. Mõõt: Peab olema võimalik analüüside numbrilised tulemused kiiresti uuringute vastusteks interpreteerida. Informaatikainstituut 7 3Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Meditsiinilise laboriteenuse osutamist toetavas infosüsteemis kasutatavale tarkvarale esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Peab saama lisada, muuta ja kustutada analüüsile saadetud proovimaterjali Peab saama lisada, muuta ja kustutada proovimaterjalile tellitud analüüsid Peab saama omistada ribakoodi igale proovile Peab saama ribakoodi järgi vaadata proovimaterjali tellimust
KLiendi andmete sisestamine peab v˜otma senisest 50 • Kiirendada kliendi esialgse soovi sisestamist. KLiendi esialgse soovi sisestamine peab v˜otma senisest 50 • Kiirendada kliendi l˜opliku soovi sisestamist. KLiendi l˜opliku soovi sis- estamine peab v˜otma senisest 50 9 ¨ PEATUKK 3 ¨ INFOSUSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE Infos¨ usteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete n˜oute loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende s˜onalisest kirjeldusest. Infos¨usteemis kasutatavale tarkvarale esitatavad funktsionaalsed n˜ouded on j¨argmised: • Kliendi andmete sisestamisel peaks saama andmed sisestada • Esialgse soovi sisestamisel peab saama esialgse soovi sisestada • L˜opliku soovi sisestamisel peab saama l˜opliku soovi sisestada • Andmebaasis peab saama vaadata kliendi andmed • Andmebaasis peab saama vaadata esialgseid soove
Selele viitamisel märgitakse lause lõppu sulgudesse sele number, nt (vt Sele 65). Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" (ilma järgneva koolonita) ning selgitused kirjutatakse üksteise alla. Valemid ja koodid kirjutatakse reasammuga 1,0. Näide valemist kus I – voolutugevus U – pinge R – takistus Sele 2 Ohmi seadus 9 Näide diagrammist Sele 3 Päevane toidukogus [3] Tabelid, diagrammid, koodinäited ja seled, mis on suuremad kui pool lehekülge, paigutatakse lisadesse. 3.4 Sõnastiku loomine Kui töös on rohkem kui 10 erialast terminit, luuakse sõnastik (tähestikuline sõnakogu), mis lisatakse sisuosa ette. Sõnastik koosneb terminitest ja lühenditest, mida autor peab töö mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada.
Kõkkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb. Me ei näe tekkivat tähte ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskme tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C.Hayashi järgi Hayashi piiriks. HR-diagrammist alates toimub tähe kokkutõmbumine kiiresti, temperatuur kasvab ning täht liigub HR- diagrammil vasakule, kunijõuab peajanadi. Kui pilv, milles täht tekib pole sfääriline, toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt ning suur osa gaasist jääb nõrgemat tähte ümbritsema. Täht ise jätkab kokkutõmbumist seni, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes 10miljoni kraadini. Algab pikaajaline stabiilsuse periood täht on jõudnud peajadale jne.
n(L + K 1) = 14 bitti Selleks, et nihkeregister kodeerimise lõpus jääks nullisesse lähteseisu lisatakse sõnumijärjestusele K 1 = 2 nulli Pikkusega K 1 nullist koosnevat järjestust sõnumijärjestuse lõpus nimetatakse sõnumi sabaks (tail of the message) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 16 Koodipuu, võre ja olekudiagramm Traditsiooniliselt kujutatakse konvolutsioon koodri omadusi graafilisel kujul kasutades selleks ühte kolmest samaväärsest diagrammist: koodipuu, võre või oleku diagramm Nende diagrammide kasutamist illustree rime eeltoodud konvolutsioonkoodri töö kirjeldamisega Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 17 Koodipuu Konvolutsioonkoodri graafilise kujutamise diagrammidest alustame koodipuust Koodipuu iga haru vastab ühele sisend sümbolile, millele vastav väljundsümbol on kujutatud sisendsümbolile vastava haru peal Sisendsümboleid (0 või 1) eristatakse haru suuna järgi hargnemiskohas: "0" vastab
hetkel vaid üks spaa, milleks on Energia Öko-Spa Suure-Jaanis. Vähese külastatavuse tõttu on spaa avatud vaid ette tellimisel. Turismiettevõtete juures on oluline esmajärgus just sihtgrupi kirjeldamine ja sellest lähtuvalt turundustegevuse kordineerimine. Alljärgneval diagrammil on välja toodud Viljandi maakonnas asuvate majutusasutuste sihtgrupid protsentides 2012 aastal. Joonis 2.Turismiettevõttete sihtgrupid. Allikas: Viljandimaa turismivaldkonna uuring 2012 Diagrammist võib järeldada, et Viljandi puuduseks on Ettevõtjate teatmatus, millisele sihtgrupile peaksid nad oma ettevõtet suunama. Tervelt 32% vastanutest ei osanud kirjeldada oma sihtgruppi. Selle tõttu võib tekkida neil raskusi turundus- ja arenguplaanide tegemisel. Samuti on väga vähe peredele ja reisigruppidele suunatud tegevust ja ettevõtlust. Peaagu poole moodustavad ettevõtetele mõeldud turismisihtkohad. Arvestades teadmisega, et
kusjuures lasti mahavõtmisel on d negatiivne ja lasti lisamisel positiivne. Kui võtta T=1cm, siis saame tonnide arvu q, mis suurendab süvist 1cm võrra: TPC (Tonnes per centimetre immersion) ehk q=0,01AW=AW/100 t/cm Need andmed on samuti teoreetilise joonise kõverates (Joon. 5.6. kõver 7, vt ka Tahvel 5.IV) Joon. 5.6. Veeväljasurve muutumine olenevalt süvise muutumisest kajastub ka eelnimetatud kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. (Joon. 5.7.) 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 5.7.
EST 0,400 ARG UGA 0,200 0,000 2003 2004 2005 2006 2007 Aasta Diagramm 7. HDI muutused. Diagrammist on näha, et nende viie aasta jooksul pole inimarengu indeks palju muutunud. Väikesed muutused küll on, kuid selliselt diagrammilt on neid isegi raske välja lugeda. Eesti, nagu ka Luksemburgi ja Uganda näitajad on veidi rohkem tõusnud aastatel 2006-2007. Erilisi tõuse ega langusi pole olnud. Tabel 6. Koht HDI edetabelis
6,3 550-875 650-950 65-100 65-100 300-450 430-575 Argooni kulu - liitrit minutis täpse määramise diagramm. 10 1. Teras ja roostevaba teras. 2. Alumiinium, magneesium ja vask. 3. Nikkel. Materjali paksus mm. Düüsi Ø mm. Kõrvalekalded antud diagrammist võivad juhtuda: · keevitusvanni suurusest; · erinevast keevitamiskiirusest; · erinevad tsoonid soojuse hajumisest; · keevituspõleti võnke ulatusest. Kaitsegaasi argooni kulu määratakse keevitusdüüsi läbimõõdu järgi. Mida õhem on keevitatav metall, seda väiksem peab olema gaasidüüsi läbimõõt. Paksema materjali keevitamisel tuleb juure keevitamiseks valida väiksema läbimõõduga düüs ja järgnevad kihid juba suurema düüsiga, mis kataks
Tema jaoks on ta küla erinev igast teisest, olles ta enese elu keskpunkt; kuid kaart on neutraalne, ei tee vahet tema küla ja kõigi teiste vahel. See esitab neid kõiki ühtede ja samade punktide, kontuuride ja värvide erinevate kombinatsioo-[1838]nide abil. Kõik nende vahemaad, kompassi suunad ja kõrgused üle merepinna antakse samas tunderõhuta, erapooletus, impersonaalses koodis. Kaart ei ole kohalik hetkülesvõte või hetkvõtete album; see on fragment universaalsest diagrammist. Kui ta on välismaal, võib hetkülesvõte kodust põhjustada koduigatsust; aga kaardi-esitus tema kodust seda ei tee. Sellest hoolimata on maakaart teadmiste kogum tema piirkonna kohta, mida tema isiklik kodusus sellega küll kunagi ei asenda. Lisaks isiklikule lähedusele oma ümbrusega peab ta samuti teadma selle geograafiat. Ta on õppinud midagi väärtuslikku, kui on sooritanud pealtnäha hämmastava
Dünaamilise ümbermineku momendi suhe dünaamilisse kreenivasse momenti pagi survest nn. ilmastiku kriteerium on eriti oluline suhteliselt väikestele laevadele. Registri nõudel peab dünaamiline ilmastiku kriteerium olema väiksem kui 1, s.t. tuule dünaamiline kreeniv moment peab olema väiksem dünaamilisest kaadumise momendist. Selle määramiseks tuleb kõige pealt koostada dünaamilise püstuvuse õlgade diagramm, mis tegelikult on integraalkõver staatilise püstuvuse diagrammist. Ordinaatide arvutus dünaamilise püstuvuse diagrammile toimub tabelis 3.2 algoritmi järgi: n -1 ( (GZ ) n ) d = 0,0873 (GZ ) n + 2 (GZ ) i 1= 0 Tabel 3.2 DÜNAAMILISE PÜSTUVUSE diagrammi ordinaatide arvutus
Jah 22% 1 3 Ei 78% 9 Sellest diagrammist võib järeldada, et 78% vastanutest pole kunagi ühtegi inimest küberkiusanud ja 11 inimest ehk 22% on seda teinud. 16 Kui jah, siis kuidas? Tabel 20 kiusajate kiusamisviis olen sõimanud. 7 14% olen ahistanud. 4 8%
22. 6. Kas näib ilmnevat vastastikune samastumine, kokkukuuluvus ja lähedustunne? 8 9 Sellele vihjavad empaatiaavaldused, muretsemine üksteise tunnete pärast, ühised läbielamused ja raskused). Vastates küsimustele 22. 4.; 22. 5. ja 22. 6., on palju abi läheduse diagrammist (joon. 14-1). Omaetteolek ja vastastikune kokkukuuluvus. 22. 7. Kuidas tegeleb perekond probleemidega, mis puudutavad eraldiolekut ja vastastikust kokkukuuluvust? Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne? Kas eksisteerib võimalusi omaette olekuks ning kui jah, kas need võimalused vastavad kõigi pereliikmete vanusele ja vajadustele ? 23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1
22. 5. Kas peres ja pereliikmete vahelistes suhetes eksisteerib lähedus- ja intiimsustunne? Kui hästi saavad pereliikmed üksteisega läbi? Kas näidatakse üles kiindumust üksteise vastu? 22. 6. Kas näib ilmnevat vastastikune samastumine, kokkukuuluvus ja lähedustunne? Sellele vihjavad empaatiaavaldused, muretsemine üksteise tunnete pärast, ühised läbielamused ja raskused). Vastates küsimustele 22. 4.; 22. 5. ja 22. 6., on palju abi läheduse diagrammist (joon. 14-1). 8 9 Omaetteolek ja vastastikune kokkukuuluvus. 22. 7. Kuidas tegeleb perekond probleemidega, mis puudutavad eraldiolekut ja vastastikust kokkukuuluvust? Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne
vaid annab tulemused kokku siis analüüsin oma uurimuses tervet vastajate gruppi, kui tervikut. Vaatan kas sellel grupil on probleeme interneti kasutatavusega ja teen sellest kokkuvõtte. Tulemused Diagramm Microsoft Word tabeli kujundusprogrammiga. Tulemus. Uurimus näitas, et antud küsimustiku vastajate seas ei ole interneti kasutamine probleemiks. Enamus vastajaid hindas oma interneti kasutatavust keskpäraseks. Tabelist 6 toodud diagrammist saame välja lugeda, et vastanutel ei ole probleeme suhelda ja aega veeta väljaspool internetti. Seda kinnitasid küsimuste 3,8,14 vastused, kus väideti, et suhtlemine ja aja veetmine sõpradega on väga oluline just silmast- silma kohtumistel ( vastasid 138-142 inimest vastanutest ). 17 Sõltuvushäired 68 inimest 181-st leidsid, et nad jäävad sagedamini internetti, kui algselt plaanisid.
etteantud minimaalse väärtusega Küsimus 6 On olemas funktsionaalsed nõuded ja mitte-funktsionaalse nõuded. Mis ei kuulu mittefunktsionalsete nõuete hulka? Vali üks või enam: a. Jõudluse näitajad b. Abiinfo kättesaadavus c. Ametiühingu nõuded d. Süsteemi peamised omdused e. Dokumentatsioon Küsimus 7 Mis väide on õige? Vali üks: a. Mudel sisaldab diagramme b. Diagramm koosneb vähemalt ühest mudelist c. Mudel koosneb ühest ja ainult ühest diagrammist Küsimus 8 Millise arendusmudel võimaldab paremini kontrollida arendaja riskid? Vali üks: a. Kosemudel (waterfall) b. Iteratiivne lähenemine c. Inkrementaalne lähenemine Küsimus 9 UML diargammid saab jagada struktuurdiagrammideks ja käitumisdiagrammideks. Tegevuste diagramm – Käitumisdiagramm, Klassidiagramm – Struktuurdiagramm, Kasutusjuhtumite diagramm – Käitumisdiagramm, Komponentdiagramm – Struktuurdiagramm Küsimus 10 Kui mudel areneb, siis ta muutub - Vali üks: a
4 M. Hennoste, Tekstide liigid. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 13. 7 Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste ilukirjanduse loetavus Rahvas algab raamatust, meenub koolitundides kirjandusõpetaja öeldud eesti luuletaja Hando Runneli mõte. Hea, et tänapäeval, mil räägitakse, et noored inimesed ei loe, nähtub, et nad siiski loevad. See rõõmustab. Nagu diagrammist selgub, loetakse kõige enam jutustusi, ehk siis koolitundide lugemisvaramusse kuuluvat ja romaane ning novelle. Küllap on niisugused eelistused tõesti pärit koolitundidest, millest nii mõnelgi juhul on saanud harjumus ilukirjandust ,,lausa neelata". Mis siin imestada jutustused, romaanid ja novellid kõnetavad mind ja minu eakaaslasi. Nad on mõistetavad, kutsuvad edasi mõtlema, et seejärel uue teose järele haarata ja hiljem isegi midagi luua.
Tellimuse tarnimise kuupäev ei tohi olla kinnitamisele saatmis kuupäevast suurem kui üks kuu. 19 Mitteaktuaalseid menüü ridu ei tohi näidata kliendile ja neid ei tohi lisada uutele tellimustele. Kliendil saab olla maksimaalselt 10 tellimust, mis võivad olla seisundis ,,loodud" või ,,vajab parandust". 1.3.7 Registri kontseptuaalne eskiismudel Tegemist on esimese versiooniga analüüsi andmemudeli olemi-suhte diagrammist. Sellel on välja toodud põhiobjektid. loob alusel koostatak se Klient Tellimus Menuu rida (f rom Isikute register) (f rom Tellimuse register) (f rom Menuu register) Joonis 3. Tellimuse registri kontseptuaalne eskiismudel.
140 160 300 160 - 300 Karastuskekkonnad Austeniidi muutmiseks martensiiti terase karastamisel vaja kiirjahutus, kuid mitte kõigi temperatuuri intervallis kuni toatemperatuurini, vaid ainult piirkonnas 650 400 0C, kus austeniit on kõige ebasabiilsem ja kiiresti laguneb. Nagu näeb austeniidi lagunemise C diagrammist, temperatuuril üle 650 0C austeniidi lagunemise kiirus on väike, mistõttu selles intervallis karastamisel terast võib jahutada suhteliselt aeglaselt. Temperatuurivahe 650 400 0C tuleb läbida kiiresti, alla 400 0C jahutuskiirus võib jälle aeglustuda, ja martensiidi tekkimise piirkonnas 200 300 0C on eriti kasulik aeglane jahutus selleks, et olulistele struktuuri sisepingetele ei lisaks veel termilised pinged kiire jahutuse tulemusena. Ideaalne jahutuskõver on toodud joonisel.
Esitab andmed ridades nagu andmetabeliski, kuid iga rea jaoks on rohkem ruumi. · Tabelikujuline automaatvorm (AutoForm: Datasheet) loob märgitud tabeli või päringu põhjal tabelikujulise vormi. Vorm näeb välja täpselt nagu andmetabel. Seda tüüpi vormi on soovitav kasutada alamvormina. Access- lihtne ja vajalik 45 · Diagrammitark (Chart Wizard) loob diagrammist koosneva vormi. · Liigendtabelitark (Privot Table Wizard) loob Excel'i liigendtabeli. Teine võimalus on vorm luua andmebaasiakna vormiosalt, mis pakub kahte võimalust (joonis 9.2): · Create form in Design view vormi loomine kujundusaknast, alustades nullist · Create form by using wizard vormi loomine kasutades targa abi. Joonis 9.36 Andmebaasi peaakna vormivaade Alustageme vormi loomist sarnaselt aruandele, kasutades targa abiga. 9.2
100% 90% 80% 70% 60% Poisid 50% Tüdrukud 40% 30% 20% 10% 0% 5 8 11 Klass Joonis 6. Regulaarsete ajakirjalugejate hulk Diagrammist nähtub, et ajakirjade populaarsus poiste seas kasvab vanusega, kuid tüdrukute huvi nende vastu langeb. Kui 5. klassis on tüdrukute hulgas regulaarseid ajakirjalugejaid peaaegu kaks korda rohkem kui poiste seas, siis 11. klassis sugude vahel erinevus praktiliselt puudub. Selliste muutuste põhjused selguvad siis, kui hakata konkreetselt uurima, missuguseid ajakirju eri klassides loetakse. 18 2.3.2. Küsimus 5.1. Ajakirjade lugemisele kuluv aeg
Terase struktuuris oleva lagunemisel tekkivate struktuuride mitmekesisus teeb võimalikuks teraste omaduste laia varieerumise nende termotöötlemisel. Termotöötemise teel võib muuta nii terase mehaanilisi, tehnoloogilisi kui ka talitus omadusi. Termotöötluse sisukohalt huvitab meid faasidiagrammi alumine vasak nurk ( kuni süsiniku sisalduseni 2,14%). Teisalt tulevad termotöötluse seaduspärasused austeniid isotermilise lagunemise diagrammist. Terase survetöötlusmooduste liigitus. Terast kasutatakse otsevalatult harva. Tavaliselt allutatake teras enne kasutamist kuumsurvetöötlusele, mis jääb ka sageli ainasaks ja viimaseks peale valamist ja enne kasutamist. Kuumtöötluse käigus vabanevad terases tekkinud sisepinged, tühimikud keevituvad kinni, teras ei kõvene, austeniidi tera peeneneb. Kuumtöötluse ülemiseks piiriks on solidustemperatuur, alumiseks aga rekristallisatsioonitemperatuur.
LWNA WNA 5 4 6 Veeliinid ja tonnaazimärgid: 1 tekijoon; 2 modifitseeritud tonnaazi märk; 3laadungimärk e. Plimsolli ketas; 4 metsaveolaeva veeliinid; 5 alternatiivtonnaazi märk; 6 kaubalaeva veeliinid Veeväljasurve muutumine olenevalt süvise muutumisest kajastub ka eelnimetatud kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis
eesmärgiks ongi minimaliseerida negatiivne jõud ja maksimaliseerida positiivne jõud sõudmisel. Tänu veetakistusele, õhutakistusele ja sõudja raskusele peab iga tõmbega andma paadile kiirenduse. Joonisel 3.1 on välja toodud paadi liikumise kiirus (1), paadi kiirendus (2) ja paadi nina ning saba kõikumine (3). Joonis 3.1 Sõudepaadi liikumine tõmbe ajal (FISA järgi) Diagramm (a) iseloomustab otseselt paadi liikumist. Nagu diagrammist näha, on paadi kiirus kõige kiirem tõmbe lõpus. Sõudja ettesõidu ajal paadi kiirus väheneb ja kõige väiksem on 26 kiirus tõmbe alguses (a). See diagramm iseloomustabki sõudmise tehnika iseärasusi ja selle järgi saame otsustada, kas see sõudja sobib meeskonda või mitte. Ühes meeskonnas peaksid kõigil olema sarnane tõmbe ehitus. Paadi liikumine toimub järgmise valemi järgi:
LWNA WNA 5 4 6 Veeliinid ja tonnaazimärgid: 1 tekijoon; 2 modifitseeritud tonnaazi märk; 3laadungimärk e. Plimsolli ketas; 4 metsaveolaeva veeliinid; 5 alternatiivtonnaazi märk; 6 kaubalaeva veeliinid Veeväljasurve muutumine olenevalt süvise muutumisest kajastub ka eelnimetatud kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva
LWNA WNA 5 4 6 Veeliinid ja tonnaazimärgid: 1 tekijoon; 2 modifitseeritud tonnaazi märk; 3laadungimärk e. Plimsolli ketas; 4 metsaveolaeva veeliinid; 5 alternatiivtonnaazi märk; 6 kaubalaeva veeliinid Veeväljasurve muutumine olenevalt süvise muutumisest kajastub ka eelnimetatud kõverate alusel koostatud diagrammist, mida nimetatakse lastiskaalaks. Sellele diagrammile kantakse ka TPC (ehk q) suurus olenevalt süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis
o. lõige mille normaaliks on pikitelg sealt ka nimetus). Painutatud, surutud või tõmmatud raudbetoonelemendi tugevusarvutusel lähtutakse betooni ja terase pingete ja suhteliste deformatsioonide arvutuslikust seosest. Betoon Jaotise 1.5.3 joonisel 1.3 toodud betooni diagramm asendatakse joonisel 2.1 antud parabool-lineaarse või joonisel 2.2 toodud bilineaarse idealiseeritud pinge-deformatsiooni- diagrammiga. Mõlemal juhul saadakse arvutuslik pingediagramm idealiseeritud diagrammist selle pingeordinaatide vähendamisel teguriga cc / c, milles cc võtab arvesse pikaajalise koormuse mõju betooni survetugevusele ja c on betooni tugevuse osavarutegur, c = 1,5. Eurokoodeks 2 järgi cc= 0,8...1,0, Eestis kasutati seni väärtust cc = 0,85. Edasises tekstis on kasutatud cc tähistuseks . Uues standardi EVS-EN 1992-1-1:2007 järgi on cc =1,0. Ristlõike arvutamiseks võib kasutada järgmist pinge-deformatsiooniseost, vt. joonis 2.1 (sur-
Löögi oht on seda suurem mida kõrgem on lainetus ja mida suurem on laeva kiirus. Lämmingut ei teki kui on rahuldatud tingimus L A max (10.12) dV hmax kus dv - vööri süvis (m) max - suurimate lainete pikkus (m), hmax - suurimate lainete kõrgus (m), L - laeva pikkus (m), B - laeva laius (m), A - tegur, diagrammist Joon. 10.5. FR - Froude'i arv V FR (10.13) gL Joon. 10.5. Diagramm teguri A leidmiseks. Lämmingust vabanemiseks tuleb muuta kurssi (s.t. lainete jooksu kursinurka, mis muudab ka nende näivat perioodi) või/ja vähendada kiirust. TAGANTLAINETUS: Nomogramm ohtliku kiiruse leidmiseks tagantlainetuse korral. Joonise Lisa 10.8 juurde: Kõveratele on kirjutatud laeva pikkus
annaabi.ee 
