Hariduse devalveerimine (0)

Sarnased õppematerjalid

30

ppt

Töökeskkonna tervistkahjustavad tegurid

Töökeskkond Abimaterjalid: http://viko.vkhk.ee Aivar Kalnapenkis 04/23/17 1  Töökeskkond Ümbrus, milles inimene töötab Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilis-psühholoogilised ohutegurid 04/23/17 2  Füüsikalised ohutegurid:  Temperatuur  Valgustatus  Müra  Vibratsioon  Kiirgused  Õhuga seotud  Elektrivool  Magnetväljad  Üle-ja alarõhk  Purunemised  Kukkumised  Masinad ja mehhanismid  Kokkupuuted pindadega 04/23/17 3 Keemilised ohutegurid:  Lämbumisoht  Tule- ja plahvatusoht  Toksilisus  Lokaalne toime 04/23/17 4 Bioloogilised ohutegurid:  Bakterid  Viirused  Seened  Endoparasiidid 04/23/17 5 Füsioloogilised ohutegurid:  Staatiline ülekoormus 

Töökeskkond ja ergonoomika

6

docx

A2 - Aja kasutamise audit ja analüüs

Aja kasutamise audit ja analüüs Töö eesmärk: · Kuhu kaob aeg? · Kes või mis ,,varastab" minu aega? · Milleks ja kui palju aega mul ööpäeva jooksul puudu jääb? Vt. töö lõppu. 17.nov.2013 (pühapäev) 00:00-2:00 Tähistame parima sõbranna Karina 19.sünnipäeva 2:15-5:30 Pidutseme klubis Prive 5:30-5:50 Lähen koju 6:00-15:00 Uni, magan 15:00-16:30 Pesen, söön, riietun 16:30-23:30 Õpin, vestlen sõpradega facebookis, vaatan 9gagi 22:30-23:45 Pesen 23:45 Lähen magama 18.nov.2013 (esmaspäev) (vaba päev, kooli pole paaris nädala esmaspäeviti) 00:00-9:00 Uni, magan 9:00-10:00 Pesen, söön hommikust, riietun 10:00-17:00 Õpin, vestlen sõpradega facebookis, vaatan 9gagi 17:00-19:00 Teen süüa, vaatan telekat 19:00-19:30

Enesejuhtimine

133

xls

Kirjeldav statistika

Seletus Selles töövihikus on näiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta Töövihikut on soovitav täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutu Ülesannete vastused on toodud lehel "Vastused". Näidete uurimisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: - algandmete esitamine; - arvutuste organiseerimine ja paigutus; - vastava Exceli funktsiooni kasutamine, viited andmeid sisaldavatele lahtritele; - seletuste lisamine. Page 1  Seletus äiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta. täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutusülesanded. on toodud lehel "Vastused". s pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: e; mine ja paigutus; iooni kasutamine, viited andmeid sisaldav

Statistika

41

xlsx

Inseneriinformaatika ül. 10

Nimi Kuu Sabad Sarved Luik 1 23 65 Vähk 1 32 54 Haug 1 43 76 Luik 2 33 64 Vähk 2 31 83 (empty) Haug 2 24 56 Luik 3 36 60 Vähk 3 42 51 Haug 3 27 50 port arvuti kuup algus tyhi lõpp kestus pts/6 kj-isdn1-14.estp 5.jaan 18:59 - 18:59 (00:00) pts/3 kj-isdn1-102.est 6.jaan 18:49 - 18:49 (00:00) pts/1 ad51.eau.ee 17.jaan 16:01 - 16:01 (00:00) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:09 - 14:23 (00:13) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:23 - 14:52 (00:29) ftp PE154.eau.ee 17.jaan 19:05 - 19:09 (00:04) pts/19 h170.energia.ee 23.j

Inseneriinformaatika

6

docx

Anorgaanilise keemia prax 2

Töövahendid (250 µ), µ (100 µ), , (10 µ), (50 µ), -µ, µ, . Reaktiivid 0,05...0,1 -, , 0,01 3 2 , 2 , () µµ , , 3 , - µµ, : ­ . , () ­ ( µµ µ) 8,3...9,9 ( µ , µ ), µ (µ) ­ 4,2...6,3 ( µ , µ , z), 2(4)3, , 23, 23 4, 3, 34, . Töö käik: 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsu s. 2-3 µ 2 , µ 2 (). µ . µ µ . µ µ µ ? . : µ µ , µ . 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. 4-5 µ 3-4 2 () 1-2 µ. .  . µ, µµ . (µ µ, ?). 4-5 µ 3-4 2 µµ 2-3 . . . µµµ, µµ . (µ µ, ?). . , µ , µ µ ? : 3 µ µ . 3 µ µ z,

Anorgaaniline keemia

2

xls

Tähtajatu kalender

2013 Jaanuar Aprill Juuli Oktoober E T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P E T K 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 1 2 7 8 9 10 11 12 13 8 9 10 11 12 13 14 8 9 10 11 12 13 14 7 8 9 14 15 16 17 18 19 20 15 16 17 18 19 20 21 15 16 17 18 19 20 21 14 15 16 21 22 23 24 25 26 27 22 23 24 25 26 27 28 22 23 24 25 26 27 28 21 22 23 28 29 30 31 29 30 29 30 31 28 29 30 Veebruar Mai August November E T K N R L P E T

Informaatika

10

xlsx

Keemiatehnika alused-Rotaatoraurusti

Tabel 1. Algandmed Arvesti näit, kWh Temperatuur vannis, oC Keeduklaasi mass, kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml Suhkur+vesi keeduklaasis, kg Lahuse temperatuur, oC Kolvi mass tühi, kg, 11 Kolvi mass tühi, kg, 21, kondensaadi oma Kolvi mass Kg, 21 koos kondensaadiga Kolvi mass Kg, 11 koos kontsentreeritud lahusega F-lahuse algmass L-Lahuse lõppmass W Kolb 21 vahe med Tabel 2. Suhkrulahuse kontsentratsiooni määramine Lahus Murdumisnäitaja tabelis Alglahus 1.339 0.224 Lõpplahus 1.355 - - 0.838 tabelis lahust, ml 600 0.252 0.280 vaakumi rõhk 0.9 0.712 0.432 0.614 Wtegelik 0.432 0.180 Wkadu 0.002 0.434 Q1, J

Keemia

13

docx

Üldloodusteadus

1) Aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad. See koosneb põhiliselt aatomituumadest ja elektronidest, mis enamasti esinevad ioonide, aatomite ja molekulide kujul. Ainete all mõistetakse loodusteaduses ja tehnikas ka keemilisi aineid. 2) Ained koosnevad osakestest, kuna nad võivad iseeneslikult seguneda (difusioon - mateeria või energia ülekanne piirkonnast suure kontsentratniooniga väikse kontsentratsiooniga piirkonda). 3) Pideva soojusliikumise tõestuseks on difusioon (näiteks energia ülekandmine ühest osakest teisele nende osakeste võnkumise kaudu) ja Browni liikumine. Nõusolevalt Eincshteini ja Smoluhhovski molekulaar-kineetilise teooriaga piisavalt väikesele osakesele annavad keskkonna moolekulid mittekeskmist ja ­kompenseeritud (kui see on olukorras, kus on suhteliselt suur osake) impulssi, mis paneb osake kaootiliselt liikuma oma kiiruse suuruse ja suuna muutudes. 4) Agregaatolek on aine omadused hetkelisel perioodil

Loodusteadus

Kommentaarid (0)