alguse enesehinnangu kujunemine, mis võib kujuneda negatiivseks. Nooremas koolieas oluline autoriteet- eriti õpetaja autoriteet. Formeerub enesehinnang, sellega seotud. II-ANAALNE FAAS(1 -3 a) Personaalsuse arengul oluline. Potitamisega seotud probleemid, tekivad esimesed distsipliini kogemused. Selle mis sõltub õppeedukusest ja kaaslaste hinnangust. Poistel tekivad probleemid õppimises. Oluliseks saavad vastassoost sõbrad, tekib demonstratiivne perioodi ülesanne- õppida iseseisvust ja seda, et ära tunda ja tegeleda negatiivsete tunnetega. III-FALLILINE FAAS(3 -6 a) Oidipuse staadium, tekivad agresiivsus vastassoo vastu. V ETAPP(13-18.a) Identsus ja rollisegadus .Olulisel kohal on tugevad tunded, väga tugev armumine, tugevad üksindustunded. poistel tunded ema vastu. Omandab palju isa maneere. Tekib huvi seksuaalküsimuste vastu, seksuaalfantaasiad, tähtis on sooline identifikatsioon ja soolised
paavst, et igasugused varanduse jagamise nõuded on vastuolus piibliga, kuna ka Kristusel ja tema jüngritel olevat olnud isiklik omand. Jumal ise lõi vaesed ja rikkad. Rikkad selleks, et nad näitaksid oma helduse ja kristlikku halastust aidates vaeseid, vaesed aga, et nad paluksid jumalat oma heategijate hindeõnnistuse eest. Äärmist vaesust ja sellega kaasnenud kerjamist peeti loomulikuks. Kirikupühade kui ka muude pidustuste käigus toimus teinekord demonstratiivne hoolitsemine kerjuste eest kõrgest soost isikud jagasid väljavalitud santidele almuseid, kostitasid neid söögi ja joogiga ning erilise vagaduse märgina pesid neil isegi jalgu. Sellise armu osaliseks said vähesed, kerjuste põhihulk võis vaadata seda kõike vaid eemalt.
kõige tuttavam. Hume soovis rohkem teada saada sellisest järelduse tegemisest. Varasemalt on öeldud, et sellised järeldused tulenevad nö põhjuseketist, kuid sellisel juhul tahtis Hume teada neid põhjuseid, mis seal ketis on. Hume väitis, et kõik põhjendused võib jagada kahte liiki, nimelt näitlikuks arutluskäiguks või ideede suheteks ning moraalseks arutamiseks või faktiliseks ja olemasoluks. (Narski, 1978) Esimese sammuna väitis Hume, et arutluskäik ei saa olla demonstratiivne, sest demonstratiivne arutluskäik loob järeldusi,mis ei saa olla valed. Teiseks väidab Hume, et arutluskäik ei saa olla ka tõenäolised, kuna kõik sellised põhjendused lähtuvad sellest, et tulevik on minevikuga samasugune, homogeensuse põhimõte. Seega kui põhjuslikkuse ahel tugineb seda tüüpi argumendile, tugineb see omakorda jälle samale eeldusele, jättes kõrvale esialgse küsimuse põhjuse
Viisakus Väliselt on palju viisakamad kui põhjamaalased. Kingitused Kingitused pole kohustuslikud. Vestlusteemad Kõne teemad: toit, restoranid, sport (eriti jalgpall), perekonnaelu. Samuti meeldib neile kui näidata üles huvi kohaliku kunsti, toidu või veini suhtes. Välditakse teemasid: Itaalia poliitika ja Teine maailmasõda. Suhtlemine Suhtlemisel väga kasutatakse kehakeelt. Meeldib füüsiline kontakt. Väikene (80 cm) suhtlemisdistants. Suhtlusstiil on ülevoolav, sõnaderohke, demonstratiivne ja näiliselt emotsionaalne. Kõne Räägitakse valjuhäälselt, erutatult, pikalt-laialt. Tihti räägib mitu inimest korraga. Töö Töötavad üksteisele väga lähedal. Itaallasega tuleb valmis olla õlg õla vastu töötama Lauakombed Peremees ja perenaine istuvad lauas teineteise vastas. Kõige tähtsam meeskülaline istub perenaise paremal käel ja kõige tähtsam naiskülaline peremehest paremal. Veine valab meesterahvas. Enne sööma hakkamist soovitakse üksteisele head isu
Tõestust on loogiliselt korrektne argumentatsioon, mis tugineb tõestel eeldustel (argumentidel). Aga kes garanteerib argumentide tõesuse? Võidakse vastu vaielda: kui argumentideks võtta faktid, siis on ju argumentide tõesus garanteeritud.15 Selline vastuväide on aga puudulik vähemalt kahel põhjusel. Esiteks, ainult faktidele võib tugineda induktiivne arutlus, kuid induktiivne argumentatsioon ei garanteeri tõest järeldust. Mitte ükski demonstratiivne argumentatsioon ei saa tugineda ainult faktidel! Teiseks, sageli on raske eristada fakti selle interpretatsioonist, inimesed võivad olla tunnistajaks ühele ja samale sündmusele, kuidas nad tõdevad erinevate faktide asetleidmist. Demonstratiivne argumentatsioon ei saa tugineda ainult faktidel. Illusioon, et faktidest võib midagi vahetult tuleneda, tekib sellest, et inimesed tuginevad arutlustes teatud eeldustele, mida nad ei sõnasta ning mis tunduvad neile olevat enesestmõistetavad.16
asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis "...tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimliselt erksamale ümbruskonnale..."; arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. Karl Ristikivi oma essees "Neljast arbujast" leiab, et Talviku lihtne trohheus ja riimiskeem abab demonstratiivne tagasipöördumine vana juurde - võib ajajärgul, kui kõik luuletajad taotlevad ülimoodsust, olla samuti uudis. 1928. aastal on Tuglasele kirjutatud kirjaga kaasas 11 luuletust, millest 10 ilmub "Loomingu" 1929. aasta veebruarinumbris; luuletused tähistavad Talviku poeetilist eneseleidmist, mida iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Siitpeale ilmub Talviku luulet sagedamini; ainult 1932. aastal ei avaldanud ta ridagi.
aktsepteerivad; vaatlus mõteldes tegeleb. teadmise allikana; Kolme sorti teadmised: aistingutel põhinev, intuitiivne teadmine ja demonstratiivne teadmine. Empirism- J.Locke on rajaja. Kõik teadmised uusaeg lähtuvad kogemustest; Uusaja ratsionalism Selle rajaja on R.descartes. R.Descartes 1596-1650 Taju ei saa usaldada, Eesmärk leida Suurteos: Geomeetria;
argumente(kõnelevad hierarhilises järjekorras). Keel on kohmakas ja raskepärane, kuid samas argumenteeritud. Üldiselt peavad nad kinni suulistest kokkulepetest, rääkides nendega ei peaks kasutama huumorit ja naljastusi äriteemadel. Itaallased on võluvad, intelligentsed ja suurepärased sõnaohtrad suhtlejad, kelle üliterav tähelepanuvõime põimub lõpmatu paindlikkusega. Itaallased pole eiti õrnatundelised ega haavu kergesti.Suhtlusstiil on ülevoolav, sõnarohke, demonstratiivne ja näiliselt emotsionaalne. Teiste jaoks isegi ehk üledramatiseeritud. Soomlased on vaikivad tüübid, nende pea ei võta eriti võõrkeeli. Ameeriklased kasutavad palju teravameelsust ja ka huumorit. Kõneldakse erinevas tempos. Kehakeel Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse: näoilmed, zestid ja kehahoiakud on inimese käitumise alustoed. Kuigi kultuurilised
aastal. Varaseimaist luulekatsetusist jõudsid trükki veel ,,Videvik", ,,Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin" ning ,,Tuut-tuut" . Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama ning arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. Karl Ristikivi oma essees ,,Neljast arbujast" leiab, et Talviku lihtne trohheus ja riimiskeem abab demonstratiivne tagasipöördumine vana juurde - võib ajajärgul, kui kõik luuletajad taotlevad ülimoodsust, olla samuti uudis. 1928. aastal on Tuglasele kirjutatud kirjaga kaasas 11 luuletust, millest 10 ilmub ,,Loomingu" 1929. aasta veebruarinumbris. Luuletused tähistavad Talviku poeetilist eneseleidmist, mida iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Siitpeale ilmub Talviku luulet sagedamini, ainult 1932. aastal ei avaldanud ta ridagi
serveri haldaja võimalust märkamatult süsteemimuudatusi teha ja asjaolu, et hääli ei ole võimalik tagantjärele kontrollida. Kusjuures seitsme valdkonnaspetsialisti poolt läbi viidud analüüs on avaldatud kolm aastat enne Kaldma ja Põderi sõnavõtte – võib järeldada, et hoolimata spetsialistide arvamusest, ei olnud suurimad turvalisuse probleemid selle aja jooksul lahendatud. Spetsialistid tõid ohuna välja ka kliendipoolsed rünnakud: tehti kaks katset, mille käigus loodi demonstratiivne pahavara ründamaks valimisrakenduse kasutajapoolset liidest. Kuigi Eesti Vabariigi seadusandlus lubab valimisametnikel e- hääletuspettuse tuvastamise korral veebipõhise hääletamise katkestada, – ja uurimisrühm hindas selle heaks erakorraliseks meetmeks, – eeldab see, et pettus tõepoolest avastatakse. Eesti on küll digilahenduste kasutamise poolest maailma esirinnas ning e-valimistel osalejate
· Teema 6: Linn, elustiilid ja tarbimine Fordism masstootmine; Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks Konsumerism - sümboliliste kaupade tootmine, levitamine, ihaldamine, omandamine ja kasutamine; vajaduste loomisele ja rahuldamisele rajatud subkultuur, kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast Demonstratiivne tarbimine (Veblen): - Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine - Tarbimine tähendab rikkust ja loeb see, mida inimesed parasjagu näevad - Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutades raha täiesti sümboolsete väärtuste peale - Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet
· Kus läbi rääkida ? · Millal läbi rääkida? · Kuidas korraldada esimene pakkumine ja kohtumine? · Kuidas suhelda teisest kultuurist partneriga? · Taktika o Juhtimine o Kokkuleppe o Kõik või ei midagi o Surve o Samm-sammult o Osalemine o Demonstratiivne taandumine o Kannatlikkus 3. Alustamine · Läbirääkimiste avamine o Sümpaatia saavutamine o Smart-talk o Aeg partnerile aklimatiseerumiseks ja olukorra hindamiseks · Päevakorra reguleerimine o Isiklike arvamuste säilitamine o Kultuurilise kompetentsuse ja sensitiivsuse kasutamine 4. Arusaamise loomine · Informatsiooni kogumine · Positiivne lähenemine o Ja-le juhtimise strateegia
6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused a. Demonstrattiivse tarbimise kontseptsioon: Vebelen i. Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine ii. Tarbimine+rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. iii. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. iv. Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet b. Guy Debord raamatus Vaatemängu ühiskond i
arutada lugenu või kuuldu kohta. Talle on kerge pöörduda võõra inimese poole. Otsib kestvaid, püsivaid inimsuhteid. Eriti ei mõista teise inimesi tundeid ja iha. Seepärast on ta ettevaatlikum, kardab end naeruvääristada. Väga hindab inimelu. Sensoorselt-loogiline ekstravert SLE Lõppresultaat on ainuke mis teda huvitab. Kõik mis on vajalik selle "lõppresultaadi" saavutamiseks on tema põhiline asi. Tahtejõuline, eesmärgipärane inimene. Rõhutult ei ole demonstratiivne, ei hooli teistele jääva mulje eest. Tal on väsimatu võitleja iseloom, kes peab igal juhul saavutama võidu ühe või teise vastase üle. Sensoorselt-loogiliselt ekstraverdil on otsustusvõimeline ja karm iseloom. Ei kahtle oma õiguses juhtida inimesi. Oma kogu armastuse kollegiaalsuse vastu viimast sõna jätab alati endale. Seda tavaliselt kompenseerib sügav huvitatus asja vastu ja oskus kaasa haarata inimesi. On hea taktik. Kiiresti haarab
Veblen püstitab oma 1899. aastal välja antud teoses "Theory of the Leisure Class" teesi, et lisaks esmatarbevajaduste rahuldamisele demonstreerib kaupade tarbimine ka ostuvõimet, mis tema arvateks on primaarseks indeksiks inimese sotsiaalse staatuse määramisel. Veblen seostab tarbimist rikkuse ja sotsiaalse kihiga ning märgib, et pealtvaatajad võivad teha järeldusi inimese maine kohta ainult selle põhjal, mida nad parasjagu näevad, seepärast omab suurt tähtsust demonstratiivne tarbimine. Veblen tuleb lagedale hiljem popiks saanud terminiga "demonstratiivne tarbimine", mille sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täielikult sümboolsete väärtuste peale. Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet. Tõsiasja aga, et kaupade hindu ei saa seletada pragmaatilisusest ja utilitaarsusest lähtudes on nimetatud "Vebleni efektiks". Kuid Vebleni efektil on veel kaks diametraalselt vastandlikku
asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis "...tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimliselt erksamale ümbruskonnale..."; arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. Karl Ristikivi oma essees "Neljast arbujast" leiab, et Talviku lihtne trohheus ja riimiskeem abab demonstratiivne tagasipöördumine vana juurde - võib ajajärgul, kui kõik luuletajad taotlevad ülimoodsust, olla samuti uudis. Ristikivi: "... Heiti Talvik...(püüdis) kirjutada tõepoolest loomulikku, voolavat keelt, tarvitada puhtaid, aga seejuures ometi ennast loomulikult pakkuvaid riime. Seda vähemalt ei saa nimetada vähenõudlikkuseks, igatahes mitte vähenõudlikkuseks enese vastu..." 1928. aastal on Tuglasele kirjutatud kirjaga kaasas 11 luuletust, millest 10 ilmub "Loomingu" 1929
Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp”. – FordismonH.Forditehasteskasutuselevõetudtootmisekorraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis. Konsumerism - Konsumerism (alates 19. saj. lõpp/20. saj. algus): – kaasagneelamisviis; – sümboliliste kaupade tootmine, levitamine, ihaldamine, omandamine ja kasutamine. Demonstratiivne tarbimine (Veblen) – – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. – Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. – Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet. Elustiil –
2. Strateegia loomine x Milline läbirääkimiste stiil omaks võtta x Missugust taktikat kasutada: o Juhtimine o Kõik või ei midagi o Kokkuleppe o Surve o Samm-sammult o Hea mees-halb mees o Osalemine o Analüütiline dialoog o Demonstratiivne taandumine o Näiline volituste puudumine o Kannatlikkus x Kus läbi rääkida x Millal läbi rääkida x Kuidas korraldada esimene pakkumine ja kohtumine x Kuidas suhelda teisest kultuurist partneriga 3. Alustamine x Läbirääkimiste avamine o Sümpaatia saavutamine o Smart-talk o Aeg partnerile aklimatiseerumiseks ja olukorra hindamiseks x Päevakorra reguleerimine o Isiklike arvamuste säilitamine
– kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; – tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; – tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. – Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. – Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet. Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine elustiili - kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist
enesehinnanguni.19 Puberteedieas tekib esimest korda iseseisev hinnang. Enne seda määravad vanemad ja õpetajad selle ning laps võtab nende mõõdupuu omaks. Teismeeas sõltub enesehinnang valdavalt eakaaslaste arvamusest, mis kinnitab, et oled vastuvõetav ja atraktiivne. Kuna teismeline mõtleb, et on maailma kõige huvitavam ja tähtsam, siis eeldab ta sama suhtumist ka teistelt. Kuhu iganes ta ei satu, on kõigi pilgud pööratud vaid talle. Demonstratiivne ja väljakutsuv käitumine ongi osaliselt sellest ootusest kantud, samas varjab agressiivsus sageli ebakindlust. Väljendusviis kinnitab, et mul on suva sellest, mida te arvate, tean ise täpselt, kuidas olla ja mis on mu väärtused. Katte varjus nopitakse 16 http://www.amor.ee/39425#8 17 http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet 18 Grant 1998, lk. 105 19http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=107&idr=n6ioPwAs0uzCMntvqSFGv3Y-sD5
sellele, et leiduvat teatud printsiibid kas või nt vasturääkivuse lubamatuse reegel , mida üleüldiselt tõeseks ja kindlaks peetakse. Locke osutab esiteks, et tegelikult kõik inimesed nende printsiipidega siiski nõus ei ole; teiseks, isegi kui kõik nendega nõustuksid, ei tuleks neid printsiipe sellepärast veel kaasasündinud ideedeks pidada. 2.Inimtunnetuse ülesehitus Locke järgi: Tunnetuse astmed: 1.) Intuitiivne tunnetus, 2.)Demonstratiivne ehk tõestav tunnetus ja 3.) Meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, st tõsikindlalt teada saada. Seal, kus tunnetus osutub võimatuks, aitab meid otsustusvõime. Tunnetusel, seega ideedel, on kaks allikat: esiteks taju; teiseks mõistuslik refleksioon. Esimene on primaarsem, sest refleksioon eeldab juba tajusid. Ideede hulgas eristab Locke lihtsaid ja kompleksseid ideid. Lihtsad on kõik need ideed, mille allikaks on
Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet. 2) Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine elustiili - kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate
Medical Innovation: A Diffusion Study (Coleman, Katz, and Menzel, 1966). Siit: Mitte ainult indiviidid tarbivad vaid samuti organisatsioonid; organisatsioonidele suunatud reklaam Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. Demonstreerida avalikult oma kulutamis-ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet. Guy Debord raamatus ,,Vaatemängu ühiskond" (1967): ,,Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab" (tees 42);
Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. – Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete – Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. väärtuste peale
o innovatsiooni toetavad keskused; o kaasaegne taristu; o paindlikkus (peamiselt plaanide elluviimisel). Tarbimisest linna kontekstis Tarbitakse mitte ainult tooteid, ka ideid, teenuseid, teadmisi (nt kohad, ostlemine, söömine, mood, vaba aeg, meelemahutus, vaatamisväärsused). Modernsus o industriaalne tootmine Postmodernsus Uus konsumerism Linn ja tarbimine Igapäevatarbimine (vs demonstratiivne tarbimine). Igapäevaelu kui tootev tarbimine (tarbimine kui tootmissisendite tarbimine). o Tarbimine kodus o Toidumaastikud o Taaskasutuspraktikad linnas (“second-hand city”) o Linn eakatele inimestele o Massikultuur, eliitkultuur o Identiteet: klass/elustiil, sugu, rahvuskuuluvus, seksuaalsus, subkultuurid Tarbimine ja linnaruumi taaselustamine.
" Cogito, ergo sum. · Selle kirjelduse taustal on mõistetav, miks Platoni · Sokratese dialektika "Symposioni" kirjelduses kui kogu seltskond oli poole õhtu · Sofistidel sai vaidluskznstist ERISTIKA, s.o. veenmise pealt purjus, Sokrates ikka alles kaine oli. Selline retooriline kunst. Siin ei ole eesmärgiks vastase teesi demonstratiivne tagasihoidlikus pidi olema seltskonda ümberlükkamine vaid mölema teesi töesuse näitamine. irriteeriv. · Sokratese arvates on filosoofia positiivsed ülesanded eristikale võõrad. Muutes inimest igasuguse sõna ja · Keegi kaebas Sokratesele, et ta sööb pidevalt ilma isuta. otsustuse vihkajaks on eristika hävitav ja hukutav
c. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks. http://webct.e-uni.ee/ITK_fil/Raamat/Descartes.pdf lk 2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test8 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 11th of April 1:23 matis John Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel põhinevad (Locke'i arusaama kohaselt) järgmised teadmised? Matching pairs: Kolmnurga sisenurkade summa on võrdne kahe täisnurgaga. -- demonstratiivne tunnetus Neli on suurem kolmest. -- intuitiivne tunnetus Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest. -- meeleline tunnetus 11th of April 1:23 matis John Locke eristas kahesugust kogemust välist ja sisemist. Kummast kogemusest pärinevad järgmised teadmised? Matching pairs: Tean, mis on kiusatus -- sisemine kogemus Tean, milline on punane värv -- väline kogemus Tean, kuidas näeb välja maja -- väline kogemus 11th of April 1:24 matis
Loodust seostati aga ettevaatlikult ja oskuslikult kodupaigatajuga ning esivane- mate pärandiga, samuti looduskaitselise temaatikaga. Olukord, kus kohalikku looduskeskkonda ning eesti rahvuslikku identiteeti ähvardas üks ja seesama oht, nimelt nõukogude suurtööstus ning sellega kaasnev võõrtööjõu sisseränne, tõi kaasa looduskaitseliste ja rahvuslike ideede tugeva põimumise. Selle kujukaimaks näiteks on keskkonnateadlikkuse demonstratiivne kulmineerumine 1987. aasta fos- foriidisõja aegu; toonane retoorika rõhutas rohkem Pandivere piirkonna hoidmist ja säilitamist kui näiteks fossiilsetele kütustele jm maavaradele alternatiivide otsimist. Nii on üsna loogiline, et ka globaalsete problee- mide käsitelu, mida meie looduskirjanduses kohtab siiski suhteliselt harva, viib eesti autori tüüpiliselt tagasi tema kodupaiga probleemide ja isiklike kogemuste valda.
jaoks-- c. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks. http://webct.e-uni.ee/ITK_fil/Raamat/Descartes.pdf lk 2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test8 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 11th of April 1:23 matis John Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel põhinevad (Locke'i arusaama kohaselt) järgmised teadmised? Matching pairs: Kolmnurga sisenurkade summa on võrdne kahe täisnurgaga. -- demonstratiivne tunnetus Neli on suurem kolmest. -- intuitiivne tunnetus Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest. -- meeleline tunnetus 11th of April 1:23 matis John Locke eristas kahesugust kogemust välist ja sisemist. Kummast kogemusest pärinevad järgmised teadmised? Matching pairs: Tean, mis on kiusatus -- sisemine kogemus Tean, milline on punane värv -- väline kogemus Tean, kuidas näeb välja maja -- väline kogemus 11th of April 1:24 matis
jaoks-- c. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks. http://webct.e-uni.ee/ITK_fil/Raamat/Descartes.pdf lk 2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test8 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 11th of April 1:23 matis John Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel põhinevad (Locke'i arusaama kohaselt) järgmised teadmised? Matching pairs: Kolmnurga sisenurkade summa on võrdne kahe täisnurgaga. -- demonstratiivne tunnetus Neli on suurem kolmest. -- intuitiivne tunnetus Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest. -- meeleline tunnetus 11th of April 1:23 matis John Locke eristas kahesugust kogemust välist ja sisemist. Kummast kogemusest pärinevad järgmised teadmised? Matching pairs: Tean, mis on kiusatus -- sisemine kogemus Tean, milline on punane värv -- väline kogemus Tean, kuidas näeb välja maja -- väline kogemus 11th of April 1:24 matis
· looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism. · loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing. · loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda. John Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel põhinevad (Locke'i arusaama kohaselt) järgmised teadmised? · Kolmnurga sisenurkade summa = kahe täisnurgaga demonstratiivne tunnetus · Neli on suurem kolmest intuitiivne tunnetus · Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest meeleline tunnetus John Locke eristas kahesugust kogemust välist ja sisemist. Kummast kogemusest pärinevad järgmised teadmised? · Tean, mis on kiusatus sisemine kogemus · Tean, milline on punane värv väline kogemus
nähtu, nagu taimed), modid (tulevad substantsides ette, nt aeg on substants, päev on modi) ja relatsioonid (põhjuse ja tagajärje ideed, mis sünnivad vaba loomingu tulemusel). Inimese teadmiste maht on piiratud, see ei ulatu kaugemale kui meie ideed. Inimene peab teadma tegelikult ainult seda, mis on tähtis praktilise elu jaoks. Teadmise astmed: intuitiivne (kahe ideede vastandamine või vastupidi ring ei ole kolmnurk, kolmnurk ei ole ruumiline), demonstratiivne teadmine (teiste ideede vahendusel vastandamine, tõestuste järeldused), sensitiivne teadmine (üksikute olemisvormide eksistentsist väljaspool meid). 8. PILET KESKAJA FILOSOOFIA ÜLDISELOOMUSTUS R. DESCARTES'I RATSIONALISM Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side. Enamik filosoofe oli vaimulikud, põhiteemaks sai usu ja teadmiste vahekord. Patristilist perioodi iseloomustavad kirikuisade
ümmargune vaadates ja katsudes, tal on värv, maitse ja lõhn jne. (Tegelikult on aga vist vastupidi: me näeme õuna ja võime mõttepingutusega eristada lihtsamaid aspekte.) Locke esitas ontoloogilise küsimuse: mis liiki maailm see on, mille kohta käivad meie ideed? Kuidas me võiksime seda teada ja milline on meie teadmiste iseloom? Teadmisi on kolme liiki. Kõige kindlam on vahetu, intuitiivne teadmine, milles pole võimalik kahelda. Kindel, ehkki mitte nii ilmne on demonstratiivne teadmine, mida annab sammhaaval tuletada vahetutest. Kõige kahtlasem on hüpoteetiline teadmine, see on pigem arvamus. Mis on teadmise objektiks? Kui me midagi teame, siis mis asjade kohta? Locke järgi on vahetuteks teadmise objektiks ideed, teadvuse enda seisundid. Ta polnud naiivne realist. Kus kohast pärineb meie teadmine välise reaalsuse kohta? Locke väldib seda empiristidele rasket probleemi. Ta lihtsalt arvab, et on olemas kolme liiki asju: hinged, Jumal ja kehad (Descartes!)
figuur, kes hoiab pintslit ja maalrikeppi, olles uinunud leegitseva krooniga vana mehe s�les, kes esindab Tarkust ja Intelligentsi. T�helepanu v��rib kujutise �ks v�ike detail � korv puuviljadega, mis on j�uliselt �mber l�katud ja kus maiustab ahvike. See on allegooriline viide, mida tollased kunstnikud h�sti m�istsid. Antiikse kirjanduse s�mboolikas loeti ahvi maiste pahede v�rdkujuks, mis j�litab inimest tema igap�evaelus. Maalil olev demonstratiivne �est t�ukab eemale ahvatlevad puuviljad, j�ttes need ahvile, viidates vastavalt neist pahedest loobumisele. ****** Selle kunstniku kohta ei ole oluliselt enamat teada, kui et ta t��tas Jan Bruegheli ateljees ja on saanud tuntuks eelk�ige oma �petaja t��de kopeerijana. Tema nimi esineb kirjapildis ka Boets, Booets v�i Booetz, m�rkides tema osalust tollases kunstiprotsessis, kus assistentidel oli meistrite k�rval suur roll. Meister l�i
mõistuse vaba loomingu tulemusena. Teadmiste maht on piiratud - see ei ulatu ideedest kaugemale. Teadmine suudab haarata asjade tegelikku seisu üksnes nii nagu meeled seda võimaldavad. Inimene peab teadma üksnes seda, mis on tähtis praktilise elu jaoks. Teadmised: 1)kõrgeim on intuitiivne tunnetus - vaim võtab vahetult vastu kahe idee vastavust või mittevastavust; 2)demonstratiivne teadmine - vaim tunnetab ideede vastavust või mittevastavust teiste ideede vahendusel; 3)sensitiivne teadmine - üksikute olendite eksistents väljaspool meid. Tõde seisneb märkide õiges seotuses ning vastavuses märgitavatele asjadele. Tõenäolisus - laused, mida usume lähtudes teiste kogemustest. Vaimu suhet sellistesse lausetesse nimetatakse usuks/arvamuseks/oletuseks. Riigi ülesandeks on inimeste vabaduse ja omandi kaitse. Riigivõim ei saa olla piiramatu
veel ka seadustega, mida peab tegema ja millest hoiduma seega peaks ta eesmärk hõlmama ka kõigi teiste alade oma, nii et just see võikski olla inimese hüveks." (NE 1996:7,8) · Poliitikateadus või poliitiline ekspertiis (politik) on ülim teadus On suur erinevus teoreetiliste teaduste ja praktiliste teaduste vahel. Teoreetiliste teaduste objektiks on asjad, mis ei allu muutustele, või asjad, milles endis asub muutumise põhimõte, uurivad nende asjade põhimõtteid ja põhjuseid, demonstratiivne teadmine. Praktiline teadus tegeleb inimesega, inimese võimega olla tegevuse (praxise) allikaks, inimtegevus on olemuslikult muutustele alluv. Viimase eesmärgi on tegevuse efektiivsemaks/paremaks muutmine. Arukus (phronesis) on selle juurde kuuluv. Praktiline teadus peab kujundama tavaliste poliitiliste inimeste käitumist. · Praktiline või poliitiline teadus omab kolme laia haru: eetika või iseloomu teadus;
N6.6a. Analüüsida süllogismi, mis saadi eelmisest süllogismist eelduste vahetamise teel: Ükski poisike ei ole kindral. P+eM+ Kõik kindralid on sõjaväelased. M+aS– Mõni sõjaväelane ei ole poisike. S–oP+ Eeldused on tõesed laused, terminite mahud pole tühjad. Osaline järeldus on lubatud, kui terminite mahud pole tühjad, süllogism on kehtiv ja korrektne. Eelduste vahetamise probleemi käsitletakse pikemalt entümeemi peatükis. 9 b) Demonstratiivne süllogism Alljärgnevas lõigus vaadeldakse üksnes korrektseid süllogisme. Võrdleme kahte süllogismi. 1) Kõiki objekte, mis koosnevad osadest, saab osadeks lammutada. Kõik ainelised objektid koosnevad osadest. Järelikult on igasugune aineline objekt osadeks lammutatav. 2) Kõiki ainelisi objekte saab ruumis liigutada. Naturaalarve ei saa ruumis liigutada. Järelikult pole naturaalarvud ainelised objektid. Mõlemad süllogismid on korrektsed, ent esimene mõjub veenvamalt kui teine. Mis
P+eM+ Kõik kindralid on sõjaväelased. M+aS Mõni sõjaväelane ei ole poisike. SoP+ Eeldused on tõesed laused, terminite mahud pole tühjad. Osaline järeldus on lubatud, kui terminite mahud pole tühjad, süllogism on kehtiv ja korrektne. Eelduste vahetamise probleemi käsitletakse pikemalt entümeemi peatükis. 9 b) Demonstratiivne süllogism Alljärgnevas lõigus vaadeldakse üksnes korrektseid süllogisme. Võrdleme kahte süllogismi. 1) Kõiki objekte, mis koosnevad osadest, saab osadeks lammutada. Kõik ainelised objektid koosnevad osadest. Järelikult on igasugune aineline objekt osadeks lammutatav. 2) Kõiki ainelisi objekte saab ruumis liigutada. Naturaalarve ei saa ruumis liigutada. Järelikult pole naturaalarvud ainelised objektid.
annaabi.ee 
