VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL Essee Aineõpetaja: Rakvere 2007 Minu arvates tähendab demokraatia vabadust ja võrdsust. Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist demos rahvas ja kratos võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Mis puutub valitseja ja riigiametnike valimistesse, siis neid saab läbi viia kahel viisil: kas hääletades või liisku heites. USA president Abraham Lincoln mõistis demokraatiat kui rahva valitsust rahva seast ja rahva heaks (Möldre, Toots 1997: 31). Mõisteid ,,vabadus" ja ,,demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus
teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia"
tagamine. (Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa, 2009, lk 23) Kõige paremini on demokraatiat defineerinud Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln (1809-1865), kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (Olenko, Toots, 2005; Saarts, Roosmaa, 2014). Demokraatlik võimukorraldus on ligi 2500 aastat vana (Raudla, 2009, lk 26). „Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast.“ (Raudla, 2002, lk 11) Demokraatiat võib liigitada erinevatel alustel. Demokraatia peamised vormid on seotud selle teostamise viisiga, kuid demokraatiat saab liigitada ka poliitiliste ideoloogiate alusel. Samuti eksisteerib veel teisi demokraatia kontseptsioone, vorme ja variante. 2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID 1.1. Otsene demokraatia
Demokraatlikud väärtused levivad tänapäeval küll üha laiemalt, kuid ajalugu jälgides võib öelda, et demokraatlikke riike on olnud vähe ja need on püsinud lühikest aega . Järelikult on demokraatia õppimiseks ja arendamiseks veel küllaga võimalusi. 2 1. DEMOKRAATIA Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Järgnevalt vaatlemegi demokraatia varasemaid vorme. 1.1. Antiikaja demokraatia Ateena linna ümber koondunud riiki valitsesid nagu teisigi tolle aja linnriike kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kõrge valistustegelane). Väiketalunikud jt
Rahvademokraatia vorm on levinud nn kommunistlikes riikides. Mõnes mõttes olevat rahva demokraatia lähemal originaalsele kreeklaste demokraatiale (reeglid on inimeste poolt ja inimeste huvides), kui seda liberaaldemokraatia või sotsiaaldemokraatia. Tavalised inimesed on nö töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima / juhtima valitsust. Rahva demokraatias põhinevad reeglid / seadused nendele ettepanekutele, mis tehtud kommunistliku partei poolt töötava enamuse heaks. Peale N.Liidu ja Idabloki lagunemist kehtib see vorm näiteks Hiinas, Kuubal, Vietnamis. (Rinne, 2013) 2.4 Otsedemokraatia On demokraatia liik, milles (kõik) kodanikud enamuse huvides peavad ise otse / vahetult osa võtma otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest ning seda funktsiooni ei saa delegeerida teistele ega ka teiste kaudu edasi
enamusele ja on rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Ajalooliselt on olnud väga erinevaid valitsemisvorme, absoluutsest monarhiast gerontokraatiani, kuid tänaseks on vähemalt meie kultuuriruumis levinuim demokraatia. 1. DEMOKRAATIA Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Järgnevalt vaatlemegi demokraatia varasemaid vorme. (http://et.wikipedia.org) Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: 1.2 Demokraatia peamised tunnused Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents võimu nimel
Max Weberilt, kelle arvates oli riik tekkinud sunnijõu monopoliga, mis andis eelduse ühel territooriumil kindla korra kehtestamisse kindlate inimeste suhtes. Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne) ning vabariik ( parlamentaarne või presidentaalne) Vabariik – riigivorm, mille puhul valitseva võimu kõrgeima organi tahe ei samastu seda organit täitva füüsilise isiku tahtega, vaid on alati suurema või väiksema kolleegiumi tahe Ajaloolised vormid – aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik Modernsed vormid – presidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik Usuline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs teokraatlik riik vs kirikuriik
võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. See jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid?
mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia) Kõige tavalisem tänapäeval on esindusdemokraatia, inimesed valivad end kellegi esindama, nemad teevad kogus siis tähtsamad otsused. Kuigi valijate poolt valitud, siis otsuseid tehes on vaba valik, lähtudes iseendast tihti
Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Niisuguse põhimõtte järgi valitakse näiteks Soome president ja Prantsusmaal nii president kui ka parlament. Puuduseks on asjaolu, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise korral tekivad järsud pöörded riigi poliitikas, mis võib eesmärgile täiesti vastandlikult tingida nõrga valitsuse moodustamise. Proportsionaalne valimissüsteem, mis on demokraatias levinuim, rõhutab seevastu, et: 1) valijate antud hääled peegelduvad enam-vähem täpselt valitava kogu kohtade jagamisel; 2) esindatud on ka vähemused. Proportsionaalset süsteemi rakendatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ning see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide ja valimisliitude vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kogutud
demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi, inimeste mitmekesised huvid väljenduvad (näiteks nende kuulumises erinevadesse parteidesse.) Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on mitmekesisus ja paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele. Näiteks Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias ● ühiskondlikud liikumised, ● huvi- ehk survegrupid, ● erakonnad ehk parteid. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms) Nimetatakse ebasoovitatavaid, kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk
ressursse ,mida kõik ühiskonna sfäärid (haridus,kultuur)oma olemasoluks ja arendamiseks vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises. Sekkub mitmesuguste õigusaktide ,maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Huvid. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi,inimeste mitmekesised huvid väljenduvad nt. Nende kuulumises erinevadesse parteidesse . Pluralismi olemus ja tähtsus.Pluralism on mitmekesisus ja paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist. Pluralism on veendumus,et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele
Mitte et nad kahtleksid demokraatia väärtuses: pigem eitavad nad demokraatia idee arusaadavust. "Demokraatia," öeldakse vahel, pole mitte poliitilise süsteemi nimetus, vaid kiidusõna. Selle seisukoha järgi pole olemas ühtki järjekindlat demokraatiateooriat. Pole ühtki niisugust poliitilist süsteemi, mille võiksid heaks kiita kõik need, kes väidavad end olevat demokraatia poolt. Seda laadi kriitika võib küll olla liialdatud, kuid kahtlemata on sel teatud alus. Demokraatlikus teoorias on tõsiseid sisemisi pingeid, ning on kasulik uurida mõningaid demokraatiateooria formuleerimise kõige põhilisemaid probleeme, enne kui vaatleme argumente demokraatia enese poolt ja vastu. Esimene pinge demokraatlikus teoorias, millele ma tahan tähelepanu pöörata, valitseb järgmise kahe idee vahel: demokraatia kui "enamuse valitsemise" süsteem ja demokraatia kui "üksikisikuga arvestamine". Kui
ja maksudega seonduv. Otsuse selle kohta, kas korraldada mingis küsimuses rahvahääletus või mitte, langetab Riigikogu. Õigus osaleda referendumil on kõigil hääleõiguslikel Eesti kodanikel. Referendumi tulemuse määrab hääletamisest osavõtnute häälteenamus otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 50 protsendi osalenutest. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogusse. Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: · kandidaate on ühele saadikukohale mitu; · kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; · kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses; · hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult.
otsustatakse?''. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks ongi poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Poliitilise protsessi teisel etapil saavad põhitegijateks haldusinstitutsioonid ja ametnikud. Nende tegevusest ehk avalikust haldusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. 2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatia kui piiratud valitsemine Seadused, eriti põhiseadus ehk konstitutsioon, mängivad demokraatlikus valitsemises esmatähtsat rolli, seepärast nimetatakse demokraatlikku valitsemiskorda ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Kui diktatuur kujutab endast piiramatut võimu, siis demokraatia on piiratud võim. Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavd võimuinstitutsioonidel teha teatud asju
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust
kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid?
kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid?
See on vajalik demokraatia toimimiseks. Samuti on vajalik sellele piirangute panemine.Piiranguteks on vaja tugevaid põhjendusi, et ära hoida diskrimineerimist. Muidugi ei pruugi kõik otsused olla üheselt põhjandatavad, kuid arvan, et Eestis on valimis- ja kandideerimisõiguse andmine määratud parimal võimalikul viisil. Lähtutud on sellest, et asi oleks kooskõlas üldiste seaduste ja moraalinormidega ning samas on püütud kellelegi mitte ülekohut teha. Võrdsus ja vabadus on demokraatlikus riigis põhivajadused. Võrdõiguslikkus ükskõik, mis tasandil on oluline kogu inimkonna toimimiseks. See on miski millel pole olemas üheselt õigeid ja valesid vastuseid, on vaid hästi või halvasti argumenteeritud seisukohad.
suuri lootusi, sest rahva poliitiline aktiivsus pole e-demokraatia tõttu märgatavalt tõusnud. Elitaardemokraatia keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Võib öelda, et elitaardemokraatia on esindusdemokraatia suund. Elitaardemokraatia ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Pigem püüab see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ka demokraatlikus poliitikas valitseb konkurents huvide elluviimise ja võimule saamise nimel. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega, vaagida neid ja olulisemaid ellu viia. Elitaardemokraatia ei tähenda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, siis sellega on talle antud ka täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Need, kes väidavad, et valijad ärgu
Tänapäeva riigi 5 olulist tunnust: *riik on suveräännema kõrgeima võimukandija oma territooriumil. *riiki haldavad riigi amet ehkburokraadid, kes on selleks koolitatud. *võimu realiseerimiseks on riigil ainuõigus kehtestada seadusi ja kasutada sunnivahendeid. *riigi võim laieneb riigi territooriumil kõikidele isikutele, ka nendele kes ise teostavas võimu ja välismaalastele. *riigil on õigus kogundada oma riigi tegevuse filantseerimiseks. 5 valimis ülesannet valdkondade demokraatlikus riigis: *tagada igale inimeseelu, vabaduse ja omandi kaitse. *soodustada üldise heaolu ja õiguseendemist riigis. *osutada riigi arenguks vajalike teenuseid ja arendada kommunikutsiooni võrke. *kasvatada uusi kodamike, riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus. *esindada riiki rahvusvahelistes suhtlemistes, eesmärgiga tagada riigi julgeolek ja areng. KODANIKU ÜHISKOND On avaliku elusektor, mille raames tegutsevad mitte poliitilised kodaniku organisatsiooni ja ühendused
pinnal · Ühiskonda püütakse mingil moel mõjutada (huv- või mõjurühmad) Toimivale kodanikuühiskonnale on omane · Ühiskasu ja inimväärika elu taotlemine · Julgus kaitsta isiklikku arvamust · Võrdsete võimaluste ja tolerantsuse toetamine · Pühendumus vabatahtlikele ettevõtmistele Kodanikualgatuse erinevad vormid · PROTESTIALGATUS suunatud avaliku võimu(riik, KOV) tegevuse ja otsuste vastu. · NÕUDEV ALGATUS tahe mõjutada avalikku võimu toimima soovitud moel · TOETAV ALGATUS Koostöö avaliku võimuga oma soovide realiseerimiseks · ALTRUISTLIK ALGATUS- soovitud eesmärgid saavutatakse ilma avaliku võime poole pöördumatta Huvide realiseerimise kanalid Ühiskondlikud Huvi- ehk Erakonnad ehk
Progressiivne tulumaks - vt diferentseeritud tulumaks Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerima parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma Senat (ladina senatus) - parlamentaarse riigikorra puhul 2-kojalise parlamendi ülemkoda. Süütuse presumptsioon - vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust Teokraatia kreeka k theos `jumal', kratos valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) Tsensuur trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane välisriigi kodanik RIIK
Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega ning koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Valitsuse moodustamine. Riigipea nimetab peaministri kandidaadi. Kaheparteilises demokraatias kinnitab riigipea formaalselt kahekordse valiku tulemuse: algul valib partei oma peaministrikandidaadi, siis valimistel annab rahvas ühele parteile oma hääli rohkem ja riigipea määrab peaministrikandidaadiks võitnud erakonna liidri, kelle kinnitab parlament. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi võitnud erakondadega ja arvestab avalikku arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna
Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega ning koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Valitsuse moodustamine. Riigipea nimetab peaministri kandidaadi. Kaheparteilises demokraatias kinnitab riigipea formaalselt kahekordse valiku tulemuse: algul valib partei oma peaministrikandidaadi, siis valimistel annab rahvas ühele parteile oma hääli rohkem ja riigipea määrab peaministrikandidaadiks võitnud erakonna liidri, kelle kinnitab parlament. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi võitnud erakondadega ja arvestab avalikku arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea
Machiavelli maailma pol korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad üldise hüve valitsejate ja kodanike ülim eesmärk on riigi säilitamine selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni suveräänsus on kõrgeim võim mingi territooriumi üle kaks dimensiooni: sisemine: legitiimse võimukasutuse monopol välimine: iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega suveräänsus absoluutne ja igavene võim riigis absoluutne: kõrgeim ja jagamatu segavalitsus on absurd ega ole riik suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse valitseja tahe on seadus valitseja allub vaid jumalikule õigusele ja loomuõigusele
otsene demograatia võimatu ning on vajalik adminstratitsioon ning elukutseline jõud. 2) Massipsühholoogilised põhjused rahvamass on ebakompetentne on tänulikum mille rahvas tunneb vajadust olla juhitud ning austada oma juhti. 3) Individuaal psühholoogilised juht tunneb oma mõju tema enesehinnang tõuseb ning kasvab ka inimesele omane võimuiga. 20. Anarhismi võimu kriitika? Anarhism tähendab võimu puudust. Anarhismi võimu kriitika 1. Olgu võimu esindajaks kas kirik või isegi õpetaja näevad arahistid temas rõhujat sest võimudga käib kaasas indiviidi tõekspidamiste või tegude allasurumine. Inimene ei saa olla vaba ja võrdõiguslik. Pole ühtegi põhjust, mis ühel täiskasvanul peaks olema võim teise üle, isegi viimase kuuldes. 21. Arahistlik kord ja ühiskond ,mis toetuks ...välisedväärtused muutuksid sisemisteks ja väslist kontrolli asendab sisemine kontroll. 22.Iseloomusta arahisti vägivalla eetika
isoleerituna ühiskonnast, kus kõik omavahel võistlevad, tuleb väärtustada sõprust ja piirata oma soove. Au 11. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au saavutamisel on väga suur roll eneseväärikusel. Iga inimene peab püüdlema tõelise au poole, selle saab ta tasuks loomutäiuse eest. Au omistatakse headele inimestele (vooruslikule inimesele). Kõik inimesed on loomupoolest võimelised olema vooruslikud inimesed ja võimelised tegema ratsionaalseid valikuid. Inimesel on loomupärased kaludvused, ükski neist ei ole halb, vaid loeb, millele seda loomupärast kalduvust rakendatakse ja millises mõõdus seda rakendatakse. Loomutäius ongi tegelikult oskus õigesti tegutseda ehk valida õige tegevus ja teha seda mõistlikul, kindlal ja mõõdukal viisil. Au pürgimus peab olema mõõdukas: me mõistame hukka mõlemad, need, kes on auahned ja need, kes ei taha tunnustust isegi ülla saavutuse eest.
Kuidas näeb välja aususe ja julguse eeskujul käitumine? O! Õigusmõistete struktuur: Mitmetähenduslikkus - ühel ja samal sõnal on kõigi seltskonna asjatundjate hulgas erinevates kontekstides erinev tähendus; nt sõnad: kihistama; tee; maks; palk jne in consistents ühel ja samal sõnal on kõigi seltskonna asjatundjate hulgas ühes ja samas kontekstides erinev tähendus nt sõna ,,võõrandamatu" (PS) autorilt ei tohi õigusi võõrandada - ÄRA VÕTTA; iseseisvus on võõrandamatu EI TOHI ÄRA ANDA (adresseeritud teistele, nt Läti) Õigusmõiste võib olla määratlemata olles ebatäpne või olles evaluatiivselt (väärtuseliselt; eeldab väärtushinnangut) avatud. Näiteks: § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Mis on teadus? Mis on kunst? (raske määratleda) Kuidas tõlgendada? Savigny teosest inspireeritud kataloogid jne Argumendid võib liigitada (,,väline õigustamine"): - Lingvistilised argumendid:
riigipea valimise kord on kohmakas ja võib viia surnud ringi, ning ei ole ju normaalne, et riigipea valitakse peale viite valimisvooru, sest lihtsalt ei saada piisav hulk hääli. Arvamusi parima meetodi kohta on palju, kes soovib presidenti otsevalimist rahva poolt, kes valimise lihtsustamist Riigikogu poolt, näiteks tavalise koosseisu enamusega, kes ainult valimiskogu kasutamist ning, kes presidendi institutsiooni kaotamist. Artiklis vaatluse all olevates 28 demokraatlikus Euroopa riiigis valitakse president otse, kasutades selleks, kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Valdavalt kasutatakse otsevalimisel täishääleenamue reeglit, kus võitmiseks peab kandidaat koguma vähemalt poole valimisel osalenute häältest. Kui Iirimaal valimised toimuvad, siis kasutatakse kolmandat presidenti otsevalimise meetodit alternatiivset häält. Alternatiivne hääl on üks järjestusmeetoditest. Järjestusmeetodi
asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on riik, võim ja selle teostamine. Poliitiline ajalugu on ajalooteaduse haru, mis ajaloomeetodeid rakendades uurib
Majandusvööndi piiri koordinaadid on esitatud lisas 3. Majandusvööndi seadus defineerib riigi suveräänsed õigused majandusvööndis. VI SUVERÄÄNSUS 1.Mõiste tekkimine Jean Bodin järgi on suveräniteet absoluutne ja püsiv kõrgeim pädevus. Tema kandja on piiramatu võimuga. Johannes Altmusius (kandjaks rahvas) Erinevus: Bodin peab s. kandjaks valitsejat, Altmusius rahvast. 2.Klassikalised ja modernsed käsitlused a.Riigi iseseisvus teistest riikidest. b.Riigi õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata. c.Riigi õigus kasutada oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid piiramatult. d.Ettekujutus et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal. e.Kriisiolukorras koondub võim ühte kätte. 1.EV suveräänsus a. PS §1 ISESEISVUS Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu.
mis on mõjutanud nende rahvaste käekäiku. Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 17891799 toimus, on mõjutanud pea et kõigi maailma rahvaste käekäiku, kutsutaksegi seda sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks. 1 I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos 'rahvas' ja kratos 'võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes 'rahva võimul põhinev'. Poliitilise korra vormina ehk reziimina esines demokraatia juba antiikajal. Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. Perikles valiti esimeseks strateegiks1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite (Pheidias), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
