Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia tänapäeva maailmas: probleemid ja lahendused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eliit, poliitikud, eliiti, demokraatias, asjatu, poliitilisel, asjatundja, rahvalt, parimat, viitavad, liidrid, kodanikke, parteil, kadedus, võtnud, ahnuse, mõningaid, esiteks, grupil, ettekujutus, viitama, aktsepteerima, püsivalt, demokraatiad, ideoloogilised, toimivad, vaevalt, siingi, koguni, seletuse, petlik, tõrjutud, kusjuures, esindatudtäisealised mehed. Keskajal oli demokraatia esindatud maapäevade näol, kus otsustajateks olid maad ja talupoegi omavad maahärrad. Keskaja lõpul hakkas monarhide absoluutvõim nõrgenema ja demokraatlikult valitud parlamentide roll tugevnema. Teisest maailmasõjast alates on demokraatlik valitsusviis maailmas järjest enam levinud ning sõna demokraatia on saanud ülemaailmseks. Selle populaarsus on nii suur, et kõik poliitikud ja huvigrupid püüavad oma ideoloogia seostada demokraatiaga, sest poliitikud saavad ühiskonnas läbi lüüa või tähelepanu keskmesse tõusta vaid rahva toetusel. Demokraatiat tõlgendab ja mõistab aga iga inimene ning poliitik eri moodi ning vastavalt ka suhtub erinevalt kõigesse, mida selle sõnaga tähistatakse. Selline ebamäärane ettekujutus ja mitmetähenduslikkus kehtib abstraktsioonide puhul, millele ühiskonnas pole võimalik vastavusse
2. Diskreetse esindaja teooria – saadik on rahva täievoliline esindaja, kes kuni järgmiste valimisteni tegutseb oma parema äratundmise kohaselt. Esindusdemokraatiale on omane tendents, et kord juba esindusorganitesse valitud rahvaesindajad valitakse suuremalt jaolt jälle tagasi, sõltumata sellest, kuidas nad on oma ülesannetega hakkama saanud. Valija ei hääleta temale tundmatu kandidaadi poolt, seega üldsusele tuntumad kandidaadid saavad automaatselt suurema toetuse. Kõik poliitikud teavad seda ja seepärast püüavad kandidaadid kasutada kõiki vahendeid ja kulutada suuri summasid, et oma nimi valijatele tuntuks teha. Kellel on võimalus kasutada suuremat raha iseenda reklaamimiseks, sellel on ka paremad väljavaated valituks tulla. (Demokraatia liigid, 2004) 1.3. Osalusdemokraatia „Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, kus otsustamisel võivad osaleda kõik, keda antud küsimus puudutab.“ (Osalusdemokraatia …, 2016)
Mõnes mõttes olevat rahva demokraatia lähemal originaalsele kreeklaste demokraatiale (reeglid on inimeste poolt ja inimeste huvides), kui seda liberaaldemokraatia või sotsiaaldemokraatia. Tavalised inimesed on nii-öelda töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima / juhtima valitsust. Rahva demokraatias põhinevad reeglid / seadused nendele ettepanekutele, mis tehtud kommunistliku partei poolt töötava enamuse heaks. Peale Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemist kehtib see vorm näiteks Hiinas, Kuubal, Vietnamis (http://www.hot.ee). 3. MUID DEMOKRAATIA KONSEPTSIOONE, VORME JA VARIANTE 3.1. Antiikdemokraatia On demokraatia liik, milles kodanikud enamuse huvides peavad ise vahetult osa võtma otsuste
Arvan, et samm veelgi demokraatlikuma riigi suunas oleks, kui seataks sisse mingilaadne elektrooniline hääletussüsteem seaduste rahvahääletusele panekuks. Riigikogu muutuks seega seaduseelnõusid ettevalmistavaks asjatundjate koguks ning sel juhul oleks tegu absoluutse demokraatiaga. Negatiivne on aga selle juures see, et hääletada saaksid ka poliitikast mittehuvituvad inimesed. Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust ja hariduslikku valmisolekut. Ning nagu elu on tõestanud, on demokraatia üpriski kulukas valitsemiskord. Demokraatia on ennekõike heaoluühiskonna lõbu. Viletsus soosib teisi valitsemisvorme. Ajaloost on teada, et majandusliku heaolu vähenemine pakub viljaka pinnase ebademokraatlikele jõududele. Seejuures lämmatatakse demokraatiat tihtipeale just nimelt selle süvendamise loosungi all: valitagu riigipea otse ja antagu talle võim, vähendatagu
põhimõte. Võib öelda, et elitaardemokraatia on esindusdemokraatia suund. Elitaardemokraatia ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Pigem püüab see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ka demokraatlikus poliitikas valitseb konkurents huvide elluviimise ja võimule saamise nimel. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega, vaagida neid ja olulisemaid ellu viia. Elitaardemokraatia ei tähenda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, siis sellega on talle antud ka täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Need, kes väidavad, et valijad ärgu segagu, sest nad „ei saa nagunii millestki aru”, pole kindlasti demokraadid. 5 Kodanikud, huvid ja demokraatia 2. Vabad valimised 2
Demokraatiat saab vaadelda ka rahva kaasatuse seisukohalt. Osalusdemokraatia- otsese demokraatia täiuslikum variant, kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikel on lisaks vastu- ja poolthääletamisele võimalik osaleda ka küsimuste aruteludel ja otsuste vormimisel. Siia hulka kuuluvad ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega. 2. Valimised. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi, nad on ka rahva usalduse näitajaks. Korralised valimised- valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Demokraatlike valimiste puhul valmimisõigus on üldine, st hääleõigus on pea kõigil täiskasvanud kodanikel, v.a
Tema seisukohta uurime lähemalt järgmises peatükis. Hetkel on oluline vaid punkt, et demokraatiateoreetik peab otsustama, kas demokraatia on eeskätt üpris jämedakoeline enamuse valitsemise põhimõte, või tuleks pigem järgida "madisonlikku" vaadet (James Madisoni (1751-1804) järgi, keda tuntakse ka Ühendriikide konstitutsiooni esiisana), mis ütleb, et demokraatia nõuab vähemuste kaitset. Teine vaidlus puudutab "esindusdemokraatia" ja "otsese demokraatia" mudelit. Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu. Ideaalsel juhul asetatakse iga suurem küsimus kogu valijaskonna ette rahvahääletuse korras. Esindusdemokraatia seevastu on meile tuttavam süsteem, kus kodanikud hääletavad selle üle, kes esindab neid valitsuse tasandil. Esimene süsteem tundub olevat puhta demokraatia vaimule lähemal, ent ometi on see kaasaegses maailmas peaaegu tundmatu
Need on aeglased ning kulukad. Teine otsedemokraatia oluline risk on inimeste vähene osalusvõimekus. Paljudel on poliitika ja valitsemise oskusteave piiratud. Veelgi enam, demagoogidel on lihtne rahvast eksitada. (Jakobson, et al., 2013, lk 112) Otsedemokraatia valitsussüsteem pärineb vanadelt kreeklastelt. Selline demokraatia liik on iseloomulik väiksematele gruppidele ja kogukondadele (http://et.wikipedia.org). 2.2 Esindusdemokraatia Kaudses demokraatias teostavad inimesed võimu kellegi teise kaudu. Peaagu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu – seda nimetatakse esindusdemokraatiaks. 6 Esindusdemokraatia põhimudeliks on kesksete poliitiliste otsuste langetamine esinduskogus, mille liikmeks on kodanike poolt vabadel, korrapärastel ja võistluslikel valimistel andud volituse ehk mandaadiga rahvasaadikud. Praktikas tähendab enamiku
soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staažiga töötajaid Eelkõige Saksamaa, Belgia Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu Millest alustada demokraatia ülesehitamist: 1. demokraatia eelduste loomine 2. demokraatliku põhiseaduse kehtestamine 3. vabade valimiste kehtestamine 4. demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades
- soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staaziga töötajaid Eelkõige Saksamaa, Belgia Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu Millest alustada demokraatia ülesehitamist: 1. demokraatia eelduste loomine 2. demokraatliku põhiseaduse kehtestamine 3. vabade valimiste kehtestamine 4. demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades
Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset heaolu, tagab poliitilise tabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud. Ohud: Kõik inimesed pole võrdselt haritud, üldine valimisõigus võib tuua võimule harimatu massi; Enamuspõhimõte võib põhjustada vähemuste huvidega mittearvestamist; Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; Pole välistatud diktatuuride kehtestamine demagoogide poolt, kes kasutavad rahva alateadvust ära.
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia v
võidakse ametisse panna vähemusvalitsus. Kui koalitsioonivalitsust ei õnnestu kokku panna ja uute valimisteni on jäänud vähe aega, siis seatakse mõnikord ametisse ka nn ametnikevalitsus. Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis. Sellest tulenevad erinevused on nii olulised, et ka parlamentaarriike võib seetõttu jagada kahte põhiliiki: enamusdemokraatiaks ja leppedemokraatiaks. Esimesel juhul on ühel poliitilisel jõul selge enamus ning ka opositsioon on siis tavaliselt võrdlemisi ühtne (Austria, Saksamaa, Ühendatud Kuningriik jne, sest neis on kaks suurt erakonda). Leppedemokraatiale on iseloomulik, et valitsuse moodustamine eeldab mitme jõu kokkulepet (Põhjamaad, Eesti jt). 1.5. Demokraatia tänapäeval Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus
Demokraatia · Tunnused: vabad valimised, mitmeparteilisus, võimude lahusus, vaba ajakirjandus, rahvavõim, sõnavabadus, õiguste ja kohustuste kooskõla, tagatud inimõigused. · Tsensuur riigi poolne poliitiline eelkontroll massimeedia üle. Demokraatia teostamine: · demokraatia ehk rahvavõim Demokraatliku ühiskonna tunnused: · Inimesed seavad mõjutada otsuseid, mis puudutavad nende igapäevast elu · Poliitilised liidrid valitsevad rahvalt saadud mandaadi alusel · Mitmeparteilisus · Tagatud inim- ja kodanikuõigused ning vabadused Demokraatia vormid: · Otsene ehk vahetu demokraatia kõik kodanikud osalevad otsuste vastuvõtmisel, iseloomulik Vana-Kreekale. (rahvakoosolekud ja referendumid Vana-Kreekas) · Esindus- ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament)
Vastandub nii pluralismile kui elitismile. Korporatism- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve. Korporatism on esindusvorm (aluseks funktsionaalne esindus). 11. Kes on klassikalised eliiditeooria autorid ja millised on nende põhiväited? Mosca- jagab ühiskonna valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ning massiks. Ta väidab, et enamuse valitsust pole võimalik hoida ülal vastutegutsemisega vähemusele. Vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja massid jäävad mitteorganiseerituks. Ta osutab ka neljale kriteeriumile eliiti kuulumisel - jõukus, sünnipära, sõjaline vaprus ja "teadmine". Kuigi need neli alust, kas siis üksikult või üksteisega segatult, moodustaksid ajalooliste valitsevate klasside objektiivse võimubaasi, eeldab kindel valitsus Mosca arvates veel "sideainet", mille ta leiab
saada, siis võidakse ametisse panna vähemusvalitsus. Kui koalitsioonivalitsust ei õnnestu kokku panna ja uute valimisteni on jäänud vähe aega, siis seatakse mõnikord ametisse ka nn ametnikevalitsus. Parlamentarismi puhul on oluline ka see, kui palju on riigis erakondi ja kui suured nad on. Sellest tulenevad erinevused on nii olulised, et parlamentaarriike võib seetõttu jagada kahte põhiliiki: enamusdemokraatia ja leppedemokraatia. Enamusdemokraatia puhul on ühel poliitilisel jõul selge enamus ning ka opositsioon on siis tavaliselt võrdlemisi ühtne (Austria, Saksamaa, Ühendatud Kuningriik jne, sest neis riikides on olemas kaks suurt erakonda). Leppedemokraatiat iseloomustab see, et valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet (Põhjamaad, Eesti jt). Küsimusele, kas demokraatia ikka on nii hea, nagu seda tihti rõhutatakse, võib vastata Winston Churchilli 1947. aastal lausutud sõnadega: ,,Meie patuses ja hädadest pungil
11) sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; 12) sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täiulatuslikku poliitikas osalemise moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindavad valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimrühm eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis,
erakonnaseadus).4. lobitöö kontroll 5. ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. b) Demokraatia liigid, tunnused, levik, näited. Osalus- rahvaga suhtlemine ehk arvamust oodatakse küigilt huvitatud isikuilt Esindus- sai alguse 18.saj, Rooma Vabariik oli esimene, kes selle kasutusele võttis, rahvas teostab võimu enda valitud esindaja kaudu ehk toimuvad valimised (Eesti, Rootsi, Suurbritannia) Elitaar- põhitegijad ja otsustajad on poliitikud ja tippametnikud ehk võim koondub samade inimeste kätte ning rahvaosalus poliitikas on tagasihoidlik Otsene ehk vahetu ehk klassikaline demokraatia- rahvas ise otsustab avaliku elu küsimuste üle, Eestimaa Roheliste 2007. a Riigikogu valimiste programmis (Sveits). Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Levik- Peale 1ms, 70ndad, 90ndad Kas sobib igale poole? Pigem tuevdada seal, kus on.
hoolekande vajadust vastavalt sots klassile ning majanduse kujutamine turumajanduse põhimõttel. Peab oluliseks riigi tugevdamist sisemiste ja väliste ohutegurite vastu ning seetõttu suur rõhk kaitsepoliitikal ning sisemise julgeoleku ja õiguskorra loomisel. Pööratakse suurt tähelepanu patriotismile. Neokonservatism Vajalik vähendada riigi osa majanduses ja sotshooldussüsteemis. Põhieesmärgiks traditsiooniliste väärtuste kaitse. Uus valitsev eliit (pol administraatorid, keda motiveerib võim). Liberaalne ideoloogia Vabadus on nii inimese kui ühiskonnakorralduse suurim hüve ja eesmärk. Ühiskonna elukorraldus peab tagama üksikisiku vabaduse. Optimistlik usk inimese enesetäiustamisse ja progresiivse arengu võimesse. Valitsuse ülesanne on luua maksimaalselt vabad olud. Esimest korda seadusandluses 1688 aastal Inglismaal. Eraomanduse ja turumajanduse suhete arendamine ja riigi reguleeriva osa vähendamine
tähendas valitsemis-ja alluvussuhteid rajatud seadustele ja korrapärasusele õigusemõistmisele. Riigivormid tuletas Machiavelli ühiskonnas konkureerivate ja võitlevate jõudude vahekorrast (eelkõige lihtrahva ja aristokraatia suhetest). Sellest tulenevad ka valitsemisvormid: isevalitsus, vähestevalitsus, rahva valitsus. Nii nagu Aristoteleski, eristas ta õigeid ja ebaõigeid riigivorme. Kuivõrd õigus rajaneb Machiavelli arvates jõul, siis puudub poliitilisel võimul temast väljaspool seisev eesmärk ja poliitillise võimu omamine muutub eesmärgiks iseeseses. Selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatrud kõik vahendid, mis teenivad võimu hoidmise või saavutamise eesmärki (Selle juures kasulik on arvestada moraali, rahva eest hoolitsemist ja maa heast käekäigust.) Kuid võimuvõitluses on lubatud kõik vahendid, mida valitseja kasutab oma võimu ja riigi tugevdamiseks
Igal riigil on oma põhiseadus e. KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja -kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riigi alusseadus, millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimõigused. Tänapäeva väga paljude demokraatlike riikide seadusandluse vundamendiks on 1804. a. Prantsusmaal kehtima hakanud nn NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS (le Code Napoléon). Ka Eesti (ja mitte ainult Eesti) seadusandlus põhineb väga suures osas Napoleoni tsiviilkoodeksil, mida on tabavalt veel nimetatud kapitalismi ammeks, sest ta annab vabad käed ettevõtlikele inimestele.
õppimist võimelisust · Laiapõhjaline ettevalmistus - mõju keskkonnale - tarbimisühiskond agraarühiskond oli kuni 19 saj. Ja nüüd on nüüdisühiskond. Siirdeühiskond Ühiskond milles üks valitsuskord asendub teisega.(üleminek diktatuurilt demokraatiale). Revolutsioon Reform Algatavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkod Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe
Igal riigil on oma põhiseadus ehk KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja -kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riigi alusseadus, millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimõigused. 6 Konstitutsioon e põhiseadus hõlmab vaid riigi ülesehituse põhimõtteid ning kodanike põhikohustusi ja -õigusi. Üksikud argielu normid on aga kirjas eraldi seadustes. Toome näite: et vallandada inimest töölt, peab tööandja lähtuma seadusest, mida kutsutakse töölepingu seaduseks,
Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Põhimõtteliselt 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine Erinevused: revolutsioon reformimine algatavad dissidendid (teisitimõtlejad) algatavad võimulolijad osalevad massid osalevad poliitikud ja ametnikkond kulg etteaimamatu, stiihiline kulg planeeritud ja oodatav tulemus vägivalla kasutamine rahumeelne võimu ülesehitus ja valitsemissuhted võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad muutuvad põhiliselt samaks Siirdumine totalitarismilt demokraatiale järk-järguline ja kõiki eluvaldkondi reformiv.
Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e. valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad.
rahulolematusele järele ning võtta vastu populistlikke, majanduse toimimise põhitõdesid eiravaid otsuseid. See võib mõjuda hukutavalt rahandussüsteemile, mille tulemusel elanike elujärg halveneb veelgi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo. Põhiseaduse reform ja vabad valimised õnnestuvad tavaliselt kiirelt, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine. 3.4 Demokraatia tunnusjooned Demokraatia kujunemine kulgeb erinevates maades erinevalt. Sellele vaatamata on demokraatia põhijooned ühesugused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused.
9 3) valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi v vaimseid ressursse Mitmed ük jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ük on kihistunud. Nt majressursside alusel kihistub ük klassideks. Elustiiili, väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja mass Kihistus mängib olulist rolli ük korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Nüüdisajal ük üldine arengutempo kiireneb, tuues kaasa rohkem liikuvust ka kihistumusse. Suureneb sotsiaalne mobiilsus, mis tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistis, keskklassist kõrgklassi)
Policy - tähendab valitsemisinstitutsioonide poolt vastu võetud ametlikku tegevuskava ning reaalselt toime pandud tegevusi nende kavade elluviimisel - > kesksel kohal ühiskonnaelu kujundamine Polity - riik või muu ühisruum, kus poliitikaprotsessid toimuvad Valitsetus e governance- poliitika kujundamise ja elluviimise viis, mida iseloomustab laia hulga huvide kaasamine poliitilisse protsessi selle eri järkudel ehk ei tee tänapäeval poliitikat ainult poliitikud, vaid ka ametnikud, eksperdid, spetsialistid, aktiivsed kodanikud. Detsentraliseeritud Mitmetasandiline, horisontaalne Paindlik, mitmekesine Eneseregulatsioon, koordineeriv riik Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale nt valimised, kaasamine Rõhk pideval protsessil Valitsus e government - võib tähendada riigi valitsemissüsteemi koos kõigi
Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et ükski erakond ei saavuta selget parlamendienamust. Sellised paljuparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa 7 Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: 1. enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks, mis võib küll laguneda enne uusi valimisi, kuna
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond.
rahva rahulolematusele järele ning võtta vastu populistlikke, majanduse toimimise põhitõdesid eiravaid otsuseid. See võib mõjuda hukutavalt rahandussüsteemile, mille tulemusel elanike elujärg halveneb veelgi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo. Põhiseaduse reform ja vabad valimised õnnestuvad tavaliselt kiirelt, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine.). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes - võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine (Max Weber). Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid
komisjonärid peavad olema iseseisvad ja tegutseda kogu institutsiooni huvides vastavalt nende kohustustele. Komisjoni liikmeid nomineerivad liikmesriigid va EK presidendi. Ei ole isegi lootust, et komisjonärid täiesti loobuvad oma riigi huvidest, peetakse heaks isegi kui nad ei rõhuta liiga palju oma riike huvesid. Ei ole täpselt määratud, mis taustaga komisjonärid peavad olema. Tavaliselt need on kõrgtasandi poliitikud, eelnevad ministrid pro EL-i vaatega, kes ei kuulu ekstremistlike erakondadesse. President Kõige tuntuim komisjonäär. Komisjoni esindaja suhetes teiste EL-i institutsioonidega ning EL-ist väljas. Suunab kogu komisjoni. Jaotab komisjonääride portfelle. Saab esitada komisjonäride nõue väljaastuda. Peab ülevaatama EK peamisi administratiivseid teenuseid, näiteks EK sektretariaati, mis vastutab EP-ga ja EN-ga suhtlemise eest.