Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parlament, volikogu, valimissüsteem, esindusdemokraatia, valmissüsteem, rahvavõim, referendum, rahvahääletus, osalusdemokraatia, riigivalitsemise, erakonnad, kogunud, otsest, ateena, linnriigis, elitaardemokraatia, rahvademokraatia, nimetust, kohtuvõim, teostab, valides, regulaarne, vahetumine, sissekirjutatud, omanikud, hääled, möödudesVALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks
Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda: konservatiivid ja leiboristid ehk sotsiaaldemokraadid, väikseid erakondasid üldiselt ei valita. Võidab lihthäälte enamus
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt
Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub. 10. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi- Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel Kes ja millistest valimistest võivad osa võtta, kandideerida?- osa võivad võtta kõik kodanikud, kellel on hääleõigus (st kes on 18aastat vanad). Ei rakendata piiranguid, mis
kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on peamine teostamise viis referendub ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia-tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikond ehk rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õiguse delegeerinud saadikule. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kitsta valijate huve. Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Otsesedemokraatia täiuslikum vorm. Mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus.
naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused. Elitaardemokraatia mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda. Juhtivaks grupiks on väikesearvuline eliit, kuid arvestavad siiski enamuse huvidega. Valimiste funktsioonid: *täidavad võimu regulaarse ja seaduspärase vahetuse *vahendavad võimudele kodanike nõudmisi
Liikmeid 101. Riigikogu 1 tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid). Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament.
Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümine ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindus demokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning rahvasaadikute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine
Otsene ehk vahetu demokraatia- oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Seda nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses. Teostamise peamine viis on referendum ehk rahvahääletus. Esindus- ehk vahendatud demokraatia- kujunes koos libearismi levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste
1. Isel. Demokraatia vorme OTSENE ehk VAHETU demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalistuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud
Volikogu omavalitsuse esindusoran Eestis; valitakse valla/linna territooriumil elavate häälteõiguslike inimeste poolt Üldakt õigusakt, mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonas; üldakt on seadus ja määrus Üigustloov akt ehk normatiivakt kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus Üksikakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse teel Rahvahääletus ehk referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu
1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus- kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on
parlamenti sõltub seega valijate toetusest isikule. Suletud nimekiri uut pingerida ei moodustata, rahva tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Miinus: · Häältelugemise keerukus · Erakondade suur mõju valimistulemustele · Hajub saadiku isiklik vastutus Pluss: · Hääled ei lähe kaduma · Parteidel võrdsemad võimalused parlamenti pääsemiseks Eesti valimissüsteem. Proportsionaalne kõigil valimistel. Mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kandideerida võib erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina. Kvoot parlamenti või volikogusse pääsemiseks vajalik valijahäälte häälte piirnorm Häälte ülekandmise põhimõte: isikumandaat, ringkonnamandaat, kompensatsioonimandaat Valimiskünnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte %, mille erakond peab
valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otseselt parlamendiliikmetele, ministritele ja tippametnikele.(Ärilised grupid) Poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. II Teemad: 1.Demokraatia 1.1.Otsene ja esindusdemokraatia Otsene demokraatia ehk klassikaline demokraatia- peamiselt kasutatakse seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on selleks referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- Rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanik on oma otsuse delegeerinud saadikutele. Sealne põhiküsimus on, et kuidas säilitada häid suhteid valijate ja valitavate vahel
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks
saamise. 2) Valimised on regulaarsed – valimised toimuvad kindla aja tagant (KOV ja riigikogu nt iga 4 aasta tagant). Tagab rahvale meelepärasema riigi juhtimise, vajadusel võimu vahetuse. 6. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja põhjendage seda. 1p Majoritaarne ____ Proporstionaalne _X_ Põhjendus: Mini arust on proportsionaalne (edaspidi prop.) valimissüsteem õiglasem. Tänu sellele, et riigikokku pääsemiseks on vaja ületada kvood, on prop. süsteemis parlamendis rohkem parteisid ehk esindatud on rohkemad seisukohad (võimude lahusus). Tänu kvoodile ka väikeparteidel võimalus riigikokku pääseda. Lisanäitena tooksin siia, et riigid, kus rahvaheaolu % on suurim, kasutatakse proportsionaalset süsteemi (Soome, Taani, Norra). 7. Kas tugev kodanikuühiskond mõjutab Teie arvates kodanike valimisaktiivsust? Tehke sobiva
3)kompensatsioonimandaat arvutatase välja kindla valemi järgi Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valimiskünnis-vahend valimistel väikeste ja nõrkade parteide eemaldamiseks konkurentsist Peibutuspart- inimene, kes kandideerib valitu nimekirjas, aga valituks osutades loobub oma kohast. Poliitbroiler- noorpoliitik, kes on teinud ainult erakonnasisest karjääri. Hübriidne valimissüsteem- segu valimissüsteem majoritaalne ja proportsionaalne valimissüsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. Ukaas- seadus Tsensur-piirangud 4)Peamised valimissüsteemid: a)majoritaarne ehk enamusvalimis süsteem -Valituks saab see, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Otsus langetatakse enamasti lihthäälte enamuste põhjal. Selle süsteemi tugevuseks peetakse arusaadavuseks ja nõrkuseks kaduma läinud valijate hääli. Süsteemi iseloomustavad ülemandaadilised valimisringkonnad.
tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. (See tähendab et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid.) Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kanditaat kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse
LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid.....................................................................................................................
laiade rahvahulkade huve. võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades. Tagab poliitilise stabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud. Valimiste funktsioonid: 1. tagavad võimu regulaarse ja seaduspärase vaheldumise (korralised toimuvad teatud aja tagant, erakorralised nt siis kui parlament laiali saadetakse) 2. vahendavad võimudele kodanike nõudmisi 3. näitavad rahva usaldust 4. harivad Vabade e demokraatlike valimiste põhimõtted: 1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada.
vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud
Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea)
Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted....................................................
(põhimõte "võitja võtab või saab kõik") häältega sealjuures kehtib valimiskünnis rakendatakse avatud ja suletud nimekirju Korrata (13. november) 1. Poliitilised ideed, seehulgas parem- ja vasakpoolsus: 1.5. lk 22-23 + konspekt 2. Erakonnad: 2.4. lk 46-49 + konspekt 3. Valimised sealhulgas funktsioon, põhiprintsiip, mõisted, majoriteet ja proportsioon valimissüsteem: 2.3. lk 42-45 + konspekt sh paljundus. ?Eesti vabariigi kodanikuõigused ja -kohustused $13 Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. $30 Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. $36 Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. ?Eesti rahvastiku jagunemine kodakondsuse järgi (lk 84) [Võrdlev tabel] Eesti Vabariigi kodanikud 85% üle 1,1 miljoni.
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.
teede sulgemise maks, paadi maks) EV on parlamentaarne riik, mistõttu ka KOV tasandil rakendatakse parlamentarismi põhimõtteid. Kõrgeim seadusandlik võim kuulub valla/linnavolikogule. Kõrgem täidesaatev võim kuulub valla/linnavalitsusele, eesotsas vallavanema või linnapeaga. Volikogu-valib ametisse vallavanema/linnapea ja kinnitab ametisse valla- või linnavalitsuse. Samuti kinnitab valla- või linnaeelarve. Seega volikogu on ülimuslik KOV täitevvõimu suhtes! KOV volikogude valijaskond- täiel määral ei kehti kodakondsuse põhimõte, kuna 1)Aktiivset valimisõigust omavad lisaks vähemalt 18. aastased mittekodanikud e välismaalased, kes on püsivalt selle omavalitsuse territooriumil elanud vähemalt 5 aastat (see on oluline Kirde-Eesti seisukohalt) Passiivset valimisõigust(õigus kandideerida) omavad siiski ainult väh. 18 aastased EV kodanikud.
Kodanikelt ei saa poliitikas osalemist nõuda, sest neil on õigus väljendada oma rahulolematust mittehääletamisega. Samas on kodanike aktiivsus riigile vajalik. Demokraatia hakkab närbuma, kui rahva esindajaid ja kõrgeid riigiametnikke valib üha ahenev valijate ring. Valimissüsteeme on mitmeid, kuid laias laastus võib need jagada kahte suurde gruppi: enamusvalimised ja võrdelised valimised (mõlemal on oma eelised ja ideaalset varianti pole olemas). Raske on väita, et mõni valimissüsteem on teistest oluliselt parem või halvem, kuid samas on selge, et valimistulemus oleneb mõnikord üsna palju just valimisreeglitest. Valimissüsteem on sageli seotud kohalike poliitiliste olude ja traditsioonidega. Kõigis riikides püütakse üldiselt säilitada kord juba kehtestatud valimissüsteemi. Hääletamiseks kinnitatakse valijad mingi kindla valimisringkonna juurde, kus hääletanud registreeritakse vastavalt valijate
*mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema. OTSENE DEMOKRAATIA demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum. ESINDUSDEMOKRAATIA nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete (rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. OSALUSDEMOKRAATIA demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitka vastu ning aktiivne osalus selles. ELITAARDEMOKRAATIA demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Millised on valimiste funktsioonid/ülesanded
tekkele, sest valijad ei anna harilikult sellisele kandidaadile oma häält, kellel ei ole lootust valimisringkonnas võita. Majoritaarse valimissüsteemi ,,Võitja saab kõik" eeliseks on tema lihtsus ja kõigile arusaadavus, kuid puuduseks see, et ta ei tarvitse väljendada valijate enamuse tahet. Samuti või minna palju valijate hääli kaotsi, kui nad on hääletanud kandidaadi poolt, kes ei saanud enim hääli. Niisugune valimissüsteem kehtib näiteks USA-s, Suurbritannias, Kanadas, Mehhikos, Indias jt. riikides. (Majoritaarde variandi alaliigi moodustab veel absoluutse häälteenamuse süsteemi. Sel juhul annab võidu ringkonnas 50%+1hääl. Kui ükski kandidaatidest ei kogu esimeses voorus nõutud häälte hulka, siis korraldatakse teine valimisvoor, kus osalevad ainult esimeses voorus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati. Kuna see süsteem on tülikas ja
Demokraatlikud valimised peaksid olema: Otsesed – valimistulemuse määravad valijate hääled, mitte miski muu Salajased – igaüks hääletab eraldatud valimiskabiinis ning teistel pole õigust tea valikut teada Ühetaolised – iga kodaniku häälel on võrdne kaal Regulaarsed – valimised toimuvad kindla ajavahemiku järel, tavaliselt 4-6 aasta. Valimissüsteemid: Majoritaarne valimissüsteem – riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti ning igast ringkonnast valitakse üks kandidaat kes kogu enim hääli. Proportsionaalne valimissüsteem (ka Eestis) – samas proportsioonis, kui palju erakond hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Antud valimissüsteemis on kaks olulist momenti: 1. Valimiskünnis – paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel
ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest; Hariv funktsioon, kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end
· Tuginemine põhiseadusele · Võimude lahususe põhimõte · Kodanike õiguste ja vabaduste tagamine · Regulaarne vabade valimiste korraldamine 5. Demokraatia: otsene, esindus, massi, osalus, elitaar · Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik- Kreekale. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses, rahva kaasamine on seal lihtsam. Riigi tasandil on otsesese demokraatia teostamise viis rahvahääletus. · Esindus ehk vahendatud demokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale otseselt vaid valimistega. · Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. · Elitaardemokraatia- võimule saab vähemus ehk eliit, oskus arvestada rahva huvide ja olulisemad ellu viia. 6
annaabi.ee 
