Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia liigid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
demokr, demokraat, esindus, osalusdemokraatia, esindusdemokraatia, monarh, liberaalne, otsedemokraatia, valitsemisvorm, sotsiaaldemokraatia, liberalism, monarhia, korporatiivne, teostab, konkurents, rahvademokraatia, demokraatias, demokraatiaga, parlament, lühikirjeldus, lahusus, rule, liberaalid, töölisklass, muudes, kanaleid, lagerspetz, seostataksejärgi. 1. DEMOKRAATIA PÕHILIIGID 1.1. Otsene demokraatia Otsene demokraatia on demokraatia liik, kus rahvas osaleb vahetult otsustamisel. Selle vormideks on referendum ehk rahvahääletus ning rahva algatus, mille käigus saab rahvas osaleda tähtsate otsuste langetamises ning algatada ka näiteks põhiseaduse muudatusi ja muud (http://www.hot.ee). Selline demokraatia liik on iseloomulik väiksematele gruppidele ja kogukondadele (http://et.wikipedia.org). 1.2. Esindusdemokraatia Esindusdemokraatia on demokraatia liik, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu (http://www.hot.ee). Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada (http://et.wikipedia.org).
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia........................
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1
...................................................................2 1.DEMOKRAATIA........................................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia............................................................................. 7 3.DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL......9 3.1Liberaaldemokraatia............................................................................9 3.2 Sotsiaaldemokraatia..................
2. a) poliitilise süsteemi mõiste ja põhielemendid - Poliitsüsüsteemi oluliseim funktsioon on – koordineerida ja juhtida oma ühiskondlikke ressursse ja huvisid säilitamaks ühiskonna terviklikkust ja sotsiaalse süsteemi stabiilsust; -Poliitilise süsteemi olulisemad elemendid: poliitilise tegevuse osalised; poliitiline tegevus ise, selle vormide mitmekesisus; poliitika sotsiaalsed institutsioonid; poliitiline ideoloogia; poliitiline kultuur. b) liberaalne ideoloogia Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus. Liberalism kaitses eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Ka oli siis liberalism tihedalt seotud rahvuslusega. Poliitiline-õiguslik võrdsus ei välista majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul
Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi (föderatsioon, unitaarriik). RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. sultan, emiir. Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Parlamentaarne võimukorral- Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on pii- Monarh on ainuvalitseja, dus rajaneb parlamendi võimu valitsuskabineti juht ja ratud põhiseadusega ja kellele kuulub nii seadusandlik, ülmuslikkusel
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid.
vastavalt sellele nimekirja järjestusele Täidesaatev võim - täidesaatev riigivõimuharu Nt EV valitsus Täidesaatva võimu asutus - Valitsus Tööstusühiskond - ühiskond, mida iseloomustab tööstustootmise juhtiv osa majanduses ja tööhõives Nt USA 20. sajandi algul Võimude lahusus (horisontaalne, vertikaalne, personaalne) - Õigusriik - riik, mille võimukorraldus ja tegevus on allutatud õigusele Absoluutne monarhia- valitsemisvorm, mille korral ainuvõim kuulub monarhile. Nt Saudi Araabia Agraarühiskond- põllumajandusühiskond, põlluharimine, karjakasvatus, valdavalt maaelanikkond. Nt Demograafia- rahvastikuteadus diktatuur- isiku v institutsiooni ebademokraatlik valitsemisvorm, ajutise iseloomuga. Nt venemaa Totalitaarne diktatuur- isiku v institutsiooni hirmuvalitsus, ühe ideoloogia keskne, võib olla päritav. Nt põhja-korea Eliit- paremik, valituim osa. Nt Elitaarne- tippklassi kuuluv. Nt
Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta) Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on peamine teostamise vii
maapõu, õhuruum, territoriaalvesi. Elanikkond kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. Suveräänne (iseseisev)riigivõim riigiorganite süsteem (k.a. sõjavägi ja päästeteenistus.) Spetsiifilised jooned: riigivõimu otsus on kohustuslik; ainuõigus välja anda seadusi; õigus kasutada sunnivahendeid; koguda makse. Tekkimine: varanduslik ebavõrdsus; tööjaotuse kujunemine; kirjaõiguse olemasolu. Riigivalitsemise vormid: Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir.Konstitutsiooniline monarhia Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt Suurbritannia ja Tai. Absoluutne monarhia monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia, Vatikan. Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule
Demokraatia väljendab kaht väärtust: vabadus ja võrdsus. Vabadus kui inimeste võimalus poliitilises otsustamises oma sõna sekka öelda ja võrdsus kui sellise vabaduse kõigile andmine. 7. Mis eristab Rousseau' järgi üldist tahet kõigi tahtest? Kõigi tahe kõigi üksikute konkreetsete tahete tulemus. Üldine tahe poliitika, mis on võrdselt kõigi liikmete huvides. 8. Millised on Rousseau' käsitluse probleemid? 9. Mis on esindusdemokraatia? Mis on osalusdemokraatia? Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. 10. Mida väidab Mill demokraatia kohta? Mill pooldab esindusdemokraatiat. Milli arvates on valitsuse otstarve ,,parandada" kodanikke ja korraldada nende avalikke asju. Valitsust tuleb hinnata mõju järgi üksikisikule, et kas nad
autoritaarne valitseja või valitsev kildkond. ERINEVAD LÄHENEMISED DEMOKRAATIALE 1. Elitistlik lähenemine demokraatiale.: 1.Poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevaid tegevuspakette ühiselu arendamiseks 2.Tavainimesel pole piisavalt oskusi poliitiliste otsuste tegemiseks ning seetõttu on vaja tööjaotust, kus võimuküsimusi otsustaguspetsialistid: olgu siis poliitikud või haldurid 2. Liberaalne lähenemine: 1.Eelistatakse esindusdemokraatlikkevorme. 2.Kodanikku nähakse ratsionaalse toimijana, kelle poliitiline roll avaldub üksnes siis, kui midagi olulist on kaalul. 3.Rõhk üksikindiviidil. 4.Kodanikuõigusi ja –vabadusi ning õigusriiklust tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust. Vabariiklik lähenemine: Osaluskesknedemokraatiafilosoofia: 2.Patriotismning osalus ühiskonna asjus teeb kodaniku õilsaks, vooruslikuks(virtu). Oluline koht väärtustel. 3
Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted....................................................
RIIGIVALITSEMISE VORMID - Vabariik, Monarhia Vabariik: Mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale Vabariik (Parlamentaarne): Parlamendi võimu ülimuslikkus. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik. Vabariik (Presidentaalne): Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja otse rahva poolt valitud. Parlament ei moodusta valitsust ja nende ees ei pea aru andma. Monarhia: Riigipea on päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, sultan, emiir, vürst vms). Monarhia (Konstitutsiooniline): Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus. Monarhia (Absoluutne): Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik täidesaatev kui ka kohtuvõim. RIIGIKORRALDUSE VORMID - Unitaarriik, Föderatsioon, Konföderatsioon Unitaarriik: Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus.
1992.a põhiseadus (rahvahääletus) · 18, riigikogu 101 liiget, president (5a), varasemate probleemide likvideerimine Demokraatia riigikord, kus kõrgemaks otsustus organiks on rahvas. Demokraatia vormid: · esindus- inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutamata ning otsuseid langetamata . · otse- rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendi valimiste ajal. · Osalusdemokraatia - demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Tänapäevase demokraatia tunnused 1. Kehtib võimude lahususe põhimõte 2. Rahva iseseisvus 3. Mitme partei süsteem 4. Riigivõim kuulub rahvale 5. Mitu ideoloogiat 6. Vaba ajakirjandus 7. Juhikultus puudub 8. Võim on rahvale lähedal 9. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu 10. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Üleminek demokraatiale (siirdeperiood)
linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümine ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindus demokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning rahvasaadikute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Demokraatlik poliitiline kultuur nõuab, et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse.
alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski valis rahvas ka Roomas enamiku magistraate (ametnikud): konsulid, tribuunid kvestorid jne. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli senat magistraatidest koosnev riiginõukogu, kus oli 300-900 liiget. DEMOKRAATIA VORMID JA ARENG OTSENE JA ESINDUSDEMOKRAATIA Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks riikluseelsel perioodil oli hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad, relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soomeugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. ~1~ Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaja otsese
1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond-
"madisonlikku" vaadet (James Madisoni (1751-1804) järgi, keda tuntakse ka Ühendriikide konstitutsiooni esiisana), mis ütleb, et demokraatia nõuab vähemuste kaitset. Teine vaidlus puudutab "esindusdemokraatia" ja "otsese demokraatia" mudelit. Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu. Ideaalsel juhul asetatakse iga suurem küsimus kogu valijaskonna ette rahvahääletuse korras. Esindusdemokraatia seevastu on meile tuttavam süsteem, kus kodanikud hääletavad selle üle, kes esindab neid valitsuse tasandil. Esimene süsteem tundub olevat puhta demokraatia vaimule lähemal, ent ometi on see kaasaegses maailmas peaaegu tundmatu. Moodsad demokraatiad peavad kinni esindusmudelist, kus valimisi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, kes moodustab valitsuse, mitte selleks, et otsustada konkreetsete päevaküsimuste üle. Aga kui
sotsiaalsed õigused. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsustmaksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga, st ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ta inimestele nende loomupärastele eeldustele ja rahakoti paksusele vaatamata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Demokraatia-Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Polüarhia-Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana reziimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 1 Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Liberalismi põhiideed: 10 · individualism · paralmentarism · võimaluste võrdsus · reformism · kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest
Nagu Kreeka poliitikagi, toetus ka Rooma vabariigiaegne poliitika mitte mõnele ülimale tarkuseallikale, vaid ühiskonnas toimuvate huvide ja seisukohtade sõltumatule konkurentsile. Nii toimus see Rooma vabariigi sattumiseni sügavasse kriisi II-I sajandil eKr. Väljapääs leiti keisririigis, aga sellel oli demokraatiaga antiikaegses tähenduses juba vähe ühist. 4 1.2. Demokraatia vormid ja areng. Otsene ja esindusdemokraatia Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome-ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetshe). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaegse otsese
60% on demokraatlikud. 2. Demokraatia definitsioon? Poliitiline süsteem, mille liikmed on poliitiliselt võrdsed, kollektiivselt suveräänsed ja omavad võimeid, ressursse ning institutsioone, et ise ennast juhtida. Võimu teostamisse on kaasatud rahvas- demos, kratein. 3. Termini "demokraatia" päritolu, mida see termin tähendab Vana-Kreeka keeles? Vana Kreeka ajaloolane Herodotos kasutas terminit 5.sajandil e.m.a- demos ehk rahvas, kratein ehk valitsema. 4. Milliseid on esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia erinevused ja sarnasused? Osalusdemokraatia- rahvast kaastakse otseselt otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Esindusdemokraatia- tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu. Sarnasused: mõlema variandi puhul on rahvas kaasatud otsustusprotsessi Erinevused: osalusdem. puhul on rahval võimalik ise hääletada (referendumid, riigikogu valimised jms
Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Ühiskondliku rikkuse jagamine kõigile Kommunism: Plaanimajandus Klassivõitlus Proletariaadi diktuur Ajalooliste formatsioonide lõpp Kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia reformid Riigi keskne osa ühiskonnaelus Kollektivism, korporatiivsus Keynesism, nõudluse juhtimine Segamajandus, üldine tööhõive Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik Traditsooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus Madal keskkonnateadvus Internatsionalism Alus heaoluriigile
- *VABARIIK: mittepärilik võimukorraldus. 1)Parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika) 2)Presidentaalne riigipea on valitsuskabineti juht ja kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (USA, Indoneesia) *MONARHIA: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser. 1)Konstitutsiooniline monarhi võim on piiratud põhiseadusega, esindusfunktsioon. Riigi toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. (Suurbritannia, Tai) 2)Absoluutne monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. (Katar, Vatikan, Saudi Araabia) 5. Riigikorralduse vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid) - *Unitaarriik üksainus kõrgema võimu keskus
n kaasav kodakondsus: kõigi püsielanike võimalus kasutada kõiki demokraatlikke õigusi ja saada õiguste kasutamiseks koolitust ja julgustust. Demokraatia liike ® Otsene e. vahetu demokraatia - Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia: võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu ® Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia - Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks ® Tööstusdemokraatia - Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni ® Osalusdemokraatia - Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne
1.1) parlamentaarne- rajaneb võimu ülimlikkusel. Riigipeal vaid
esindusfunktsioon. Valitsus on ametisse nimetanud parlament ja ta on
parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti
1.2) presidentaalne- riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti
kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt
ning ei ole parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Ameerika Ühendriigid,
Indoneesia
2) monarhia: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser,
sultan, emiir
2.1) konstitutsioonline- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal
on esindusfunktsioon. Riigi isepäevast toimimist juhib valitsus ja
seadusloomega tegeleb parlament. Nt suurbritannia, Tai
2.2) absoluutne- monarh on ainuvalitseja kellele kuulub nii seadusandlik
täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt Saudi
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine
Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus. 51. Tutvusta sotsialismiideoloogia tunnuseid ja voole. Protest olemasoleva vaesuse vastu Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Klassikaline sotsiaaldemokraatia Riigi keskne osa ühiskonnaelus, kollektivism, korporatiivsus, Keynesism, nõudluse juhtimine, segamajandus, üldine tööhõive, tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik, traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus, madal keskkonnateadvus (tööstus), internatsionalism. Uus sotsiaaldemokraatia/ kolmas tee - Uus demokraatlik riik, pluralism, aktiivne kodanikeühiskond ja tunne, demokraatlik perekond (lähisuhted), uus segamajandus,
vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised. Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantsleri. Eestis on president ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Presidentalismi ehk presidentaalse valimiskorralduse mudeliks on võetud USA oma Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole
annaabi.ee 
