Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia levik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vabadused, ajakirjandus, demos, kratos, rahvavõim, kodanikuvabadused, riigikord, kreekast, kleisthenes, kesksel, väejuhid, ateena, päevaraha, rooma, vanematekogu, senat, arutas, kontrollis, demokratiseerumise, 1826, keskpaik, nsvl, lagunemine, hääleõigus, konkurents, kodanikuõigused, lahusus, tasakaalustatus, sõltumatus, kodanikuühiskondinimeste toimetulekuvõimalusi*riik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud... umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaal- sfääri vajadusteks *riik tasakaalustab majanduslikku tõhusust ja sotsiaalset õigust*riik pakub ühishüvesid ja sellega kaudselt tõstab turumajanduse efektiivsust Demokraatia *poliitiline kord ,kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikut. kaudu *pärit antiik-Kreekast*2-1saj eKr demokraatia kriis *taaselustus 18.saj valgustusega Tunnused:*vabad valimised* kodanikuvabadused ja õigused *kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustus*kohtusüsteemi sõltumatus*kodanikuühiskond*vaba ajakirjandus*arvamuste paljusus*vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Tingimused: *põhiseadus ja valitsemisinstitusioonid*kirjaoskus *ajakirjanduse lai levik*kodanikuühiskonna kujunemine*avatud ühiskond*sallivus ja koostöö*konpromissivalmidus Lained:*1826.-1922.a(itaalia)*1945.-1956.a(Ungari),*1970ndate
Mis on demokraatia ja mis on tema 3 põhinõuet? Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. 14.Nimeta demokraatia põhilised tunnused! Kodanikuvabaduste tunnustamine õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks vähemuste õigustega arvestamine tsiviilkontroll relvajõudude üle 15.Mida eeldab demokraatia põhilised tunnuste ellurakendamine? Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsusinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi peavad pooldama nii poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas. 16
............. 10 3.EESTI VABARIIK....................................................................................................14 KOKKUVÕTE.............................................................................................................15 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Tutvustada demokraatia erinevaid vorme, tunnuseid, põhimõtteid ja tingimusi. Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Tema mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Käesolevas töös saamegi aimu demokraatia kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Samuti käsitlen Eesti Vabariigi poliitikat. Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas.
Demokraatlikud väärtused levivad tänapäeval küll üha laiemalt, kuid ajalugu jälgides võib öelda, et demokraatlikke riike on olnud vähe ja need on püsinud lühikest aega . Järelikult on demokraatia õppimiseks ja arendamiseks veel küllaga võimalusi. 2 1. DEMOKRAATIA Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Järgnevalt vaatlemegi demokraatia varasemaid vorme. 1.1. Antiikaja demokraatia Ateena linna ümber koondunud riiki valitsesid nagu teisigi tolle aja linnriike kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kõrge valistustegelane). Väiketalunikud jt
Demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid: · kodanikuvabaduste tunnustamine, · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, · kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus, · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, · vähemuste õigustega arvestamine, · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Alles siis, kui kõik (poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas) tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning segi vastased käituvad samamoodi, on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud. Polüarhia pluralistlik valitsemine
vastupidi). · Siirdeühiskonna probleemid: - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid. - nn sokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust. - reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid). 3.4. Demokraatia tunnusjooned: · Demokraatia (kr k demos rahvas, kratos võim) pärineb Antiik-Kreekast ning on ligikaudu 2500 aastat vana. Kreeka linnriikides kasutati valdavalt osalusdemokraatiat, kus polise kodanikkond osales läbi rahvakoosolekute vahetult riigiasjade otsustamisel. · 18.saj valgustusfilosoofia taaselustas domokraatia idee, ent antiikajale omase osalusdemokraatia (e otsedemokraatia) asemel pakuti välja esindusdemokraatia
teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia"
Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid. • Kodanikuvabaduste tunnustamine • Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees • Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus • Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks • Vähemuste õigustega arvestamine • Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi peavad pooldama nii poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas. Alles siis, kui kõik 13
(lk 16) Heaoluriigi tulevik Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas. Vaata – RIIGI KULUTUSED HEAOLULE teenused / väljamaksed (toetused eelarvest, kindlustusväljamaksed) lk 14 1.2. DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia- rahvavõim Sai alguse 1826 ( siis algas esimene demokraatia laine, mis kestis kuni 1922) Kolmandasse demokraatia lainesse jääv kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, tekkis juurde palju demokraatia riike. Demokraatia levik on olnud 20.sajandi ülemaailmne suundumus. Lähiaastakümnetel on põhitrendiks aga selle kindlustumine, mitte enam levimine. Siirdeühiskond Periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete kogumine ja töötlemin
o Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. o Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 4 o Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. o Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. o Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). o Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim Demokraatia tugisambad on: o rahva suveräänsus; o valitsemine valitsetavate nõusolekul; o enamuse võim; o vähemuse õigused; o põhiliste inimõiguste tagamine; o vabad ja ausad valimised; o võrdsus seaduste ees; o korrakohane õigusemõistmine; o põhiseadusega piiratud riigivõim;
Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire kommunismijärgne siire.
2 Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond (ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mille moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised) ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia tugisambad: Rahva suveräänsus Valitsemine valitsetavate nõusolekul
tunnustatusest, võimude seaduslikkusest ja aruandekohustuslikkusest. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid. · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi peavad pooldama nii poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas. Alles siis, kui kõik tunnustavad
Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18
Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. o Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism MITMEKESISUS, PALJUSUS, MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS. Nüüdiaegse deomkraatia oluliseks tunnuseks on poliitiliste organisatsioonide, erakondade, huvigruppide suur arv
välisriikide poolt riigisisestesse küsimustesse sekkumisel kui on tegemist jämeda ja süstemaatilise inimõiguste rikkumisega. (Probleemid nt lääs vs ida traditsioonid, tavad, kombed, eriti naisi puudutavad küsimused). Põhiseadus Põhiseadus on riigi põhiline riigiõiguse allikas. Tegemist on reeglite kogumiga, mis puudutab riigi ülesehitust ja riigi põhiprintsiipe, juhtimist (põhiseaduslikud organid, nende pädevus ja suhted) ning riigi ja inimese vahelisi suhteid (põhiõigused, vabadused, kohustused). Riigi tegevuse ulatus Üks viis riigi iseloomustamiseks on defineerida riigi tegevuse ulatus. Peamine küsimus on see, kui suur peaks olema riigi osa ühiskonnas. Enamus teadlasi nõustub, et see peaks mahtuma mõiste “res publica” (things for the people, asjad inimeste jaoks) alla. Seda viimast on aga üsna raske defineerida, kuna ei ole teada mis “asju” ja mis ulatuses peaks riik pakkuma. Levinud on 3 peamist vaadet riigi osale ühiskonnas: 1
· karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. 4. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused (lk.17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5
Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid? Jah Ei Kas rahvas saab kontrollida võimude tegevust? Jah Ei Kas seadus kaitseb kõikide inimeste õigusi ja vabadusi? Jah Ei Kas inimesed saavad omaalgatuslikult luua ühinguid? Jah Ei Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused? Põhiseadusest ja sellega kooskõlas olevatest seadustest Diktaatori tahtest Avatud ühiskonda nimetatakse iseloomu tõttu ka kodanikuühiskonnaks. Kodanikuühiskonna mõiste tuli maailmas käibele alles viimastel aastakümnetel. Kodanikuühiskond moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest ja see on niisiis sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende
Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas rahvas saab kontrollida võimude tegevust? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas seadus kaitseb kõikide inimeste õigusi ja vabadusi? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas inimesed saavad omaalgatuslikult luua ühinguid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused? Demokraatia: Põhiseadusest ja sellega kooskõlas olevatest seadustest Diktatuur: Diktaatori tahtest Avatud ühiskonda nimetatakse iseloomu tõttu ka kodanikuühiskonnaks. Kodanikuühiskonna mõiste tuli maailmas käibele alles viimastel aastakümnetel. Kodanikuühiskond moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest ja see on niisiis sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja
alla või uue riigi tekkimisel. Kodakondsuse taotlemine teise riiki elamaasumisel pole kohustuslik, samuti võivad Eestis elavad välismaalased elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ladina k supremus `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma
Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk
t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest. Poliitikat saab tänu kodanikuorganisatsioonide mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste. Avavad poliitilisi võimalusi ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele. Kodanikuühiskond arendab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime (kogemused aitavad kaasa hilisemale poliitilisele karjäärile) kodanikuühiskond levitab informatsiooni (vaba ajakirjandus, teabepoliitika) riik, mis kaitseb seadustega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse. Majandussfäär. 4 Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid. Seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: mida (ja kui palju) toota?, kuidas toota?, kellele toota?. Viisi järgi, kuidas ühiskond nendele küsimustele vastab, võib eristada tava-, käsu-, turu- ja
korraldada iseseisvuse proklameerimise auks sõjaväeparaad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja tugevamalt rõhutada. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. Vabariigi piires elavatele rahvusliste vähemusele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streigivabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peava Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus peab välja töötama. Ajutisele valitsusele tehakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanike julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tuleb otsekohe vabastada.
varasema suures osas hävitanud. Samas on selge, et savitahvlid lineaarkirjatekstidega kujutasid endast arvedokumente, mis näitab losse bürokraatlike majapidamiskeskustena. Nende valitsuskorraldusest või valitsejatest ei tea me midagi. Kuid pole kahtlust et keetalased suhtlesid idamaadega, kust hangiti luksusesemeid, aga tõenäoliselt ka metalli. Kreetal arvestatavad metallileiukohad puudusid, vaske võis saada Kreekast ja Egeuse saartelt, kuid pronksi jaoks tarvilikku tina tuli hankida tõenäoliselt Aasiast ja kulda Egiptusest. U. 1700. a. hävisid varased lossid maavärina tagajärjel ja nende kohale püstitati nn Uued lossid, mille varemed nähtavad tänapäevalgi. Knossosele, Phaistosele ja Malliale lisandusid nüüd veel Kato Zakro idarannikul, Galatas Kesk-Kreetal ja tõenäoliselt ka Chania saare lääneosas. Suurtele lossikeskustele ja neid ümbritsenud linnadele lisaks oli
Ea tõusis, uinutas Apsu ja tappis ta. Tiamati saatis Kingu jt merekoletised. Seda tegi Ea poeg Marduk. Kui oli saavutatud võit, hakati maad looma. Kingu verest tegi Ea inimkonna. Seda legendi kasutati kuningavõimu kinnitamise rituaalis. Üleilmne üleujutuslegend võis tekkida Mesopotaamias, kuna seal oligi konkreetne üleujutamisähvardus/oht. Järgnes veeuputusejärgne ajastu ehk Kuningaajastu. Esimene kuningas oli Kis. Sumeri eepiliste poeemide kesksel kohal domineerisid Enmekar, Lugalbanda ja Bilgames. Enmerkari lugu rääkis sõjaretkest (Trooja sõjale sarnane). Bilgames loodud mitmeid poeeme, nt Akaga võitlus, Seedrimetsa valvur, kus metsa valvas koletis, keda ta oma sõbra Enkiduga ära tappis. Need poeemid loodi 3 a.t lõpuks sumeri keeles. 2.a.t mugandati need akkadi keelde ja hiljem loodi suur Gilgamesi eepos, 12 savitahvlit. Sin- lebke-unninnni oli mingi müstiline autor. Hetiidid
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele demokraatliku valiku vormiks! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Kohtute liikmed määrati demoste poolt, igal aastal valiti u 6000 kodanikku, kelle hulgast valiti seejärel liisuga teatud kohtutesse ja teatud juhtumite üle otsustama. Kohtus osalemiseks pidi
viiesajanõukogu ja vandekohtute. Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele eriti demokraatlik vorm! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Viisajanõukogu. Igast suguharust kuulus sellesse liisu teel 50 liiget, ühe suguharu esindajad ajasid linna asju kümnendiku aastasest ametiajast. Need 50 moodustasid prütaneia, mida juhtis üks
ring isikuid: kodanikeks ei loetud orjasid, naisi, välismaalasi, samuti mehi, kes ei olnud võimelised relva kandma ning mehi, kes olid alla kolmekümne aasta vanad. Antiik-Kreekas oli V saj. e.m.a. kodanike üldkoosolek kõrgeim otsustaja kõigis olulistes välis- ja sisepoliitilistes küsimustes, kusjuures otsustused tehti hääletamise teel (nt Sokratese juhtum). Platoni ning Aristotelese aegadel olid kogetud juba nii demokraatia (demos - kodanike kogu, rahvas; kratos - kellegi üle valitsema, võim) kui rahva võim, kuid ka aristokraatia kui päriliku seisuse võim ning monarhia kui päritav isikuvõim. P.1. PLATONI KONTSEPTSIOON RIIGIST Riik Platoni käsitluses: riik ja inimene on tekke seisukohalt põhimõtteliselt üheealised. Inimese kõrgeima ja lõpliku olemise vormiks on riik, sest ülimuslik on täiuslik ehk vooruslik ühiskond, mitte vooruse poole püüdlev indiviid. Indiviid püüdleb olemuslikult riigi poole ja "lahustub" ühiskondlikus
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
Puudus parlament, ministrid olid allutatud keisrile. Kohalikud kõrgemad ülemused ja ametnikud allusid ministeeriumitele või keisrile. Otsustamisõigus ja tegemisvabadus oli piiratud, nad pidid täitma tähtajalisi käske saadetud Peterburgist. Kogu Venemaal ei tuntud kodanikeõigust, sõnavabadus puudus. Eesmärkides võib pidada: omavalitsemise kaotamist Venemaal, kodanikeõiguste kehtestamine, parlamendi loomine, erakondlik vabadus, võrdsed õigused ja vabadused teiste rahvustega. Jaanuaristreik Tallinnas: Sooviti omavalitsuse taganemist ning sotsiaaldemokraatia kinnitumist. 12. jaanuaril tekkis esimene mässupuhang Tallinnas. Vaguni tehase töömehed lasid auruvälja, tõmmates kõiki teisi töölisi teistest vabrikutest ning õhtuks oli streikimas 12 000 töölist (raudtee, posti, telegraaf, äriteenijad, riigiametnikud jne). Õhtul streikijad kogunesid kalamaja piirkonda, vabrikusse. Tallinna
annaabi.ee 
