Riik hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. Eriti arenes igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka uued tööharud masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Prantsusmaal oli palju kalureid ja kõigis Euroopa riikides tunti Prantsusmaa sardiine oliiviõlis. 6. Prantsusmaal tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust. 7. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Töövihikust ülesanne 2 Suurbritannia Riigikord Põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas. Seadusi võttis vastu parlament. Majandus Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Tööpuudus. Võlg USA-le. Majanduskriis puudutas neid vähem kui teisi riike. Tööstus ja kaubandusmaa. Parteid ja poliitiline elu Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. Prantsusmaa Riigikord Demokraatlik Vabariik.
Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine.
diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal
pangandus, pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed, elanikkonna ostujõud langes järsult, tootmine vähenes veelgi, kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele, kriis jõuab euroopasse 4. põhjused: ületootmine (toodeti rohkem ,kui suudeti osta), vale majandamine (riigi toetusel palju laene), valitsuse vead kriisi ajal (kõrged tollimaksud 5. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus, inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, elatustaseme langus, kaupade nõudluse vähenemine, tootmise langus, tööpuuduse uus kasv, inimesed kaotasid lootuse, inimesed mõtlesid et ei saa ise oma elu koraldamisega hakkama ja vajavad valitsuse abi 6. Inimesed uskusid et vajavad riigi etteotsa kindla käega juhti (diktatuuride tekke oht) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok
Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses.
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur?
ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte lisandub kontroll ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes inimeste pidev hirmu all hoidmine, inimõiguste rikkumine ja selle saavutamiseks küüditamine või surmalaagritesse saatmine. Millised on diktatuurile iseloomulikud jooned? 1. Juhikultus üks partei, üks ideoloogia 2. Piirati õigusi ja vabadusi 3. Juhid Hitler, Stalin ja Mussolini 4. Sala- ja julgeolekuteenistused ( GPUàNKVD , Saksamaal Gestapo) 5. Sõjaks valmistumine 6. Vaenlastega hirmutamine; küüditamine;hukkamine 7. Propaganda 8. Riik helge tuleviku tagaja Millised riigid on autoritaarsed, millised totalitaarsed? Autoritaalsed riigid: Hispaania, Portugal, Balti riigid, Poola Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi jne. Totaritaalsed riigid: Saksamaa, NSV Liit Fasistlik Itaalia Milliseid probleeme tõi Itaaliale I Maailmasõda?
Kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamine, surmalaagrid) Taotleb, et ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Fasistlik dikt Itaalias? 2.Valitsussüsteem ei toiminud hästi. Totalitaarne süst Nõukogude liidus?Ümberkorraldused Natsilik dikt Saksas? Võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, halb majanduslik olukord Miks SB ja PR säilis demok? SB-kaua olnud PR-rahvarinne; nad olid piisavalt kaua olnud, sp et nad olid I ms pmts võitjad, ei olnud vaja dikt Riikide polit areng- Saksa- sisep inimeste suhtes halb, hirmuvalitsus, tsensuur, riik ehitas ennast kiiresti üles-kiirteed.... Majand Tööstusriik ja Laenati suurettevõtetelt raha, Industrialiseerumine- see us plaanimajandus kiirteede võrgustikud- pidi Venemaa lühikese ajaga
Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim
6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei o Nõukogude Liidus kommunistlik partei · Rahva allutamiseks oma tahtele hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega. o Kui tegelikku ohtu polnud, mõeldi see välja o Välisvaenlasteks teised riigid
kehtestati sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud. Kriis jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Põhjused: 1) Ületootmine 2) Vale majandamine- palju laene, ei suudetud tagasi maksta, laostas panganduse ja kogu rahanduse. 3) Valitsuse vead kriisi ajal- loobumine vabakaubandusest, kõrged tollimaksud, sellega loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest, tegelikult muudeti kriis ülemaailmseks. Tagajärjed: suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus. Kõige rängem USAs. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotati kodud ja varandus, millele järgnes vaesumine. Vähenes kaupade nõudlus, mis põhjustas veel tööpuuduse kasvu. Inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldamisega hakkama, vajavad riigi ja valitsuse abi. Riik hakkas sekkuma majanduse korraldamisse. Arvati, et probleemid laheneks, kui riigi etteotsa valitaks tugev juht, kes kindla käega probleemid lahendaks ja tööd annaks. Demokraatia levik
(riigi demokraatliku riigikorra likvideerimine) ·1925a. Üheparteisüsteem ·Duce piiramatu võim. ·Salapolitsei koondlaagrid. ·Puudus ulatuslik terror. ·Mussolini head suhted katoliku kirikuga. ·Majanduselu riigikontrolli alla. ·Intensiivne riikide propaganda. ·Majandus langus, majanduslikud raskused. 7. Natsionalistlik sotsialistlik Saksamaa, nende tegevus ·Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler ·Peale võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässud maha ja Hitler määrati vangi kirjutas teose ``Mein Kampf``(ebaõnnestunud riigipöördekatse, 1923a.) ·Olukord pöörati oma kasuks majanduskriisi ajal, kui kommunistid üritasid võimu haarata. ·Natsionalistide partei muutus ülipopulaarseks. ·1932 a. said nad Riigipäeva suurimaks saadikuterühmaks. ·esialgne demokraatlikkuse piirides valitsemine asendis peagi ainuvalitsusega(üheparteisüsteem).
5. Suurendas riigivõlga · Väilspoliitiliselt ajasid ühendriigid isolatsioonipoliitikat PRANTSUSMAA · Arenes võimsaks tööstusriigiks · Sõjajärgne majanduslik areng oluliselt kiire teistest suurriikidest · Politiiliselt ebastabiilne · Rahvas pettunud valitsevas demokraatias · Riiki tabas majanduskriis: 1. Tööpuuduse suurenemine 2. Äärmusliikumiste tugevnemine · Äärmusliikumiste võimule pääsemise vastu sõlmisid sotsid ja kommunistid koostööleppe, moodustati Rahvarinne 1936 · Rahvarinne suutis stabiliseerida riigi poliitilist olukorda · Välispotiiliselt muutus riik aktiivseks Kesk- ja Ida-Euroopas INGLISMAA · Inglismaa osa maailmamajanduses kahanes (riik ei saavutanud juhtivat kohta maailmas) · Traditsiooniline söetööstus asendus naftaga · Suurim probleem tööstuses: 1. Mahajäävus tehnoloogias 2. Aeglane uute tööstusharude teke
Lubas taastata riigis korra ja muuta riik sama võimsaks kui oli Rooma impeerium. Tema õpetuses tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. 1922.a. määrati ta peaministriks. Likvideeris demokraatliku riigikorralduse. Kehtestati üheparteisüsteem. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Mussoliini ei suutnud Itaaliat hädast välja aidata. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (natsid) Hitler üritas Münchenis võimu haarata, natside mässukatse suruti kiirelt maha ja Hitler sattus vangi. Kirjutas raamatu. Aarjia rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks. Hitler jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Natsid ei suutnud esijalgu suuremat toetust koguda. Uus võimalus ülemaailmse majanduskriisi ajal. Hitleri löögirühm kandis pruuni mundrit. 1930.a. suurendasid nad oma saadikute hulka, 1932.a
Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a. algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919 moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern. Kommunistide eesmärk oli haarata võim ning vajadusel kasutada vägivalda. Komitern rahastas kommunistlike riigipöörete ettevalmistusi mitmes Euroopa riigis. Saksa kommunistid spartakistid, Itaalia kommunistid fasistid, kes tulid võimule 1922. Uue majandusliku tõusu aastad Äärmusliikumiste mõju nõrgenes 20date majandusliku tõusuga kogu maailmas. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati tähtaegu. Eriti kiire majanduskasv oli sel ajal Ameerikas. Sealne kasv tugines enamjaolt soodsatele laenuvõimalustele. Majandust toetasid riikidevahelised laenusuhted. Rahvusvahelised suhted 1920 Euroopas
rohkem. USA andis laene Saksamaale oma reparatsioonide tagasi maksmiseks, samuti pikendas ta nende tagastamistähtaegu. Prosperty - õitseaeg kuni 20 aastate sügiseni. Ameerika jaoks tundus nagu poleks ükski ettevõtmine võimatu ja nii otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele (kuiv seadus - alkoholi müümise, tarbimise ja kasutamise keeld). Selle tagajärjel tekkis maffia, kes hakkas alkoholi ise salaja valmistama ja levitama. Kuid kuna majanduse kasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele, riikide vahel olid keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks, st et iga riikidevaheline ebakõla võis tuua kaasa kriisi. Majandukasv tugines ka tegelikult rohkem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. 5. Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933): miks ja kus see alguse sai? mida see endaga kaasa tõi? Roosevelti new deal Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses, sest seal toimus ületootmine (hinnad
kaotajate huve. Rahvas soovis võimule isikut, kes ebaõigluse likvideeriks. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, mis vihastas rahvast. d) Diktatuuri pooldajad lubasid rahvale kõikvõimalikke hüvesid. Venemaal ja Itaalias oli diktatuur kehtestatud juba varem. ( Venemaal 1917 ja Itaalias 1922 ) Põhjuseks oli Maailma sõjast tingitud suured majandusraskused ja äärmuslaste ( Venemaal kommunistid ja Itaalias fasistid ) lubadused . 2. Totalitaarsete, autoritaarsete ja demokraatlike riikide võrdlus. Totalitaarne diktatuur Autoritaarne diktatuur Demokraatia Võim on ühe isiku või väikese rühma käes, reegline kujuneb Võim kuulub rahvale, isikukultus e. juhikultus. mistõttu isikukultus ei saa tekkida. Seadusi muudetakse vastavalt juhi soovidele
tarbida. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks => inimesed ei suutnud laene tagasi maksta => panganduse ja kogu rahanduse laostumine. · Valitsuse vead kriisi ajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest, kehtestati kõrged tollimaksud - loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest => kriis muudeti ülemaailmseks ja pikendati seda Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed: · Suur tööpuudus, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest => nälg ja rahulolematus. · Keskklass vaesus · Kõige rängemalt lõi kriis välja Ameerika Ühendriikides => helded tarbimislaenud · Majandus varises kokku => inimesed kaotasid kodud ja kogu varanduse · Tööd oli raske leida => vaesumine · Elatustaseme langus => kaupade vähene nõudlus => tootmise langus => tööpuudus · Paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passiivseks Valitsuse esialgsed tegutsemised: · Riik sekkus senisest enam majandusse
isegi laenu sakslastele. Saksa majandusele mõjus see elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus tõusis ülesmäge kogu Euroopas. Majandustõus USA-s- Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suurematele tootlikkusele. Osteti kokku aktsiaid, mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu kõrgemaks tegelikust väärtusest. Kuid majanduskasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladel. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis seetõttu kaasa tuua kriisi. 1925 Locarno tagajärjed- Locarno konverentsil osales Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Selle konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu
Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. Rikastumise lootuses osteti kokku väärtpabereid ehk aktsiaid, mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu tegelikust väärtusest kõrgemaks. Üha suureneva tarbimise tõttu püsis majandus mõnda aega tõusuteel. Kuid majanduse areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele. Paljuski toetasid majandust riikidevahelised keerulised laenusuhted, mis muutusid riigid üksteisest sõltuvaks. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis seetõttu kaasa tuua kriisi. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. Siin valitses juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, kuid pärast
Sõna fasisim pärineb Rooma riigi ajast, mil fasces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest välja ulatuva kirvega võimusümbolit, mida liktorid ametiisiku ees kandsid. Tolle marsi pärast pidi kuningas Mussolini peaministriks määrama ning andis talle ka riigikogus viis kohta. Mõne aastaga kehtestas Mussolini piiramatu diktatuurivõimu. Ta nimetas end duce del fascismo,kes on kuningaga võrdne. Kõik poliitilised parteid kaotati ja keelati, ainult fasistlik partei jäi. Parlament kaotas oma mõju ning kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Propageeriti kõike sõjaväelaslikku ja ülistati ,,korda". Põhiseaduse põhimõtteid ei järgitud. Fasism polnud rassistlik ega verine. Loodi erinevaid korpositsioone. 1919.aastal pooldas fasismi ligikaudu 17,000 inimest, kaks aastat hiljem aga juba 310,000. Usk valitsusse kadus ning usk Itaalia Rahvuslik Fasistliku Parteisse kasvas ligi 20korda. 1924.aasta valimistega sai
- toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist - keskendusid tööliskonna huvide kaitsmisele - elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust Pärast sõda hakkas USA võimsust koguma, lisaks välisele võimsusele kasvas kodaniku jõukus. Alkoholi keelustamisega kujunesid välja maffiad, kes müüsid salaalkoholi. Oli uskumus, et Ameerika on tuhande võimaluse maa, kus kõigist võib saada miljonär. President H. Hoover oli vabariiklaste poliitika juht, mis piiras riigi osalemist majanduselus. Kuid 30.ndatel tabas USA'd majanduskriis ning presidendiks valiti F. D. Roosevelt, kes lubas USA kriisist välja tuua. Ta algatas hulga reforme, riik hakkas toetama uute töökohtade loomist ja organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus. Suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes
· Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid: -Soome -Eesti -Läti -Leedu -Poola -Austia -Ungari -Tsehhoslovakkia -Jugoslaavia 3) riigipiirid muutusid
kõikides probleemides on süüdi senine ühiskondlik korraldus.Kasvas tööpuudus, ebakindel oli olukord rahanduses. Arvati, et lahendus seisneb diktatuuris ning riigi sekkumises igapäevaellu. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. See soodustas kommunistlike liikumisi. 1919. aastal moodustati Komitern ehk rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kommunistid tahtsid kiiresti võimule saada vägivaldsete riigipööretega. Organiseeriti sõjalised mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid mässukatsed suruti maha. Komiterni katsed maailmarevolutsiooniks kukkusid läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist edu-1922. aastal tulid nad Itaalias võimule, neid juhtis Benito Mussolini. 6. Kommunistlikud riigipöördekatsed pärast I MS detsembrimäss
pikendas tagasimaksmise tähtaega. Enne Lcarnose konverentsi oli Saksamaa suurriikide hulgast välja heidetud ning seal osales ta kui võrnde, mitte kui võidetu. See oli Saksamaale poliitiline jaluletõus. Selle leppega algas ka patsifismi (sõjavastane) ajastu. Tähtsaim leping oli sellel ajal Briand-Kelloggi pakt, kus kohustati loobuma sõjast, kui poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Venemaal samal ajal olid võimul kommunistid ning keegi ei teadnud kui kauaks, sest Venemaa oli poliitiliselt isoleeritud. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel Toimus demokraatia kokkuvarisemine eelkõige uutes Ida-Euroopa riikides. Sõjaoht kasvas, sest maailma valdas majanduskriis, Jaapani agressiivsed taotlused Kagu-Idas, Hitleri võimuletulek Saksamaal ja nende suund sõjale. Saksamaa rikkus aja jooksul ka rahulepinguid, mis ta oli sõlminud. Toimus desarmeerimiskonverents, mis kukkus läbi ja mille tagajärjeks langes ka
Oktoobris tekkis paanika New Yorki börsil (,,Must neljapäev"). Kõik müüsid, hinnad langesid, inimesed kaotasid vara, laene ei suudetud tasuda, panganduses krahh, tööstuses pankrotid, inimesed töötuks, tarbimine lõppes. Ülemaailmne majanduskriis kestis 1929-1933 a. PÕHJUSED: 1. ületootmine. 2. valemajandamine (rahva liigne laenukoormus). 3. valitsuse vead kriisi ajal (kõrged tollimaksud impordil). TAGAJÄRJED: 1. 30 miljonit inimest töötuks. 2. nälg, rahulolematus, keskklassi vaesumine. 3. riik hakkas rohkem majandusse sekkuma. 4. rahvas hakkas pooldama diktaatorlikke juhte. Rahvusvahelised suhted 1920datel. 1925. a. Locarno konverents Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhi, Saksamaa. Esimene tippkohtumine pärast I MS, kus Saksamaa osales võrdse partnerina. Sõlmiti Reini tagatispakt ehk Saksamaa piirileping naaberriikidega, mida karanteerisid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Lubati piire mitte rikkuda. 1928
Diktatuur: ühe partei/juhi ainuvõim, parlamendi tegevus piiratud v formaalne, demokraatlike vabaduste piiramine, avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, autoritaarne; totalitaarses kasutati inimeste vastu vägivalda- massitapmised, koonduslaagrid jms. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932. Majanduskriisi põhjused: suur ületootmine, pankadelt suur laenamine. Tunnused: langesid põllumajandus toodangu hinnad, inimsed ei suutnud tagasi maksta laene- kokku varises pangandus, pankrotide laine tööstuses- tööta jäid miljonid; inimeste ostuvõime langes järsult, tootmist vähendati veelgi. Mõju: USA hakkas Euroopa
· 1922.a tulid fasistid Itaalias võimule · Neid juhtis Benito Mussolini UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD · 1920.ndate a. keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju seoses majandusliku tõusuga · USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele
ideoloogiatele Euroopas. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping. (ptk.9) USA astumine maailmasõtta · 6.aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. · Saksamaa mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub. Saksa pealetung läänes · 8.jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas Wilsoni ettepaneku tagasi, olles veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata, ja asus läänerindele vägesid koondama. · 21.märtsil 1918 Somme'i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. · Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede uuel ülemjuhatajal kindral Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks, kasutades selleks ka järjest suuremas
Edaspidi kehtestasid enamlased ainuvõimu 3. märts 1918 Bresti separaatrahu (ajutine leping) Sakslastele loovutati maa-alam kus elas ¼ venelastest (VM idee, SM nõustus ressursside puudusest) VM tahtis lepingu esimesel soodsal võimalusel tühistada 6. aprill 1917 SM kuulutab USAle sõja 8. jaanuar 1918 USA president Thomas Woodrow Wilson tegi ettepaneku sõlmida rahu, SM keeldus 21. märts 1918 Lahing Somme'is Esialgu oli sakslastele edukas Ferdinand Fochil koondas jõud otsustavaks vastulöögiks SM ähvardas uuesti Pariisi, PM avaldas vastupanu, SM sai lüüa 18. juuli 1918 nn 2. Marne'i lahing Liitlasväed läksid Pariisi alla vasturünnakule ning paiskasid sakslased tagasi 8. august PM ja IM väed andsid sakslastele
Itaalia >1861. a loodi Itaalia kuningriik =>iseseisva riigi tunnused, kuid mõju Euroopas pole >suured erinevused Põhja-Itaalia (arenenum) ja Lõuna-Itaalia (mahajäänud, suur väljaränne, maffia tegevus) vahel >agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiz, tooraine) =>sõda Etioopias ebaõnnestus =>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid) >Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus, tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad
· 16. veebr 1918 Leedu iseseisvus · 24. veebr 1918 Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas · tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tsehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia · Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati · Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi e valgekaarti ja pani punaväe edasitungi seisma, Sm väed appi--->kommunistide lüüasaamine Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon: · maailmasõjajärgne suurim kodusõda Vm-l, tegelikult alanud juba 1917. lõpul, paljud Vm piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast
Mis on neile iseloomulik ? Kaks demokraatlikku riiki :prantsusmaa , inglismaa, Üldised iseloomulikud jooned :Sõna vabadus , inimõiguste olemasolu, Kaks diktatuuri riiki: Saksamaa ,NSVL Üldised iseloomulikud jooned :ainu partei , juhikultus . Mussolini pooldajad mustsärklased. 1922 Hitleril ebaõnnestunud riigipöörde katse.1933-1945 aprill saksamaa diktaator 1933-1945 kevad , F.D.Roosevelt- valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president Vol 2 Olemus-kulutavad vähem , töö puudus , vaesus , pankrot , rahva rahulolematus Tagajärjed Tulid diktaatorid võimule , vaesus , sama mis olemus . Majanduskriisist väljatulek Reformid USA-s , diktatuuride võimule tulek . Majanduskriisi mõju Noored Euroopa riigid muutusid diktatuuri riikideks (peale Tsehhoslovakkia ) , peamiselt kujunes autoritaarne võim , vanad demokraatlikud riigid säilitasid demokraatia ( Soome , skandinaavia maad ) .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
