Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "DELFI MEETOD JA TEISED PROGNOOSIMISE MEETODID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hinnangut, stsenaarium, küsimustik, osalejate, prognoosid, ekspertiisi, spetsialistid, vooru, eksperdi, tavalisel, meetode, meetodeid, statistilised, vastuste, oletused, voorud, statistiliste, rand, arvamusi, kusjuures, küsimusi, valim, graaf, etappide, küsitluse, ajurünnak, stra, kiirendatud, suuremates, küsimustikke, eeliseks, korduvat, eeldav(teenuste) planeerimine, eelarvete koostamine, töögraafikute koostamine. Prognoosimise aluseks võetakse oletus, et sama põhjuse-tagajärje süsteem, mis kehtis minevikus, kehtib ka tulevikus. Prognoosid on harva täiuslikud. Faktilised andmed erinevad prognoositutest. Keegi ei suuda ennustada, kuidas suur hulk tegureid mõjutab vastavat muutujat. Tulemust mõjutavad ka juhuslikud tegurid. Seega peame leppima prognoosivea olemasoluga. Objektide grupi prognoosid on täpsemad üksikobjektide prognoosidest. Prognoosi täpsus väheneb ajahorisondi kaugenedes. Seega on lühiajalised prognoosid pikaajalistest täpsemad. Prognoose kasutatakse kahel viisil. Esimene võimaldab operatsioonijuhil planeerida süsteemi, teine planeerida süsteemi kasutamist. Prognoosimise meetodid ja etapid. Meetodid on: 1) kvalitatiivsed meetodid (subjektiivsed, hinnangulised; toetuvad hinnangutele ja arutlustele).
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudel
Varude Direktiivne lähenemisviis direktiivse juhtimise olemus seisneb selles, et ja kunst. Ta sisaldab minevikust võetud andmeid ja projitseerib neid tulevikku, kasutades juhtimine võimaldab: *tagada ratsionaalse suhte kaubaliikide vahel, *korraldada paremini reglementeeritakse funktsioonid, õigused, kohustused, määratakse kvaliteedi, kulude ja erinevaid mudeleid. Liigitus: Prognoosid sisu järgi:*otsinguline, *normatiivne(mida tuleb inimsuhteid tootmises ja teenindamisel, * tõsta administratsiooni töö effektiifsust, tegevuste kestuse normatiivid, juhtimissüsteemi elemendid normatiivsete aktide kujul. teha, et saavutada eesmärki), *segatud; Täpsuse järgi:*intervall prognoos, *punkt *vähendada tootmiskulusid, *vähendada hankekulusid. Laonduses esineb kolme liiki Direktiivne lähenemine rajaneb sunnil
eksperthinnangute meetodid, kompleksmeetodid. x Prognoosimised vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs x Prognooside arvutamine, väljatöötamine o Tootlikkuse prognoos saadakse kas lähtudes otseselt tootlikkusnäitaja dünaamikast (aegreast) või tegurmudelist (välja arvatud tootlikkusega funktsionaalses seoses olevad tegurid, so väljund ja sisend) või jagades väljundi(te) ja sisendi(te) tõenäosuslikud prognoosid. x Prognooside verifitseerimine o prognoositulemuste analüüs o verifitseerimismeetodite valik o prognooside vea, usaldatavuse ja põhjendatuse hindamine. x Prognoosi valik või korrigeerimine. Prognooside süntees o Prognoosi täpsustamine ehk korrigeerimine verifitseerimise või täiendavate andmete alusel. o Verifitseerimise tulemuste ja muude kriteeriumide alusel sobivaima prognoosi väljavalimine.
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse too
intervjueeritavalt annavad vajalikku informatsiooni. Usutluse küsimuste koostamise iseloomu järgi võib eristada järgmisi intervjuusid : --- struktureeritud usutlused e. standardiseeritud usutlused; osaliselt struktureeritud intervjuu e. poolstandardiseeritud usutlus; struktureerimata intervjuu e. standardiseerimata usutlus. Struktureeritud intervjuu eelnevalt on küsimused konstantselt välja töötatud ja usutluse käigus neid ei muudeta. Piiratud küsimustik viib piiratud vastusteni. See on tundetu osalejate eneseväljenduse vajaduste suhtes. Valiidsus : valitud variantide valiidsus, vastaja ei väljenda oma mõtteid, vaid valib välja poliitiliselt korrektse vastuse. Küsimuste standardiseerimine võimaldab saada kvantitatiivseid andmeid. Intervjuu vastused- tulemused on usaldatavad, kuna küsimust saab esitada täpselt samasugusel kujul teistele informantidele. Struktureeritud intervjuu võimaldab
võrdlemise läbiviimiseks on vajalikud muutujad ebaselged. Sellisel juhul on mõistlik kavandada eksperiment mõlema grupi nii uurimisaluste kui ka kontrollgrupi liikmete juhuslikuks hindamiseks, et koguda kvalitatiivseid, avatud andmeid mõlema grupi kohta. See tähendab, et eksperimentaalne ja kvaasieksperimentaalne kavandamine on kooskõlas kvalitatiivsete kirjeldustega kui hindaja otsustab, et uurimuse tulemused on parimad kui hindamine on toimunud programmis osalejate käitumise ja väljendumise vaatlemise ja üles märkimise kaudu. Kirjeldavate ja jutustavate andmete kogumine läbi sügavuti minevate intervjuude ja detailsete vaatluste eeldab rahuldava strateegia olemasolu andmete analüüsimiseks. 24 Kuid on ka võimalik kvalitatiivsetele andmetele peale panna kvantitatiivseid skaalasid ja dimensioone. Projekti andmete analüüsimise staadiumis hindaja
tegemiseks, küsimuste aruteluks, läbirääkimisteks ressursside kasutamisel või tagasiside saamiseks. Koosolek võib olla nii alaliselt tegutseva töörühma (komitee) kui ajutiselt kokkukutsutud töötajate koostöövorm. Kas me nimetame neid koosolekuteks, konverentsideks, töörühmadeks või komiteedeks, erinevates ametlikes rühmades kulub küllalt palju tööaega. Mõned koosolekutega seotud negatiivsed asjaolud on järgmised: usalduse puudumine osalejate vahel hoiab neid tagasi tegelikke arvamusi esitamast; seisukoht, et „koosolek pole päris töö“ ei lase töötajatel koosolekuid tõsiselt võtta (s.t tullakse hiljem, minnakse varem või tegeletakse kõrvaliste asjadega) puuduv või mittetäielik info ei lase osalejatel olulisi otsuseid vastu võtta; koosolekute kehv läbiviimine (osalejatel pole päevakorda ega plaani, mida jälgida, piiratud aeg);
andmekogumisega, teised andmetöötlusega vms. Uurimusõppe eriliik on tegevusuuring, kus uurijad on samas ka uuritavad. Näiteks matemaatikas aritmeetilist keskmist õppides arvutatakse ning võrreldakse klassi õpilaste vanuse, pikkuse, kaalu, õdede-vendade arvu, koolitee pikkuse jms aritmeetilisi keskmisi või koostatakse nende kohta diagramme vms. 18. Rühmatöö. Ilmselt on see üks kõige levinum õppemeetod. Rühmatöö võimaldab suurendada osalejate aktiivsust; arendada mõtte paindlikkust; muuta rühma liikmed info suhtes vastuvõtlikumaks; saavutada üksteisemõistmist; rahuldada suhtlemisvajadus; toetada käitumuslike muudatuste kujunemist; arendada emotsionaalset intelligentsust; tunnetada ühisvastutust õppeprotsessi ja selle tulemuse eest. Rühmatöö peamin nõue on, et osalejatele oleksid arusaadavad rühmatöö otstarve (miks rühmatöö korraldatatkse just selle teema osas ja praegu), eesmärgid (mida on vaja ära teha),
KALAKAUBANDUS KORDAMISTEEMAD/KÜSIMUSED 1. Kaubanduse erinevad vormid. Jae -ja hulgikaubandus Hulgikaubandus ·Hulgikaubandus on kaupade ja teenuste ostmine eesmärgiga neid edasi müüa või professionaalselt kasutada. ·Olenevalt riigist hulgikaubanduse osatähtsus on väga erinev. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes). ·Jaekaubandus on lõpplüli 2. Jaekaubanduse -ülesanded, -jagunemine, -suunad. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes). Jaekaubanduse jagunemine ·Kaupluste müük ·Otsemüük (see on müük vahendajateta, müüjalt otse kliendile) ·Otsemüük ei ole müümine interneti, telefoni või posti kaudu tellimise teel. 1.Sihtturu määramine; (ka kauplustel on oma kindel sihtturg); 2.Positsioonimine ehk oma koha leidmin
majandusmatemaatiline(13). Heuristilised meetodid eeldavad, et prognoosi väljatöötamisel domineerivad subjektiivsed alused (varasemad kogemused, loovuse ja kujutlusvõime, intuitsioon). Siia kuluvad erinevad eksperdi hinnangu meetodid: ekspert uurib erinevaid pankrotti viivaid iseloomustusi ja võrdleb neid analüseeritava ettevõtte vastava tunnusega. Ja kui antud ettevõttel on sellised tunnused olemas, siis ekspert annab subjektiivse eksperdi hinnangu pankroti suure tõenäosuse kohta. See on pankrotiohu prognoosimise kvalitatiivne lähenemine. Majandusmatemaatilised meetodid kasutavad prognoosi koostamiseks predikatiivseid mudeleid. Need mudelid arvutatakse statiistiliste andmete põhjal. Siia rühma kuuluvad trendide ekstrapoleerimise meetodid, regressiooni analüüsi meetodid, ja majandusmatemaatilise programmeerimise meetodid. Majandusmatemaatilised meetodid
meetodil b. Erinevad lähenemisviisid (3)- Top-down kõigepealt koostatakse prognoos toodete, turgude või ajaperioodide kõrgematel tasemetel; seejärel disagregeeritakse prognoos tootekategooriate või SKU-de (laoühikute), tarbijate, nädalate/päevade tasemetele. · Bottom-up kõigepealt koostatakse prognoos üksikute toodete kohta, need prognoosid agregeeritakse kõrgema taseme prognoosi saamiseks. · Middle-out prognoosimist alustatakse keskelt, näiteks tootekategooria tasemelt. Prognoos kogu ettevõtte nõudluse kohta saadakse agregeerimise teel, üksikute toodete nõudluse kohta disagregeerimise teel c. Hinnangulised ehk kvalitatiivsed mudelid- Eksperthinnangute meetod (E. Kalle järgi) 1. Eksperthinnangute kasutamise eesmärgi määratlemine ja protseduuride
olemus, eelised ja puudused. Küsitluseks nim. andmekogumise meetodit, mis kasutab uurimisobjektide uurimiseks küsimustikke. Eelised: kogub andmeid ühe korraga ning on seetõttu ökonoomne ja tõhus, mugav ·võimaldab uurida suurt populatsiooni ·täpne instrument ·kogub standardiseeritud infot (st kasutades samu instrumente ja küsimusi kõigi osalejate puhul) ·kogub andmeid avatud või suletud küsimustega ·annab kirjelduslikku, järelduslikku ja selgitavat infot või arvulisi andmeid ·kogub andmeid, mida saab statistiliselt töödelda ·tavaliselt toetub mitmekesiste andmete kogumisele, selleks et oleks võimalik teha üldistusi ·uurija on tavaliselt kõrvalseisj Puudused: ei uuri olukorra spetsiifilisust, selle ainulaadsust · väikese valimi puhul on andmete üldistusvõime väike
Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hind
ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit, mis hõlmab tervet ettevõtet. Koondeelarve koostatakse üldjuhul kogu organisatsioonile kui tervikule ja/või selle olulist majanduslikku iseseisvust ja otsustusõigust omavatele osadele strateegilistele allüksustele. Koondeelarve koostamise käigus koostatakse põhitegevuse eelarved ja finantseelarved ning nende koostamiseks vajalikud prognoosid, eelarve projektid ja plaanid. Koondeelarve koosneb erinevatest omavahel seotud põhitegevuse ja finantseelarvetest. 24. Põhitegevuse ja finantseelarvete mõiste ja sisu Põhitegevuse eelarved (operating budgets) on eelarved, kus on määratletud, kui palju ja milliseid ressursse vajatakse ja kuidas neid ressursse saadakse, et ellu viia organisatsiooni strateegiad ning sooritada organisatsiooni põhitegevusi (müük ja teenindus, tootmine, ostmine, turundus, uurimus- ja arendustegevus)
Teavet kogutakse mitmesuguste tootegruppide müügi kohta erinevat tüüpi kauplustes. Valim moodustatakse nii, et ta esindaks kogu maa või teatud piirkonna kõiki kauplusi ning kioskeid. Saadud informatsioon on üsna üldine ning sisaldab eelkõige müügimahtusid. 4.1.4.2 Omnibussuuring on teatud sihtrühma hõlmav, teatava regulaarsusega toimuv küsitlus, mille raames kogutakse teavet korraga paljudele klientidele. Omnibussuuringu peamine erinevus paneeluuringust on see , et küsimustik on iga kord erinev. Iga klient võib sellesse uuringusse osta oma küsimuste ploki, mille tulemuste omandiõigus kuulub talle. Paneeluuringuga võrreldes on omnibussuuringu ankeet paindlik. Omnibussuuring viiakse läbi kindla ajagraafiku järgi ning selle käigus intervjueeritakse teatud ajavahemiku (nädal, kuu) tagant üsna suurt hulka respodente. Valim moodustatakse proportsionaalse juhuvaliku teel, mis kindlustab valimi esinduslikkuse piirkonnas
5. Meeskondlik struktuur: Eelised Puudused · Paindlik- kiire reageerimisvõime · Kahekordne lojaalsus ja konfliktid uuendustele, klientide ootustele · Ühel alluval võib olla mitu ülemust · Koosolekutele kulunud aeg ja ressursid · Kulud väiksemad, sest · Planeerimatu tegevus funktsionaalsed spetsialistid paiknevad funkts. püsimeeskondades · Otsuseid tehakse alumisel tasandil efektiivselt 6. Multidisjoniline struktuur: on omane suurtele korporatsioonidele. Eelis Puudus · Iga divisjon toimib iseseisva · Suured halduskulud majandusüksusena. Võib valida sellise struktuuri nagu õigeks peab 22. Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid.
1. Toodete karakteristikud vs. Teenuste karakteristikud Toodete karakteristikud: Käega katsutavad; Järjekindel toote määratlus; Tootmine tavaliselt eraldatud tarbimisest; Saab ladustada; Vähe kokkupuudet kliendiga Teenuste karakteristikud: Immateriaalne; Toodetud ja tarbitud samal ajal; Tihti unikaalne; Suur kokkupuude kliendiga; Vastuoluline toote määratlus; Tihti teadmistepõhine; Tihti hajutatud Tooted vs. Teenused: Täielikult materiaalse väljundiga tooted (näiteks nafta tootmine, alumiiniumi sulatamine), Täielikult immmateriaalse väljundiga teenused (näiteks juhtimise konsultatsioon, psühhologi teenused) Toote ja teenuse segu (näiteks restoran, IS tarnija) 2. Operatsiooni süsteemi funktsionaalsed seosed põhi- ja tugisüsteemide vahel. On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon; 2) toote ja teeninduse arendus; 3) Turundus ja müük. Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi erinevad süsteemid ja t
5) Andmed 6) Valim/vastajad 7) Analüüs 8) Kirjutamine (aruande/väitekirja lõpuleviimine) 9) Tegevused Liikudes üldiselt uurimisteemalt uuritava probleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. UURIMISKÜSIMUS Uurimisküsimus selgitab, miks üldse on vaja uurimust teha. Uurimisküsimuse valimise põhjused: Uurimisküsimuse tüübid: · teoreetiline tähtsus · kui palju -> küsimustik · praktiline tähtsus · kes -> küsimustik · küsimuse uuritavus · mis -> küsimustik · uue info leidmine · kus -> küsimustik · selgitamise võimalikkus · kuidas -> eksperiment, case study
luua otsuste tegemiseks sobilik keskkond. Hindav uuring ei anna sarnaselt põhjaliku uurimisega täielikku kindlust, kuid loob sobivaima keskkonna otsuste langetamiseks. Uuringu kasutusväärtus lisab tulemuste kirjeldamisele ka lihtsuse aspekti, et tulemusi võimalikult laialt jagada. 3.7.3 Tegevusuuring Tegevusuuringu taga ei ole mitte tegevuse uuring, vaid uurimine tegutsedes (Saunders et al, 2009, 147). Vaadatakse nii muutuste mõju tervikuna kui ka konkreetselt osalejate jaoks. Uuritavad on reaalsed tegevuses osalejad. Kogu protsessi diagnoos, planeerimine, tegevus, analüüs tehakse korduvalt ja järjekindlalt. Tegevusuuring annab Krathwohli sõnul (2004d, 600-603) täpsed, ajaliselt piiratud ja eesmärgile suunatud lahendused praktilistele probleemidele. Likviidsuse annab läbiviimise keskkond ning tsükliline uurimise läbiviimise süsteem, samuti lihtne andmekogumisprotsess ning praktikutest uurijad. Oma praktilise iseloomu tõttu on
Testimise käigus avastatakse nii lisatud kui ka tegelikke vigu. Eeldades, et vigade avastamise protsent on mõlemal juhul sama, saab prognoosida vigade arvu, mis jäid süsteemi peale testimist. 26. Kuidas testida mittefunktsionaalseid nõudeid? Mis on siin erinev funktsionaalsete nõuete testimisest? Tooge näiteid. Kuidas testida mittefunktsionaalseid nõudeid- staatiliste meetodid, juhusliku testimise ja lisatud vigade meetodid võimaldavad testida töökindlust, küsimustik, vaatlus Erinevus- funktsionaalne tähendab kindla tegevuse või funktsiooni töötamise kontrollimist. Mittefunktsionaalne on seotud omadustega. 27. Kuidas testida kasutatavust? Kas võib kasutatavuse testimisena vaadelda ka ekspertide või kasutajate poolset hääletamist (näiteks kodulehekülgede konkursse)? Kasutatavuse testimine- uuring, küsimustik, vaatlus 28. Testimise maht ja lõpetamine. Kuidas hinnata testimise meetodi efektiivsust, millised
näitajates. Enamasti sisaldub lause ,,täitmisele kuuluvad ka juhtkonna poolt antud teised ülesanded" Tagab paindlikkuse ja töötaja ei saa väita, et ülesanne ei kuulu tema kohustuste hulka. Ametinõuetes kirjeldatakse töö teostamiseks vajalikku haridust, teadmisi, oskuseid, kogemusi. Tööde eristamiseks USA-s ametite sõnaraamat Dictionary of Occupational Titles (DOT). Üle 20 000 eri nimetuse ja koodiga ametit. Töö analüüsi meetodid Neli põhimeetodit : vaatlus, intervjuu, küsimustik ja töötajate raport. Ametikoha analüüsi küsimustik Position Analysis Questionnaire (PAQ). 195 elementi mis jaotatakse 6 põhirühma: info saamine, mõtlemistegevused, füüsilised tegevused ja töövahendid, suhtlemine teiste töötajatega, töökeskkond, muud tegurid. Igal meetodil omad eelised ja puudusid ning ükski neist pole parim kõigis olukordades. Korraga võib kasutada üht meetodid või ka kombineerida mitut. Parimaid tulemusi annab
situatsioonide erinevusi: Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 8 · Kriisimoodused on otstarbekad, kui on vajalik leida kiire lahendus ja pole aega arutamiseks. Mõnes ettevõttes tõlgendatakse kõiki olukordi kriisiolukorrana. · Organisatsiooni probleemide lahendamise moodused peavad arvestama nii suhtele kui ülesandele orienteeritud käitumist. Tähtsad on grupiprotsessid ja osalejate motivatsioon. · Inimestevaheliste probleemide lahendamisel tuleks tähelepanu suunata suhetele orienteeritud käitumisele. · Rutiinsel probleemi lahendamisel toimivad kujunenud kombed ja tavad. Rober Bolton (2002:283) töötas välja lihtsa, kuid praktilise konflikti lahendamise kolmeosalise meetodi, mis võimaldab konflikti konstruktiivsemaks muuta. Boltoni välja töödeldud protsess aitab kaasa tunnete väljendamisele ja kehtestavale suhtlusele, kuid ei
They consist of those forces close to a company that affect its ability to serve its customers and make a profit. Porter's Five Forces include three forces from ,,horizontal" competition: threat of substitute products, the threat of established rivals, and the threat of new entrants; and two forces from ,,vertical" competition: the bargaining power of suppliers, bargaining power of customers. Viis konkurentsijõudu: x Uute osalejate turuletuleku oht x Konkurents olemasolevate ettevõtete vahel x Pakkujate võim hinda määrata x Asendustoodete või -teenuste oht x Klientide võim hinda määrata Mida tugevamad need jõud mingis tööstuses (valdkonnas) on, seda madalam on selle tööstuse kasumi potentsiaal. Iga jõu tugevus erineb tööstuseti ja muutub ajas. Tööstuse analüüsi saab kasutada strateegiliste otsuste langetamisel:
* Konteksti, kus võimalikud küsimused asuvad, sukeldumine ja * proaktiivse, loomingulise lähenemise omaksvõtmine, et tuvastada võimalikke küsimusi. Proovi vältida tähenduseta küsimusi ning küsimusi, millele on juba vastatud. Eetika on korrektse käitumise üldprintsiibid ja reeglid. Kui sinu projekt hõlmab inimeste aktiivset osalust, peaksid järgima antud eetikaprintsiipe: *Uuringu raamistiku ja osalejate kaasatuse selgus. *Lubade ja ligipääsu hankimine. * Osalejate kaasatusest tulenevate andmete kasutamine. (lk 67-71) 3.2 Metodoloogia taaskülastamine: võimalikud uuringupositsioonid ja lähenemised Lincoln ja Cuba kirjeldasid iseloomulike omaduste kogu, mida nad nimetasid naturalistlikuks uurimuseks eriti sobilik uurimisstrateegia, kus uurimine toimub tõsielulistes situatsioonides, mitte laboris, kontrollitud tingimustes. Naturalistliku uurimuse põhiomadused: loomulik tegevuspaik, sõnadetagi selge teadmine,
2) Töötatakse välja kaks või enam alternatiivset ettepanekut 3) Tehakse selgeks iga alternatiivi eeldused, poolt- ja vastuargumendid 4) Jagunetakse alarühmadesse, et kontrollida ja põhjendada oma positsioonide eeliseid 5) Kogu rühm otsustab üheskoos, kas valida sobivaim variant leida kompromiss mitme idee põhjal luua uus alternatiiv Dialektilise otsustamise eelised on: ettepanekute parem mõistmine, nende põhjendatus osalejate poolt- ja vastuargumentide arvestamine tehtud valiku suurem usaldatavus
Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut Eeldused: muutujate keerukus, muutujate mõõtmise keerukus, aine tähtsus, tegelikkuse sotsiaalne konstruktsioon Uurija roll: isiklik osalemine, empaatia ja arusaamine Eesmärgid: osalejate vaatepunktide mõistmine, interpreteerimine, konteksti leidmine Kvantitatiivne uurimus · Järeldused varasematest uurimustest · Varasemad teooriad · Hüpoteeside esitamine · Mõistete määratlemine · Vaatlusandmed peavad sobima kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · Katseisikute või uuritavate isikute valimine, valimid · Muutujate moodustamine tabeli kujul, andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · Järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes
Intervjuu käigus esitatakse nii kinniseid kui avatud küsimusi. Kinnised küsimused võivad olla näiteks suunatud küsimused, mis eeldavad vastusena kas nõustumist või mittenõustumist. 3. Fookusgrupi intervjuu kui meetod andmete kogumiseks. Fookusgrupp (e. rühmaarutlus, rühmaintervjuu). Selle meetodi puhul viiakse diskussioon läbi väikese liikmete arvuga grupis (6-12 in, ideaalne 4-8), uurija juhib vestlust. Eesmärgiks uurida osalejate suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast. Kogutakse infot väikese hulga (fookustatud) küsimuste kohta. Uurija, kes viib vestlust läbi, hoiab vestlust fookuses siit ka meetodi nimetus. Lihtsaim meetod andmete kogumiseks rühma käest, kuid siiski tuleb arutelu hoolikalt ette valmistada ja läbiviimist soovitavalt pilootarutelu käigus katsetada. Fookusgrupi puhul oluline, et analüüsi ühikuks on rühm, mitte indiviidid, kes diskussioonist osa võtavad
11 · Mittetõenäosuslik valimvaatlus 3.3.1 Mittetõenäosuslik valim · Ei ole võimalik arvutada iga valimiosa valimisse sattumise tõenäosust · Ei ole võimalik teha statistiliselt korrektseid järeldusi saadud valimi hinnangute kohta · Valimi moodustamise kulud on väiksemad ja valimi moodustamine on lihtsam · Meetod on mugav kasutada kuid sisaldab endas hinnangut valimile Mugavus: · Valimisse kuuluvad need objektid, mis olid valimvaatluse läbiviimise ajal kättesaadavad · Mõningatel juhtudel on selline valimi moodustamise meetod ainuvõimalik lähenemisviis Hinnangulisus: · Valimvaatlust läbiviiv inimene valib valimisse need objektid, mis tema arvates kõige paremini iseloomustavad uuritavat üldkogumit · Valimi kvaliteet sõltub inimesest, kes valimi moodustas
mida intervjueeritav esindas ning planeeritava süsteemi rollijaotuse selguse kohta. Enamik intervjuudest toimus intervjueeritava töökohas ning kestis 1–1,5 tundi. Intervjuud transkribeeriti. Fookusgrupid Viidi läbi 2 fookusgrupi intervjuud KOVide ja maavalitsuste lastekaitsetöötajatega, üks intervjuu toimus Tartus ja teine Tallinnas. Kokku osales fookusgrupi intervjuudes üheksa lastekaitsetöötajat: kuus KOV ja kolm maavalitsuse lastekaitsetöötajat. Osalejate valimisel kutsuti esimeses järjekorras osalema need lastekaitsetöötajad, kes olid I etapis (Delfi meetod) ekspertidena osalenud, sest LKS eelnõu oli neile juba tuttav. Kuna kõik varasemalt osalenud eksperdid ei saanud erinevatel põhjustel fookusgrupi intervjuudes osaleda, valiti nende asemel teised, kasutades nii projektimeeskonna varasemaid teadmisi erinevate piirkondade parimast kogemusest kui ka lumepalli meetodit – osalema nõustunud lastekaitsetöötajad
usaldusväärne, vajalik (peab koguma seda infot, mida vajatakse, mitte seda, mida kätte saadakse). usaldusväärne, vajalik (peab koguma seda infot, mida vajatakse, mitte seda, mida kätte saadakse). Prognoosi tegemine analüüsi põhjal: optimistlik st., tõenäoline st., pessimistlik stsenaarium. Prognoosi tegemine analüüsi põhjal: optimistlik st., tõenäoline st., pessimistlik stsenaarium. Nõudluse hindamine ja prognoos => Nõudlus on vajadus kaupade või teenuste järele, mille eest ollakse Nõudluse hindamine ja prognoos => Nõudlus on vajadus kaupade või teenuste järele, mille eest ollakse valmis maksma tasu. Nõudluse objektideks võivad olla tarbekaubad, tootmisvahendid, teenused, info vmt. valmis maksma tasu. Nõudluse objektideks võivad olla tarbekaubad, tootmisvahendid, teenused, info vmt.
Mil määral? Mis? Missugune? Kuidas? Mis ulatuses? Miks? (A.Strauss) Lähteseisukohad: Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal on meetod, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud Muutujaid on võimalik identifitseerida ja raskesti mõõdetavad ja nende suhteid mõõta „Emic”** „Etic”* Eesmärk: Uurimuses osalejate maailma mõistmine Üldistatavus Konteksti arvestamine Ettenägemine Interpreteerimine – osalejate tõlgenduste Põhjuslikud seletused tõlgendamine Teooriate, hüpoteeside testimine Lugeja veenmine Tõestamine Lähenemisviisid: Induktiivne või abduktiivne lähenemine Deduktiivne lähenemine Teooriate ja hüpoteeside genereerimine
................................................................................... 9 3.2.6 Lepingu sõlmimise mugavus ..................................................................................... 9 3.3. Alternatiivid .................................................................................................................. 10 3.4. Kriteeriumite võrdlus .................................................................................................... 11 3.5. Stsenaarium „Normaalne olukord“ ............................................................................... 14 3.6. Stsenaarium „Tulekahju“ .............................................................................................. 15 3.7. Mudeli kirjeldus ............................................................................................................ 16 4. OTSUSTUSMUDELI TESTIMINE .................................................................................... 17
annaabi.ee 
