franchising frantsiisi müügi firma franchisor frantsiisi andja franchisee frantsiisi ostja franchise agreement frantsiisi leping franchise fee/front end fee esialgne maks royalty/management services fee aasta käibe pealt maksmine advertising fee reklaamimaks operations manual käsiraamat master franchisee teiste firmade ülevaataja national culture rahvus kultuur hierarchy hierarhia subordinates alluvad authority autoriteet delegate - delegeerima initiative - initsiatiiv The Bank of England Inglismaa Keskpank Commercial banks kommertspangad Clearing banks kommertspangad Merchant banks ainult firmadele mõeldud pank consumer society tarbijate ühiskond environment keskkond packaging pakendamine recycled ümbertöötlemine pollution saaste stock market/stock exchange aktsiabörs issue shares/ stocks aktsiaid emiteerima institutional investors investorasutused equities/shares aktsiad
portsjon varieeruma illusioon ministeerium postiljon stipendium ratsionaalne ekskursioon misjon missioon konfidentsiaalne minia ballast debatt gabariit banaalne defektoloogia galaktika bankett deism gallup baseeruma dekaad galopp bestseller dekadents gangster bisnismen deklareerima garantii blankett delegaat gastriit blokaad delegeerima genotsiid blokk delikaatne geriaatria bloknoot delikatess gigant bluff demagoogi giljotiin boikoteerima deponent glasuur boiler deposiit gobelään boks deputaat gofreerima bravuurne dermatoloog gondel bridz desideraat gorilla broderii despoot graafika broneerima devalveerima graatsia brutaalne diadeem gradatsioon
Keskealine naisterahvas tormas Kokugikani staadionile, lükkas kõrvale naissoost turvatöötaja ning ronis sumoringi vahetult enne võistluse algust, kirjutab SLÕhtuleht. Jaapani Sumo Assotsiatsiooni väitel jõudis naine küll sumo ringi ääres olevale platvormile, kuid ei jõudnud panna jalga ringi ehk dohyo peale. Iidse spordiala üheks kindlaks reegliks on, et mitte ükski naine ei tohi ringi astuda. Nii pidi 2001. aasta võistluste ajal võitjaid autasustama pidanud Osaka naiskuberner delegeerima oma kohustused meesoost asendajale, sest naise kohalolek rüvetab dohyod.
piisavalmääral. Selle kohaselt viidi läbi uuring Eesti Posti juhtfiguuride seas. Samuti on töö eesmärgiks tutvustada kasvavatele potensiaalsetele juhtidele efektiivset delegeerimist ning selle kasulikkust. Töös kirjeldatakse täpselt, mis asi on delegeerimine, miks on kasulik delegeerida, kuidas delegeerida, nii et see oleks tõhus ning uuringu läbiviimist ja tulemusi. Samuti tuuakse välja antud töös, kuidas juht valib inimese kellele peaks üldse delegeerima ülesandeid. Antud teema on just sellepärast aktuaalne, et tänapäeval on oluline aja säästmine ning töötajate motiveeritavus. Sellest tulenevalt tahtiski töö autor teada saada, kas juhtide teadlikus on tõusnud seoses efektiivse delegeerimisega. Delegeerimine-juhi tõhus abimees?4 2. TEOREETILINE TAUST Töö eesmärgiks oli tõsta tulevaste potensiaalsete juhtide teadlikust, seepärast tuleb lahti
] Keskjuht tahab kangesti ise võimalikult palju ära teha. Endise spetsialistina on ta ju töö sisuga väga hästi kursis ja nüüd ei usalda ta alluvaid, sest teab täpselt nende puudusi ja nõrkusi. Kusjuures tõsi ta on – ta teekski ilmselt neid töid kõigist paremini, aga paraku ei jää siis juhi töö jaoks aega. Juhi usaldamatus ei mõju muidugi alluvate motivatsioonile kuigi hästi. Teine äärmus on see, kui keskjuht hakkab tasapisi ülesandeid delegeerima, kuid ühel hetkel tekib tal kiusatus alluvate kohustustehulka üha rohkem ja rohkem suurendada. Talle võib tunduda, et äkki ta saab siis ise näiteks rohkem arenguküsimustega tegeleda, aga paraku kipub niimoodi üldpilt kaduma. Mõni keskjuht arvab, et ah, siin on kõik täiskasvanud inimesed, pole vaja kõike üle kontrollida. Siiski on kontroll hädavajalik. Teiselt poolt on juhte, kes kontrollivad ülesande täitmise protsessi
ühiskondlikku mõjuvõimu ja kontrolli riigivõimu üle, võimude lahususe printsiibi rakendamine on ebajärjekindel, üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. 18. Kes on „poliitbroiler“ ja „peibutuspart“? – Poliitbroiler on inimene, kes on ainult poliitikaga tegelenud ja parteikohtadel olnud. Peibutuspart on valimistel osalenud inimene, kes kogus hääli, kuid saadud mandaati ei kasuta. 19. Mõisted: Delegeerima – õigusi, kohustusi jne edasi andma Formaalne – vormiline Korruptsioon – kõlbeline laostumine, pistisepoliitika Opositsioon – vastasrind, vastuseisjad Populism – odav populaarsus Propaganda – poolehoidjaid taotlev selgitustöö Repressioon – surveavaldus, mahasurumine
· Seadusandlus, mis toimib reaalselt, ehk õigusriik oma mehhanismidega, tänu millele inimesed teavad tähtsaid reegleid, mis on lubatud ja mis mitte, seadused on selged, õigusemõistmine aga sõltumatu täidesaatvast võimust. · Põhilised kodanikuõigused, õigus eraomandile ja selle kaitsele, usuvabadus, vabadusele 6. Mõisted: abstraktne mõtteline, mittekonkreetne; assamblee täiskogu, ülikogu; defitsiit puudujääk, nappus; delegeerima (õigusi, kohustusi jne) edasi andma; formaalne- vormiline; gerontokraatia vanurite võim; justiits õigusemõistmise korraldus; kampaania hoogtöö, hoogtegevus; konstitutsiooniline põhiseaduslik; korruptsioon kõlbeline laostumine, pistisepoliitika; kongress suur nõupidamine 8võimuorgan); mentaliteet vaimulaad, meelsus; opopsitsioon vastasrind, vastuseisjad; partokraatia parteide võim; politoloog poliitikateadlane;
Juhtimisesk peetakse kõige tähtsamateks funktsioonideks kontrollimist, organiseerimist, planeerimist ja otsustamiseks. Kuid tegelikkuses peab tundma juht kõiki 9't juhtimisfunktsiooni: 1) Suhtlemine 2) Delegeermine 3) Otsustamine 4) Planeerimine 5) Organiseerimine 6) Personalijuhtimine 7) Eestvedamine 8) Koostöökõlastamine 9) Kontrollimine 6 Kasutatud materjal · http://www.director.ee/pi-delegeerima/ · https://moodle.eek.ee/course/view.php?id=911 7
majanduslikke otsuseid Sotsioloogia – Ühiskonnateadus Korruptsioon – Võimu kuritarvitamine enda kasuks Konveier – Tööliin Revolutsioon – Riigipööre Reform – Mingis ühiskonnavaldkonnas tehtud muutus Kapitalism – Eraomanduses olev majandussüsteem Erakond – Vabatahtlik poliitiline ühendus, eesmärk võimule saada Pluralism – Mitmekesisus, paljusus. Võim on jagatud huvigruppide vahel Assamblee – Üldkogu Delegeerima – Õigust siirdama, volitama Formaalne – Ametlik Kampaania – Aktsioon poliitilise eesmärgi saavutamiseks Opositsioon – Parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja kellel on valitsusega erinevad seisukohad Koalitsioon – Valitsuses olev parteide ühendus, kes tegutseb oma valitsusprogrammi alusel Populism – Erakonna tegutsemisviis, et saada rahva poolehoidu lubadustega Propaganda – Ideoloogia põhiseisukohtade tutvustamine avalikkusele, et toetajaskonda laiendada
- tagasihoidlikkus (head juhid mõistavad, et võit ei ole ainult nende teene) - huumor (head juhid on valmis oma nõrkade külgede üle naerma) Hea juhi omadused: Me hindame ennast selle järgi, milleks me suutelised oleme. Teised hindavad meid selle järgi, mida me teinud oleme. - selge visioon tulevikust. Oskus see meeskonna liikmetele selgeks teha - informeeritus nii organisatsiooni sees kui ka sellest väljaspool toimuvast - võtab vastutust - On valmis delegeerima võimu - Oskab ,,müüa" ideid, otsuseid võtmeisikutele (nemad ,,müüvad" edasi) - Kohanemisvõime - Hea suhtlemisoskus - Eneseusaldus - Pingetaluvus - Koostööoskus - Orienteerumine inimestele - Innovaatilisus Kuidas olla edukas juht: Algata protsesse! Toeta inimesi, kellel on ideid; julgusta teisi oma mõtteid avaldama. Ole entusiastlik! Julgusta teisi oma eeskujuga, jaga nendega
3. Töötajate kaasamine ja koolitamine 4. Muudatuste kinnistamine organisatsiooni kultuuri 5. Eesvedamine 14. Miks tuleb tähelepanu pöörata juhi välisgrupile? Välisgrupile tuleb tähelepanu pöörata need võivad olla uued töötajad, kellel on alguses mugavam toimida formaalse rolli raamides või töötajad, kellel puudub organisatsioonile pühendumine. Et suhteid muuta, peaks liider suhtuma neisse hästi, peaks neid kaasama otsustusprotsessidesse, delegeerima ülesandeid ja laiendama rollipiire. Töötajad aga peaksid ilmutama initsiatiivi, olema innovaatilised ning väljendama pühendumist. Lühidalt, sest välisgrupil: Teiste töötajatega on suhted pinnapealsed. Vähene vastastikune mõju Alluvatelt oodatakse vaid formaalsete rollide täitmist tööülesanded, protseduurid, normid ja reeglid 15 . Kaasajal kõneletakse juhtide kaksikrollist. Mida selle all mõeldakse ja miks on juhtidele kaksikroll kujunenud Juhi kaksikroll juht ja liider
töötajate parimale pädevusele potentsiaalile. Suurt rolli mängib meeskonnatöö ka nendes organisatsioonides, kus tegeletakse projektipõhiste ülesannete tähtajaliste täitmisega või klienditööga. Peamine roll meeskonna efektiivselt töötama panemisel lasub alati organisatsiooni juhil, sest temal lasub vastutus organisatsiooni tulemuste ning pikaajaliste eesmärkide suhtes. Juht peab suutma kaasata meeskonna liikmeid, delegeerima neile sobivaid ülesandeid ning motiveerima neid jätkama ka raskuste korral. Levinumad probleemid ja kitsaskohad meeskonnatöös on sisekommunikatsiooni puudulikkus, liiga suur töökoormus, meeskonna liikmete ebavõrdne panustamine ja juhi poolne töötajate mitte-motiveerimine. Käesolevas referaadis käsitletakse meeskonnatöö olemust, meeskonna juhtimist, meeskonna liikmete rolle ning meeskonna töö soodustamisega seotud võimalusi. Organisatsioonid, kus on tulemuslik
kordama varasemaid peatükke, et läbi võetud infot kinnistada. 1.3.3.1. Võimalikud takistused Juhul kui ÕISi pole lisatud eksamipäevi või need on valed, on loenguteks raske valmistuda ning valmis olla. 1.3.3.2. Võimalik lahendus Hea oleks õppejõududega rohkem suhelda. Vajadusel loengus olles paluda õppejõul nendele asjadele tähelepanu pöörata. 1.3.4. Õpin nii töö- kui ka koolielus kohustusi rohkem ja paremini delegeerima Oskuslik delegeerimine aitab oma aega efektiivsemalt kasutada. Lisaks on oskuslikul delegeerimisel veel mitmeid häid külgi nagu (Antson A., Mastery.ee, 2005): 1. Pakub mõlemale osapoolele õppimisvõimalust 2. Tõstab delegeeritava staatust (kolleegide/koolikaaslaste) silmis 3. Pakub vaheldust igapäeva rutiinist 4. Annab delegeeritavale isikliku rahulolu tunde ja eduelamuse
protseduur. Nimelt rajanes kohtumõistmine kindlal hagisüsteemil. Kõik see annab aluse väita, et common law on inglise kontekstis ajalooliselt eriliste kuninglike kohtute poolt loodud ühtne õigus kogu Inglismaal. 5 Siiski oli taoline õiguse kujunemine lünklik. Nimelt ei loodud 13. sajandi lõpust uusi hagisid (wrait) ja common law ei katnud universaalselt kõiki tekkinud vaidlusi. Common law ei suutnud mitte kõigil juhtudel õigust mõista. Nii hakkas kuningas delegeerima apellatsioonide lahendamist edasi lordkantslerile, kes lahendas selliseid kaebusi. Lordkantsleri tegevuse tulemusena tekkis konkureeriv õiguse allikas - equity. See süsteem ei põhine enam hagide süsteemil, vaid on lordkantsleri loodud õigus. 5 5 Loengukonspekt, 2006 18. sajandi lõpust toimub common law formeerumine kaasaegsel kujul. Eelkõige tähendab see kolmanda elemendi lisandumist õigusallikatesse. Selleks saab statute law. 1831-1832
Osalev juhtimisstiil peaks tähendama, et ma olen selline juht, kes osaleb otseselt töötajate juhtimises ja nende töös ning olen phendunud töötajate arendamisele. Toetav juhtimisstiil tähendab, et ma olen selline juht, kes on valmis oma töötajaid igal hetkel abistama ja toetama. Selles küsimustikus sain ma väga vähe punkte direktiivse juhtimisstiilis. See tähendab, et ma olen selline juht, kes ei ole valmis ülesandeid edasi delegeerima. Juhtimisoskuse koha pealt oli ka väga oluline selline küsimustik nagu transformatsioonilise juhtimise multifaktoriline juhtimisstiili küsimustik. Selles küsimustikus sain ma kõrgeid punkte sellistes punktides nagu: jätkuv preemia, juhtimine vastavalt eranditele ning Laissez-faire juhtimises. Jätkuv preemia peaks tähendama seda, et ma räägin oma töötajatele, mida nad peavad tegema, et ma neid premeeriksin. Ma
ta juhib käega, südamega või peaga tagajärjeks on ikka õnnetus. Edukus tuleneb sellest kas juht suudab jagada oma tähelepanu nii tulemuste kui protsessi jälgimisele. Hea juht juhib efektiivselt iseennast ja oma tööd. Tubli juht juhib oma aega ja teeb organisatsioonile sobivaid valikuid, Teab kus ja kuidas mobiliseerida meeskonna tugevusi. Juhi üks oluline, kuid väga raske ülesanne on delegeerimine. Enne kui juht saab üldse ülesandeid delegeerima hakata, peab ta läbima oma arengus suunava ja toetava juhtimismeetodi etapid. Delegeerimise eesmärk on kindel läbimüük, toodang, tööjärgu lõpetamine. 4. Juhtimisvõrk (Managerial Grid) Käesoleva sajandi 40-ndatel aastatel tegeldi eestvedamise uurimisega Michigani Ülikoolis. Nendes uurimustes keskenduti järgmistele tegevustele: · töötajatele orienteeritud tegevus · tulemustele orienteeritud tegevus
Teema 3: Sektoritevaheline koostöö 1. Kuidas suhestub avalik sektor ühiskonna teiste sektoritega? Avaliku võimu peamiseks partneriks on erasektor, sotsiaalvaldkonnas hakkab tugevnema ka kolmas sektor. Peaasjalikult on lepingupartnerite näol tegu kohalike ettevõtjatega, suuremates linnades tuleb kõne alla ka teenuse ostmine väliskapitalil põhinevatelt rahvusvahelistelt firmadelt. 2. Millistel tingimustel peaks avalikke teenuseid delegeerima kolmandale sektorile või ärisektorile. Tooge näited teenus Avalikus halduses mõistetakse lepingulise delegeerimisena avaliku teenuse osutamise üleandmist lepingulisel teel äri või kolmanda sektori subjektile tingimustel, kus avalik sektor tagab teenuse osutamise, säilitades nii teenuse järelevalve- kui ka finantseerimisfunktsiooni. Tänase seisuga on peamiselt erasektorile üle antud enamik kasumit tootvatest ettevõtetest Nt
Delegeerimine on oma kohustuste suunamine alluvatele, oma võimu usaldamine teiste kätte. Antakse töötajale õigus leida lahendused. Töötajal on juurdepääs vajalikule informatsioonile. Kontrolli delegeerimisega kontrolli hulk suureneb, muutub paindlikumaks ja kiiremaks. Delegeerimisel vajab töötaja kindlust, et tuleb tööga toime ja juht kindlust, et töö saab tehtud. Vastutab ikkagi juht. Kui valesti, siis et see saaks parandatud. Peab delegeerima, et arendada töötajaskonda. Ei saa määrata mida ülesandest antakse, millistel tingimustel ja kuidas toimida. Et kontrollida tuleb määratleda aruandluse vorm ja sagedus. Delegeerida ei tohi- motiveerimist, arendamist, koolitamist, meeskonna loomist, organiseerimist, tunnustamist, tasustamist, karistamist, tegevuse hindamist, edutamist. 17. Inimesekeskse juhtimise põhimõtted. Inimese teadlik kaasamine tegevustesse,
Kui alluvad on juba üht-teist omandanud, tuleks üle minna müümisstiilile. Oskuslikke, kuid mitte motiveeritud alluvaid tuleks kaasata otsustamisse (osalemine) ja kui alluv on igati võimeline iseseisvalt töötama, tuleks hakata delegeerima. 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi. Kaasahaaramine - Inimeste kaasamine neid mõjutatavate otsuste tegemisse, nõuküsimine, üksteise ideede, nõrkuste ja tugevuste üle arutamine Selgitamine – Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele asjaosalistele arusaamiseni. Selgete otsuste tegemine – Otsus tehtud, tuleb see otsekoheselt viia kõigini, keda see puutudab. 6
tarbed kõrgemale organisatsiooni vajadustest Teema 3: Sektoritevaheline koostöö 1. Kuidas suhestub avalik sektor ühiskonna teiste sektoritega? • Avalik sektor teeb koostööd teiste sektoritega 2. Millistel tingimustel peaks avalikke teenuseid delegeerima kolmandale sektorile või ärisektorile. Tooge näited teenustest. • Ärisektorile ◦ Erasektor on teatud tüüpi teenuse pakkumisel efektiivsem ning raha eest saadav väärtus on avaliku sektoriga võrreldes suurem ◦ Teenuste osutamine muutub enam kliendile ja vajadustele orienteerituks ◦ Lepingute kasutamine teeb teenuse sisu ja eesmärgi läbipaistvamaks
Kui alluvad on juba üht-teist omandanud, tuleks üle minna müümisstiilile. Oskuslikke, kuid mitte motiveeritud alluvaid tuleks kaasata otsustamisse (osalemine) ja kui alluv on igati võimeline iseseisvalt töötama, tuleks hakata delegeerima. 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi. Kaasahaaramine - Inimeste kaasamine neid mõjutatavate otsuste tegemisse, nõuküsimine, üksteise ideede, nõrkuste ja tugevuste üle arutamine Selgitamine – Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele asjaosalistele arusaamiseni. Selgete otsuste tegemine – Otsus tehtud, tuleb see otsekoheselt viia kõigini, keda see puutudab. 6
õigussubjektid opereerida saaksid. Lisaks õiguskorra loomisele on avaliku sektori äärmiselt oluline roll pakkuda teistele sektoritele avalikke teenuseid, alates näiteks kohtuliku kaitse võimaldamisest ja lõpetades ühistranspordi pakkumisega. Teisest küljest suhestuvad teised sektorid avaliku sektoriga läbi selle, et teised sektorid finantseerivad avaliku sektorit, makstes oma tegevuse avalikule sektorile makse. 2. Millistel tingimustel peaks avalikke teenuseid delegeerima kolmandale sektorile või ärisektorile. Tooge näited teenustest. Avalike teenuste lepinguline delegeerimine e. väljakontraktimine era- ja kolmandale sektorile on protsess, mille käigus kogu teenust või osa teenusest, mida kohalik omavalitsus peab rahvale osutama, hakkab täielikult või osaliselt osutama eraldi ettevõtja või teenuse osutaja. Asjakohane väljakontraktimise kasutamine võib parandada nii kohaliku
omandanud, tuleks üle minna müümisstiilile. Osalemine suhtlev stiil, kus alluvad on valmis, aga ei julge teha, kuigi nad on professionaalid juba. Oskuslikke, kuid mitte motiveeritud alluvaid tuleks kaasata otsustamisse. Delegeerimis inimesed oskavad, tahavad, on motiveeitud. Lõpptulemusena peab olema juhi ülesanne viia oma meeskond siia gruppi. Annab juhile võimaluse rohkem aega mõelda. Kui alluv on igati võimeline iseseisvalt töötama, tuleks hakata delegeerima. 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi. Eestvedamine kui protsess tegevuste järgnevus, mis mõjutavad eesolevaid. Kaasahaaramine Inimeste kaasamine neid mõjutatavate otsuste tegemisse, nõuküsimine, üksteise ideede, nõrkuste ja tugevuste üle arutamine. Selgitamine Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele asjaosalistele arusaamiseni. Selgete otsuste tegemine Otsus tehtud, tuleb see otsekoheselt viia kõigini, keda see puutudab. 6
Osalemine suhtlev stiil, kus alluvad on valmis, aga ei julge teha, kuigi nad on professionaalid juba. Oskuslikke, kuid mitte motiveeritud alluvaid tuleks kaasata otsustamisse. Delegeerimis inimesed oskavad, tahavad, on motiveeritud. Lõpptulemusena peab olema juhi ülesanne viia oma meeskond siia gruppi. Annab juhile võimaluse rohkem aega mõelda. Kui alluv on igati võimeline iseseisvalt töötama, tuleks hakata delegeerima. 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi KAASAHAARAMINE: Inimeste kaasamine neid mõjutavate otsuste tegemisse Nõuküsimine Üksteise ideede, oletuste tugevate ja nõrkade külgede üle arutamine SELGITAMINE: Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele seotud osapooltele SELGETE OTSUSTE TEGEMINE: Kui ükskord on otsus tehtud, tuleb see selgelt ja otsekoheselt viia kohale kõigini, keda see puudutab 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey-
o - Suured hanke kulud o ‐ Erasketori finatseerimisvõimetus o ‐ Monopoli oht o ‐ Poliitiline mõjutamine o ‐ Ärisaladus Nt. erinevad ehitusprojektid o Koolide võimlate ehitamine- TIK-i ujula o Koolide renoveerimine o Munitsipaalhoonete rajamine Tallinnas o Teede-ehitused- Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee Kose-Mäo lõigu ehituseks 2.Millistel tingimustel peaks avalikke teenuseid delegeerima kolmandale sektorile või ärisektorile? Tingimused edukaks delegeerimiseks: o Avalikul sektoril peab olema soov ja vajadus delegeerida o Delegeerimine toimub praktilisel kaalutlusel, mitte moe pärast o Tuleb arvestada teenuse omapäradega o Tööülesannet peab saama täita o Kui teenuse tulemust on lihtne mõõta, töö on üksikasjalikult kirjeldatav o Teenuste osutamist saab jälgida- kontroll jääb avalikule sektorile
Ettevõtte juhid näevad asju oma seisukohalt ja ei pruugi seetõttu näha probleemi kõiki aspekte. Töötajate kaasamine otsustusprotsessi aitab leida uuemaid ja erinevaid lahendusi. Pealegi töö tegelikud teostajad teavad kõige paremini, mida tuleks muuta ja kuidas, et töö paraneks. Küsitlusele vastanud väitsid enamus, et neil on piisavalt iseseisvust ja vastutust oma töös, kuid probleemide lahendamisel jäävad nad hätta. Juhid peaksid delegeerima osade otsuste tegemise õigust kaupluste juhatajatele. Näiteks kaupluste siseste probleemide lahendamisel võiks kaupluse juhataja olla see, kes võtab vastu otsuseid ning lahendab olukorra vastavalt oma õigekspidamistele. Kuna aeg läheb edasi, muutuvad ka probleemid ning kunagi antud õigustest enam ei piisa. Õiguste delegeerimine peab muutuma koos areneva organisatsiooniga. Kohustuste ja õiguste delegeerimine peab olema pidev protsess, muidu tekivadki arusaamatused töötajate ja
(kaarikusõitjad olid aristokraadid, nendest kujunes sõjaline aristokraatia, mille tipp oli kuningavõimuga tihedalt seotud). Uue riigi lõppfaasis hakkasid sõjalise aristokraatia esindajad jõudma ka kuningatroonile. Teine grupp, kes hakkas Uue riigi ajal esile kerkima, olid preestrid. Vana riigi ajal iseseisev preesterkond puudub. Templid hakkasid esile kerkima Keskmise riigi ajal, Uue riigi ajal muutus keskseks Karnaki tempel (Amon-Ra temple) ning kuningad hakkasid delegeerima riigifunktsioone preestritele. Templid toimisid suurte riiklike majanditena, mis finantseerisid ennast. Templite juurde kuulusid ka varasalved tagavaradeks. Sellega seoses kujunes templite eesotsas täisprofessionaalne preesterkond, mis tõi kaasa soolise nihke preesterkonnas naised kadusid preestrifunktsioonist. Templites olid kahes astmes preestid. Kõrgemad preestid olid tuntud kui jumala teenrid, nemad
N i m e l t r a j a n e s ko h t u m õ i s t m i n e k i n d l a l hagisüsteemil. Kõik see annab aluse väita, et common law on inglise kontekstis ajalooliselt eriliste kuninglikekohtute poolt loodud ühtne õigus kogu Inglismaal.Siiski oli taoline õiguse kujunemine lünklik. Nimelt ei loodud 13. sajandi lõpust uusi hagisid ( wrait) ja commonlaw ei katnud universaalselt kõiki tekkinud vaidlusi. Common law ei suutnud mitte kõigil juhtudel õigust mõista.Nii hakkas kuningas delegeerima apellatsioonide lahendamist ed asi lordkantslerile, kes lahendas selliseidkaebusi. Lordkantsleri tegevuse tulemusena tekkis konkureeriv õiguse allikas - equity . See süsteem ei põhineenam hagide süsteemil, vaid on lordkantsleri loodud õigus.1 8 . s a j a n d i l õ p u s t t o i m u b common law formeerumine kaasaegsel kujul. Eelkõige tähendab see kolmandae l e m endi lisandumist õigusallikatesse. Selleks saab statute law . 1831-1832. aastatel loodi Inglismaalparlamendireformi
Mõnedes domineerib tugev sõjaväeline või bürokraatlik võim, mis mõjutab kodanike käitumist mittepoliitilistel elualadel vastavate seaduste või kitsenduste elluviimisega Näit: Tšiili Pinochet’i juhtimisel.] Välja on võimalik tuua 4 erinevat autoritaarse režiimi tüüpi: 1) türannia –türannid omavad võimu isikuliselt ja absoluutselt. Türannia suurim nõrkus peitub käskude jagamises. Türann peab osa oma võimust delegeerima lähikondlastele, kuid need võivad organiseerida vandenõu tema vastu, eesmärgiga saada võim endale. Türannia on kõige „edukam“ ja kõige ekstreemsem autoritaarse režiim tüüp. Võim baseerub hirmul ja igasugune poliitiline vabadus või ühiskondlikud õigused on keelatud. Indiviidid on orja seisuses. Moodsad türanniad omavad organisatsiooni, mis on märksa keerulisem kui klassikaline prototüüp (politsei, armee) Ceausescu Rumeenias, Batista Kuubas.
tegelema. Äärmuslikuks võimustamise näiteks on isejuhtivad meeskonnad (täieliku võimustamise näide) õigus ise meeskonda kujundada (s.h. töötajaid värvata ja vallandada) ning otsustada meeskonnaliikmete töötasustamise küsimused. Samas on oluline juhil meeles pidada, et õigusi (volitusi) ja vastutust on vaja pidevalt tasakaalustada. Õiguste ebapiisavast delegeerimisest annab infot ülemuse poole pöördumiste arv. Sisuliselt peaks juht ära delegeerima kõik sellised tegevused, mis on tema jaoks rutiinsed ja korduvad ning millega võiksid alluvad ise hakkama saada ning millel puudub strateegiline tähtsus organisatsiooni jaoks. Selleks, et võimustamine viiks soovitud põhjus-tagajärg seosteni (nagu kirjeldatud Joonisel 4) peavad olema tagatud kõik võimustamise elemendid. Vastasel juhul takerdub töötaja töösooritus ning tõhusamat tööd ei järgne. Võimustamise elemendid (Türk 2001:152-153): · informatsioon, · teadmised,
Vähene seotus, vähene kaasatus Formaalsed suhted Vähene infovahetus Lepingulisus Individualistlik orientatsioon, Hierarhia enesekesksus Vähene infovahetus Alluvus, kuulekus Reeglid, normid Liidri-välisgrupi suhted: Et muuta nad sisegrupi liikmeteks, peaks liider neid kaasama otsustusprotsessidessi, delegeerima ülesandeid, laiendama rollipiire. Et pääseda sisegruppi peaksid töötajad näitama initsiatiivi, olema innovaatilised, pühendunud. 14. Otsustamine kui protsess, juhtimispsühholoogilised aspektid Otsustamine on üks läbiv toiming juhtimise protsessis. Otsustamine on kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. · 2 valikut dilemma · 3 valikut väike valikuvõimalus vea võimalusega · 5 valikut prioriteetide reastamise võimalus, loov juhtimine
Tavapäraselt saadavad presidendid asepresidendi täitma erinevaid tseremoniaalseid kohustusi (nt osalemine tähtsate isikute matustel) ning paluvad neil osaleda igasugustel üldkoosolekutel (Gitelson jt, 1996, lk. 249; Wilson, 1992, p. 357). Olgugi et president vajab valimistel oma meeskonda silmapaistvat asepresidendikandidaati, kes suurendaks tema toetajaskonda ning tooks oma isiksusega hääli juurde ka presidendile, pole ta ise hiljem just helde asepresidendile ülesandeid delegeerima, peljates poliitilise rivaali tekkimist (Gitelson jt, 1996, lk. 249). Seejuures on oluline ka asjaolu, et kui asepresident on juba ametisse valitud, siis ei saa keegi, isegi mitte president, teda vallandada (D. V. Edwards, 1998, p. 466). Arvestades asepresidendi üsna väheolulisi ametikohustusi, ei taha paljud tegusad inimesed sellesse ametisse saada ning leiavad, et see oleks nende tööalase potentsiaali raiskamine. Näiteks keeldus D. Webster 1848. aastal
1945 üle 2000 külastuskorra, 1947 1200, 1949 700, 1951-21 kokku 300 korda. 1945 oli üle 2 kuu eemal, 49 pea kolm kuud, 50.-51. a-l 4,5 kuud puhkusel jne. Otseselt seotud tervise halvenemisega. Tervise halvenemine omakorda tõi kaasa selle, et muutus järjest umbusklikumaks. Hakkas rohkem kartma, et lähikondlased tahavad teda teise ilma saata, usaldus meditsiinilise abi vastu oli pea nullilähedane. 20.loeng- 17.apr Stalin pidi ikkagi hakkama oma ülesandeid delegeerima, laiali jagama. Oluline on 1952 lõpp, kus toimub tõesti võimujagamine. 10.nov 1952 võttis NLKP presiidium vastu otsuse, millega nähti ette, et üsna olulise võimuinstitutsiooni koosolekuid juhivad kordamööda Malenkov, Hruštšov ja Bulganin. See on parteid silmas pidades kõige olulisem võimukolmik. Nov 1952 pandi paika ka uus juhtimisskeem täitevvõimu liinis, see tähendas seda, et NSVL valitsuse ministrite nõukogu
Keelevaidlused, sh toimetamine ja hindamine Kõik argumendid põhinevad vaidlejate, mitte keele omadustel. Kui kaks pädevat emakeelekõnelejat jäävad keelendi tähenduse või õigsuse teemal veendunult eriarvamusele, saab vaidlust lahendada üksnes keeleväliste argumentidega (hääle kõvadus, positsioon, sõprade arv). Vastutust ei saa kellelegi/millelegi lükata. Kui meile ja/või meie sõpradele üks tekst ei meeldi, siis peame julgema niimoodi öeldagi, mitte delegeerima vastutust normile, normingule või teksti väidetavale vastuolule nendega. Keelekorraldus Ka autoriteetseimate keelekorraldusallikate koostajad on kõigest inimesed, kuigi keskmisest oluliselt informeeritumad, ja kuni pole leitud meetodit keelendi tähenduse või õigsuse objektiivseks mõõtmiseks, on ka nende normatiivsena esitatud seisukohad kõigest nende subjektiiv- sed arvamused, mitte objektiivne tõde keele kohta. Suhtleja vastutab oma suhtlusaktide edukuse eest ise. Kõneleja
Erakorralise meditsiini tehnikud pole hävitamatud, mitte kõigis halbades oludes kiired otsustajad ja osavad, mitte igas olukorras rahulikud ja kõigutamatud. Erakorralise meditsiini tehnikud pole alati elupäästjad – nad võivad vaid vahel elu päästa. Surm pole vaenlane, vaid tuttav, kes ikka ja jälle etteteatamata välja ilmub. Seiske oma vajaduste eest ja õppige olema terve egoist! Õppige ei ütlemise oskust ja õppige delegeerima. Vältige teiste eest selliste ülesannete ärategemist, millega nad ise hakkama saavad. See, kes teeb kiirabi erakorralise meditsiini tehnikuna sageli vastutulelikkustöid haiglameeskonnale (nt viib patsiendi vastuvõtupersonali eest osakonda) kergendab küll viimase stressi, kuid põhjustab see-eest endale, oma kolleegidele autos, samuti ootavatele patsientidele ja lähedastele täiendavat stressi. Seadke emotsionaalsed piirid