Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dekabristid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dekabristid, isevalitsus, pärisorjus, konstitutsiooni, aadlikest, harida, pärinesid, valgustusajastu, kandis, nimetust, kolmkümmend, lagunes, 1818, hüvanguliit, liidust, kukutada, likvideerida, seisuslik, konstitutsiooniline, monarhia, ühingud, 1826, ootamatu, käiku, tuhat, segadust, truuks, kodanikuõigused, pidasidAJALOO KONSPEKT Aastad enne I maailmasõda - Iseloomulikum nähtus oli imperialism ehk suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused - 20. saj algul tõusis tootmine tööstuses - Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika - Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted - Algas seeriatootmine - Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada - Kapitali paigutati asumaadesse, kus oli odav tööjõud ja maavarad lähedal või anti kapital laenuks ja teeniti selle pealt või viidi kapital välja riigilaenuna ja raha jooksis omanikule ja see kapitali omanik ei pidanud üldse tööd tegema. Teda kutsuti rantjeeks. - Konkurents oli tugev ja kulukas monopolidele - 20. saj algul oli maailm koloniaalmaailm ja hakkas võitlus maailma ümberjagamise
° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj. Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Põhijooned Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on
1851.a riigipöördes kuulutas ennast keisriks ja rahvas oli sellega nõud- Napoleon III. Märtsirevolutsioon Saksamaal: "Vormärz" ajastu 1815-1848, Märtsivalitsused, Friedrich Wilhelm IV hoiak, Saksa Rahvuskogu tegevus. algas radikaalselt, levis üle Saksa väga kiiresti, Berliinis juba 18.märts. metterrnichi süsteem sai sellega ümber- vabadused taastati, moodustati lliberaalsed valitsused, võesti suund Saksamaa ühendamisele. 18.mai 1848 Saksa Rahvuskogu- Saksa ühendamine, konstitutsiooni välja töötamine. Berliinis toimus algselt rahumeelne meeleavalud, kuid muutus verevalamiseks. 19.mai FW IV kuulutas kõik hukkunud märtsiohvriteks, võttis vastu koalitsiooni, kuulutas et Preisimaast kasvab välja Saksamaa- tuleb rahvusliku ühendamise etteotsa. Rahvuskogu otsustas tulevas Saksa kun.krooni talle anda. 28.märts töötati konts.völja, kuid FW IV keeldus troonist. Tahtis Rahvuskogu laiali saata, ei tunnistanud konsti. Juunis saadeti RK laiali Preisi jõul.
aastakümnetel muutus Vm positsioon Euroopa riikide kontekstis. Poliitiliselt oli see kätte võideldud. 3 Kultuur. Ühiskonnaelu oli väga ritualiseeritud. Vene bojaaridel olid ülemäära pikad varrukad riietel st nad ei pea tööd tegema. Riiete tegumood oli muidu kõigil ühiskonnakihtidel enam-vähem sarnane. Peeter I isa tsaar Aleksei Mihhailovits oli väga haritud inimene, kirjanik. Tema välimus oli reglementeeritud ta kandis kulda ja karda, kostüüm oli raske ja ta pidi aeglaselt liikuma see näitas inimese võimu. Riietuse reformidest veel kaotati habemed, juurde tuli parukas. Kui Peeter I naasis Euroopast, siis nõudis ta esimese asjana meestelt habeme ajamist. Samuti käskis ta ära lõigata pikad varrukad. Kui tema käske ei täidetud, võttis mees käärid ja nüsis ise habemeid ja varrukaid. Kui inimene ei tahtnud habet maha ajada, siis seadis Peeter I sisse maksu, mis oli väga suur
Venemaa koalitsioonis keiser Paul I initsiatiivil. Keiser soovis tungida Itaaliasse, kutsus sõjavägede ülemjuhatajaks Aleksander Suvorov'i. Ta saavutas itaalias suuri võite Prm üle. 1800 a sattus Venemaa konflikti SB-ga, Venemaa otsustas koalitsioonist lahkuda. Suvorovit ülistati generalissimuseks, sai Venemaa kõige populaarsemaks kindraliks. Pärast venemaa lahkumis ülekaal jälle prm poolel. Prm võitis suure Marengo lahingu. Sama nime kandis ka napoleoni hobune. 1805 Kolmas koalitsioon (SB, Venemaa, Austria, Rootsi). Koalitsioondes sai kõige rohkem kannatada alati Austria. 21. okt 1805 Trafalgari lahing 2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa-Rooma keisririik. Austria suur kaotus. 1805 Pressburgi rahu Austriaga. 1806 Neljas koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi ja Rootsi). Preisimaa sai suure löögi. Juunis 1807 lõi napoleon Friedlandi lahingus Venemaad. Berliinis 21. nov
Vene vägedelt lüüa ja tõrjuti Ida-Preisimaale. Samuti oli mässu nurjumise põhjuseks mässajate ühtse juhtimise nõrkus ning see, et talupoegkond ei tulnud sellega piisavalt kaasa. Ületõusule järgnesid karmid repressioonid aadliku vastu vangistati või määrati soldatiks ja saadeti sõtta Kaukaasiasse (Käis 50a sõda Tsetseenide vastu lõppes 1864). Tuhandeid leedulasi emigreerus aga ka läände. Poliitilise emigratsiooni keskuseks sai Pariis. Järgnes veel Venestuspoliitika isevalitsus, usk ja rahu. Leedus teostati depoloniseerimist ehk Poola mõju alt vabastamine ja Vene provintsiks muutmine nii vormilt kui sisult. 1832 suleti Vilniuse Ülikool. Kahe aasta pärast avati kaks eriakadeemiat vaimulik- ja arstiõppe akadeemia. Hiljem siiski üliõpilasi riigivastasuses süüdistades suleti ka arstlik akadeemia ja vaimulik akadeemia viidi üle Peterburi. Seetõttu tuli palju Leedu ja Poola inimesi arstiks õppima edaspidi Tartu
Orjad peamiselt kohustuste mittetäitmise eest orjusse langenud endised talupojad ja käsitöölised, võõramaised sõjavangid; neid kasutati vaarao ja ülikute majapidamises, templite valdustes, suurtel riiklikel ehitustel, sõduritena; neil oli väike tähtsus, peamised töötegijad olid talupojad ja käsitöölised Hierarhia ühiskond rangelt hierarhiline, tipus absoluutse võimuga kuningas, tema võimu toetas väikesearvuline mõjukas ülikkond, kelle hulgast pärinesid kõrgemad riigiametnikud, preestrid ja sõjaväelased; talupojad ja käsitöölised olid allutatud vaarao ja ülikkonna kontrollile. Kõik toimus vaarao määramisel. Tal oli arvukas ametnikkond, selle mõjukam osa kõrgem ametnikkond koosnes peamiselt valitseja sugulastest. Ajapikku hakkasid nad valitsejast vähem sõltuma. Nende seast määras vaarao maakondade e. noomide asevalitsejad nomarhid. Nad viisid ellu vaarao korraldusi, kogusid
Bourbonide restauratsioon eksisteeris (umbes) 6. aprillist 1814 kuni 1830. aasta Juulirevolutsiooni rahvaülestõusuni, v.a "Sada päeva", vähem kui aasta restauratsioonist, kui Bourbonide monarhia oli ennast Prantsusmaa rahva hulgas jälle nii ebapopulaarseks teinud, et perekond pidi jälle Prantsusmaalt Pariisist Genti põgenema, eemale plahvatuslikest rahvarahutustest ja tsiviilvõimu kokkukukkumisest. Louis XVIII, Louis XVIII aktsepteeris konstitutsiooni kahekojaline parlament ja kodanike ülemvõim. Kuigi Louis ei muuda alguses eriliselt Napoleoni loodud riigisüsteemi, ei anna ka see tema populaarsusele midagi juurde. Hiljem langeb Louis XVIII ultratagurlike rojalistide mõju alla ning tema maine rahva silmis langeb veelgi. 1814. a konstitutsiooniline harta (La Charte) 1814. aasta harta, mis kehtestas kahekojalise seadusandliku kogu päriliku/nimetatava Peeridekoja ja
Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Kõige enam leidus neid maaisandate isiklikes valdustes. Külaühiskonna alumise kihi moodustasid vabadikud, kes olid maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all. Õigusliku seisuse halvenemine ja pärisorjus: Mõisapõldude harimiseks kasutati tlupoegade tööjõudu ja vahendeid. Tekkis uus koormiste liik teokohustus. 15. saj. teisest poolest juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, nii kujunes välja sunnismaisus kaotati talupoegade liikumisvabadus. Koos teokohustuse kasvuga suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad maksud, mis tõttu paljud talud jäid mõisale võlgu. 1507a. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus
sajandi algul. Kõnekeelena asendas leedu keel poola keelt. Kerkis üles uus haritlaste eliit, kes taaskinnistas leedu rahvusliku ja kultuurilise identiteedi tunnet, rõhutades iseseisvust Poolast ja Venemaast. Dr. Jonas Basanavicius (1851-1927) - Silmapaistev arst, harrastusajaloolane, leedu rahvusluse isa. Vincas Kudirka (1858- 1899) - Andekas luuletaja ja ajakirjanik. Mõlemad olid pärit Suvalkijast, mis kerkis üles rahvusliku liikumise keskuseks. Juba 1807. aastal oli siin kaotatud ära pärisorjus. Enamik haritlastest pärines jõukate talunike peredest, kes moodustasid rahvusliku liikumise selgroo. Kui ülejäänud Leedus oli õppekeeleks vene keel, siis Suvalkijas oli emakeelne õpetus gümnaasiumis. Paljud rahvuslikud juhid said hariduse. Jonas Basanavicius - Asutas leedukeelse ilmaliku ajakirja Koit ja väljaandmine 1883-1886 (40 tiraazi: 1000 eksempläri), mis õhutas rahvusliku uhkuse tunnet Leedu ajaloo ja kultuuri suhtes, kutsus üles rahvuslikule ühtsusele. Asutas 1905
18.märtsil toimus Berliinis Preisi kuninga lossi ees suur meeleavaldus, kui järsku kõlas püssilask, millest puhkes äge barrikaadivõitlus rahva ja sõja lõpus ning päeva lõpuks loeti kokku üle 250 surnu + haavatud. 19.märtsi hommikul Friedrich Wilhelm IV, kes oma vaadetelt toetas pigem Metternichi süsteemi, andis käsu sõjaväel tagasi möörduda ning pöördus rahva poole väga sõbrlikult, austas hukkunuid(ehk märtsiohvrid). Ta nõustus konstitutsiooni väljatöötamisega, Saksamaa ühinemise plaaniga, Rahvuskogu kokkutulemisega(kõikjal üks kesksemaid nõudeid). Eesmärgiks oligi, et kõikides liidumaadest koguneksid saadikud, kes töötaksid välja konstitutsiooni ja viiksid läbi Saksamaa ühendamise. Kuulutas, et Preisimaast kasvab välja Saksamaa. Jällegi äärmiselt kiire sündmuste areng. Preisimaal pandi ametisse liberaalne valitsus, samuti ka mujal(Baieris, Hannoveris, Hessenis, Saksimaal). Need märtsivalitsused
- Colbert kahekordistas riigi sissetulekud ilma maksureform. - Sissetulekud vaja: sõjaväe,halduse ja õukonna jaoks 5.Sõjaväereformid - Tulemus: Prantsusmaa sõjavägi on suurim Euroopas - Eesmärgiks: Prantsusmaa hegemoonia mandri-Euroopas Vallutuspoliitikia teostamine - Prantslasi 18milj. kellest alalise armee ridades 200 000 meest (300 000). - Armee seoti kokku tsentraliseeritud riigistruktuuriga - Kasarmud,munder, riik korraldas varustamise, eriväeosad, teenistusastmik, aadlikest ohvitseride jaoks sõjakoolid. - Tulemuseks: Tugev ja distsiplineeritud sõjavägi, parim ja suurim armee kogu maailmas. - Negatiivne: Kulukas ja kurnav majandusele. - Relvastuse ja kaitserajatiste täiustamine: Vauban arendab tähekujulised bastionid, piirile kaitsekindluste vöönd. 6.Välispoliitika -Eesmärgiks: Hegemoonia ja kujundada strateegiliselt soodsad ,,loomulikud" piirid Idas ja Põhjas (Reini piir) - Liitlaste ostmine abirahadega (Subsiidiumid, nt.Rootsi) Diplomaatia
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
· 1776 a. Suveks olid revolutsionäärid saavutanud kontrolli 13 koloonia üle (iseseisvusmanifest) · Seejärel SB-l õnnestus vallutada NY ja Philadelphia · 1776 sõja pöördepunkt Saratoga lahing (NY): ameeriklaste võit ja SB alandav kaotus (ameeriklased said 5 800 sõjavangi) ... alles seejärel Euroopas levis arvamus, et ameeriklased võivad võita. Vabatahtlikud ja ameeriklaste välisliitlased · Ameeriklaste vabadusvõitlus innustas paljusid valgustusajastu eurooplasi · Vabatahtlikud nt: Prantsuse kindral markii La Fayette, Preisi kindral vpn Steuben (Mõlemad olulised Washingtoni armee koolitajad) Poola vabadusvõitleja Kosciuszko. · Prantsusmaa oli aastast 1776 alates toetanud ameeriklasi majanduslikult (relva ja laskemoonaga) · B.Franklin oli ameerilaste saadik Prantsusmaal: otsis aktiivselt tuge Välisliitlased · 1778 sõlmis abs. Prantsusmaa poliitlilise liidu vabariikliku P-Ameerikaga:
Enda sõjaväe laagrid kindlustasid nad palkseintega ja muld vallidega. Regulaar vägi koosnes 25 leegionist mis asusid riigi piiridel. Eesmärgiks oli vallutuste asemel riigi kaitse. Rooma provintsid 1. idaprovintsid kreeka,väikeaasia, süüria ja egiptus. Olid jõukamad linnad ja arenenud majandusega maad. Peamine keel seal oli kreekam keel. Kõik püsis rooma võimu all. Seal olid kõige jõukamad alad. Kõrgelt arenenud kultuur. Ladina keel levis seal kandis vähe. See oli kasutusel ainult riigivalitsemises ja õiguse mõistmises. Põlluharimine oli paremini arenenud. 2. lääneprovintid seisused 1. Senat aristokraatia - võim oli päritav. Kuulusid suur maaomanikud ja riigi ametnikud. Väliseks tunnuseks oli punase triibuga toogad 2. ratsaniku seisus - Jõukad rooma kodanikud (kaupmehed,kohtunkud,rahandus ametnikud) sõjakorral teenisid ratsaväes. 3
*Karja- 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70 (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi-, ehk adrakohtunikud, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates
moodustati uued gildid. Uued gildid koosnesid kaupmeestest vastavalt nende varanduslikust tasest. I gildi kuulusid kaupmehed, kelle kapital oli 10 000 rubla. II 5000 rubla, III 1000 rubla. Linnapea valimisel said osaleda ainult I ja II gildi liikmed. Kohtud saadeti laiali. Uus kohtusüsteem ehitati üles. Uus halduskorraldus: Politsei- ja kohtusüsteem: Politseisüsteem: Adrakohtunike (Eestimaal)- Mõisnik, kes kandis politseifunktsioone ja sillakohtute (Liivimaal) asemele rajati. Politseimeister- Eraldati politsei linnavalitsusest. Rajati eraldi politsei võimu kandvad asutused. Politsei läks riigi võimu alla. Väiksemates linnades võim kuulus politseimeistritele, suurem võim kui linnavalitsusel. Baltikumi 18. sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides. Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle.
Jalategu töötasid mõisavahenditega + Vabatalupojad olid vabad teotööst ja tasusid koormisi rahas. Ka talupoegadest mõisa ametimehed (kupjad, aidamehed jne) olid vabatalupojad + maavabad üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes. Makse ei maksnud. Vabadikud- sai lisaks ka endale mingi maalapi mida harida, sulased- töötasid Jüripäevast Mihklipäevani Träälid- orjad Talupoegade olukord 14.-16. saj Mõisate arvu kasv Eesti vilja hea kvaliteedi tõttu tõusid viljahinnad välismaale müües Koormiste kasv teoorjus kümnise suurenemine raharent Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke "mees või võlg" annad selle talupoja tagasi või makad tema eest
ette venelaste sõjaretki Eestisse ja vastupidi, püsivat edu kumbki pool saavutada ei suutnud. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL II aastatuhande algul elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Peamiseks elatusalaks oli kujunenud maaharimine, millele lisandus karjakasvatus. Kasutusele oli võetud ader, mis saagikust tunduvalt tõstis. Kasvatati rukist, nisu, otra, uba, hernest jt vilju. Maa suurust arvestati adramaades 1 adramaa oli maatükk, mida ühe adraga jõuti üles harida (ca 8 ha). Kasutusele võeti kolmeväljasüsteem, st põllumaa jagati kolme osa vahel suvivili, talivili ja kesa e puhkeasendis olev maa. Tähtsuselt kolmandaks elatusalaks oli tõusnud käsitöö. Tekkis ja muutus auväärseks sepa amet, eriti hinnatud olid relvasepad. Osa meistreid spetsialiseerus ehete valmistamisele. Potikedra kasutusele- võtuga muutus omaette käsitööalaks savinõude valmistamise.
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist
Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes
Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega lepingud, mis määrasid ära koormiste suurused. Saaremaale läksid need väiksemaks, Sakalas ja Ugandis aga raskemad. Eesti talupoegadele tekkisid kohustused: kümnis, loonus- ehk hinnusrent, teotöö; teede ehitamise, kivilinnuste ja kirikute ehitamise kohustus. Tähtsamad lahingud: Kanaveres, Kämblas, Ravilas. Eesti talupoegade armee piiras: Pöide, Tallinna, Padise ja Haapsalu linnust. Peale Jüriöö ülestõusu hakkas kujunema pärisorjus. On arvatud, et kui jüriöö ülestõusu poleks olnud, poleks eesti talupojad pärisorjadeks muutunud. 1346 - Taani müüs oma valdused Põhaj-eesti Saksa- ehk Deutooniordule. 1347 - Saksa ordu andis põhaj eesti Liiwi ordule. Eesti alale jäi alles 3 väikeriiki. MAARAHVAS XIV-XVI SAJAND. Aadlikud asusid elama maale, et oma võimu suurendada. Talu koha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates
a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala põlluharimine (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa), loomakasvatus (sead, lehmad) ei olnud nii oluline, edasi tulid küttimine ja kalapüük (selle osa oli vähenenud), tekkis metsmesindus, oma osa oli käsitööl (omaette käsitööalaks oli eraldunud sepatöö),
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. H
Pärisorjuse püsimajäämise põhjused IdaEuroopas ja esimesed sammud selle kaotamiseks: Pärisorjust ei kaotatud, sest arvati, et talupoeg ei saaks üksi hakkama. Arvatakse, et nad ei suuda enda eest hoolitseda. Seda tõestab see, et kui tuli aeg talude pärisostmiseks, siis paljud ei tahtnud seda teha. Füsiokraatlike ideede mõjul hakati talupoegadele rohkem tähelepanu pöörama. Esimeseks piirkonnaks kus kaotatakse pärisorjus on Böömi ja Määrimaa ning Kaliitsa. Austrias lõppes pärisorjus Joseph II reformidega. IdaEuroopas püsisid pärisorjuslikud suhted 19. sajandi alguseni, Venemaal kaotati see alles 1861. aastal. Kaubateede ümberpaiknemine: Uued kaubateed koondusid Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem ka Amsterdami, jättes tagaplaanile seni domineerinud Vahemereäärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed
7, 5 milj. ; Saksamaal 8 milj. inimest. Eestlaste koduks oli regielamu, milles olid ühe katuse alla koondatud elu-, töö-ja viljakuivatusruumid. Peamiseks tegevuseks oli põllundus ning peamiseks põllunduskultuuriks suvi-ja talirukis. Kasvatati ka nisu, uba, naerist, hernest, lina ja kanepit. -1- Maa suurust arvestati adramaades, mis tähistas sellise suurusega põllumaad, mida sai üles harida ühe adra ja selle juurde kuuluva rakendiga. Talud olid valdavalt üheadramaased. Karja, heina ja metsamaad olid küla ühisvalduses. Palju töid tehti ühiselt talgute korras. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti mõisateks. Põlluharimises tuli vana kaheväljasüsteemi kõrval talirukki levikuga alates 11. saj. aina enam kasutusele kolmeväljasüsteem, mille puhul üks osa põldudest oli talivilja, teine suvivilja ja kesa all (puhkas).
alusele ja suurendas riigi iga-aastaseid korralisi sissetulekuid. Sissetulekute suurendamiseks kehtestati riiklik viinamonopol, suurendati nii otseseid kui kaudseid makse. Tehti suuri välislaene, ennekõike Prn-lt. See omakorda tähendas seda, et Vm välisvõlg kasvas ka kiiresti. 1900 oli Vm välisvõlg 4 mlrd kuldrubla, 1914 oli sellest saanud 7,5 miljardit. Poliitilised olud- Vm oli demokr mõistes Eur-st kõvasti maha jäänud. Kuni 1905 revol-ni püsis piiramatu isevalitsus. 1905 revol tõi kaasa muudatuse, keisrivõimu teatud piirangud, keisri kõrvale moodustati valimise teel duumamonarhia. Sellessegi tuleb suhtuda ettevaatlikult. Vm-l polnud õiget parlamenti ega konstitutsiooni. Riigiduuma volitused olid õige piiratud. Oli olemas, aga temas nähti pigem nõuandvat kui seadustandvat organit. Seadusprojektid lähtusid kas valitsusest või keisri õukonnast, riigiduuma sai vaid heaks kiita hääletamise teel. Keisril oli üsna suur vabadus panna
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa). -Mõiste ,,balti riigid" tuli kasutusele alles pärast I maailmasõda. Aga ka siis üsna laialivalguv mõiste (Soome kui Balti riik). (NSV Liitu kuulutes kasutati nimetust PRIBALTIKA). -Balti ajalugu tähendas algselt Balti kubermangude valitseva eliidi baltisakslaste ajalugu. (von Rauchi vajadus üle selgitada 1970.a , mis Leedu kuulub Balti riikide hulka. I PEATÜKK: Euroopa viimased paganad - Pärast Skandinaavia jääkilbi taandumist tekkisid Läänemere idarannikule inimeluks kõlbulikud tinigmused, u. 11 000 a.eKr asususid siia esimesed inimesed. Piirkonna põhjaossa soome-ugri keele kõnelevad inimesed, Läänemere lõnapoolsele rannikule
maanõunike kolleegium (12 maanõunikku, Saaremaal 6, pidevalt tegutsev kolleegium, maanõuniku amet eluaegne). Rüütelkonna poolt vastu võetud otsused olid täitmiseks kõigile, kes maapiirkondades elasid. Kubermanguvalitsus pidi otsused kinnitama enne kui need seadusteks said. Balti aadelkonna seas puudus sisemine kihistumine vastupidiselt Lääne-Euroopale. Balti provintsides oli tegu ühtse aadliseisusega. Rüütelkondade liikmed pärinesid keskaegsetest vasallidest, aadliseisust näitas tiitel von. Maiskond. Seisused vene aladel olid seotud riigivõimuga ja sõltusid riigivõimust. Peeter I ajal võeti kasutusse teenistusastmete tabel, millega jagati vene riigi teenistuses olevad isikud 14 astmesse, tema positsioon ühiskonnas sõltus tema positsioonist teenistusastmete tabelis, mis sõltus otseselt riigiteenistusest. Süsteem oli riigi seisukohalt väga efektiivne, võimaldas välja selgitada edukamaid. Teatud
mõjukas baltisaksa aadel 2) eesti rahvusest taluperemehed 3) maaproletariaat, maatamehed 20. sajandi alguseks jagunes 3. grupp omakorda mitmeks erinevaks kihiks. 1) Kõige madalamal asusid mõisamoonakud, mõisatöölised, kellel puudus põhimõtteliselt eraomandus, nende töötingimused reguleerimata; 2) talusulased ja taluteenijad 3) popsid väiketalunikud, kes rentisid talunike käest tükikese maad. Linnas tööstusproletariaat Rev eesmärgid. Poliitilised: 1) asendada isevalitsus mõõdukama reziimiga 2) tagada rahvale kodanikuõigused, hoolitseda selle eest et venemaal oleksid olemas parlament, valitsus majanduslikud: asendada varakapitalistlik stiihia korrastatud kapitalismiga; agraarreform rahvuslikud: tagada eestlastele võrdsed võimalused ja õigused balitisakslaste ja teistega 10.09. 2008 Jaapan sai enda kontrolli alla Liadongi poolsaare. Venemaa alustas Jaapani kõrvaletõrjumiseks kampaaniat. Õhutas Koreas Jaapanivastasust
Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel.) Linnad käisid korduvalt käest kätte. 1572. aastal kuulutasid Hollandi ja Zeelandi provintsid hispaanlastega kooskõlastamata Oranje Willemi asehalduriks. See oli esimene samm iseseisvuse suunas. Järgmisel aastal kutsus Felipe II Alba hertsogi Madalmaadest tagasi ja oli valmis mõningateks järeleandmisteks. Madalmaade vastupanu kandis ka sõjaline edu. 1574. aastal, kui hispaanlased piirasid Leidenit, avasid hollandlased tammid ning meregöösid pääsesid oma madalatel laevadel linnani piiratutele toitu tooma. Hispaanlased sunniti taganema. Tunnustusena vapralt võidelnud linnale asutasid Hollandi staadid endisesse Leideni kloostrisse ülikooli. Põhja- ja lõunaprovintside usulised, keelelised, sotsiaalsed ja majandusorientatsioonilised erinevused ning poliitiline lõhenemine.
o Peamiseks elatusalaks oli maaharimine- saavutas kõrge taseme. Eestlased olid kujunenud üheks kõige põhjapoolsemaks, põhiliselt maaviljelusest elatuvaks rahvaks. o Künnipõllundusele aitas kaasa rauast teraga ader VII-VIII saj paiku. o Kui varem kasvatati otra iis üha enam levis talirukkis. Nisu, kaera, herneste ja ubade jt osakaal oli väiksem. o Maa suurust arvestati adramaades ehk kui suurt maad saab harida ühe adraga. o Maa harimisel kasutati kaheväljasusteemi kus igalaastal oli vilja all üks osa pöllust teine osa kesa all. Talirukki kasvatusega hakkas levima täiuslik kolmeväljasüsteem, valitese XIX sajandini. o Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega- veised, hobused, lambad sead jne. o Teatud osa oli ka küttimisel ja kalapüügil. (põdrad, metssead, kitsed ja janesed npt)
annaabi.ee 
