valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni (kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida oma esialgsete plaanidega, mis ilmselt nägid ette vaid Väike- Aasia vallutamist, vaid selle asemel vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta ka Dareiose rahupakkumise tagasi. 332 eKr piiras Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist Tüürose linna. Linn oli talle alguses alistunud, kuid konflikt oli uuesti puhkenud, sest ei olnud suudetud jõuda kokkuleppele ohvritalituse suhtes. Linn
Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ära kasutada püüdes alustas Mileetos 500. a eKr ülestõusu Pärsia ülemvõimu vastu. Mileetoslaste abipalvele vastasid ainult Ateena ja Eretria. Pärslased vallutasid Mileetose rünnakuga ja põletasid maatasa. Juba ammu olid pärslased tahtnud alistada ka Kreeka mandriosa rikkaid kaubalinnu. Mileetose toetamist pärslastevastase ülestõusu ajal otsustas Dareios
Kasutatakse ära teise inimese usaldust, et vägevaks saada. Eriti kui võimule on saadud alatuid võtteid kasutades, võib abistaja muutuda väga ohtlikuks, sest ta teab seda, mis avalikkuse ette jõudes võib põhjustada suure skandaali. Niccolo Machiavelli teose "Valitseja" 4. ja 5. peatükk keskendub võimu säilitamise küsimustele anastatud riikides, seda eelkõige kolme näite Aleksander Suure poolt vallutatud Dareiose kuningriigi, Prantsuse kuningriigi ja Türgi sultanaadi varal. Machivelli toob esile ühiseid omadusi nii Dareiose kuningriigi kui ka Türgi sultanaadi valitsemisviisides. Oma analüüsis annab Machiavelli ammendava vastuse küsimusele, miks Aleksandri järglastel õnnestus väejuhi surma järel mõneks aastaks võim säilitada ning miks mõnedel puhkudel 7
Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
f) Philippos II - Makedoonia kuningas Aleksander Suure isa g) Aleksander Suur h) Dareios I Pärsia kuningas, kes tungis Kreekasse ja sai Maratoni lahingus luau. i) Dareios III - oli Ahhemeniidide Pärsia viimane valitseja. Ta jäi sõjas alla Aleksander Suurele ning tapeti oma alluvate poolt. Aleksander lasi ta suurte auavaldustega maha matta, et nii oma võimu Pärsia impeeriumi üle legitimeerida. j) Xerxes Dareiose poeg, kes tungis pärast oma isa Kreekasse, kuid sai Salamise merelahingus lüüa. 5. Kreeka Pärsia sõja tähtsamad lahingud, väejuhid, tulemused, kuidas läinud ajalukku? a) Maratoni lahing. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega üle Egeuse mere Ateena vastu. Kreeklasi juhtis Ateena väepealik Militiades. See väekoondis sai aga ateenlastelt Maratoni lahingus rängalt
märgatavat edu saavutada. Kuid lõppude lõppuks siiski võideti, paljus tänu sellele, et Makedoonia kuningas isiklikult juhtis lööki otse vastase positsiooni keskmesse kõrgendikule, kus seisis Dareios oma satraapidega. Pärslaste read läksid sassi ja sõdurid pöördusid põgenema. Taas, nagu oli juhtunud ka Granikose jõel, laskis lahinguväljalt esimesena jalga mitmetuhandeline Pärsia kergeratsavägi. Kõige visamalt võitlesid Dareiose kreeklastest palgasõdurid, kelle faalanks paiknes otse Pärsia vägede keskmes. Siin kohtas Aleksander nii raevukat vastupanu, et tal tuli lahingumöllu läkitada oma ihukaitsjadki. Makedoonia ratsavägi jälitas põgenejaid pikalt, ent Dareios jäi siiski tabamata. Pärsia kaotused olid tohutud, arvatavalt üle 50 000 langenu. Pärslaste sõjaleer koos Dareiose perekonnaga langes võitjate saagiks. Püüdes saavutada
20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja. 21. Herodotos - Kreeka ajaloolane. 22. Philippos II - Makedoonia kuningas, Aleksander Suure isa. 23. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, kuulsaim ja edukaim väejuht. 24. Dareios I - Pärsia suurkuningas, tema ajal saavutas Pärsia imp. oma suurima ulatuse. 25. Dareios III - Jäi sõjas alla Aleksander Suurele, tapeti oma alluvate poolt, Al. mattis ta suurte auavaldustega. 26. Xerxes - Dareiose järglane ja Pärsia kuningas- jumal, kes tungis Kreekasse. Astus vastu Leonidasele ja tema 300-le ning suutis nad sohki tehes hävitada. 27. Maratoni lahing - Kreeklaste väejuht Militiades 10 000 mehega (ateenlased ja plataialased) ründasid pärslasi, kelle sõjaväes oli 25 000 meest. Pärslased põgenesid kui ei suutnud Ateenat vallutada, kuid osad Põhja-Kreeka linnriigid jäid nende kätte. 28. Termopüülide lahing - 250 000 pärslast kohtusid
Pärslased olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse pärsia kuningas Kyros II (u 559 530), võites u 555 Meedia Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Lüüdia ja 539 Uus- Babüloonia. Sai surma sõjakäigul Kesk-Aasiasse. Kambyses (530 522) vallutas aastal 525 Egiptuse. Järgnenud aastapikkustest sisevõitlustest väljus võitjana Dareios I (521 486), pannes aluse Achemeniidide dünastiale. Dareiose ajal saavutas riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu (514-13) ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing 490) ebaõnnestusid. Xerxes (586 465) ründas aastatel 480 479 Kreekat, kuid tõrjuti tagasi. Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad. Artaxerxes II (405 359) ajal lõi lahku Egiptus, püsides 399 343 sisuliselt sõltumatuna
madude poolt. Milose Venus – Melose saarelt leitud Aphrodite. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tööd pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole. Kreeka kunstniku Philoxenose teost Makedoonia Aleksander Issose lahingus teatakse Pompejist leitud mosaiikkoopia järgi. Tegemist ajaloolise sündmusega, võit Pärsia kuninga Dareiose üle. Oskasid inimesi ja loomi erinevates asendites ja ruumiliselt kujutada. Vaasimaal Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal. Vaasivormide valik rikkalik, tuntumad: amfora, hüdria, krateer. Vaasikujunduse kolm perioodi Geomeetriline stiil – kõige varasem (8.s lõpp eKr). Kujundatud ornamentidega, meandritega. Mustafiguuriline stiil – punakaspruunile vaasile maaliti musta
Aleksandri ja Pärsia kuninga Dareios III väed kohtusid Issoses. Aleksandri 41 000 meheline vägi võitis Pärsia mitmesaja tuhande mehelist väge. Egiptus, üks kõige tihedamalt asustatud riike Vanas Maailmas, alistus Makedoonia Aleksandrile ilma igasuguse vastupanuta. Teda võeti vastu kui egiptlaste Pärsia ikkest vabastajat. 332 eKr rajas vallutaja Niiluse deltas merekaldale Aleksandria (ühe paljudest tema järgi nimetatud linnadest) Dareiose oli vahepeal jõudnud endale Assüüriast suure väe koguda. Oktoobris kohtusid kaks vaenuväge Arbela linna ja Nineve varemete lähedal Gaugamela lahingus. Taas oli kunigas Dareiosel vähe lootust sõjas edu saavutada. Vaatamata Pärsia vägede märkimisväärsele arvulisele ülekaalule, saavutas väejuht Aleksander tänu suurepärasele taktikale pealetungi korraldamisel järjekordse hiilgava võidu. Edasi liikus Makedoonia armee Babüloni
80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi AntiikRooma suurim mälestusmärk. Colosseum Monument Reljeefid Trajanuse sambal Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Maalikunst Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu ~80e.m.a Põrandamosaiik Nn.Fauni majast Pompejis 2 sajandist Aleksander Suur lahingus Varakristlik kunst Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tähtsaim oli Jumala sõnapühakiri Katakombides pidasid kristlased koosolekuid, jutlusi ja jumalateenistust. Maalikunst Santa Priscilla katakomb Roomas Maalingud pärinevad 3.sajandist
Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Sellel ajastul olnud kreekakeelne kiri kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse ka tänapäeval lugeda. 5. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuid see väekoondis sai ateenlastelt Maratoni lahingus rängalt lüüa, mispeale oli sunnitud Kreekast lahkuma. 490 eKr aga tungis Kreekasse Dareiose järglane kuningas Xerxes, kes oma tohutu väega suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal aga saavutas kreeklaste laevastik vaenlase üle otsustava võidu ning pärslased aeti ka maismaalt minema. Nii oli Pärsia riigi sõjaline oht Kreekale likvideeritud. 6. Aastal 431 eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel pikk ning kurnav Peloponnesose sõda, mis osutus Ateenale hukatuslikuks. Sparta tegi koostööd Pärsiaga ning sai tänu
Sageli seadsid türannid polises korra majja, toetasid vaesemaid ning laiendasid linnriigi alasid sõjakäikudega. Türannia ei kestnud kunagi kuigi kaua. Selle vastu võideldi seaduste täpse sõnastuse ja üleskirjutamisega. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) lõpetavad arhailise ajajärgu) Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine. Ateenlased sekkuvad Mileetose kaitseks, Pärsia kuningas tahab Ateenat karistada. 1. Dareiose sõjaretk 490 eKr Maratoni lahing kreeklased võidavad suurepärase lahinguplaani abil (faalanks, nõrgemad keskel, ründavad vaenlast külgedelt) 2. Xerxese sõjaretk 480-479 eKr (ateenlased kutsuvad appi spartalased) Termopüülide lahing spartalaste eesotsas Leonidas, spartalased kaotavad reeturi tõttu, pärslased liiguvad Salamise saarle Ateena alla Salamise lahing esimene suur merelahing, kreeklaste võit, Xerxes lahkub Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit
Platon tänapäevani, nt Pythagorase teoreem Aristoteles 15) Millega said tuntuks ja milles seisneb nimetatud isikute ajalooline tähtsus: Dareios – Pärsia kuningas, kaotas Kreeka-Pärsia sõjas Maratoni lahingus Xerxes – Dareiose poeg, üritas uut sissetungi 10a. hiljem Perikles – Kreeka ajaloo üks andekamaid riigimehi, kes juhtis Ateenat 16) Selgitage järgmised mõisted: ajalooallikas – selle abil uuritakse ajalugu esiaeg – kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene ajalooline aeg – algas kirja tekkega ligi 5000a. tagasi tsivilisatsioon – kõrgelt arenenud ühiskond, kus kasutatakse kirja, on arenenud religioon ja riiklus
Kreeka linnad hakkavad mässama, Aleksander surub mässud maha. Korintoses tunnistasid linnad Aleksandri valitsust. 334. algab sõjaretk Pärsia vastu: Granicose lahing 334. Dareios II vastu, pärslased kaotavad (legend: Gordioni templis oli sõlm, mida keegi lahti ei saanud, Aleksander tuli ja raius selle mõõgaga katki, temast pidi saama Aasia valitseja) Issose lahing 333. sihtmärk Egiptus, vallutab pärslaste laagri, kuhu Dareios oli jätnud oma ema, naise ja tütred. Dareiose emast saab Aleksandri pooldaja. 332. jõuab Egiptusesse, asutab Aleksandria antiikmaailma teaduse ja kultuuri keskuse. Egiptuses kujuneb tal veendumus, et ta on jumal ja hakkab endale hiilgust nõudma. 331. suundub Mesopotaamiasse Gaugamela lahing 331. Aleksander võidab, Dareios põgeneb, hiljem sureb omaenda vasalli käe läbi Aleksander sõidab suurde uhkesse Babüloni, kavandatavasse uue impeeriumi pealinna. Pärsia vägi on hävitatud, vastupanu ei osutata.
ei pääse keegi. Luis kaotas Lombardia sellepärast, ett a ei täitnud ühtegi neist tingimustest, mida on täitnud Valitsejad, kes on tahtnud provintsi säilitada. "Hukkub see, kes aitab kellelgi teisel tugevneda, sest säärane võimalus on kutsutud abistaja poolt esile tema osavuse või jõu abil, ja nii esimene kui teine neist kahest äratab tugevas saanus kahtlusi."N.Machiavelli IV PEATÜKK MIL MOEL ÕNNESTUS ALKESANDRI JÄRELTULIJAIL PÄRAST TEMA SURMA SÄILITADA VÕIM DAREIOSE KUNINGRIIGI ÜLE, MILLE ALEKSANDER OLI VALLUTANUD Alkesander Suur sai mõne aastaha Aasia isandaks ja natukene peale seda kui ta oli maa oma valdusesse võtnud, ta suri. Aleksandri järgalsed säilitasid eelkäija poolt vallutatu ja probleemid puudusid väliselt, kuid nende endi keskel neid tekkis, nende enda auahnusest. Valitseja võimu all olevaid maid on valitsetud kahel viisil: ühe valitseja poolt, kus kõik ülejäänud on
Mükeene Kreekas asuv kõige tuntuim loss, mis on andnud nime kogu järgnevale tsivilisatsiooniperioodile. Olümpia Kreekas,kreeklaste peajumala Zeusi tähtsaim kultuse koht. Kes? Tähtsus? Minos Kreekas kuningas,keda seostatakse u 2000 aastat eKr toimunud tsivilisatsiooni arenguga, kus õpiti vaske kasutama. Dareios I Pärsia kuningas, kelle valitsemise ajal peeti Maratoni lahing 490 a eKr, mis ka võideti. Xerexes I Dareiose järglane, kuningas, kes vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka Themistokeles Ateena riigimees, kelle ettepanekul kulutati Laureioni hõbedakaevandusest saadud raha laevastiku ehitamisele. Tema juhtimisel võideti pärslasi Salamise lahingus. Mardonios Pärsia väejuht,kes nägi spartalaste kõhklusi ja ründas Plataia lähistel, sai aga lüüa ja langes lahinguväljal. Lykurgos u 8 saj eKr Sparta seaduseandja. Pärimuste järgi lõi ta Delfi oraakli korraldusel Sparta seadused. Solon
Hammurapi seaduste kogu Ehitati suuri losse, kuulus on Sarbon II loss. Kujudest on Asüüriale iseloomulikud nn väravavalvurid. (inimese peaga, härja või lõvi kehaga ja tiibadega olendid.) Pärsia kunst: Pärslased olid tulekummardajad, nad võtsid raha kasutusele ning panid aluse teesüsteemile. Teada on haudehitised ja lossid, tuntumad kuningalinnad olid: Persepolis, Susa, Pasargadai. Kapiteelid( samba ülemine osa) olid sageli ka loomapea kujulised, relieefidest on kuulsaim nn Dareiose kaardivägi Susas. Hunn Attila ja Dsingiskaan vms leidmata kuppelhauad Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist Mükeenes lõvide värav KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM Kõige tähtsam oli templi ehitus! Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel (Krepidoma), mille ülemine aste oli stülobaat. Põhiplaani keskne ruum oli naos e' cella, eeskoda oli pronaus, opistodomos e tagumine ruum
Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni (kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida oma esialgsete plaanidega, mis ilmselt nägid ette vaid Väike-Aasia vallutamist, vaid selle asemel vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta ka Dareiose rahupakkumise tagasi. 14 332 eKr piiras Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist Tüürose linna. Linn oli talle alguses
kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Akrobaadid. Mosaiik Noore naise portree Virsikud ja klaas Maalikunst Rooma maalikunst. Aleksander Suur Seinamaal lahingus Dareiose "Müsteeriumide vastu. u. 80 e.m.a. Villas" Pompejis. u. 50 Seinamaal Mosaiik nn. Fauni e.m.a. "Müsteeriumide Villas" majast Pompejis. Pompejis. u. 50 e.m.a. Seinamaal keisrinna Silmapetet taotlev, nn. Livia villas Roomas. u. rhitektuurilises stiilis 30-20 m.a.j. Virsikud ja klaas. u. 50 seinamaal Vettiuste m.a.j.
poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Seejärel läheb tagasi läbi vallutatud alade ja suundub Pärsia vastu. Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III põgeneb, kuid tapetakse omade poolt. Aleksander tapab lõpuks Dareiose mõrvari, sest usub, et kes on tapnud oma kuninga, see ei tohiks edasi elada. Edasi suundutakse Kesk-Aasiasse. Hävitades seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel Indiasse, kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii pöördutakse tagasi. Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas järgima idamaade kombeid. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast
Hästi kuulus on Sureva Ema Lõvi Minivest. Ja tuntud on ka nn. Väravavalvurid. Kas lõvi või härja kehaga, mehe peaga ja tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsias puudusid religioossed hooned (n: templid) puudusid. Pärslased olid tulekummardajad, rituaalid toimusid vabas looduses. Lossi arhitektuurist saab ülevaateDareiose ja Xerxese ajal ehitatud lossivaremetes. Kuulsaim on Persepolise loss, sammaste juures olid sageli kapiteelid loomafiguuridest. Kuulsaim= Susa linnas Dareiose kaadrivägi KREEKA KUNST Kreeka ajaloo-, kunsti- ja kirjanduseperioodid ei ole omavahel täpselt ajalises kooskõlas, natukene leidub erinevusi. Ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: Egeuse ehk Kreeta mükeene ajajärk (u. 2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks. Sellel perioodil võeti kasutusele ka vanimad Kreeka kirjad, mida kutsutakse lineaarkirja A ja B. Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr)
idamaa kombeid ja nõudis seda ka alluvatelt, korraldas ühispulmi 1000-le paarile Kreeka ja Makedoonia sõjameeste ja Aasia neidude vahel. Dareios III - Kiliikias astus Aleksander Suure vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. HELLENISMI PERIOOD Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Hellenism - ajajärk A.Suurest kuni 1.saj eX, mil kreeklaste, makedoonlaste ja idamaade kultuur segunes, tekkis hellenistlik kultuur. Museion - ehk muusade (kirjanduse ja kunsti kaitsehaldjad) tempel, mis kujunes teadus- ja kultuurikeskuseks, kus töötasid õpetlased. Aleksandria luule - on hellenistlikul perioodil õukonnas loodud luule, mida isel
Sõjad: Trooja sõda 12. saj eKr Linn Väike-Aasias, mille vastu kreeklasied läksid sõjakäigule. Juhiks oli Mükeene valitseja Agamemnon. Trooja linna piirati mitmeid aastaid. Tulemus kreeklased võitsid, kuid ränga hinnaga. Kreeklaste jaoks oli ülemäära kurnav sõda, Kreeka polised läksid omavahel tülli. Agamemnon tapeti, kui ta koju tagasi läks. Maratoni lahing 490 eKr Ateena ja Sparta ei täitnud Pärsia kuninga Dareiose nõudmist ning viimane saatis oma väed üle mere Ateena vastu. Ateena võitis, kuigi Pärsia mehi oli tugevas ülekaalus. Salamise meralahing 20. sept 480 eKr Kuningas Xerxes tungis Kreekasse. Vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka. Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik otsustava võidu, sest Pärsia laevastik jäi väina põhja kinni. Järgmisel aastal purustati pärsialased ka maismaal ning kihutas nende väe riismed oma maalt välja. Peloponnesose sõda 431-404 eKr
surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Seejärel läheb tagasi läbi vallutatud alade ja suundub Pärsia vastu. Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III põgeneb, kuid tapetakse omade poolt. Aleksander tapab lõpuks Dareiose mõrvari, sest usub, et kes on tapnud oma kuninga, see ei tohiks edasi elada. Edasi suundutakse Kesk- Aasiasse. Hävitades seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel Indiasse, kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii pöördutakse tagasi. Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas järgima idamaade kombeid. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri.
üleskirjutamine, kõrgtasemel kultuuriväärtused, Homerose eeposed, rahvaarvu kasv, kolooniate rajamine Vahemerel, Mustal merel, kaubavahetuse areng (tihedad kontaktid foiniiklastega), metallraha kasutuselevõtt, ühtne keel ja kultuur, ühised kultuskeskused, esimesed olümpiamängud - 776 eKr o Klassikaline ajajärk - u 500-338 eKr, sõjad Pärsiaga u 500-449 eKr Dareiose retk Ateena vastu - 490 eKr Maratoni lahing, Xerxese retk - 480 eKr Salamise lahing, Sparta ja Ateena esiletõus Sparta Peloponnesose Liit Ateena Ateena Mereliit Perikles Peloponnesose sõda - 431-404 eKr -> Sparta ülemvõimu periood (Sparta liit Pärsiaga), Teeba tõus, Sparta ülemvõimu lõpp - 371eKr, Makedoonia tõus 359-338 eKr Philippos II (359-336) 338
· riigiasjade vahetul korraldamisel ei kasutatud kirja sellises ulatuses nagu varem lossides lineaarkirja. Kreek-Pärsia söjad Pärsi riik (kujunes 6. saj eKr) vallutas Väike-Aasia lääneranniku, kus olid ka hellenite linnad. Asusid vallutama Kreekat. Toimusid järgnevad lahingud: 1. Maratoni lahing, 490 eKr, kui Pärsia kuningas Dareios saatis oma laevastiku üle egeuse mere Ateena vastu. Kreeklased vöitsid. 2. Termopüüli lahingus, 480 eKr, tungis Dareiose järglane Xerxes, kes liikus foiniikia laevastiku toetusel piki Egeuse mere pöhjarannikut, vallutades Pöhja- ning Kesk- Kreeka. 3. Salamise merelahing, 480 eKr, kus kreeklased said otsustav vöidu. 4. Plataia lahing, 479 eKr, spartalaste juhutud nii maa- kui k merelahingus said nad vöidu. Söjategevus kandus Väike-Aasiasse, saavutades ka seal söltumatuse. Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Pärsia södadele järgne s Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg
oskas lugeda ja kirjutada. Nebukadnet Uus-Babüloonia edukaim kuningas, tuntud oma ulatuslike vallutuste ning sar II ehitustegevuse tõttu Babülonis: "Paabeli torn" + Babüloni rippaiad 10) Iraan ja Pärsia impeerium Kyros 6. saj eKr, Pärsia kuningas, pani aluse suurvõimule. Ahemenniidide dünastiast. Vallutas Meedia, Lüüdia ja Uus-Babüloonia. Dareios I Pärsia suurkuningas; Rajas pealinna Persepolise. Dareiose ajal saavutas Pärsia riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing) ebaõnnestusid. Ahuramazd zoroastrismi peajumalus, jumalate ülemvalitseja, loojajumal. Ta oli vanade a pärslaste peajumal, muinasiraani usundi (zoroastrismi) taevajumal.
Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse Kyros II (u 560 530), kes pärines Ahhemeniidide dünastiast, võites 560 Meedia kuningat Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Kyros Lüüdia ja 539 Uus-Babüloonia. Sai surma sõjakäigul Kesk-Aasiasse. Kambyses (530 522) vallutas aastal 525 Egiptuse. Järgnenud aastapikkustest sisevõitlustest väljus võitjana Dareios I (521 486). Rajas pealinna Persepolise. Dareiose ajal saavutas Pärsia riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu (514-13) ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing 490) ebaõnnestusid. Xerxes (586 465) ründas aastatel 480 479 Kreekat, kuid tõrjuti tagasi. Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad. Artaxerxes II (405 359) ajal lõi lahku Egiptus, püsides 399 343 sisuliselt sõltumatuna
elust. täisfiguurid olid jõulised, tugevad. Keha oli antud edasi umbmääraselt, aga palju detaile. Väravavalvurid olid lõvi või härja keha, inimese pea ja tiibadega kujud. Pärsia kunst. 6. saj 4.saj eKr. Aleksander Suur. Templid puuduvad. Olid tulekummardajad. Rituaale viidi lävi lahtise taeva all. Haudehitistest: Kyrose haud Pasargadais (kasut. Sambaid) Lossiarhitektuur: Persepolis, Dareios, Xerxes. Ümarplastika: reljeef Dareiose kaardivägi susalossis. § 6. VanaEgiptus. Püramiidid. Ajalugu jagatakse... Vana riik I vaheperiood Keskmine riik II vaheperiood 30002130 eKr 21301990 eKr 19501650 eKr 16501550 eKr 36 dünastia 711 dünastia 1214 dünastia 1517 dünastia Uus riik HilisEgiptus 525 332 eKr = Egiptus pärslaste käes 15501075 eKr 1075525 eKr 1820 dünastia 2126 dünastia
Alex ja tema ema võisid osaleda Ph-e tapmises 336. a-l. 334. alustas Alexander oma sõjaretke, see oli esitatud kreeklaste ühisüritusena nende ajaloolise vaenlase Pärsia imp vastu. Ideoloogiliselt ammu ette valmistatud, väga populaarne idee ammu juba. Samal aastal kui Alex tuli võimule, haaras Pärsias võimu Dareios III . Pärsias ei vaadatud teda ka eriti hästi. Pärsia võitlusvõimeliseim osa kreeka palgasõdurid. Strateeg Memnon, palgasõdurite juht, Dareiose peamine sõjaline nõustaja. A sõjaväe põhituumiku moodustasid makedoonlased ja ka Tessaalia ratsavägi. Kasutati ka liiduvägesid, aga ega Alex neid eriti ei usaldanud, seega tähtsamates lahingutes eriti ei kasutatud. Sõjakäigu kulg. Kõigepealt külastas Aleksander Troojat, kus käis Achilleuse haual, andis ideoloogiliselt oma sõjaretkele II Trooja sõja staatuse. Seejärel Dardanellide lähedal esimene lahing Granikose lahing. (A võitis kõik
Edaspidi tuli Dareiosel maha suruda veel kaks ülestõusu Babüloonias. Võimu kindlustamisega käsikäes pööras ta tähelepanu riigi sisemisele korraldamisele. Kreeka pärimus omistab Dareiosele riigi jagamist kahekümneks administratiivüksuseks satraapiaks. Kyrose-aegse pealinna Pasargada kõrvale rajati uue keskusena Persepolis hiiglasliku eeskätt tseremoniaalset rolli täitva kuningalossiga. Egiptuses viidi lõpule Niilust Punase merega ühendava kanali ehitus. Riigi piirid Dareiose valitsusajal enam oluliselt ei laienenud. Vallutati küll mõned Egeuse mere saared ja kinnitati kanda Dardanellide ning Marmara mere läänekaldal, kuid suurejooneliselt kavandatud sõjakäik Musta mere läänerannikut pidi tänapäeva Ukraina steppides asunud sküütide vastu ei (514. a.) toonud edu. Sküütide lakkamatutest ratsarünnakutest kurnatud pidid taganema ja pääsesid hõvingust vaid seetõttu, et Dareiose
ASSÜÜRIA KUNST Assüürlased on sõjakas rahvas. Assurbanipal (valitseja, raamatukogu) Rohkem oli palee ehitus, Sargon II loss Horsabadis Väravavalvurid härja või lõvikehaga, inimese peaga, tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsia impeerium eksisteeris paar sajandit. Võtsid kunsti teistelt üle. Polnud ühtegi templit, nad olid tulekummardajad ehk rituaalid toimusid õues. Lossid kasutasid sambaid, kus kapiteel oli loomapeakujuline. Reljeefid Dareiose kaardivägi suusalossis VANA-EGIPTUSE KUNST Egiptuse ajalugu jagatakse: · Vana riigi periood umbes 2650-2130 eKr (III-VI dünastia) · Esimene vaheperiood umbes 2130-1950 eKr (VII-XI dünastia) · Keskmine riik umbes 1950-1650 eKr (XII-XIV dünastia) · Teine vaheperiood umbes 1650-1550 eKr (XV-XVII dünastia) · Uus riik umbes 1550-1075 eKr (XVIII-XX dünastia) · Hilis-Egiptus umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia)
odavise, kettaheide, kaugushüpe, maadlus) ja hobukaarikute võidusõit. Siin ohverdati ka jumalatele ning süüdati ohvrituli. Sel ajal oli kehtestatud ka olümpiarahu. 776.a. hakati üles kirjutama ka olümpiavõitjaid, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. · Klassikaline ajajärk (500-338) Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused (499-479). Üks tähtsamaid oli Maratoni lahing (490), kui ateenlased lõid kuningas Dareiose juhitud pärslaste sissetungi otsustavalt tagasi. Spartalaste juhitud Kreeka maavägi purustas pärslased lõplikult ja kihutas nende riismed maalt välja. Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seast eriti esile Sparta ja Ateena. Sparta, mida iseloomustas range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Pärsia sõdu tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks.
Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud said ka palka. Raha sai Ateena oma liitlastelt võõramaalaste maksustamisest, sadenatollidest ning rikkad ateenlased annetasid. Pärsia sõjad Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuid see väekoondis sai ateenlastelt Maratoni lahingus rängalt lüüa, mispeale oli sunnitud Kreekast lahkuma. 490 eKr aga tungis Kreekasse Dareiose järglane kuningas Xerxes, kes oma tohutu väega suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal aga saavutas kreeklaste laevastik vaenlase üle otsustava võidu ning pärslased aeti ka maismaalt minema. Nii oli Pärsia riigi sõjaline oht Kreekale likvideeritud . Ateena impeerium Peloponnesose sõda (431 404 eKr) Sparta juhitud Peloponnesose Liidu ja Ateena Mereliidu vahel peetud sõda. Kumbki tahtis Kreekas ülemvõimu
Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama usu- ja spordipidustusi olümpiamänge; Kreeka-Pärsia sõjad 6.saj. oli Lähis-Idas suur Pärsia riik, alistas Väike-Aasia rannikul olevad kreeka linnad, pärslaste löögi alla langesid ka Balkani ps. kreeklased. 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku sõjaväega Ateena vastu, saadi Maratoni lahingus lüüa, lahkuti Kreekast. 480 eKr tuli Dareiose järglane Xerxes. Pärslased vallutasid foiniikia laevastike abiga Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise lahingus Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik võidu. Järgmisel aastal purustasid spartalased pärslaste väe ka maismaal. Klassikaline ajajärk 5.saj.-4.saj. I pool eKr Kreeka tsiv-i hiilgeaeg, järgnes Pärsia sõdadele; Sparta ja Ateena Sparta range sõjaline sisekorraldus, tema ümber koondusid paljud Lõuna-Kreeka linnriigid Peloponnesose Liit maavägi
väe kokku , suurim lahing Gaugamela, uuesti löödi pärsia puruks, sealt Babüloonia, ja Persepolisse 34 aastal.Persepolisele pandi tuli otsa, varastel hommiku tundidel. Dareios oli ennast kompromiteerinud, kaotas oma positsiooni , kesk-aasia satraap korraldas tema mõrva. Aleksander muutis oma positsiooni, ideoloogilist, seni oli olnud hellase liidu juht kättemaksul pärsiastele, nüüd muutus Pärsia kuningaks, ja tahtis Dareiose mürvaritele kätte maksta. Sealt liikus edasi , sai endale naise Roxana, siis liikus Induse äärde seal toimus ka üks suur lahing, kellel oli palju elevante , siis suudeti sellest india valitsejast jagu saada. Nüüd abitsiooniks tõusis tahtis minna maailma lõpu ja saada maailma enda kätte , peab jõudma okeaanose äärepeale. Tekkis mäss, kuna mehed ei tahtnud edasi minna vaid tahtsid koju , osad läksid jalgsi ja osad laevastikuga ja 25 aastaks jõuti koju.
Egiptus alistus vabatahtlikult. 331 tungis ta Mesopotaamiasse, Gaugamela lahing, pärslased löödi puruks. Sealt edasi Babüloni, siis Ausasse. Persepolis 330, sinna pandi tuli otsa. See oli sümboolne ära võtmine, kuna see oli pärsialaste vana pealinn jne Dareios oli oma postisiooni kaotanud ja alluvate silmis ja ta mõrvati. Aleksander muutis oma positsiooni- seni oli ta olnud hellase liiduväe juht suurel kätemaksuaktsioonil. Nüüd muutust ta aga Pärsia kuningaks. Seega ajas ta taga Dareiose mõrvareid. Edasi oli 4a Kesk-Aasias, sai naise. Siis Läks Induse äärde. Hydaspese lahing oli viimane suurem 326. Ta oleks edasi läinud, aga sõjaväe sunnil pöördus tagasi. Aleksander pidi korraldama ka oma impeeriumi valitsemist. Ta pidi tagama kohaliku ülikute rahulolu ja hakkas määrama neile ametikohti. Ta pidi olema neile vastuvõetav ja selleks pidi ta olema Aasia kuningas. Ta hakkas käituma kui kuningas
.. Pärast Memfise langemist oli Egiptuse vastupanu murtud ja pärslased vallutasid maa kuni Elefantineni. Kambüses sai ise vaaraoks ja XXVII dünastia rajajaks (525-404). Pärast tema surma asus Pärsia troonile Dareios I (522-486), kes algas Pärsia tõeline kujunemine riigiks (satraapiad, võimu, sõjaväe organisatsioon, kaubandus, teed, post, maksude renditamise süsteem jne.). Tema valitsemise viimastel aastatel puhkes Egiptuses (ja teistes satraapiades) ülestõus. Dareiose poeg Xerxes I (486- 465) summutas ülestõusud. Teine katse (454) ei olnud ka edukaks. Aga 404 a-l egiptlaste võit, oma dünastia rajamine: XXVIII d.(404-399), Amyrtaios ainuke esindaja. Aga ta valitses ainult 6 aastad, sest jälle pärslased võitsid; aga varsti puhkes uus ülestõus, mis lõppes eduga: XXIX d.(399-380/392-370): Ahoris/Hakoris peamine, ja veel kolm vaaraod. XXX dünastia vaaraod (380-363): Nektanebos I, (A.Suure `isa'), Teos/Tahos, Nektanebos II
annaabi.ee 
