D-vitamiin. D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks, kuna päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks. D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, · normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks.
B1 ja B2 vitamiini. nägemiskes, naha, E-vitamiini vajame nägemiskes, naha, A-vitamiini vajame kõhrede, luude, kaitsesüsteemide kõhrede, luude, nägemiskes, naha, limaskestade tugevndamiseks, limaskestade kõhrede, luude, normaalseks sugurakkude normaalseks limaskestade arenguks, normaalseks arenguks, normaalseks D-vitamiini vajame arenguks, K-vitamiini on vaja arenguks, organsmis tervikuna B1- vitamiini vajame vere hüübimiseks, D-vitamiini vajame eriti aga luudes närvirakkude B2-vitamiini vajame organsmis tervikuna kaltiumi-ja ainevahetuseks, toitainete eriti aga luudes fosforiühendite ajutegevuse ja mälu lagundamiseks,
Immuunsüsteemi haigused Tunnused liigtarbimise korral: Nõrkus Unisus Peavalud Isu kaotus Metalli maitse suus Suu kuivab Iiveldus Oksendamine Kasutatud materjal: http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http:// www.webmd.com/vitamins-supplements/ingredientmono-929-vitamin%20d.aspx ?activeingredientid=929&activeingredientname=vitamin%20d http://kmpharma.eu/vitamiin-d-tahtsus http:// www.gritamin.ee/content/d-vitamiini-taehtsus-ja-osteoporoosi-vaeltimine http://www.magneesium.ee/magneesiumi-ja-d-vitamiini-voimas-sunergia/ http://www.nhs.uk/Conditions/vitamins-minerals/Pages/Vitamin-D.aspx Google pildiotsing On teil küsimusi? Tänan tähelepanu eest
VITAMIIN A Leidumine: maks, munad , porgand, kõrvits. Miks vaja? Luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Puudusel: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Üledoseerimisel: maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid). VITAMIIN B Leidumine: pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted, maks, kala. Miks vaja? Oluline roll raku ainevahetuses. Puudusel: Seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Üledoseerimisel: nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ning harva ka anafülaktiline sokk. VITAMIIN C Leidumine: mustsõstra ja kibuvitsa marjades, jõhvikas, kapsas, paprikas, pähklites, tsitruselistes. Miks vaja? Suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele. Puudusel: organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine...
osteomalaatsia, hammaste lagunemine, lihaste nõrkus, kuulmise nõrgenemine, lühinägelikkus. Kui vitamiin D on liiga palju, võib tekkida iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja nõrkus; kaltsiumi on veres liiga palju ja tekivad lubikolded veresoontes ning neerukivid. Parimad allikad on kala, kalamaksaõli, liha ja maks, kanamunad, rasvane juust, seened, või, pärm ja päikesevalgus.(,,Vitamiini ABC-mis milleks?" http://woman.delfi.ee/talje/soovitused/article.php?id=10803416 ) 1. D-vitamiini uuringud 2. 1. D-vitamiini sisaldavad toidulisandid D-vitamiini sisaldavad toidulisandid ei vähenda riskigruppi kuuluvatel eakatel luumurruohtu. Tegemist on lühikese aja jooksul juba teise uuringuga, mis näitab, et tavaliselt alates keskeast tekkiva luuhõrenemise ehk osteoporoosi kulu aeglustamiseks laialdaselt välja kirjutatavad toidulisandid ei oma erilist efekti. Yorki ülikooli uurija David J. Torgersoni juhitud uurimisrühm ja selle Suurbritannia kolleegid
MIS ON RAHHIIT luumuutused. kaltsiumi ja fosfori sisaldus ja kalamaksaõli. Piim ja Esimene sümptom imikul nende ainevahetuse näitajad, piimatooted on kindlalt Rahhiit on luu ainevahetus- võib olla krambihoog mille põhjal saab hinnata tähtsaimaks kaltsiumiallikaks haigus, mille põhjuseks on kas varakevadel. Tüüpiliseks on kaltsiumi ja D-vitamiini toidus. D-vitamiini või kaltsiumi ja randmel ja roietel tuntavad vajadust. Eelistama peaks ka fosfori puudus. Nende luumügarikud, mida randmetel Võidakse teha ka röntgen- magedamat toitu ja vältima mineraalide ja D-vitamiini nimetatakse rahhiitiline ülesvõtted randmest ja kohvi, sest nii sool kui kofeiin
saada vitamiini C rikkaid värskeid puu- ja aedvilju. "Kevadine väsimus" arvatakse olevat põhjustatud C vitamiini alatoitlusest. Võrreldes teiste vitamiinidega vajab organism C vitamiini suhteliselt palju- keskmine vitamiin C tarvidus päevas on umbes 30- 50 milligrammi. D-vitamiin ehk kaltsiferool. D-vitamiin soodustab nii kaltsiumi imendumist peensoolest kui ka selle kättesaamist luuainest. Peensoole epiteelirakkudes ja luukoes moodustub D-vitamiini aktiivne vorm, mis stimuleerib kaltsiumi siduva transportvalgu sünteesi. Looduses esineb vitamiin D valmis vitamiinina või provitamiinina. Vastava provitamiini, millel puuduvad organismile tähtsad vitamiini D omadused, muudavad päikese ja kõrgustikupäikese valguses leiduvad ultraviolettkiired D vitamiiniks. Nii võime mitmesuguste toiduainete kiiritamisel ultraviolettkiirtega (päike, kõrgustikupäike) nende D vitamiini sisaldavust tõsta
kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes. 1913.a suutis T.Angus selle aine eraldada ning sellele anti tähis D. · Aktiviseerib sugunäärmete, kilpnäärme ja parakilpnärme tööd. · Hoiab meie luud tugevad, sest reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, soodustab nende omastamist ja luudesse ladestumist. · Võimaldab kesknärvisüsteemi korras hoida, stimuleerib selle tööks vajaliku fosforhappe ainevahetust. · Aitab organismil vastu panna külmetushaigustele D-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes ( kalamaksas, piimarasvas, munades, kalamarjas, rasvastes kalades ), spinatis, salatis, kapsas, tomatis. Organism saab seda ka värskes õhus jalutades ja päikese käes viibides. · D-vitamiin ei hävi kulinaarsel töötlemisel · Et seda hästi omandataks ja et see organismile soodsalt mõjuks, peab olema organismis piisavalt valke, rasvhappeid, kaltsiumi, A ja C- ning B-rühma vitamiine sisaldavaid toiduaineid.
tulemus võrrelduna noorte tervete täiskasvanute luude maksimaalse tihedusega. Osteoporoosi diagnoosimise kriteeriumiks on T-skoor alates -2,5 SD, mõõdetuna selgroo nimmeosast või reieluukaela piirkonnast. Ennetamine: Osteoporoosi ennetamine algab optimaalse luu kasvu ja arengu tagamisega noores eas. Eesmärgiks on saavutada luude maksimaalne tippmass. Lapse- ja noorukieas tuleks osteoporoosi ennetamiseks vältida alatoitumist. Laste dieet peaks sisaldama küllaldaselt kaltsiumi, valke, D-vitamiini. Lapsed ja noorukid peaksid tegelema regulaarse füüsilise treeninguga, vältima suitsetamist. Noorukid peaksid olema teadlikud alkoholitarbimise riskidest. Täiskasvanueas on võimalikult suur luude tippmass parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoosi ennetuseks on olulised samad põhimõtted, mis lapse- ja noorukieas. Toitumises on oluline piisav kaltsiumi-, D-vitamiini- ja valgusisaldus. Ka täiskasvanud
Rahhiit Rahhiit on luu ainevahetushaigus, mille põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, D-vitamiini ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus. Nende mineraalide ja D-vitamiini puudusel ei saa luu normaalselt areneda ehk luustik jääb hõredaks, luumassi jääb väheks, luu muutub pehmeks. Harvem on rahhiidi tekkepõhjusteks imendumishäiretega haigused, maksahaigused ja epilepsiaravimid, mis takistavad kaltsiumi imendumist. D-vitamiini puudusest tingitud rahhiiti esineb kõige sagedamini kevadel, 6-10 kuu vanustel imikutel. Rahhiidi sümptomid avalduvad haiguse kolmandas staadiumis. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse rahhiitiline käevõru ning roietel rahhiitiline roosikrants. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku plõksuna. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini
Vähene teadlikkus vitamiinidest suurte probleemide algus. Tänapäeva ühiskonnas räägitakse üha enam vitamiinidest. Arvatakse, et vitamiinid tagavad tugeva tervise ja hea figuuri. Kuid paljud inimesed ei tea vitamiinide kohta kõige elementaarsemaid asju. Selle tulemusena võivad inimesed kannatada mõne vitamiini puuduse või liigtarbimise käes. Kumbki neist ei ole hea. Külmemates kliimades elavatel inimestel jääb sageli puudu taimedes leiduvatest vitamiinidest . Sellepärast ongi vaja teada, kus teatud vitamiine veel leidub. Inimorganism vajab vitamiine normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks.Vitamiinid jagunevad kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvate vitamiinide varud organismis on suhteliselt väikesed, seega peaks neid saama igapäevase toiduga. Põhilised rasvlahustuvad on A, D, E ja K vitamiinid. A vitamiini leidub põhiliselt kala- ja loomamaksas või oranzides ja kollastes kö...
· kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, · maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, · sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. A-vitamiini saadakse: · kala- ja loomamaksast · võist · karotenoididest oranzidest ja kollastest köögiviljdest (paprika, porgand, apelsin, papaia) D-vitamiin - kaltsiferoolid D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, · normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks
..............................................................23 SISSEJUHATUS Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K- vitamiini, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvad, vesilahustuvateks. Toon oma referaadis välja kuidas need jagunevad, mis toituainetest me saame organismile vajalikke vitamiine ja mis võib juhtuda, kui inimene neid piisaval ei saa. 4 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID
sigimisvõimet Vaegus Liig kanapimedus, maksa funktsioonide kuivsilmsus häired naha kuivsus ja hüperkaltsineemia karedus naha ja luude nakkustundlikkus muundumine kasvu pidurdumine loote väärareng närvisüsteemi häired suguvõime langus D-vitamiin • Saadakse ainult loomsetest toiduainetest. • D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks, kuna päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks. • D-vitamiin omab tähtsat rolli kaltsiumi imendumisel inimese organismi. • D-vitamiini toodetakse nahas päikese toimel. Allikad Päevane vajadus D-vitamiini päevane vajadus • Täiskasvanute päevane vajadus 800–1000 RÜ • Minimaalne D3-vitamiini päevane annus toidule lisaks:
• Ja rasvaslahustuvateks – A,D,E,K Vitamiinid, millest räägin, on: – A-vitamiin – D-vitamiin – C-vitamiin – B-vitamiin A-vitamiin • A-vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. • A-vitamiini põhilisteks allikateks on: – Maks – Värske porgand – Punane paprika – Või – Muna D-vitamiin • D-vitamiin on vajalik kaltsiumi ja seega ka luude tugevuse tagamiseks,mis on kasvuperioodil eriti oluline. • D-vitamiini on palju tavatoitudes. • Väga palju on seda kalamaksaõlis ja seda tekib nahas päikesekiirguse toimel. • Juba 30 min päikese käes olek annab vajaliku päevase D-vitamiini koguse. C-vitamiin • C-vitamiin on vajalik veresoonte normaalse läbilaskvuse tagamiseks, orgasmi vastupanuvõime suurendamiseks, haavade paranemiseks. • C-vitamiini on palju värsketes köögi- ja puuviljades ning marjades. B-vitamiin
Refera Kasulikud toiduained Pärnumaa Kutsehariduskeskus MT-10B Liivika Raudsepp November 2010 Kiudained Head kiudaine allikad on rukkileib, täisterasai, sepik, müsli, tatra ja kaerahelbepuder, aed ja puuvili. Nii viljaterades kui ka puu ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja leib, sepik) Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. A vitamiin Rasvlahustuvatest vitamiinidest on A vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna Kõrvitsa viljalihas on suhkr...
RAHHIIT MIS ON RAHHIIT? Rahhiit on imiku- ja varases lapseeas esinev luu ainevahetushaigus. Põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, D-vitamiini ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus. Rahhiit kujutab endast luude kasvupiirkondade ja areneva kõhre mineraalainetega, eeskätt kaltsiumi ja fosforiga küllastamise häiret. Kuna rahhiit on raske haigus alustataksegi D-vitamiini profülaktikat juba imikueas. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X-jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng
A- vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise [1, lk 25]. 4.2. D – vitamiin 1922. aastal tõestas E. McCollum, et tursamaksast eraldatud õlis on ühend, mis kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes. Koheselt tunnustati eraldatud ainet vitamiinina ja sellele anti tähis D [4, lk 19]. 7 D-vitamiini nimetatakse päikesevalguse vitamiiniks, sest ta moodustub nahas siis, kui sellele paistab ultraviolettvalgus. Suvel piisab kahest tunnist nädalas, et tekiks nõutav kogus D-vitamiini, mida organism pimeda talve ajal kasutada saab. D-vitamiin soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist ning teeb luud ja hambad tugevaks [3, lk 25]. Veel omastame D-vitamiini vaid loomse päritoluga toiduainetest. Saame seda kalaõlist, munakollasest, maksast, võist ja pärmist
Toitumisega seoses on vitamiinide üledoos tõestatud vaid A-vitamiini puhul, selle vitamiini üledoosi korral tekib inimesel luude valud, naha sügelus, limaskesta põletik jne. Iseenesest mõistetav, et vitamiinide üle manustamine on ohtlik ning tekitab inimorganismi talituses raskeid häireid. Kuid nii on kõikide bioaktiivsete ühendite kasutamisega. Palju kritiseeritakse ka D- vitamiini toksilisusest. See,et vitamiinide klassifitseerijad on D-vitamiini arvanud vitamiinide hulka, ei tee teda veel vitamiiniks. Tegelikult on D-vitamiin oma toimelt hormoon. Hormoonide bioaktiivsus on aga niivõrd tugev, et igasugune üledoos oleks väga 8 ohtlik. Organismi jaoks pole ajutine vitamiinide üledoos nii võrd ohtlik kui seda on kestev defitsiit. Kui organism saab teatud vitamiini pidevalt alla vajaliku miinimumkoguse, tekib
VITAMIINID A-VITAMIIN Hädavajalik kasvuks ja koevigastuste parandamiseks. Oluline silmade, naha ja juuste tervisele. Tõrjub baktereid ja alandab põletikke ning osaleb luustiku ehitamises. Saadakse puu- ja aedviljadest, nagu porgandist, tumerohelistest köögiviljadest, kanamunast, piimast, kalast ja maksaõlist. B-multivitamiin, C, D, E ja F vitamiinid nagu ka kaltsium, fosfor ja tsink mineralainetest suurendavad selle imendumist. Alkohol, kohvi, kortisoon, mineraalõlid, aspiriin ja D-vitamiini puudus aga vähendavad imendumist. Üle 1000 mikrogrammi päevas võib täiskasvanud inimesele põhjustada mürgistust. Puuduse sümptomid Kanapimedus, kuiv nahk, ekseem, suurenenud põletikurisk, haistmise ja söögiisu halvenemine. A-vitamiini eelstaadium Beeta-karoteen võib organismis muutuda A-vitamiiniks. Ei põhjusta mürgitusnähte, isegi mitte suured kogused. Ainus kõrvalmõju on naha kollaseks muutumine. Seetõttu söövad paljud seda, et näida päevitununa. B1-VITAMIIN
punane pipar, kukeseened, liivapuravikud, kibuvitsamarjad, ploomid jt. D-vitamiin on samuti rasvas lahustuv vitamiin. Ta mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. D- vitamiini soodustab vajalikul hulgal kaltsiumi ja fosfori kogunemist luustikku ja hammastesse. D-vitamiin tekib ka inimese nahas ultraviolettkiirte toimel. Inimese nahas leidub vähesel määral ergosterooli, mis ultraviolettkiirte toimel muutub aktiivseks vitamiiniks. D-vitamiini puudusel ei toimu luustiku ja hammaste areng normaalselt, kehakasv on häiritud, lastel areneb rahhiit, nõrgeneb vastupanuvõime haiguste suhtes. D-vitamiini saadakse kalamaksaõlist, eriti tursamaksasõlist, kaladest, munakollasest, võist, piimast, rasvasest juustust jne. Teda leidub peamiselt loomsete toiduainete rasvas. E-vitamiin soodustab sugunäärmete normaalset talitust ning aitab vältida häireid maksa ja
C-vitamiin aitab ka haavade paranemisel ning toimib antioksüdandina koos teiste antioksüdantide, nagu E- vitamiini ja seleeeniga. C-vitamiini saadakse tooretest puu-ja aedviljadest, kui inimene C- vitamiini ei tarvita on tulemuseks näiteks veritsevad igemed, vähene vastupanuvõime külmetustele, aneemia või nõrgad veresoonseinad. Üks olulisem vitamiin on ka D-vitamiin, mis on hea kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetusele, teisiti öeldes luustiku tervisele. D-vitamiini saadakse kalaõlist, munakollastest, piimast ning ka kondijahust. Kui inimene piisvalt D- vitamiini ei tarvita on tulemuseks luude ja hammaste pehmenemine, rahhiit, unetus või närvilisus. Teistest vitamiinidest võiks nimetada ka K,F,P- ja E-vitamiine, mis on samuti inimese organismile vajalikud.( http://www.fitness.ee/artikkel/1008/levaade-vitamiinidest-ja- mineraalainetest-i-osa) Kokkuvõtvalt võib öelda, et vitamiinid on vajalikud inimese normaalseks elutegevuseks.
A-VITAMIIN ÜLDANDMED Üldandmed Keemiline C20H30O Vitamiini omadused valem Lahustuvus rasvlahustuv Soovitatav 0,9 g päevakogus 286,456 0,7 (mehele), Molaarmass täiskasvanule g/mol g (naisele) Maksimaalne päevakogus 3g täiskasvanule Toimet parandavad A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, Ca jaseleen, tsink, Zn, toimet suurendavad C- ,D-, küllastumata E ja Q-vitamiin, A-vitamiini saba rasvhapped oksüdeerub väga kergelt, saapärast on teisi juurde vaja, eriti C-, Q- ja E- vitamiini. AVASTAMISE AJALUGU • Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Ya...
vaid söödavast toidust, sest meie organism ei suuda neid toota. Munavalk mitte ainult ei sisalda neid aminohappeid, vaid nende kogused on munavalgus ideaalses vahekorras. Seetõttu kasutatakse munavalku võrdluseks teiste toitude valgusisalduse hindamisel. Muna rasvast moodustavad 32% küllastunud rasvhapped, 38% monoküllastunud rasvhapped ja 14% polüküllastamata rasvhapped. Suures munas on 5% kolesterooli. Munad sisaldavad ka vitamiine ja mineraalaineid: B12-vitamiini, D-vitamiini, riboflaviini, foolhapet, pantoteenhapet, fosforit, tsinki, rauda ja kaaliumi. Toitained ei jagune munavalge ja rebu vahel võrdselt. Enam kui pool valgust sisaldub munavalges, rebus on aga A- ja D- vitamiini ning enamik muudest vitamiinidest ja mineraalainetest. Rebus on ka kogu muna rasv. Seeduvatest toitainetest on munavalges kõige olulisemad valgud. Lisaks tulevase loote arenguks mõeldud varuvalkudele (albumiinidele) on munavalges ka ensüüme. Tuntum
Tallinna Tehnikagümnaasium Tervis-vitamiinid Markus Abro 5A Tallinn, 2013 Sissejuhatus Tervis on väga tähtis. Kui tervist pole siis pole ka elu. Tervist tuleb väga hoida. Kui oled tubli ja hoiad tervist hästi, võid kaua elada ja seda me kõik soovime. Tervise hoidmine tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korraliku...
· nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß- karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased:
· nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks.Vitamiine saab toidust, osasid suudab ka inimene ise sünteesida (nt A-vitamiin, D-vitamiin) · Vitamiinid jaotuvad kaheks: rasvlahustuvad; vesilahustuvad. · Haigused, mis on tingitud vitamiinipuudusest: kanapimedus(A-vitamiini puudus), aneemia (foolhappepuudus), defitsiit(tekib alkohoolikutel); rahhiit(D-vitamiini puudus) A-vitamiin Saab kalast, värvilistest puu- ja köögiviljadest, munast. Vajalik: · spermide, platsenta, embrüo, noore organismi arenguks; · kõhre, luukoe ja hammaste arenguks naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu · vereloomele A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. Suitsetajatel võib liiga
· vereloomele, · suguorganite arenguks. K-vitamiini on vaja vere hüübimiseks. 6 Porgand on A-vitamiini peamisi "tarnijaid" organismile - porgandis leidub seda palju karotiini näol. Rohkesti on ka C-, B1-, B2-, B6-, E-vitamiini, foolhapet. Mineraalained on esindatud kaaliumi-, kaltsiumi-, fosfori-, raua-, joodi-, vasesooladena.Kapsas on suurepärane A-, C-, B- grupi, K-, E-, D-vitamiini allikas. Seal on ka palju mineraalaineid, eriti kaltsiumi, vaske ja joodi. 2. Praad - keedukartul, hakklihakaste, värske kurgi ja tomati lõigud. C-, B1-, B6-, PP-vitamiini ja foolhappe sisaldus, aga ka hulganisti mineraalaineid (kaalium, magneesium, raud, jood, mangaan, broom, räni) muudavad kartuli mitmekülgselt kasulikuks. Kurk on C-vitamiini, B- rühma vitamiinide ja karotiini rikas.
aitab see D-vitamiinil imenduda. Vitamiinipuudus ohustab imikuid ja väikelapsi, kes saavad D-vitamiini vaid toiduga. Vitamiin-E Tokoferoolid Vitamiin E püüab vabu * spermatogeneesi radikaale ja blokeerib häireid, testiste radikaalilisi ahelprotsesse. arenguhäireid, Vitamiin E kõrgem tase * rasestumise vähendab kasvajate riski- ta häireid
saavutamiseks • stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks • aitab nahaprobleemide korral: leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi • puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu Allikad ja RDA • Päikesepaiste • Toit: – tursamaksõli – kalad (makrell, lõhe ja heeringas) – või ja munakollane – maks – piim – aedviljad (parimad tumerohelised lehtviljad) • RDA - 7,5–10µg 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks: • 2 g kalamaksaõlis • 15 g suitsuangerjas • 50–60 g küpsetatud lõhes • 60 g soolaheeringas • 120 g munakollastes • 600 g hautatud maksas • 10 l piimas Vitamiini saamine Kolekaltsiferool imendub peensooles (mitsellides) Imendunud vitamiin maksa (vitamiini siduv valk DBP), oksüdeerub 25-hüdroksükaltsiferooliks Neerudesse, kus ta muundub hormooniks kaltsitriool Vitamiini defitsiit
KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID............................................................4 2. KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID...............................................................6 KOKKUVÕTE ................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS .........................................................................................8 SISSEJUHATUS Vitamiinid on eluks hädavajalikud ained, mis toetavad enamikke organismi funktsioone kasvamist, ener...
Platsenta kasvuhäired Sugurakkude moodustumise häired Vitamiin D kaltsiferoolid kaltsiumi ainevahetus ja seega ka luude arengu soodustamine ning Lastel rahhiit- pehmed luud vitameer D2 ehk seepärast nimetatakse D-vitamiini ka antirahhiitiliseks. Täiskasvanutel osteomalaatsia-luu ergokaltsiferool ja funktsioneerib koostöös paratüreoidhormooniga (kõrvalkilpnäärme pehmenemine/hõrenemine vitameer D3 ehk hormoon), mida produtseeritakse siis, kui kaltsiumi on veres vähe ja Osteoporoos- luu õhenemine kolekaltsiferool. selle hormooni taseme tõus veres stimuleerib neerudes aktiivse D- Pahaloomuliste kasvajate suurenenud levik
Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist organismist. Lahustumatute kiudaineterikkad dieedid häirivad mineraalainete ja vitamiinide imendumist. Kõike seda oleks vaja silmas pidada eridieetide järgijail. Mittetäisväärtuslik toit: Toiduainete töötlemisel eraldatakse paljud vitamiinid näiteks B-vitamiin kõrgema sordi jahu tootmisel; 2. Vitamiinide vajaduse suurenemine teatud eluperioodil. Meie kliimavööndis võib imikutel ja väikelastel tekkida kergesti D-vitamiini vaegus. D- vitamiini sünteesitakse nahas päikesekiirguse toimel. Kui laps on vähe õues või valesti toidetud, võib tekkida rahhiit. Seetõttu antakse lastele kahel esimesel eluaastal iga päev D-vitamiini. Kõrgenenud vitamiinivajadus on ka raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Ka teatud aastaajal võib tekkida vitamiinide vaegus, sest vaid vähesed vitamiinid säilivad puu- ja juurviljades kevadeni. 3. Haigusseisunditest tingitud vitamiinide vaegus.
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..........................................
Esineb imetajatel. 12.Kirjelda süsivesikute rolli organismides koos näidetega. Süsivesikud on organismile energiallikas ja varuaine. Nt energiapuudusel hakkab organism kohe kasutama süsivesikuid. 13.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidist? 4 g, 9,3g 14.Kuidas jagatakse lipiidid, too näited. Lipiidid jagatakse lihtlipiidideks(rasvad, õlid, vahad), liit- ehk fosfolipiidideks(rakumembraanid) ning tsüklilised lipiidid ehk steroidid(hormoonid). 15.Milleks on vaja D-vitamiini, kust seda saab? D-vitamiini on vaja normaalseks südametegevuseks ja vere hüübimiseks, aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele, osaleb raku jagunemise protsessis ning aitab kaasa lihaste talitlustele. 16. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? Kolesterool kuulub loomade rakumembraanide koostisesse ning tagab membraanide voolavuse ja läbitavuse
❏ Bioaktiivsed ühendid ❏ Asendamatud mikrotoitained ❏ Kaitsevad ja aitavad ❏ Kestev puudujääk kahjulik ❏ Saadaks segatoidust ❏ Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus Kellele? ❏ Kõigile, eelkõige neile kel vitamiinipuudus. ❏ Vitamiinide vajadus sõltub: ❏ soost ❏ vanusest ❏ kehalisest aktiivsusest ❏ organismi tervislikust seisundist Näiteks: ❏ Rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhape ❏ Lastel ja eakatel on aga D-vitamiini vajadus suurem kui täiskasvanutel. ❏ Stressirohke, aga ka väga sportlikult aktiivne eluviis suurendab B-rühma vitamiinide, eriti B1-vitamiini vajadust. A-vitamiin ❏ Saame: ❏ organismi kudede taastootmiseks, ❏ maksast ❏ naha ja juuste tervise ❏ porgandist, tagamiseks ❏ munakollastest, ❏ limaskestade kaitseks ❏ nägemiseks ❏ kuivatatud aprikoosidest,
Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese see...
Vitamiinide mõju ainevahetusele Maria Pantazi VM II Bioaktiivsus... Seoses sellega, et vitamiinid on liitensüümide koensüümid on nad hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda, et antud ühend omab regulatoorset efekti metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin a Retinool reproduktiivne süsteem Retineenhape kasv ja diferentseerumine Retinool A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre...
TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitaineid piisavas koguses ning tasakaalustatult. See tähendab, et toidust saadakse energiat (mida mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on o...
rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks. Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel. Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest. kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini). Vitamiinide puudumisel Vitamiin C puudusel võivad tekkida: liigeste valu, haavade aeglane paranemine, aneemia, lihaste nõrkus, skorbuut. Vitamiin A puudusel võivad tekkida: nägemishäired (kanapimedus), nahakuivus ja vananenud väljanägemine. Vitamiin D puudusel võivad tekkida: rahhiit lastel, täiskasvanutel osteoporoos (liigeste kulumine). D-vitamiini puudumine ohustab eelkõige imikuid, taimetoitlasi ja alkohoolikuid.
Rakvere Ametikool Vitamiinid Referaat Kevin Kullerkupp MT10 Juhendaja: Tõnu Kurikjan Rakvere 2011 Sisukord 1 . Sisukord .............................................................................1 2. Sissejuhatus .......................................................................2 3. Mis on vitamiin ..................................................................3 4. Olulisemad vitamiinid........................................................4-6 5. Miks on vitamiinid vajalikud .............................................7-8 1 ...
teraviljad ja naturaalne õli. Mõju on tugevam kui kasutada E vitamiini välispidiselt kreemide, losjoonide jne näol. Samas on täheldatud E vitamiini nahka ärritavaid juhuseid. (http://www.balscand.ee/htdocs/? urlid=nahk) 1.3. Mineraalid Mineraalide mõju nahale on väga väike. Suuremat rolli mängivad nad luude ja lihaste normaal talitlusel. Näiteks kaltsiumi läheb vaja luukoe ja hammaste moodustumiseks, D-vitamiini ainevahetuseks, lihaste normaalseks talitluseks. Mangeesiumi on aga vaja närvie ja lihaste koostöö tagamiseks ja vere hüübimiseks. Tsink aga reguleerib rasu tootmist nahas ning parandab immuunsüsteemi. Tsinki leidub rohkem teraviljades, kaunviljades, piimas, kalas, lihas. Seleen on oluline naha tervena püsimisel, samuti aitab pidurdada ka vananemisprotsessi. Seleeni looduslikeks allikateks on pähklid, teraviljad, munad, küüslauk. 2. NAHKA KAHJUSTAVAD ELEMENDID 2.1. Alkohol
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetust väga tugevalt. Ensüümid Vitamiinid Hormoonid 1 Ensüümid On biokatalüsaatorid reaktsioonide kiirendajad elusas rakus. (2100-2150) Liigid (valgud): Lihtensüüm(lihtvalk) ainult aminohj; Liitensüümid(liitvalk) aminohj + koeensüüm-vitamiin. Ensüümi molekul on hiigelsuur. Substaat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüümi molekul:- (aktiivtsenter)-(regulatoorne tsenter)- Substraadi molekul: - Organismis on temp madalad, ainete kontsentratsioonid tühised. Reaktsioonid toimuvad väga kiiresti tänu ensüümidele. Ensüümis aktiivtsenter haakub substraadiga struktuuri sobivuse tõttu. Reaktsiooni energeetiline barjäär alaneb, reaktsioon kiireneb. Toime spetsiifiline. Toodetakse raku ribosoomides. Häired: piimasuhkru talumatus; pigmentatsioonihäired; vere hüübimatus. 2-Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed süntee...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember C VITAMIIN Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2009 SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDINFO 4 2. SAAMINE 4 2.1. Kus vitamiin c-d leida võib. 4 3. BIOFUNKTSIOONID 5 3.1. Vähi ravi 5-6 3. MANUSTAMINE 6 4.DEFITSIIDI SÜMPTOMID 6 KOKKUVÕTE 7 2 Sissejuhatus Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes, mikrogrammidest milligrammideni. Kuid neid on siiski vaja sest nad mõjutavad organismis toimuvaid protsesse ja tõstavad organismi kaitsevõimet. Juba kaua aega on C-vitamiini igapäevast tarvita...
imendumist halvendavad oksalaadid, mida leidub näiteks spinatis ja oblikas, fütaadid, mida leidub teraviljatoodetes ning alkohol, kohv, keedusool ja suhkur. Kaltsiumi liigtarbimisel võib juhtuda alljärgnev: Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete omavahelise soovitava suhte organismis. Kaltsiumi liigtarbimise või vale suhte puhul fosfori ja magneesiumiga ladestub kaltsium lihastes, südamelihases ja neerudes, võivad tekkida neerukivid. Kaltsiumi ja D-vitamiini väga suured doosid põhjustavad hüperkaltseemiat, mis võib tingida intensiivse luude, kudede ja organite, esmajoones neerude kaltsifikatsiooni. Kaltsiumi kestev liigsus häirib närvikoe ja lihaskoe funktsioneerimist, vere hüübimist, tsingi normaalset omastamist luukoe rakkude poolt. Parimateks kaltsiumiallikateks on piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad. Eestis saavad inimesed umbes 75% kaltsiumist piimatoodetest.
Kontsentratsioon vereplasmas on 12-46 mol/l. Peamised allikad on taimeõlid ja ka idud, pähklid, sojajahu ja kalamaks. Stabiilsus, lagunemine Kaod esinevad taimeõlide töötlemisel. Taimseid õlisid ei tohi praadida mitte liiga kõrgel temperatuuril ( üle 180C) ja mitte liiga kaua. Kaod võivad olla kuni 100% kui hoida õli päikesevalguse käes. Ka rasvade autooksüdatsiooni korral esineb kadusid. Liigne kloor (keedusool) toidus lagundab D-vitamiini. Fütomenadioon (vitamiin K1, füllokinoon) Vitamiin K1 - füllokinoon ja vitamiin K2 menakinoon K-grupi vitamiinid on naftokinooni derivaadid. Kaasatud -karboksü-glutamaathappe sünteesi. Keskne biofunktsioon on seotud vere hüübimisega. Fütomenadiooni puudus põhjustab protrombiini (vere hüübimisfaktor) aktiivsuse vähenemist, hüptrombineemiat ja verevalumeid ning -jookse. Vajadus, leidumine Käärsooles olevad bakterid moodustavad suhteliselt suuri K2 koguseid.
SÖÖDALISANDID PÕLLUMAJANDUSLOOMADE ( SH HOBUSTE) JA LINDUDE SÖÖDARATSIOONIS Mõiste Söödalisandid ehk söödapreparaadid on ained, mikroorganismid või valmistised, välja arvatud söödatoorained ja eelsegud, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele, et täita eelkõige üht või mitut ülesannet. Neid manustatakse loomale tõhustamaks toitainete imendumist ja avaldavad oma toimet soolestikus või sooleseina rakkudes. Mitt e ük s ki tasa lisa ka a n d e l u st i as a tu d e n d ra t s a h ä s ioon ti i Ülesanded kokkuvõtlikult a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu...
Vitamiinide mõju ainevahetusele Juula Reinumägi EMÜ LKI Tartu 2013 Misk me vajame vitamiine? need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Bioaktiivsus Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid Liitensüümide koensüümid Ning hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda,et antud ühend omab regulatoorset mõju metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin A Ret...
VASTSELIINA GÜMNAASIUM Kristjan Nedo TOIDU- JA TOITAINED Referaat Juhendaja: Merike Mändmets Vastseliina 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad kehar...
Haavad paranevad kiiremini ning soodustab raua moodustumist organismis.Osaleb valgete vereliblede tootmises, vähendab vähihaiguste teket. D-vitamiin Selle päikeseeliksiiri peamine ülesanne on aidata organismil omandada kaltsiumi ning kaltsiumisooli ning kasutada neid luude ja hammaste arenguks. D-vitamiin toetab skeleti püsivust. Nägu ja käed peaksid iga päev vähemalt 10 minutit saama päikest või päevavalgust, kuid liialdamisel on päikesekiirgus tervisele kahjulik. D-vitamiini poolest on rikkad kalad (heeringas, sardiinid, makrell, forell), maks, õli, piim, munad. E-vitamiin E-vitamiin kaitseb gripi, seedeorganite põletike ja südamehaiguste eest, mis vanemas eas võivad saada eluohtlikuks, kaitseb ateroskleroosi ja vähi tekke eest, takistab küllastumata rasvhapete oksüdeerumist. E-vitamiini leidub taimeõlis, mandlites, kreeka pähklites, nisuidandites. K-vitamiin K-vitamiin parandab vere hüübimist, soodustab haavade kokkukasvamist. Sel
annaabi.ee 
